Minu armastatu on narkomaan. Mida teha? Juba algklassides me teame, kõige jubedam ja ohtlikum asi meie maailmas on narkotikumid. Sellegaseotud probleemid on väga tõsised ja karistatavat. Kui sinu elus ilmub narkosõltlane, siis tuleb teda maha jätta. Praktika näitab, et narkosõltlaste peamine eesmärk on raha, et saada doosat. Esiteks nad laenavad raha sugulastes, sõbras. Aga kui pole võimalust laenata, nad panevad toime õigusrikkumisi ja hakkavad varastama, et saada järjekordset annut. Enamus uimasteid proovinud noortest satub sõltuvusse ning ei teadvusta probleemid. Aga kes tahab elada inimesega, kellel on rahanappus ja suured võlgud? Teiseks , inimestel kes tarvitavad narkotikume toimuvad isiksuse pöördumatud muutused. Narkotikumid on tugevatoimelised perparaadid, millised tekkitavad euforiia tunnet. Piir tehismaailma ja euforiia tunne vahel muutub üha õhemaks ning inimene ei saa planeerida oma elust, iseseisvalt käituda. Teie armastu ...
armastusekski erinevaid tundeid, kuid üks on selge, et sellel on imeline jõud, mis viib inimest sihile ja samas on sellel ka inimest nõrgestav toime. Üldse arutatakse rohkem armastuse olemasolu või puudumise üle, aga mitte selle üle, kas armastus on jõud või nõrkus. Iga meeldimine ei ole armastus, aga kust maalt siis on? Tegelikult tundub, et kui sind valdab mingi niisugune jõud, mida seletada ei oska, siis see ongi armastus. See on seletamatu. Kui on armastatu, siis on enesekindlus palju suurem. Inimene jõuab rohkem, tahab enamat ja suudab paremini kui tavaliselt. Jõu saamisega samaaegselt muudab armastus inimese ka nõrgaks. Tekib mingi kaotusehirm. Ei saa just kindlalt öelda, et naise ja mehe vahelises suhtes muutub nõrgemaks kindlalt naine, aga üldiselt on nõrgem sugupool õrnahingelisem ja armudes muutuvad naised veelgi haavatavamateks. Meestel aga omakorda tekib paljudel juhtudel oht kaotada selge mõtlemine ja seetõttu
vangikongi viiva ülestunnistuse vahel toob dilemma tegelasele. Inimkonda on läbi aegade vaevanud kahetsus ning sellest loobumise kallis hind on ainus võimalus elada puhta hingega. Otsus kas tappa või mitte ning valik kas hulluda karistuseta või vabaneda ahelais, kannab imehästi edasi otsustusvõime tähtsust ühiskonnas. Raamatu teine tähtsam varjatud tagamõte peidab end armastuses. Olukorras, kus armastatu on Raskolnikovi ainus motiiv enda eluteed jätkata ning hingele rahu leida näen selget seost armastuse tähtsusel. Võimalus jagada enda muret ja rõõmu on hädavajalik vaimseks tasakaaluks elus. Andestamine on osa armastuse keerulisest teest. Näiteid, kus inimesed üksteisele ei andesta ning elavad vimmas, võib igapäevaelus kohata naabrite läbisaamises. Ka kergemad sõnad:“Palun vabandust!“ lasevad end vahel kaua oodata.
Minu arvates on armastus kahe inimese vahel olev sügav kiindumus. Tunnen selle inimesega erakordset tunnet. Tahan temaga veeta suurem osa oma ajast. Muutun väga kergelt armukadedaks. Armastust ei oska väga keegi seletada, seda peab igaüks ise tunda saama, siis saadakse teada, mis tähendab armastus ja armastatu. 1) Armukadedus 2) Kiindumus 3) Erakordne tunne Armastus esimesest silmapilgust on täiesti võimalik, sest sa tunned kohe alguses midagi erilist tema vastu ja on võimalik, et teine pool seda ei tunne kohe alguses. Elujooksul on võimalik armastada ainult ükskord, sest ainult ühe vastu tunned õigeid tundeid. Võib tunduda, et on võimalik armastada mitu korda aga lõpuks tunned ainult õige inimese vastu erakordseid tundeid
Kirjanikud armastusest Kahtlemata puudutab armastus iga inimese hinge. Ka kirjaniku hinge. Armastusest saab kõik alguse. See on üks suur inspiratsiooniallikas. Armastus- see on see, mille üle filosoofid filosofeerivad, millest muusikud laule kirjutavad, millest luuletajad luuletavad. Kunstnikud maalivad lõuendile ühe armastusloo, tantsijad väljendavad oma kehakeelega tundeid armastatu vastu, kirjanikud kirjeldavad romaanides armunuid, isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele. Marie Under poleks Marie Under, kui tema looming ei sisaldaks kergelt sensuaalse alatooniga või meelierutavaid luuletusi
Tunne.Et sa tahad temaga palju aega koos veeta.Ja sa tunned kuidas "liblikad" su kõhus lendlevad Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Ei ole.Mõlemad armastavad ühtemoodi. Kas armastus on abielus kõige olulisem? On. Muidu ju abielu ei toimiks. Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? - Kõike.Tooks kas või kuu taevast alla. Et mu partner mind armastaks. Aga muidu lihtsalt veedaks palju aega koos. Väljendaks seda et ma teda armastan. Kas armastatu eest tuleb võidelda?-Tuleb ja kuidas veel. Mis on suhtes oluline? Järjestage tähtsuse järjekorras: kirg, pühendumine, lähedus. Pühendumine,lähedus,kirg. Missugune on tõeline armastus? Tõeline armastus on see kui sa saad partnerit usaldada. Kust võib endale armastatu leida?- Koolist ,internetist,tänavalt,kinost. Kui vanalt te armusite?-13-aastaselt Kas jätkaksite pikalt kestnud suhet, kui te ei armasta oma patnerit?- Ei.Kui ei armasta pole ka suhtel mõtet. Naine 23-aastane
kalk, julm ning kättemaksu järele janunev inimestevihkaja. 3. Peamised karakterid Heathcliff Heathcliff Catherine Catherine,,Cathy" ,,Cathy"Earnshaw Earnshaw leidlaps, leidlaps,Cathy Cathy Heathcliffi armastatu Heathcliffi armastatu armastatu armastatu Edgar Hindley HindleyEarnshaw Earnshaw Isabella EdgarLinton
