see peaks pigem mängima tagasihoidlikku rolli, seejuures tuleb see endale teha nii meeldivaks kui võimalik. Kindlasti on üheks asjaks, millel peab elus olema väga tähtis koht, on armastus. Armastus on ju omamoodi ka elu alus, ilma milleta inimkonda ei eksisteeriks. Armastus on andnud ka kirjanikele tohutult inspiratsiooni. Arvukatest armastusromaanidest võib tuua välja näiteks A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast", milles kiindumus Erika vastu peategelase elu palju ilusamaks teeb. Küll lühikeseks ajaks, kuid siiski. Armastus aitab alati välja kõige mustematest olukordadest ning teeb tuju veel paremaks, kui ta juba hea on. Siiski kaasneb armastusega ka varjupooli, kuid nagu öeldakse: igas heas on ka natuke halba. Suuremaks sirgudes asendub õppimine tööga, küll mitte täielikult, sest inimene õpib kogu elu ja sureb ikka lollina, kuid siiski valdavas enamuses
,,Teie olete õnnelik inimene. Eesti rahvas on õnnelik rahvas. Teda ei saa õnnetuks teha, temalt pole midagi võtta. Teil pole ka midagi loota, sest mis võib nii väike rahvas loota, nagu teie olete." (Voitinski) ,,Teid peavad naised armastama, ja miski ei tee meest nii õnnelikuks kui naise armastus. Naise toodud õnnetuseski on rohkem õnne kui kõiges muus." (Voitinski) ,,Ära mine sellele, keda armastad, - saad õnnetuks, sest armastus teeb õnnetuks. Mina läksin sellele, keda armastasin, ja nüüd olen õnnetu. Ema ütleb, et mehed surevad ära, kui neid armastatakse, surevad kui kärbsed armastuse kätte. Sellepärast õpi vene keel ära, ja mine mõnele venelasele, sest ega sa teda ikka nõnda armasta kui oma inimest." ,,Armastusega on ikka nõnda, et kui teda ei ole, siis ta ka ei tule." (Molli) ,,Ah elus on hoopis teisi kui ettekujutuses või mõnes raamatus, mis on ka vist ainult ettekujutus. Rammatus on nõnda, et kui on kevad lillede, pakatavate puude ja linnulauluga,
suur lugemus originaalkeeltes huvi INIMESE vastu teaduslik maailmavaade Töö 1903 07 töötas ajakirjanikuna "Teataja", "Vaatleja" ja "Sõnumite" toimetuses Tallinnas 1914-19 töötas Harjumaal Koitjärvel oma venna talus Alates aastast 1919 kuni elu lõpuni tegutses kutselise kirjanikuna 1920.-1930. aastail ilmus 14 raamatut Tähtsamad romaanid: ·"Kõrboja peremees" (1922) ·"Tõde ja õigus" (1926-1933) ·"Elu ja armastus" (1934) ·"Ma armastasin sakslast" (1935) ·"Põrgupõhja uus Vanapagan"(1939) PROOSA Debüteeris "Postimehes" 1900 Lühijutt "Kuresaare vanad" (hiljem "Mäetaguse vanad" 1901 Jutustus "Noored ja vanad" 1903 Kunstmuinasjuttude ja miniatuuride kogu "Poiss ja liblik" 1915 Fotod lavastusest "Kõrboja peremees" Peateos "Tõde ja õigus" 1926- 33 XX sajandi üks väljapaistvamaid psühholoogilisi arenguromaane Laiahaardeline ja sügav elukujutus Elustatud on kolme generatsiooni elusaatusi
kui ta enam ei suuda kannatada, otsustab ta oma armukese tappa. Pääsedes armusaarelt minema, ei leia noormees enam seda kodu, mis tal varem oli olnud. Seetõttu jääbki ta reisima. Tuglase novelli suur teema on armastuse üleküllus. Kui armastust saab liiga palju, võib see lämmatada ja muutuda vastumeelseks. Nii on elus iga asjaga. Novell kirjeldab võõrast keskkonda, mis lõpuks saab peaaegu omaks, kuid mitte täielikult. Inimesest ei saanud kunagi hiiglast. A.H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast" Enne suure teema juurde minekut tuleks ära mainida raamatu eripärane eessõna. Tammsaare väidab, et tema pole sugugi autor, vaid viis lihtsalt ühe tundmatu noormehe käsikirja trükki ja tegi vajalikud muudatused, et noormees saakski tundmatuks jääda. Selline võte oli eesti kirjanduses midagi uut ja huvitavat. Raamatus jookseb kaks paralleelset joont, loo jutustamine ja "tundmatu noormehe" arutlused ja eneseanalüüs
Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Nad jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama astudes nii võitlusesse ohtlike sotsiaalsete pahedega. Korduvalt tuli Tarapitalastel kõne alla noorte olukord, hairidus ja tulevikuperspektiivid. Tammsaare: "Tõde ja Õigus", "Põrgupõhja uus Vanapagan", "Kõrboja peremees", "Juudit", "Ma armastasin sakslast", Tsehhov: · "Ilma isata" (1878) · "Ivanov" (1887) · "Kajakas" (1896) · "Onu Vanja" (1899) · "Kolm õde" (1900) · "Kirsiaed" (1904)
Trance ( transs ) on tegelikult teadvuse ( häire) seisund, mis esineb näiteks hüpnoosi korral ning seda tunneb ka trance- muusika abil end välja elav inimene. Trance'i kuulavad inimesed võivad olla närvilised ning isegi narkomaania küüsis. Tihti on meedias esinenud artikleid, kus räägitakse, kui palju mõnelt klubipeolt leiti narkootikumide mõju all olevad noori. Ise kuulasin ka kunagi sellist muusikat, sest sõbrad pidasid mind imelikuks, et ma elavat muusikat armastasin. Nüüdseks, kui ma trance'i enam enda kõrvadele ligi ei lase, olen aru saanud, kui palju ma olen rahulikumaks muutunud kuulates elavat muusikat ning kui närviliseks ma lähen, kui kuulen kusagil üksluiset klubimuusika rütmi. Ma olin survest üle ja ma ei lasknud enda isiksust sel rikkuda. Inimestele jääb ette see, mida keegi seljas kannab. Alustades kuulsuste riietuste kommentaaridest kollases ajakirjanduses ja moeajakirjadest, mis määravad ette, mida sobib
· Viiulimäng ja muusikaarmastus · Vene kirjanduse põhjalik tundmine · Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919) · Abiellus, elas Kadriorus Looming. · Sai tuntuks jutukirjanikuna esialgu teemaks maa- ja külaelu (,,Vanad ja Noored", ,,Kilbivere Kustas"), ülikoolis õppides kirjutas noorte haritlaste elust (,,Üle Piiri", ,,Kärbes") · 1920-1930 ilmus 14 raamatut · Romaanid ,,Kõrboja Peremees", Tõde ja Õigus", ,,Elu ja armastus", ,,Ma armastasin sakslast", ,,Põrgupõhja uus vanapagan" · Näidend ,,Juudit" Tähtsus: · Realism saavutas täisküpsuse · Sügavate filosoofiliste probleemide püstitaja · Lõi eestluse müüdi · Näitab eestlast tema sisemistes vastuoludes · Analüüsib eestlase ürgolemust · Paneb lugejad mõtlema eetilistele ja moraalsetele probleemidele August Kitzberg (1855-1927) · Elas Penuja külas, Niitsaadul · Töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna Looming.
ei sõendanud seda tagasi nõudma minna. Naastes üle pika aja Laas dominikaanide kloostrisse, olid kõik väga üllatunud, kuna nad olid senjori juba sutnuks pidanud. Härra sai ka oma kella tagasi ja talle õeldi, et don Jose on trellide taga. Senjor läks röövlit vangi vaatama ja tegi seda ka järgmine päev. Don Jose rääkis härrale, kuidas ta selliseks röövlik muutus, et nüüd isegi poomist ootab. Don jose hakkas rääkima: ,, Sündisin Elizondos. Armastasin kirglikult sulgpalli. Kord mängu käigus tapsin ühe tüli noriva poisi. Seetõttu sunniti mind maalt lahkuma. Sattusin Almanza ratsarügementi. Kohtasin seal neiuga, kelle nimeks Carmen. Ta ajas mul pea segi, paar tundi hiljem, kui olime kohtunud, teatati ühe naise surmast. Tuli väljam et Carmen oli selle naise mõrvar ja mina pidin ta vanglasse saatma. Teel vangi veenis ta mind, et laseksin tal minna. Selleks etendasime näitemängu ja ta kadus." Ta rääkis kuidas sattus selle mustlanna
märtsil 1940 südamerabandusse ning maeti Metsakalmistule. Anton Hansen Tammsaare looming 1900. aastal, mil ta õppis Tartus, Hugo Treffneri eragümnaasiumis ilmusid Tammsaare esimesed jutukesed "Postimehes". Peale seda, kui ta oli alustanud elu vabakutselise kirjanikuna Tallinas andis ta välja esimese näidendi "Juudit", millega jõudis ta oma loomingu kõrgperioodi. Sel perioodil ilmusid ka romaanid "Elu ja armastus", "Ma armastasin sakslast" , näidend "Kuningal on külm" ja Koitjärvel kirjutatud "Kõrboja peremees", mis oli Tammsaare esimene rahvusvaheliselt läbilöönud romaan ning mida peetakse siiani üheks eesti parimaks romaaniks. Anton Hansen Tammsaare on kirjutanud veel "Vanad ja noored", "Kaks paari ja üksainus", "Mäetaguse vanad" ning veel palju teisi teoseid. Tammsaare kuulsaim romaan on "Tõde ja õigus", mida teab pea iga eestlane.
on Koitjärve olustikud, loodusmotiivid ja inimesed olulisel kohal .1919. aastal lahkus Tammsaare Koitjärvelt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921. aastal tema esimene näidend "Juudit", millega algab kirjaniku loomingu kõrgperiood. 1922 ilmub romaan Kõrboja peremees, seejärel juba maailmakuulus viieosaline romaan "Tõde ja õigus" ning 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. Kui rahaliselt võimalikuks osutus, maksis kirjanik oma taskust tõlkidele, sest oma loomingu tõlkimist teistessegi keeltesse pidas Tammsaare väga oluliseks. Tammsaare lastekirjanikuna
klassis oli ta samaaegselt Tallinna konservatooriumi üliõpilane (1947. aastast ). Ta istus keskkoolis ühes pingis Lennart Merega ning nende kodud olid samuti väga lähestikku. Keskkoolis ja konservatooriumis ei käinud ta kõigis tundides, vaid puudus koolist regulaarselt. Mult on küsitud, kas looming oli minu ainus valik muusikas. Jah, ega ma lauljaks küll ei ole tahtnud kunagi saada. Ja usun, et olin küllalt laisk ega viitsinud harjutada, nii et pianisti poleks must samuti saanud. Ma armastasin palju lugusid lehest mängida ja tutvusin päris suure hulga teostega, aga ei õppinud midagi selgeks. Nii et selles mõttes oli looming just midagi minu iseloomu jaoks (Tamberg 2005: 57). 1953. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi ja sel samal aastal asus tööle helirezissöörina Eesti Raadiosse. Eesti Raadios töötas ta kuni 1959. aastani. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna
A.H.Tammsaare elu ja loomingu ülevaade. Tammsare loomingu tähtsus eesti kirjanduse arengus. 1878-1940 A.H.Tammsaare sündis ja kasvas üles Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare – Põhja talus.(Kõrvemaa maastikukaitseala) 1886.aastal läks ta vallakooli, sealt edasi Väike-Maarja kihelkonnakooli, seejärel Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi ja ülikooli. Väike-Maarja oli sajandi lõpul arvestatav kultuurikeskus. Kooli õpetajateks olid Jakob Tamm (luuletaja), jakob Liiv(JuhanLiivi vend)- tugevad pedagoogid. Sellest koolist on saanud alguse nii huvi kirjutamise kui ka muusika vastu. Treffneri gümnaasiumis oli samuti heal tasemel aineõpetus. Puuduva õpperaha teenis Tammsaare tasa tööga- oli valvur, andis tunde kooli algklassides. Kuna erkoolidel ei olnud õigust korraldadas küpsuseksameid, sooritasid õpilased neid mõne kroonugümnaasiumi juures. Tammsaare tegi seda Narvas. Treffneri gümnaasiumi läbielatut kirjeldab Tammsaare oma „Tõe ja õigu...