Küsitlus armastuse kohta: 1. Mis on esimene märk armastusest? 2. Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. 3) Kas armastus on abielus kõige olulisem? 4) Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? 5) Kas armastatu eest tuleb võidelda? 6) Mis on suhtes oluline? Järjestage tähtsuse järjekorras: kirg, pühendumine, lähedus. 7) Missugune on tõeline armastus? Pille-Riin (12) vastas: - Mis on esimene märk armastusest? Kui poiss/tüdruk vaatab,piilub koguaeg oma crush'i. - Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. On küll .. Näiteks poisid ei julge tüdrukutele alati öelda et sa meeldid mulle ,armastan
eesmärgiks on saada endale raha ja rikkust. Sageli lähevad inimesed vara omamiseks nii kaugele, et hukutavad ennast. 2. ,,Tuudaimimarjad" Lea - õnnetu, et Jakob ja Rahel (armukade Lea õde) temasse ükskõikselt ning külmalt suhtusid, ootas et keegi tooks ravimit (ballaadis tuudaimimarjade näol) tema hingevalule ja leevendaks armuvajadust. Autor tahab just selle ballaadiga juhtida tähelepanu inimese hingeelu ja vajaduste tähtsuele. 3. ,,Naissaare sünd" Naine võtab ette oma armastatu päästmiseks retke kirikusse, et toime panna suur kuritegu ja varastada altarilt sakramendileib. Merel tekib torm, mis naise paadist välja viskab, kuid suur armastus oma mehe vastu sünnitab ime- naise jalge alla tekib maapind, mida tema järgi hakatakse nimetama Naissaareks. Naine kehastab headust, armastust, mille jõul inimene võib mägesid paigast liigutada ja nagu ballaadis - saare oma jalge alla tekitada. 4. ,,Valge lind" Valge Lind Kuri vaim, kes viib hukatusse
Alateadlikult tundsid need naised külgetõmmet meeste vastu, kes võiksid potentsiaalselt aidata neil saada geneetiliselt mitmekesisemaid järglasi (Fisher, 2006). Romantilise armastuse üks peamisi sümptomeid on pidev armastatule mõtlemine. Psühholoogid nimetavad seda sundmõtlemiseks sa lihtsalt ei suuda kallimat oma mõtetest välja saada. Sageli muutuvad armunud oma suhtest ka sõltuvaks ning selle tulemusena tunnevad nad tihtipeale tohutut empaatiat oma armastatu vastu. Paljud armunud on isegi valmis end armastatu pärast ohverdama. (Fisher, 2006) Näiteks võib sügavalt armunud inimene ohverdada enda heaolu armastatu nimel, ta võib koguni lahti ütelda oma sõpradest ja perekonnast, kui need tema väljavalitut mingil põhjusel ei aktsepteeri. Kuid armunud inimesele on see väike hind, mida maksta, kuna tema jaoks on peamine olla koos oma kallimaga. Kahtlemata on romantilise armastusega seotud ka meie emotsioonid. Romantiline kirg
Giuseppe Verdi ooper„Luisa Miller“ Tegevus toimub XVII sajandi esimesel poolel Tiroolides. Vaatused kannavad pealkirju "Armastus", "Intriig" ja "Mürk". Erusõdur Milleri tütrel Luisal on sünnipäev. Sinna tuleb ka tema armastatu Carlo. Tegelikult on noormees krahv Walteri poeg Rodolfo, kes Luisa eest oma päritolu varjab. Miller ei suuda tütre piiritut õnne uskuda. Tal on halvad aimdused, mis leiavad kinnitust. Luisat ihaldab ka Walteri sekretär krahv Wurm. Ta avaldab Millerile Carlo tegeliku tiitli ja nime ning hoiatab vana sõdurit, et sellest pole midagi head loota. Miller lubab, et teeb kõik, et säästa tütre head nime. Krahv Walter omakorda tahab, et poeg võtaks
Armukadedus, kas armastuse tõend või vägivald Eesti keele seletav sõnaraamat annab armukadedusele järgneva seletuse: ,,Piinav kahtlus armastatu truuduses, kartus või kibe teadmine, et keegi teine on võitnud armastatu poolehoiu." Armukadedust on raske paari sõnaga lahti seletada. Kuidas siis mõista armukadeduse tähendust? Kas see tunne on halb või pigem hea? Armastust ei saa ilma armukadeduseta olla, kuid see pole kindlasti armastuse tõend. Kui armukadedus muutub talumatuks, võib see viia vägivallani. Armukadedus on igivana tunne, mida on kindlasti kogenud suurem osa inimestest. Psühhoterapeut Külli Petersi sõnul tekib
lugeda võib, leiavad kindlasti, et selline elu ei saa olla õnnelik. Siiski, kui veidi mõelda ja mitte keskenduda niivõrd loos välja toodud rästa iseloomule, siis võib selline elu vägagi õnnelik olla. Miks peaks kedagi kurvastama see, kui kõik sorti linnud soovivad, et temasugune oleks üks neist ja pakuvad talle kohta endi seas. Miks lakkab valge rästa südames armastus peale seda, kui tuleb välja, et tema armastatu polegi eriline valge rästas. Antud loos käitub ta täpselt sama moodi teda armastanud linnuga, nagu tema endaga käituti varem. Teistele rästastele ta ei meeldinud oma valge värvi pärast ja nad ei saanud teda sellpärast armastada.Samas täpselt sama moodi lendab ta oma armastatu juurest ära, kui näeb et ta ei olegi eriline valge rästas. Langetab täpselt sama moodi oma otsuse vaid sulestiku värvuse põhjal. Ta võiks ju mõista, kui palju vaeva pidi see värvitud