teind enne minule. SM algus, siis handjob Mis mind kodu rõõmsaks tegi, mis mind kodu kurvastas, kurvaks tegi, rõõmsaks tegi: emake mind armastas. Intsest See on mu ema, mu mullake, see on mu ema, mu kullake... Intsest Oh seda tegu, võeh võeke, mis tegi mu väike õeke: külapoisile ära läks ta, mind jättis õeta üksinda! Külapoiss viis ta, ei tänandki, õde — ta ümber ei käänandki! Kuldaväärt hää oli siiski ta— sellest aru ma küll ei saa! Intsest Ma neidu armastasin, ei kostnud ta “ei” ei “ja”. Vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Hetero, vägistav Et naine on poolinglit ja poolhoor, on tõsi nagu naatrium ja kloor on sool! Hetero Nad lähevad mööda surnuga. Ei surnu pärast leina ma. Ma tahaks, oleks surnud sa, siis teeksin leinalaulu ma. Kuid nüüd ei saa! Hetero, nekrofiilia Kust sa tuled, kuhu lähed? Kas sul naine, võõras mees? Säält ma tulen, sinna lähen, olen vaene reisimees. Hetero, ideaalidega
aastal, samal aastal abiellus ta Käthe Hanseniga. Tallinnas elas Tammsaare vabakutselise kirjanikuna, mis tähendas talle pidevat tööd. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921. aastal tema esimene näidend "Juudit", millega algab kirjaniku loomingu kõrgperiood. 1922 ilmub romaan Kõrboja peremees, seejärel juba maailmakuulus viieosaline romaan "Tõde ja õigus" ning 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. Tammsaare oli väga kokkuhoidlik ja pidas arveraamatuid, et iga sisse ja väljaminek mustvalgel kirjas oleks. Eriti elu teisel poolel ei olnud tema rahaline olukord aga sugugi kehv, lisaks honoraridele sai Tammsaare toetust Kultuurkapitalist
2.Tuglase (1886-1971) roll eesti kirjanduses. Tuglasel oli keskne koht 20.sajandi alguse kirjanduselus ning kirjanduslike rühmituste Noor-Eesti, Siuru ja Tarapita tegevuses. Viimase 2 rajati tema eestvedamisel. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu looja ja Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid. Kirjanikku võib pidada eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Tuglas pani aluse eesti kunstipärasele reisikirjale (rohke ajalooline ja kultuuriline ainestik nt. Teekond Hispaania).Suur tähtsus on tema memuaaridel, artiklitel ja uurimustel (nt. monograafia Juhan Liiv), oluline tegevus kriitikuna.. Tõi eesti kirjandusse marginaali (lühike ääremärkus) mõiste. 2 romaani: Väike Illimar ja Felix Ormusson. Kirjanikku peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Jälgis klassikalise novelli põhimõtteid, kuid viis sisse uuendusi ja kujundas isikupärase novellitüübi, mida iseloomustab sümbolistlik kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novel...
, Vennaskond/DayDream/Trubetsky Pictures). "Vennaskond. New York" (2006, DVD, 140 min., Trubetsky Pictures). "Pirates of Destiny" (2007, DVD, 150 min., Trubetsky Pictures). Näitlejana, animaatorina või muusika autorina/interpreedina "Serenaad" (animaator, rež. Rao Heidmets, 1987) "Magus planeet" (animaator, rež. Aarne Ahi, 1987) "Sõda" (animaator, rež. Hardi Volmer & Riho Unt, 1987) "Hysteria" (näitleja, rež. Pekka Karjalainen, 1992) "Ma armastasin sakslast" (näitleja, rež. Ain Prosa, 1998) "Lihtne lugu, lõpuga" (muusika: Vennaskond, rež. Ain Prosa, 1999) "Moguči" (muusika: Vennaskond, rež. Toomas Griin & Jaak Eelmets, 2004) "Punklaulupidu" (rež. Erle Veber, 2008) Ülesanne Mitu plaati tegi Trubetsky Vennaskonnaga ? Tänan kuulamast
A.H. Tammsaare ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jä...