See eestimaine romaan räägib Neenu noorimast pojast Ekke Moorist, kes on raamatu alguses alles poisike. Külavahel tuntakse teda kui päevavargana ning pätina. Räägitakse, et ta käib naabritüdrukute juures õhtuti ning teeb igasuguseid meelehärmi tekitavaid tempe. Ekkele meeldib naaberkrundist üks tüdruk Eneken Üüve, kuid poiss siiski leiab kodusolemist igavana ning otsustab minna rändama, jättes ema ning tema armastatu. Edasises raamatu osas räägibki autor Ekke seklustest, tema lugudest erinevatesse kohtadesse, jagades sellega elutarkust ning palju kogemust. Näiteks toob autor suurepäraselt näiteid, kuidas võib odav asi olla väga ebakvaliteetne. Autor leiab veel ka, et õnnelikuks eluks läheb vaja õnnelikke kokkusattumusi. Enda seikluse lõpus leiab Ekke Moor, et siiski on kodu kõige mõnusam koht, see on koht, mida tuleb väärtustada hoida. Tegelased:
Kogu osa on valsi karakteriga, tähtsal kohal on 2 harfi. AT kõlab 2 korda, kõigepealt flöötidel, hiljem klarnetil. III Stseen väljadel: ühel õhtul looduses kuuleb kunstnik kahte karjast oma pille mängimas. Valitseb harmooniline idüll, pastoraalsed meeleolud. Lootus ja igatsus hingerahu järele. Kõlavad "karjasepasunad ja - viled" ehk orkestris inglissarv ja oboe kaugusest. Kunstnik mõtleb oma armastatu peale... Kahtlused: aga mis siis, kui ta petab mind?! Üksindus, hirm, lootusetus. Kauguses kõlab äikesetorm 4 timpanil, mis on häälestatud eri nootidel. Oboel, inglissarvel ja klarnetil on oluline roll meeleolu loomisel. IV Rongkäik tapalavale: kunstnik on veendunud, et tema armastatu on teda reetnud. Ta tahab end Suure koguse oopiumiga tappa, kuid kogus on liiga väike ning surma asemel vajub hoopis unne ja hakkab nägemusi nägema
Sünged ja rõõmsad noodid olid teoses segamini üksteise taustal. Teose lõpunoodid tundusid olevat rahulolevad. Kolmas lugu oli Bachi ,,Von himmel hoch da komm ich her" (BWV 700) . Teos hakkas madalate nootidega, kurvalt, masendavalt, nördinult, pettunult. Siis tulid kõrgemad noodid, justkui keegi halaks ja oigaks ja jutustaks oma kurba lugu. Teose keskel tulid vahepeal rõõmsad noodid. Kogu see teos maalis mulle silme ette pildi noorest mehest, kes on vihma käes oma armastatu haual ning masendunult ja tühja vaadates ei suuda hoomata kogu seda valu, mis ta sees on. Peale vaikust hakkab mees rääkima, mis juhtus ning jutustab armastatu traagilisest lõpust. Kõrged ja rõõmsad noodid tõid minu ette edasise pildi, kus mees meenutab aegu, mil ta armastatu oli veel elus ja neil pidi koos pikk ja õnnelik tulevik tulema. Peale neid rõõmsaid noote jõuab mees tagasi olevikku ja reaalsusesse ning tulevad taaskord
Ta liitus salakaubitsejatega ning tappis inimesi. Kõik need teod oli Josele väga vastumeelsed, kuid see võimaldas tal koos olla Carmeniga, mida ta nii väga ihkas. (,,Kelmiks võib muutuda endale märkamatult.") 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Ei saa öelda, et vihastas, kuid pahaseks tegi Carmeni käitumine. Ta lollitas ja võrgutas kõiki mehi, et vaid ise ära elada. Ühel ja samal ajal oli tal olemas armastatu ning ka päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik. Kui jõudis kätte aeg, mil armastatust sai tema mees, Carmen teda enam ei armastanud ning andis teada, et tal on uus armastatu. (,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna.") 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Rõõmu pani tundma rändur, kes ei hinnanud inimesi kohe esimese pilgu ega kuulujuttude järgi.
tegemist on tõelise armastusega, siis tuntakse seda kohe. Armastus on nagu kõva kivi kahe inimese vahel seda ei saa purustada. Kui saab, siis järelikult ei ole armastus. Mina eeldan, et oma armastatuga tunnen end vabalt, võin talle kõigest rääkida, ma saan teda usaldada. Veidi igatsust oleks hea, siis paneks aeg mu proovile, kui kallis mulle mu armastatu on. Aga ,,mida kaugemal on, seda armsam" ei pea minu jaoks paika. Ma tahaks tunda lähedust ja hoolitsust oma armastatu poolt iga päev. Mulle meeldiks, kui mulle öeldakse ilusaid sõnu (ja ka mõeldakse neid) ja tahan ka ise neid öelda. Kõige enam kardan ma pettuda armastuses. See haavaks mind niivõrd palju, et pelgaksin uuesti armuda. Kuid armumisel on häid külgi. Näiteks on pidevalt hea tuju, mis inspireerib tegema asju paremini, kui tavaliselt. Ollakse edukas. Isegi, kui ei suudeta kõigega ise toime tulla, siis ollakse toeks teineteisele. Ka seda on oluline tunda armastuses
sajandil aega sisustasid ja, millest mõtlesid. Kohati haaras tegevus ja muusika täiesti kaasa, ning oli toredaid ära tundmise kohti seoses koolis õpituga. Kuigi see kestis 3, 5 h, ei olnud üldse mingit tunnet, et aeg veniks. Naljakas oli see, et keegi lavataga keset etendust müdinal komistas ja tõlkes oli kummalisi väljendeid nagu "...kui armuvalus liblikas" ja sõna "iidol" kasutamine armastatu kohta. Üldiselt tore elamus ja ka teised pereliikmed said pikemaks ajaks kultuuri normi täidetud.
"Fantastiline sümfoonia" kirjeldab kunstiinimese pettekujutlusi oma armastatud neiust. Berlioz oli armunud näitlejannasse ja kirjutas selle sümfoonia oma sügavate tunnete kinnituseks ja võib-olla ka ähvarduseks, mis juhtub, kui neiu Berliozi vastu ükskõikne on. Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. Näib nagu hakkaks teda jälitama mingi piinav mõte, armastatu viirastus. Eesmärgiga leida rahu püüab kangelane unustada möödunut ja sukeldub lõbutsevasse balli seltskonda. Kuid rahu on vaid ajutine, ikka ilmub tema silmade ette armastatu kuju tuues kaasa rusuvaid tundeid. IV osas ,,Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Klassikalise nelja osa asemel on siin viis osa.
Juuditi tragöödia Teoses ,,Juudit" esineb olukord, kus inimesel tekib valik: kas päästa ühe inimese elu ja rikkuda sellega paljude elusid või päästa paljude inimeste elusid ja rikkuda sellega enda elu. Iga südametunnistusega inimene valiks ilmselt enda elu päästmise asemel paljude inimeste päästmise ja iga egoist teeks ilmselt vastupidi. Juudit aga valis päästa paljude elusid. Ta päästis kogu Iisraeli rahva, tappes oma armastatu Olovernese. See tegu aga maksis talle erinevat moodi kätte. Juudit pidi kogema väga jubedat vaatepilti. Ta tappis oma armastatu Olovernse lõigates tal pea otsast ning lisaks veel sellele viis ta tema verise pea linna, et näidata rahvale head uudist. Selline tegu võis talle psühholoogiliselt väga kurnav olla. Seega lisas see Juuditile väga palju masendust, kuid samas teistpidi vaadates oleks pidanud ta ehk olema ka õnnelik, kuna päästis Iisraeli rahva
Filmi peategelaseks on meisterkurjategija Fantoom, keda kehastab Jean Marais (1913-1998), kes oli üks populaarsemaid meesnäitlejaid 40-60ndatel. Teda püüab paljastada koomiline ja rumal politsekomissar Paul Juve, keda kehastab Louis de Funès (1914-1983), kes on tuntud prantsuse komöödianäitleja. Jean Marais`l on ka teine roll filmis, ta on ajakirjanik Fandor, kes satub Fantoomiga konflikti oma väljamõeldud artiklite pärast, kus ta pilab kurjategijat. Seiklustesse satub ka tema armastatu Hélène Gurn, kelle osas on Mylène Demongeot. Jean Marais mõjub Fantoomina tüüpilise kurikaelana. Ta on arrogantne, edev, tark ja kellel kõik alati õnnestub. Kuna Marais mängib filmis ka ajakirjanikku Fandori, ei saanud ma alguses arugi, et tegemist on ühe ja sama inimesega. Ajakirjaniku rollis vastab ta ilmselt tolle aja meheideaalile, ta on alati elegantselt riides, suitsetab hooletult sigaretti ja mõjub naistemagnetina. Loomulikult on tema osatäitmised usutavad ja suurepärased.
armastukirjagi Prantsuse keeles. Tajana armastas Onegnit sügavalt, kuid Onegin haavas oma ükskõik- susega sügavalt Tatjana tundeid, lükates tagasi Tatjana tunded tema vastu. Tatjana aga hakkas veelgi rohkem Oneginit armastama ja igatsema. Kui Onegin lahkus, otsustas Tatjana eluga edasi minna. Läks mehele ja temast sai tugev iseseisev naine. Lenski armastas elu ja elada, meeldis inimestega suhelda. Lensk oli Tatjana ja Onegini sõber. Onegin aga kiusas Lenskit, tantsides ühel peol ta armastatu Olgaga. Lenski kutsus Onegini duellile kus Onegin tappis Lenski. 1.2Romaani tähtsamad teemad ja probleemidelt Romaani teemaks on Onegini mõisapere vanema tütre vaheline armastulugu. Sündmustik toimus algul Peterburis, kus Onegin figureeris, kui tähelepanu keskpunktis olev isiksus. Tajana elas maamõisas küllaltki vaikset elu. Onegini saabumisega maale tekkisid Tatjanal tema vastu tunded, kuid see armastus jäi ühepoolseks
võitluses tapab Romeo Julia nõo Tybalti. Kahetsusväärsete sündmuste tagajärjel pagendatakse Romeo linnast välja ja Julia peab teesklema surnut, et pääseda abielust Parisega. Ta joob mürgijooki, mis muudab ta surnutaoliseks 24-tunniks, kuid võimaldab pärast uuesti ellu ärgata. Julia pere leiab tüdruku surnukeha ja uudis, et Julia on surnud jõuab Romeoni. Romeo tõttab Julia hauakambrisse, seal ta tapab Parise ja võtab Julia kõrval mürki, teadmata, et armastatu on iga hetk ärkamas. Kui Julia avastab enda kõrvalt surnud Romeo, võtab ta ka endalt elu. Tänu noorte surmale aga lepivad perekonnad ära ja mõistavad, kui palju õnnetust on neile vaen toonud. 4. „Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju” Julia ei taha, et ta armastatu käituks meelemuutlikult, sest kuul on erinevad faasid. 5. Teose probleemid on perekondadevaheline vaen, Romeo ja Julia armastust takistavad tegurid. 6
elada. Õnnelik on ka arvatavasti see, kes on leidnud oma elu armastuse. Kõlab ka bändi The Beatles laulus lause ,,All you need is love". Kui keegi on armunud, siis võib talle tõepoolest paista, et peale armastuse ei loe enam miski. Kuid kahjuks see päris nii ei ole. Armastus võib ka kannatusi põhjustada. Näiteks Shakespeare'i teoses ,,Romeo ja Julia" peavad mõlemad peategelased tundma seda kurbust, mis kaasneb armastatu kaotusega. Seega peaks kannatuste vältimiseks ka armastusega sama tegema. Kuid siis kannataks inimene arvatavasti armastuse puudumise tõttu. Võib tekkida tunne, nagu oleks elupuslest üks tükk puudu. Seetõttu arvan, et armastatu leidnud isik võib end tõepoolest õnnelikuks pidada. Õnnelikuna võib end tunda ka inimene, kel on hea töökoht. Näiteks maailmakuulus näitlejanna Angelina Jolie. Tal on armastav mees, toredad lapsed ja kõigele tipuks teenib ta
rasked sõjakatsumused ja hakkab mõistma tapatalgute mõttetust. Ta saab aru, et sõda peavad riigivalitsejad, kes kasutavad sõdureid ja rahvast vaid söödana sellel teel, kus üks riik tahab võimust võtta teise üle. Valitsejad ei mõtle korrakski oma rahva heaolu peale ning see on nende jaoks lihtsalt üks mäng, kus inimelud ei oma mingisugust väärtust. Ühel hetkel otsustab Henry põgeneda ja täielikult sõjast loobuda. Ta otsib ülesse oma armastatu ning nad veedavad koos ilusa talve Sveitsis. Paraku selgub Catherine sünnituse ajal, et kõhus olev laps on juba surnud ning mõnede tundide pärast sureb ka Catherine ise. Henry jääb üksinda vihmasajus ekslema Stresa linnas, mille haiglas suri tema armastatu. 3. Probleem: See, kes on juba kord sõjaga alustanud, on loobunud väärikusest ning valmis kaotama kõik mõne tühise maatüki eest. Sõda on tragöödia, mille lõpp saab olla ainult ühtemoodi mõistetav.