! See idioot vägistas mu! Ta vägistas mu... Kuskil nädal oli möödund juhtunust. Ma siiani ei tea, miks ma asja politseile ei andnud. Ja nyyd on ka selleks juba liiga hilja. Igatahes, ma olin yhel päeval koolis. Mu parima sõbranna ema helistas mulle. Ma mõtlesin, et ta nagunii ytleb, et Keithy on kodus haige ja kooli ei tule. Tahate ma räägin teile Keithy'st? Olgu. See tydruk oli minu jaoks kõik. Me tegime põhimõtteliselt kõike koos käisime koos väljas, pidudel, igal pool. Ma armastasin teda nima nagu oma õde. Ta oli olnud mu parim sõbranna teisest klassist, kui me koolis koos istuma hakkasime. Siis sai meie suur sõprus alguse ja kuni sinnani kõik imestasid, kuidas me seda niimoodi säilitada suutsime. Me olime kui sukk ja saabas. Nojah, Keithy ema helistas. ,,Anna, Keithy on surnd..." sõnas ta kurvalt, murdund toonil. Ma võpatasin ja iseenesest hakkasid pisarad mu põsele alla voolama kui veetilgad. Keithy ema rääkis, kuidas Keithy suri... autoõnnetuses
Raimond Valgre suri, alkoholist ja vale-sõpradest ümbritsetuna, 31.detsembril 1949 aastal. Loomingu iseloomustus · Palju Valgre laule on esitanud Liisi Koikson, kellele minu arust väga sobib see stiil. Samuti on laulnud temaga koos Mart Sander laulu ,,Veel viivuks jää" , mis mulle väga meeldib. Laulu kuulates oleks ma nagu otsekui selles ajastus, millal laul loodi. Mõnus, mahe ja rahulik armastuslaul. · Liisi Koikson on laulnud veel laulu ,,See keda armastasin kuulub teisele". Samuti rahulik laul, suhteliselt lihtsa viisiga. Sellel laulul oli nagu kirsiks tordi peal klaverisoolo, mis ei kestnud küll palju üle paarikümne sekundi, kuid sobis sinna perfektselt. · ,,Peagi saabun tagasi su juurde" Tiit Borni esituses on tempokam laul. Teemaks on endiselt armastus. Esitus mulle nii palju ei meeldinud, kui eelnenud lauludel, mulle see laul ei tundunud Borni esituses kuidagi Valgrelik. · ,,Saaremaa valss" , Mart Sander
valmis, siis alustan uut" (vt. "Laululooming"). Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5. Sümfoonia ning klaverifantaasia "Rändur", mis kõik valmivad 1816. a. Siia perioodi kuulub Schubert ainus ja traagiline armastus Therese Grob`i vastu, kellega ta puutus sageli kokku sel ajal, kui tütarlaps esines solistina tema messis. Aastaid hiljem (1821) jutustas Schubert sõbrale: "Ma armastasin üht tütarlast väga siiralt ja tema mind .. . Kolm aastat ta lootis, et ma temaga abiellun, kuid ma ei leidnud endale tööd, mis oleks meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus ta teisega ... Tänapäevani armastan teda ikka veel." 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest. Looming * umbes 600 soololaulu * 9 sümfooniat * 22 klaverisonaati * lühipalad klaverile
seega otsusasin ma kasutada võimalust ja talt selle kohta uurida, enne kui on liiga hilja. 1. Nii Oliver Raias, räägi mulle millega sa tegeled? Tegelen muusikaga (teen instrumentaale/biite/taustu hip-hop muusikutele) ja korvpalliga. 2. Kuidas sa muusika(biitide tegemise) enda jaoks avastasid? 2. klassis kuulas üks mu venelasest klassivend üle terve klassi oma uuest telefonist 50 cent- Candy shop’i. Ma kuulsin sellist hip-hop muusikat tol hetkel esimest korda ja ma armastasin seda muusikat koheselt, eriti meloodiat. Sellest hetkest alates hakkasingi ma huvi tundma ise sellise muusika loomise vastu. 3. Kas TKG on kuidagi selle ala avastamis mõjutanud või suunanud? Ei ole, see polnud TKG-s vaid hoopis Tallina Kristiine lasteaed algkoolis. 4. Mis on su stiil milles põhiliselt muusikat teed? Oled ka sa mõelnud selle muutmisele? Mu stiil on laiemalt hip-hop ning kõik mis sinna alla kuulub: vana kool, uus kool, trap, gangsta rap jne
metsalagendikke, igihaljaid aatriume parke, ääristatud munakiviteedega. Punakildseist katustest ja tornidest moodustus iga öö kordumatu siluett, sest kõik oli pidevas ehituses ja õitsenguis. Langevad tähed õnnistasid põhjasuunda, lõunarahu valvas meri, idast pakkusid tuge orud, lääneski neid jätkus, kuid seal oli ka metsa, läbitungimatut, hämarat, ent kodust metsa... Ma armastasin seda kohta, neid vaikivaid, mõistmatuid puid, vikerkaarevärveis taevalaotusi. Kuid siis kuningriik langes, ma ei mäletagi enam, miks, kuid ühel päeval polnud enam kohta, kuhu pageda maailma kurja eest, ega süli, kuhu pead toetada. Kusjuures, see polnud inimjõud, mis võitmatud müürid langetas. Tõusis vägevaim tuul, kitkudes pühast maast puid koos kõigi nende juurtega, taevalaotuses mässasid ähvardavaimad välgud, väänlesid õhukeerised see oli karistus: liiga õitsev ja
ära ole minu pärast kurb. Sündida maailma on nii lihtne. Sündimisest lihtsam veel on surm. Luuletaja väljendas oma muretust ka sooviga, et sõber ei nukrutseks. Jääb mulje nagu Jesseninil ei olnud mitte midagi kaotada ning enesetapp oleks üdini loomulik, tavaline sündmus. Kuid kaotusevalu väljendavad read: ,,Külm on kõrge taeva hele sära./ Tähelõõmad rinnas lahtusid./ Keda armastasin, läksid ära./ Kõige lähemadki lahkusid." Maailm muutus kalgimaks. Inimese kaotus teeb seest tühjaks, nagu seletab ka ,,Mälestus". Laulus on tundeid kirjeldatud loodusmotiivide läbi: taevas on pilved ja lilled on pisaraid täis. Loomulikult leiab sarnast stiili ka külapoeedi luules. ,,Vaikseilt vahtralehilt nõrgub mõdu.../ Kui on õitseng lõppend, tulgu surm." Peaasi on, et elu kõrghetked saaks läbitud, pärast seda võib juba õnnelikult siit ilmast lahkuda.