Hamleti traagika põhjused Hamlet oli Taani surnud kuninga poeg, kes sai kohtudes isa vaimuga teada, et too oli mõrvatud lihase venna poolt. Vaim jutustab kogu loo ära ning käsib pojal kätte maksta. Eesmärgile lähemale aitab peategelast tema armastatu isa Poloniuse kuulujutt, et Hamlet on peast segi läinud. Hullunud armastajana saab ta haududa kättemaksuplaane ja öelda vahepeal kuninga poole teravaid väljendeid, mis peaksid panema ta enda tegu ülestunnistama. Taani prints Hamlet on traagiline karakter. Teda kummitab pidevalt küsimus: "Olla või mitte olla?". Kaua aega kaalub ta viisi, kuidas maksta onule kätte ja leiab, et vaja on midagi enamat kui lihtsalt tema surm, sest see oleks liiga lihtne. Kuna
väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surm koos teistega, sest eelnevalt suutis ta oma vastased üle kavaldada, kuid naiivne oleks arvata, et mees, kes oli teistest mitmeid kordi nutikam, arvaks, et mõõgavõitlus tuleb aus. Kuid Hamlet täitis oma eesmärgid maises elus ning seejärel lahkus. Ta jaoks oli väga raske koorem kanda oma isa surma ning oma armastatu surma. Hingeline surm võis tal tekkida peale armastatu surma. Kui Hamlet poleks surma saanud, oleks ta tulevik olnud eesmärkideta ja väga tume, sest ta oli kõik kaotanud mis tal oli. Oma ema surma üle kurvastamiseks tal tõenäoliselt aega ei jäänudki. Hamlet oli vaoshoitud, seadis õigluse jalule ning surm võis olla auhind selle eest. Ta pääses mustast tulvikust. Kõik said enda tegudele karistuse. Hamlet oli inimloomuse ohver. Igaüks mõistab ta võitluse põhjuseid erinevalt, kuid selle põhjus ja eesmärk on kõigile arusaadav
Kuningas oli kelm ning ei käitunud väärikalt. Hamlet arvas, et võitlus tuleb aus, kuid võib-olla ta ise tahtiski saavutada oma surma koos teistega, sest eelnevalt suutis ta oma vastased üle kavaldada, kuid naiivne oleks arvata, et mees, kes oli teistest mitmeid kordi nutikam, arvaks, et mõõgavõitlus tuleb aus. Kuid Hamlet täitis oma eesmärgid maises elus ning seejärel lahkus. Ta jaoks oli väga raske koorem kanda oma isa surma ning oma armastatu surma. Hingeline surm võis tal tekkida peale armastatu surma. Kui Hamlet poleks surma saanud, oleks ta tulevik olnud eesmärkideta ja väga tume, sest ta oli kõik kaotanud mis tal oli. Oma ema surma üle kurvastamiseks tal tõenäoliselt aega ei jäänudki. Hamlet oli vaoshoitud, seadis õigluse jalule ning surm võis olla auhind selle eest. Ta pääses mustast tulevikust. Kõik said enda tegudele karistuse. Hamlet oli inimloomuse ohver
Rängad patud on teod, mis on suunatud inimsuse vastu. "Puhastustuli" . Pärast pôrgut läbivad Dante ja Vergilius puhastustule, mida on kujutatud leegitseva mäena. "Paradiis". Seda on kujutatud ring-ringilt jumaliku valguse poole tôusva püramiidina. Vergilius ei saa astuda üle paradiisiläve, sest on pagan. Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante "kümnendasse taevasse", kus Jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena. (Beatrice'ile pühendas Dante pärast oma armastatu surma teose "Uus elu", mis oli tolleaegses Euroopa kirjanduses uudne: ükski kirjanik polnud varem oma armastust pihtinud autobiograafilises luuleraamatus.) Dante "Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Poeem lõpeb autori sulamisega jumalusse, mis on identne "armastusega, mis juhib päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi
"Zadig" Voltaire Tegelased Zadig SemireZadig'i esimene armastatu AzoraZadig'i teine armastatu AstarteBabüloni kuninganna ja Zadig'i viimane armastatu OrcanZadig'i vaenlane CadorZadig'i truu sõber MoabdarBabüloni kuningas SetocZadig'i isand Jesradingel, kes tutvustas end algul üksiklase raugana Zadig oli Babülonis elav noormees. Tal oli palju vara, ta oli väga arukas ja siiras. Zadig pidi abielluma Semire'iga. Ühes võitluses sai ta haavata ja kuulutati, et Zadig jääb ühest silmast ilma. Zadig sai aga terveks, kuid vahepeal oli Semire ära sõitnud, sest talle on ühesilmalised vastikud.
kestnud aastaid ning kestab edasigi. Nimelt noori üllatab see väga, neile tundub see tihtipeale võimatu. Nende elus üks suhe lõppeb ning teine algab, kuid teatud eluetappi jõudes leitakse see õige ning ollakse koos isegi elu lõpuni. Kuid kui palju peab selleni jõudmiseks pingutama? Mida peab armastuse nimel ohverdama? Kui väike inimene on 45 aastane, leiab ta endale kellegi, kelle vastu ta tunneb justkui armastust. Ta teeb kõik, et tähelepanu saada, ta pingutab palju, et armastatu ainult temaga oleks, temaga mängiks, räägiks. Sel hetkel saab ta esimest korda tunda tunnet armastus. Kuid mõne aja möödudes see tunne kaob ning tekivad uued huvid. Aastad mööduvad nagu möödub ka lasteaia iga ning kätte jõuab kooli aeg. Põhikooli klassides on iga aastaga keerulisem ning eelkõige raske seis on südames. Üks ilus klassikaaslane meeldib, kuid tunded pole vastastikused, ta isegi ei räägi temaga. Kõik mõtted
Indrek siiski sunnitud koolist lahkuma, kuna lehes ilmub tema kirjutatud jumala- kriililine artikkel ning kuigi koolijuht temaga nõus on, ei saa ta midagi teha, kuna ei või üldise korra vastu astuda. 6. probleemistik Jumala olemasolu Indreku südamevalu armastatu surma pärast paneb ta kaotama usu jumalasse, sest ta ei suuda uskuda, et jumal laseks millelgi sellisel juhtuda. Ta kirjutab jumalakriitilise artikli, mis viib tema koolist välja viskamiseni. Samas ta näeb, et on olemas inimesi, kes vankumatult jumalasse usuvad ja kellele see usk on lausa vajalik,
Hele-tume Hell-dunkel väike-suur klein-groB paks-õhuke dick-dünn must-valge schwarz-weiB lai-kitsas breit-schmal lühike-pikk kurz-lange tugev-nõrk stark-schwach igav-huvitav langweilig-interessant lokkis-sile lockig-glatt vana-uus alt-neu rikas ja vaene reich-arm vale-õige falsch-recht kiire-aeglane schnel-langsam vähe-palju wenig-viel raske-kerge schwer-leicht tühi-täis leer-voll helesinine-tumesinine hellblau-dunkelblau kallis-odav teuer-billig inetu-kena hässlich-schön halb-hea schlecht-gut sale-paks schlank-dick vara-hilja früh-spät mitte kunagi-alati nie-immer külm-soe kalt-warm tihti-harva oft-selten terve-haige gesund-krank tuntud-tundmatu bekannt-unbekannt vasakul-paremal links-recht sõltuv...
02.2008 Talisman Walter Scott 1. Teose sisu lühikokkuvõte Punase risti rüütel pidi viima teate Engaddi Theodorichile. Enne tema juurde jõudmist pidas ta duelli Shiirkoofiga. Võitlus oli tasavägine ja nad otsustasid sõlmida rahu. Shiirkoof juhatas Franki eraku juurde. Erak viis Kenneti salajasse tuppa, kus oli pühitsetud pind. Kennet kohtus seal oma armastatu Edithiga, kes jättis talle roose. Inglise kuningas Richard Lõvisüda oli raskelt haige. Kenneth saabus arsti el Hakimiga, kes pidavat Lõvisüdame terveks ravima. De Vaux aitas Richardit ja oli tema nõuandja. El Hakim näitas oma ravimis jõudu Kennethi hea sõbra peal. Ta sai terveks. Richard luges sultani kirjutatud kirja ning oli nõus oma ravimisega. Richard tervenes. Giles Amaury ja Conrad de Montserrat arutavad, kuidas saada lahti Richardist. Tüli inglaste ja austerlaste vahel
Ta oli kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Sõdurlik vahvus ja hoolimatu avameelsus väljendustes iseloomustas tema kõnelust ja liigutusi ning tema häälest kostis, et ta on rohkem harjunud käskima kui kuulama, et tal on kombeks väljendada oma tundmusi valjusti ja julgesti, küsimata, kas neid tahetaksegi kuulda. David on Huntingdoni krahv, Sotimaa kuninglik prints. Ta suhtus naisterahvastesse suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Kõige suurem kiindumus oli tal oma armastatu Edithi suhtes. Kui keegi julges Edithi kohta midagi öelda, oli ta esimene kes oli nõus tema kaitseks välja astuma. Daivid imetles ja austas teda. Ta oli nõus oma armastatu jaoks kõike tegema. Kenneth paistis silma oma vaprusega. Olles maskeerunud ori, kaitses ta Richardit Haregiidi eest, kes teda tappa tahtis. Kristlane võitles duellis markiiga, et inglise lipu au taas kõrgele tõsta ning Richardi silmis tõusta. David oli rahvuselt kristlane. Teda teati
Retsensioon Külastasin 13. novembril Tallinna Linnahallis muusikali ,,Nii on meil moes" . Selle lavastusega tähistas Muusikaliteater oma 10. sünnipäeva. Muusikal ise räägib imeliselt lõbusast meelest ja ülimalt positiivsest ellusuhtumisest ning muusikali tegelaste jaoks pole ühtki olukorda, millest nad väljapääsu ei leia. Lühidalt öeldes on muusikal armastusest ja oma armastatu leidmisest. Peategelane Billy Croker on oma armastatu pärast koguni nii hull, et jätab oma töö mandril ning astub ilma piletita kruiisilaevale. Laeval aga saab ta ühe kurjategija passi ning pileti, ent sellega alles algavad tema seiklused saamaks oma teenitud armastuse. Muusikali heliloojaks ja laulusõnade autoriks on Cole Porter, eesti keelde tõlkija on Heiti Kender ning laulutekstide tõlkijad on Heiti Kender ja Mikk Purre. Cole Porter oli 20. sajandi ameerika helilooja ja luuletaja. Tema silmapaistvamateks töödeks on muusikalised
sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus. Armunu näeb ümbritsevat tegelikkust ja välismaailma paremana, armastatut idealiseerituna ning ennast senist tugevama ja võimekamana. Armumisega kaasnevad mõtetes, tunnetes ja kehas muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata. Kõik inimesed võivad armuda nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, ja seda üks kord või mitu korda elus. Armastusel on mõnikord ka pahupool sellega võib kaasas käija armukadedus ja soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Enamik inimesi tunneb aeg-ajalt armukadedust näiteks kui tekib ettekujutatav või tõeline rivaal või kui armastatu pühendab ennast liialt sõpradele. Armukadedus, mida väljendatakse ähvarduste, vägivalla, kontrollimise või manipuleerimisena, on käitumine, mis ei ole omane armastusele, vaid väljendab omamissoovi ja võimuiha. Liigne sõltuvus oma armastatust võib mõnda aega isegi meeldiv olla, kuid aja jooksul võib see hakata suhet koormama