Komakesed 1. KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad. Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga. nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil. Korduvad täiendid 2. Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias. 3. Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi. 4. Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma. nt Sel, 2017. aastal külastame Soomet. // Eelmine, 2016 aasta. 5. Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega. nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele. Korduvad määrused 6. Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoim...
New York" (2006, DVD, 140 min., Trubetsky Pictures). "Pirates of Destiny" (2007, DVD, 150 min., Trubetsky Pictures). 2 FILMID (NÄITLEJANA, ANIMAATORINA VÕI MUUSIKA AUTORINA/INTERPREEDINA) "Serenaad" (animaator, rez. Rao Heidmets, 1987) "Magus planeet" (animaator, rez. Aarne Ahi, 1987) "Sõda" (animaator, rez. Hardi Volmer & Riho Unt, 1987) "Hysteria" (näitleja, rez. Pekka Karjalainen, 1992) "Ma armastasin sakslast" (näitleja, rez. Ain Prosa, 1998) "Lihtne lugu, lõpuga" (muusika: Vennaskond, rez. Ain Prosa, 1999) "Moguci" (muusika: Vennaskond, rez. Toomas Griin & Jaak Eelmets, 2004) "Punklaulupidu" (rez. Erle Veber, 2008) 3 4.LUULETUSED ALGUS Poiss ja tüdruk on pimedas toas Tüdruk nutab Aknast paistab sisse täiskuu
psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn 1922. a “Kõrboja peremees” - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. 1934. “Elu ja armastus” – psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935. “Ma armastasin sakslast” – esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu 1939. “Põrgupõhja uus Vanapagan”- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeest...
Koitjärve olustikud, loodusmotiivid ja inimesed olulisel kohal. 1919. aastal lahkus Tammsaare Koitjärvelt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921. aastal tema esimene näidend "Juudit", millega algab kirjaniku loomingu kõrgperiood. 1922 ilmub romaan Kõrboja peremees, seejärel juba maailmakuulus viieosaline romaan "Tõde ja õigus" ning 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend "Kuningal on külm" (1936) ning kirjaniku viimaseks jäänud romaan, mille ta kirjutas aastal enne oma surma – "Põrgupõhja uus vanapagan" (1939), mis on samuti maailmas palju huvi äratanud. Kui rahaliselt võimalikuks osutus, maksis kirjanik oma taskust tõlkidele, sest oma loomingu tõlkimist teistessegi keeltesse pidas Tammsaare väga oluliseks.
Peamine idee on,et inimene,kes koguaeg kaugeneb maast pöördub taas maast jõuduammutama.Iga köide algab lootusega kuhugi jõuda,iga köitega hoog väheneb.Teos oli lugejate seas väga populaarne ja sai ka riigivanema auhinna. 8 Hilisem looming Romaan "Elu ja armastus"on psühholoogiline teos.Käsitleb kahe inimese vahelist suhet.Teoses on vähe välist sündmustikku,palju pikki dialooge ja inimese siseheitluse kirjeldusi. "Ma armastasin sakslast"-päevikuvormis minajutustus.Romaan on pessimistlik,puudub väljapääs.Kahe erinevast rahvusest ja erinevast ühiskonna kihitst noorte armastuslugu. Tema teine näidend "Kuningal on külm",mis on jantlik võitlus võimu pärast.See on allegooriline näidend seoses fasistide võimuletulekuga ja Euroopa riikide loiduses selle tõkestamisel. Tammsaare viimane romaan "põrgupõhja uus Vanapagan"-Satiiriline allegooria,peetakse "Tõe ja õiguse" finaaliks
· Läks luhta kõik, mis ma iganes ette võtsin. Kuid noorusele omast optimismi ei suuda miski maha suruda. Noorus tajub instinktiivselt, et ebaõnn on ajutine, lõputu viltuvedamine on sama ebatõenäoline kui vääramatu õigluse kitsa raja sirgus varem või hiljem tuleb tingimata käänukoht. · Ameeriklane on oma põhiolemuselt optimist, keda kihutab kogu aeg taga soov midagi saavutada. Ta unistab ühe hoobiga varandust omandada. · Armastasin Inglismaad, kuid tundsin , et ei saa seal elada: minevikku unustada oli võimatu ja mind vaevas kartus langeda eikellenagi tagasi halli argipäeva. · Edukad inimesed võidavad alati poolehoidu. · Billy toas seisis vana raudvoodi, mille kohal rippus paljas elektripirn. Sisustust täiendas vana logisev laud ja üks tool. Voodi kõrval oli pakkimiskast ja selle peal pronksist tuhatoos pilgeni sigaretikonisid täis. (...) Kõik seadmed olid korrast ära.