6) Petrarca- 1304-1374, Firenzest, pagendati, 1312 Prantsusmaale paavsti õukonda, 1327 kohtas kirikus Laurat kellesse armus ja kes oli muusa(õnnetu armastus). Petrc õppis juurat. Reisi mööda Euroopat, töötas perekonnavaimulikuna Colonna juures, 1337 kolis Vaucluse juurde, hiljem naases Itaalia, Suri Padovas. Looming- 1341 lad. k. 'Africa'; enne surma 'Laulude raamat'; 'Saladus' 'Laulude raamat'- itaalia keelne, annab edasi tunnet enne ja pärast armastatu surma, 2 osa 'Madona Laura eluajal' 'Pärast madonna Laura surma' 366 luuletust, ohtralt kirjeldusi Laurast, teises osas sügav kurbus Laura surmast. 7) Boccacio- 1313-1375 Firenze, 14 aastasena kolis Napoli, et isa soovil õppida äri, tegeles seal kirjutamisega, õukonnas armus kuninga tütresse Mariasse. Looming- 1349 'Dekameron' 'Filostarto' 'Fianetta' Dekameron- 7 noormeest, 3 neidu, iga1 jutustab 1 novelli. Jutustatakse Firenzest, sealsest katkust, kirikutegelaste
selleks, et tagada endale turvalisem elu: võttis omaks kommunistliku maailmavaate, töötas valitsuse heaks, säilitas head suhted võimuga. Aliide ei armastanud oma meest, vaid mängis tema tunnetega: Martin armastas oma naist väga, kuid Aliidelt vastuarmastust ta ei saanud. Kannatas ka nende tütar, Talvi, kellega Aliide ühist keelt ei leidnud. Ainult isa hoolis tütrest tõeliselt, isegi söötmas käis last kodus ise, sest Aliide seda ei osanud. Aliide on kurjategija, sest ta tappis oma armastatu. Aliide tahtis aidata Hansul linna minna, et mees ennast enam konkus varjama ei peaks, kuid Hans läks ikkagi metsa. Saanud haarangus vigastada, pöördus mees koju tagasi. Kuid kui Aliide leidis Hansu päeviku ning sai teada, et Hans pole kunagi hinnanud Aliide tegusid, toppis ta mehe konkusse, sulges õhuaugud ning jättis Hansu surema. Ta tappis inimese, kelle nimel oli elanud. Aliide vältis ka vanaduspõlves oma lähedasi. Ta ei otsinud kontakti õega ning oma tütart nägi ta väga harva
· Ecce gratum "Ecce gratum et optatum Ver reducit gaudia" "Vaata, kuidas armas Kevad, keda nii väga oodati, toob meile tagasi õnne". Kevadetunnetus kasvab tugevamaks ja tugevamaks iga stroofiga. Külm põgeneb, niidud õitsevad, armastus ärkab taas. Uf dem anger (Niidul) · Tants Ülevoolav, rütmiliselt väga nüanssiderikas osa · Floret silva "Floret silva" "Mets muutub roheliseks". Räägitakse neiust, kelle armastatu sõitis kaugele ära ning neiu igatseb teda taga ja küsib endalt, kes armastab teda nüüd. · Chramer, gip die varwe mir "Chramer, gip die varwe mir, diu min wengel roete" "Kaumees, anna mulle värvi, mis teeks mu põsed punaseks". See võis olla Maarja Magdaleena esimene laul müsteeriumist ta oli minevikus olnud tuntud võrgutajana. Refrääni ("Seht mich an, iungen man, lat mich iu
Carmeniga. Ühel hetkel tuli Carmeni päris mees tagasi ning ühe tüli käigus tappis don José ta ära. See tegu tundus raamatus kuidagi positiivsena oli ju Carmeni mees üks üdini paha ja ebameeldiv tegelaskuju. Don Josést sai Carmeni päris mees, kuid kohe peale seda leidis viimane omale uue kiindumusobjekti. Carmenist jäi ebameeldiv mulje. Ta võrgutas mehi, et ära elada, kuid need ei tähendanud temale midagi. Samas oli tal kogu aeg olemas oma armastatu ning päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik. Niipea, kui ta armastatust sai ta mees teatas Carmen, et ei armasta teda enam ning tal on uus armastatu. Selline käitumine viis don José armukadeduse viimase piirini. Raamatu lõpus annab ta Carmenile valida: ta tapab ta ära või Carmen põgeneb temaga koos ning alustavad uut elu. Carmen ajab põikpäiselt põgenemisele vastu jutuga, et ta on tulevikku näinud ja tema saatus ongi saadid surmatud läbi don José käe läbi
Selline ongi armastus. Küsimused: - Mis on esimene märk armastusest? - Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. - Kas armastus on abielus kõige olulisem? - Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? - Kas armastatu eest tuleb võidelda? - Mis on suhtes oluline? Järjestage tähtsuse järjekorras: kirg, pühendumus, lähedus. - Missugune on tõeline armastus? Mina: 1. Liblikad kõhus. 2. Ei. 3. Jah. 4. Kõik mis minu võimuses. 5. Jah. 6. Pühendumus, lähedus, kirg. 7. Tõeline armastus on kahe inimese lahutamatu kooselu elu lõpuni. 17 aastane poiss: 1. Kui tunned seda et oled leidnud endale kellegi õige 2
Margareta andis seda emale liiga palju, et too suri. Sel ööl jäi Margareta ka rasedaks. Faust läinud Margaretat hiljem otsima, põrkas kokku tüdruku venna Valentiniga, kellega nad kaklesid, kuna Valentin oli kuulnud kuidas Faust tema õde häbistanud oli. Kakluse käigus Faust tappis mehe mõõgaga ja põgenes südmuskohalt. Margareta tappis oma lapse ja ta pandi vangi. Faust ei teadnud asjast midagi ja läks Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal, kui ta armastatu ootas, et tema üle kohut peetakse. Paar ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis. Mefistofeles oli seda tema eest varjanud. Faust tõttas oma armsamat kohe päästma, kuid Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku vaimne seisund oli ema surma, venna surma ja lapse uputamise tõttu väga halb ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis millalgi, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna, kuna tundis Saatana lähedust
Rigolettole üle andnud. Omaenese kätega tahab Rigoletto heita tütre võrgutaja süngesse jõkke. Sparafucile valmistub kuritööks, ent hertsogisse armunud Maddalena palub venda külalist säästa, pakkudes talle sama suurt summat kui Rigoletto. Sparafucile nõustub, kuid ei taha loobuda ka Rigoleto rahast. Et täita kokkulepe Rigolettoga, otsustatakse tappa esimene siseneja. Õe- venna juttu kuuleb pealt Gilda. Ta otsustab end ohverdada armastatu eest ja koputab poisiks riietatuna uksele. Teda tabab Sparafucile nuga. Naasnud Rigoletto võidutseb. Sparafucile saab kokkulepitud tasu, Rigoletto koti laibaga. Ta tahab seda jõkke heita, ent samas kostab majast hertsogi muretu laul. Õudustundega aimab Rigoletto, keda ta hoiab oma kätel. Monterone needus on täitunud. Tegelased : Rigoletto, õuenarr. Gilda, tema tütar. Mantua Hertsog. Sparafucile, palgamõrtsukas. Maddalena, tema õde. Giovanna, Gilda teenija. Krahv Monterone.