panna talle noodipaberi ostmiseks · Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" Kooliõpetaja (1813-1817) · Siia perioodi kuulub Schubert ainus ja traagiline armastus Therese Grob`i vastu · Schubert puutus temaga sageli kokku sel ajal, kui tütarlaps esines solistina tema messis · Aastaid hiljem (1821) jutustas Schubert sõbrale: "Ma armastasin üht tütarlast väga siiralt ja tema mind... Kolm aastat ta lootis, et ma temaga abiellun, kuid ma ei leidnud endale tööd, mis oleks meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus ta teisega... Tänapäevani armastan teda ikka veel." Kooliõpetaja (1813-1817) · 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest Looming
''). Lisaks taasavastab ta endas tänu loomade pidevale toele julguse ja võime armastada kõige sügavamal viisil. Tänu sellele, arvab p, et ta suudaks nüüd oma eelneva elu probleemidest üle olla. See annab talle küll jõudu, kuid siiski pole sellel eriti tähtsust p veendumuse tõttu, et kõik tema lähedased inimesed on surnud (''Isegi kui mind imekombel päästetakse, kas oleks sellel minu jaoks veel mingit tähtsust, sest kõik inimesed, keda ma kunagi armastasin, olid ju surnud.'') Just selline veendumus aitas p-l võimalikult inimlikku elu elada, selles küllaltki haiglases maailmas- nii oli tal justkui kontroll kõigi nende inimeste üle, kes tema mälestustes püsisid. Lisaks polnud tal seega ka põhjust Seina tagant paremat elu otsida, vaid ainus võimalus oli just sealsamas, Rüttlingeri jahimajas, oma elu võimalikult elamisväärseks teha. Vaatamata vastutusele kolme ja enama looma ees, tabab p-d rasketel hetkedel ikkagi tunne
kui mälestuste mälestus. Pärast ,,Tõde ja õigust,, tulevad 3 romaani ja 1 näidend. · 1934 - ,,Elu ja armastus,, - on nähtud 4janda osa edasiarendaja (mehe ja naise suhte edasiarnedusest) Peategelased: Irma (noor, puhas ja süütu tütarlaps, ootused ja lootused) leiab töökoha lõpuks Rudolfi (elupõletaja) koduabilisena. Rudolf rikub mõlema elu ära (tekib armastus) Irma ürituab enesetappu · 1935 - ,,Ma armastasin sakslast,, - armastuslugu kahe inimese vahel (Oskar on eestlasest üliõpilane, kes armub Erikasse, kes on vaesunud balti-saksa suguvõsast) Hakkab lahkama eesti minevikku. Minevik on armastajapaari taustaks, mis hukutab armastuse. Erika vanaisa on arvamusel, et kui Erika abielluks Oskariga, siis ta jääks erakuks (ei võeta omaks) POLE TULEVIKKU. Abielludes oleks kohatu ei ole sakslane ega eestlane. Lõpuks hakkab ka Oskar kahtlema abielu võimalikkusest.
Tollal oli see üsna hirmutav, kuid täna sellele tagasi vaadates oli tegemist ühe mu parematest otsustest. Sel hetkel, kui otsustasin loobuda, sain loobuda ka loengutest, mis mind ei huvitanud ning osalesin vaid nendes, mis olid huvitavad. Kõik ei olnud siiski nii romantiline. Mul ei olnud ühikatuba, nii magasin sõprade põrandatel, viisin Coca- Cola pudeleid taarakokkuostu ning jalutasin igal pühapäeval 10 kilomeetrit, et Hare Krishna templis üks korralik eine nädalas süüa. Ma armastasin seda kõike ja enamik, millele ma oma uudishimu järgides otsa komistasin, osutus hiljem hindamatuks. Toon ühe näite. Reedi Kolledz pakkus tollal vast riigi parimat kalligraafiaõpet. Ülikoolilinnakus oli iga poster seinal ja iga silt lauasahtlil käsitsi kujundatud-kirjutatud. Kuna olin välja kukkunud, ei pidanud ma enam tavatundides käima, ja nii otsustasingi kalligraafia selgeks õppida. Õppisin kirjastiilide kirjapilti, kuidas mängida
· loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid · psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn · 1922. a "Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada. · 1934. "Elu ja armastus" psühholoogiline romaan, keskealise mehe Rudolfi ja teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga
pidevalt teiste meeste seltskonda nautis, sest soovis ta ju oma mehe tähelepanu. Indrek ja Karin tegin lõpuks kokkuleppe, et nad ei hoia teineteise eest enam saladusi. Indrek murdis aga seda lepet, varjates Karini eest tõsiasja, et ta tulistamise ajal Meleski kõrval oli. Samas oli algusest peale see abielu Indrekule kui lunastus oma ema surma eest, kuna Karin andestas talle ja oligi tema lunastuseks. "Jah, ma kartsin sind, armastasin ja kartsin, tahtsin sust lahti saada ja ei tahtnud ka ning siis mõtlesin, et kui ma astun selle viimase sammu, avaldan talle oma suure saladuse, oma suure tõe, ja kui ka see teda ei peata, siis on ta mu saatus, millest ei pääse. Nõnda tuli see. Nagu sa näed, on see kõik puhas eksitus, mis kipub tõepoolest meile mõlemale saatuslikuks saama" Tegelikult tõigi aga abielu kaasa ainult uusi kannatusi. Pealse Karini laused "Keda sa nüüd tapma lähed" murdus aga Indrek
Järgnevalt ilmuvad ,,Tõe ja õiguse" osad, esimene 1926., teine 1929., kolmas 1931., neljas 1932., viies 1933. Tammsaarel naine, kaks last ja teenija. Ei olnud seltskonnainimene, omad sõbrad, kellega läbi käis, sageli arstid ja advokaadid. Oma romaanid kirjutas reeglina suvekuudel, kui pere oli saadetud Narva-Jõesuusse või Pärnusse puhkama. Muul ajal tõlkis ja kirjutas ajalehtedesse arutlusi, tänapäeva mõttes esseesid. 1934. aastal ilmus romaan ,,Elu ja armastus", 1935. ,,Ma armastasin sakslast", 1936. näidend ,,Kuningal on külm". Viimaseks romaaniks jäi ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" (algab justkui Goethe ,,Faust". Põhimõtteks see, et vanapagan läks taevasse hingede järele, kelle Peetrus välja valinud. Läks põrgusse määratud hingede järele. Olud muutunud, enam ei ole lootust, et ükski inimene põrgusse määrataks. Põhjus selles, et maa peal pole võimalik nii elada kristlikke reegleid jälgides, et üldse pattu ei tee. Oleks ebaloomulik, kui kõik põrgus
Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. A. H. Tammsaare tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan Tõde ja Õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile
· Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. · Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. · Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. · Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... · Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. · Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. · Minu võitlus on vastupidamine. · Alati on võimauls ämbrist mööda astuda. · Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt. · Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal. · Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus....
pimeduse ja sõnatuse varjus mõelnud...Mitte teda. Vaid Jettet! [---] Ja ma olen Anna ning Jette püüdmatu sarnasuse toel kogu aeg ja eriti meie kõige ligemail minuteil mõelnud Anna asemel ikka ja alati seda õnnetut ja nutust, seda minu poolt äratõugatud, kuid aina ihatavat last... [---] Mispärast ma Annat sel moel petnud olen mispärast ma olen tema algusest peale, olgugi ehk mitte täie teadmisega, petetavaks valinud?" ,,Ma armastasin Jettet. Ma ei hakka seda, vähemalt siin neil lehtedel enam salgama. Ja armastan teda siiamaani. Nelja aasta eest tõukasin ma tema ta isa pärast tagasi... Noh, kui ma sellest kellelegi räägiksin, võiks seesinanse mulle öelda: tähendab, sinu armastus ei olnud piisavalt suur... Mille peale mina vastan: ega suur armastus ei pea tähendama täielikult pimestatud pilku. Vähemalt minu puhul mitte. Ja igatahes on see kõige suurem armastus, mida ma olen tundnud
Peale seda tundis Jakob end halvasti, tundis end reeturina. Jakobi elu mõjutas kõige enam Eeva, kuna E. elu mõjutas Timo väga palju kandus see kõik Jakobile, pealegi oli tema ju Eva vundament, see kes teda püsti hoidis. Isiklikult leian, et Jakobi otsus valida Anna, kuna ta vaid Jettet meenutas oli väär, oleks võinud ju ka esmapilgul kohe valida Jette, hoolimata kõigest muust ja lahkuda mõisast. Kuna tegelikult teadis ta ka ise, et Jette oli siiski see tema SUUR armastus – „ Ma armastasin Jettet. Ja armastan teda siiamaani. --- Igatahes on see suurim armastus, mida olen tundnud“ (lk 266). JAKOB JA TIMO Jakob ei sallinud esialgu Timo, hiljem tundis talle kaasa, kuna arvas, et talle oli ülekohut tehtud. Peale „memorandumi“ lugemist tundis ta ennast lollina. (lk 84) Kui Timo oma Vangipõlvest rääkis hakkas Jakobil temast justkui kahju, ta teadis enese teadmiste järele, et Timo oli korraldanud väärteo, mida ei saa talle mitte mingisugusel juhul andestada
Suhtlemine ja tarkused olid paranenud ajapikku. Ainult vanu sõpru ma koolis enam ei kohanud. Turvatunne ja osaline vanemate(sugulased) hoolitsuse olemasolu Logopeediline abi lasteaias, ja emaga tehtud harjutused, mida logopeed käskis kodus palju harjutada. Raske oli, aga hakkama sai. Noorema õe sünd- Kui ma sain 3 aastaseks sündis meie perre minu keskmine õde, keda ma alguses väga armastasin ja hoidsin. 1.2 Ohu tegureid: Tervis- Allergia peaaegu iga toiduaine ja riiete vastu. Kasutan siiani eranditult vaid puuvillaseid riideid. Suhtlemise areng- kuna olin sündides saati autistliku olemisega, siis mind suunati nagu suhtlema teistega. Ei sallinud nooremaid, kuna nende mõttemaailm oli lapsik. Mulle meeldisid täiskasvanud, ka siiani on see nii.
6. Anton Hansen Tammsaare proosa- ja draamalooming. ANTON HANSEN TAMMSAARE (1878 1940) 1907 Raha-auk 1913 Vanad ja noored 3 1907 Uurimisel 1908 Pikad sammud 1909 Noored hinged 1910 Üle piiri 1915 Poiss ja liblik 1917 Varjundid 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1923 Pöialpoiss 1926 - 33 Tõde ja õigus I - V 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1936 Kuningal on külm 1939 Põrgupõhja uus Vanapagan Üliõpilasnovellid: uus ainestik ajastuomane impressionism, külarealistlikust laadist ärapöördumine. Süveneb tegelaste siseelu kujutamine, huviobjektiks saavad mehe-naise suhted. Toimub arenev võitlus tolleaegsete moraalikonventsioonidega. Hilisemates üliõpilasnovellides on moraaliproblemaatika taandunud, vabameelsus on oma loomuliku koha saavutanud. Hakkab ilmnema T tulevane mõttelaad
Epopöast tõuseb üles üldistus, et õigluse poole pürgimine on kestev protsess ja selle pole lõppu seni, kuni eksisteerib inimene. Tammsaare viimased loominguaastad toovad eesti kirjandusse veelgi suurepäraseid teoseid. Peale ,,Tõe ja õiguse" kirjutamise lõppu, ei lubanud kirjanik endale pikemat puhkust, vaid jätkas loomingulist tööd juba väljakujunenud rütmis. Ta kirjutas kaks psühholoogilise kirjutamislaadiga armastusromaani ,, Elu ja armastus" ja ,,Ma armastasin sakslast". Samuti sai kirjanik hakkama ühe näidendiga. ,,Kuningal on külm" on allegooriline, vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastilistre motiividega. ,,Kuningal on külm" on eesti draama tippteos. Viimaste loominguaastate meisterlikem ja ühiskondlikult tähendusrikkaim teos on romaan" Põrgupõhja uus Vanapagan". See romaan on eesti kriitilise realismi teravaim seisukohavõtt kodanliku ühiskonna elukorralduse ja moraali suhtes. Siin on inimese ekspluateerimise teema
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 12 X ,,NEMAD" Referaat xxxxxxx Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Nemad" on esmakordselt ilmunud 1994. aastal ning romaani autoriks on eesti kirjanik Maimu Berg. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus ning seda on tunda terve romaani vältel. Teos räägib kahest erinevast põlvkonnast pärit inimesest ja nende vahelisest keerulisest armastusest. Raamatu peategelaseks on vanem naisterahvas Irma, kes oli oma parema aja ära raisanud, oli pilganud armastust, kuid nüüd armunud endast noormasse, keskealisse Joonasesse. Paarikest vaevas teiste arvamus, armukadedus, oskamatus usaldada oma kaaslast, kuid samas ka pidev ootamine ja lootmine taas näha oma armastatut. Peategelane Irma Irma oli pärit lodevate lillelaste, vabaarmastuse ülistajate, tuimade narkomaanide põlvkonnast. Ta on tõsiselt võtnud seda rumalat optimismi mida nende põlvkonnale sisendat...
Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 aastal sulase pojana. Ta pidi enda perega palju mööda Lõuna-Eesti talusid ringi rändama ning tänu sellele jäi talle külge palju erinevaid murdeid. Ülikoolis õppis Eesti filoloogiat ning hiljem töötas kooliõpetajana, mille kõrvalt tegeles pidevalt enesetäiendusega. Ta osales väga tihedalt igasuguses kirjanduslikus tegevuses. Ta kuulus ,,Siuru" rühmitusse, oli ajalehe ,,Uus Eesti" toimetuse liige ning ajakirja ,,Varamu" toimetaja. Henrik Visnapuu on üks olulisemaid 20. sajandi luuletajaid. Ta on teinud suure panuse Eesti isamaalisesse luulesse. Tema esimesed värsid ilmusid 1908. aastal ,,Postimehes". Visnapuu looming on selgelt mehelik ning ta stiil erineb teistest märgatavalt. Ta ei hooli eriti keelereeglitest ning tihtipeale mõtleb ka ise uusi sõnu. Algperioodil on ta luule spontaanne, kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores...
lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" (vt. "Laululooming"). Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5. Sümfoonia ning klaverifantaasia "Rändur", mis kõik valmivad 1816. a. Siia perioodi kuulub Schubert ainus ja traagiline armastus Therese Grob`i vastu, kellega ta puutus sageli kokku sel ajal, kui tütarlaps esines solistina tema messis. Aastaid hiljem (1821) jutustas Schubert sõbrale: "Ma armastasin üht tütarlast väga siiralt ja tema mind.. Kolm aastat ta lootis, et ma temaga abiellun, kuid ma ei leidnud endale tööd, mis oleks meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus ta teisega... Tänapäevani armastan teda ikka veel." 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest. 6 Laulutsüklid
../Köet magusalt kuumaks on minugi rind, üht kaaslast teel eksides otsib mu hing,/../ Samas selle kõige tärkava looduse keskel, on tunda kurbust ja igatsust kaaslase järele, kes kõnniks minuga seal käsikäes või lihtsalt minu kõrval mind vaadates. Seda kedagi oleks mu kõrvale vaja just kohe ja preagu, sest mulle on pähe löönud kevad- see armastus. /.../löönd minulgi pähe siit kevade viin./../ Tütarlapsele, keda ma nii väga armastasin (1926) See luuletus on nii konkreetne kui ka sügavale tunnetesse laskuv. Ettekujutlus neiu noorusest ja värskusest jõuab minuni järgmise reaga /.../ Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased/.../. Konkreetselt on toodud välja, mis naise juures silma paistab ja sedagi, et naine on arglik ja õrn, kes ei taha igaühele olla naise eest. /.../ Ning oma sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi väriseva lehi paista lased./.../
kommi ostma läheks. Kuid ema saatis teda ka poodi jahu tooma , mida tal kiirelt vaja oli ning kommid olid Kerlil selleks ajaks juba meelest läinud. Karina arvab, et siis on ju ema süüdi. Millele Kerli vastab: „Ei , ei ole. Mul oli üks salajane peika, kellega ma poe juures kohtuma pidin ning seetõttu et kiiremini kohale saada hakkasingi üle jää minema. „ Kerli tunnistab: „Et see peika tekitas temas vaid väheke põnevust. Õieti armastasin ma vist ainult oma venda.“ Kerli haihtub ning Karina läheb tagasi majja. Maja juures selgub, et Eero on kadunud. Majas on närviline õhkkond ning Karina otsustab ülakorrusele uurima minna, mis siis õieti juhtunud on. Ta leiab trepilt mingi eseme, mida puudutades ta tunneb kohe ära selle väikese formaadilise raamatu , mida ta Tartu vanaraamatupoes oli endale tahtnud. Ta haarab raamatu, peidab selle püksivärvli vahele ning lukustab end oma tuppa.
Tiesenhausen "Rakvere romaanis". "Keisri hullus" on tähelepanu all tegelase keel. Timo eesti keele kohta mainib Jakob järgmist: "See härra Bock rääkis maakeelt ja isegi õige viisakalt, aga ikkagi oli tema kõnel see sakslaste napp ja naksakas ja äramoonutav viis küljes, mis mind koguni siiamaani vastumeelsusest kergelt nõksatama ajab." Kross ei markeeri Timo keelekasutust, ta lihtsalt lisab, et tema eesti keel oli iseäralik. Seevastu näiteks A. H. Tammsaare romaanis "Ma armastasin sakslast" on vanal parunil suus just see iseäralik eesti keel: "Mina armastap see eesti rahvas, selleperast tahap ma teadma. Mina moistap: teie tulep kokku, joop ja loulap, ja kui teie saama küllalt jooma ja loulma, siis teie hakkap see armas eesti rahvas juhtima ja valitsema, sest ka tema olep üks kange loulu rahvas, nagu mina ise oma korvaga kuulama." Üks paremaid võimalusi rõhutada tegelase võõrust/võõrasust ongi panna ta rääkima vigast võõrast keelt.41 Kross seda võtet Timo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