Kui viimane taaskord nende õuele ilmus, oli väljas pime ja värske peremees Margus tulistas Tiinat ning ta suri. Mari õnn Margusega koos olla sai Tiinale saatuslikuks ning õnnetuseks poisile, kes selle naisega oma ülejäänud elu veetma pidi. Tänapäeval on asjalood muutunud. Mitte, et sääraseid armukolmnurki ei tekiks, aga nüüd ei sõimata üksteist libahuntideks ega nõidadeks, vaid saadetakse korda üsna alatuid tegusid. Suurel uhkel tehnoajastul nuhitakse armastatu kaaslase järgi, saadetakse ähvarduskirju, aetakse liikvele kuulujutte ja kõike muud säärast. Ekstreemsematel juhtudel kiputakse isegi teineteise elude kallale. Peaasi, et saaks need kaks lahku ajada ja armastatu jookseks nende endi käte vahele. Elu justkui mõnes Mehhiko seebikas. Ega sellest ei erine ka ,,Kauka jumal", kus raha oli Mogri Märdi jaoks õnne võti. Ometi selle sama õnne võtme tõttu kaotas ta oma noore tütre, saatis hukatusse oma poja ning lõpuks ka oma
talu ostes oli arvestanud. Inimesed ülehindavad peale oma töövõimete ka armastust ja armastatut, mis võib neile väga kurvalt lõppeda. Nii ebaõnnestus Andrese kooselu Krõõdaga, kes suri liigsuure koormuse tõttu töös, mida Andres tal pidevalt teha lasi, ja Mariga, kellega läbisaamine takerdus pidevalt Jussi puudutavatesse mälestustesse. Armastusega seotud probleemid said saatuslikuks ka Andrese pojale Indrekule, kelle esimene armastatu abiellus vanemate sunnil teisega ja teine armastatu Ramilda ootamatult suri. Kuid siin ei olnud süüdi meeste suured ootused, vaid halbade asjaolude kokkulangevus. Ei saanud Indrek muuta Molli vanemate otsust ega Ramildat taaselustada. Võib küll tagantjärgi tark olla, kritiseerides Andrese otsuseid, mis Krõõta niiviisi tegutsema sundisid, kuid ega Andres süüdi olnud, et Vargamäe tunduvalt tugevamaks pähkliks osutus, kui ta arvanud oli.
PRÉVOST " MANON LESCAUT" Laura Kivilo 10. klass ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697 1763 Prantsuse kirjanik 1731 " Manon Lescaut" Teos oli vastuoluline, keelati Prantsusmaal MANON LESCAUT Noor ja ilus neiu Manipuleeriv Armastas raha ja meelelahutust Keeras mehi ümber sõrme LE CHEVALIER DES GRIEUX Armus Manoni esimesest silmapilgust Oli oma armastatu jaoks kõigeks valmis Aitas kaasa meeste petmises Ei suutnud Manoni unustada MANON JA DES GRIEUX Keeruline suhe Des Grieux andestas Manonile kõik patud Des Grieux oli Manoni sügavalt armunud Manon ei suutnud elada vaesuses Des Grieux laenas Tibergelt raha vaesuse varjamiseks TEOSE LÕPP Manon saadeti Ameerikasse Teesklesid abielupaari Rahvas põlgas nad pärast tõe teada saamist TEOSE LÕPP Manon ja des Grieux ekslesid kõrbes
,,Romeo ja Julia" William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus. Mercutio ja Tybalti surm. Romeo põgeneb.
Igaüks on oma õnne sepp ja just nii ongi. Kõik kujundavad ja muudavad oma elu ise, samuti ka otsivad õnne ja elavad sellega. Kuid kuidas arusaada lausest, et igaüks on oma õnne sepp ?! See on lihtne ! Kui sa soovid armastust, siis sa otsid selle ja leiad endale sobiva, kui sa tahad olla õnnelik, siis sa otsid õnne ja teed seda, mis sind õnnelikuks teeb. Nagu ka raamatus ,,Videvik" otsib peategelane Isabella endale õnne, et olla õnnelik peale ära kolimist. Ta leiab endale armastatu, kellega on küll peale armastamise ka palju jamasi isiklikuselus, kellega koos õnnelik olla. Ta leidis endale õnne ja see tähendab ka, et ta on iseenda õnne sepp. Selleks, et elada täisväärtuslikku elu, tulebki olla iseenda õnne sepp, sest kuidas sa muidu leiad õnne. Kelli Mets 10.PR
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
