lõpeb, mis on muinasjutus peamised osad) 3. Kuulamine 4. Teksti jutustamine klassikaaslastele 5. Lugemine 6. Testi täitmine 7. Küsimuste esitamine 8. Teksti arutlus 9. aheljutustamine 10. Ühe osa tekstist näidelda 11. Tunni analüüs Õpilasele jutustamiseks KÄGU Ma loen sulle ühe muinasjuttu. Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: kudus neile ilusaid salle ja põimis veel ilusamaid paelu. Ühel kevadpäeval tungisid ristirüütlid Leedumaale: tapsid vanu, röövisid emadelt lapsi ning hävitasid tule ja mõõgaga kõik, mis ette sattus. Ka kolm venda kuulsid sõjasarve hääli ja hüppasid hobuste selga, et sõita sõtta. Õde valas kibedaid pisaraid, õnnistas oma vendi ja saatis nad teele. Sõda lõppes leedulaste võiduga ja sõjamehed pöördusid koju tagasi
Ava sisu. Tõesta näidetega teosest. Iseloomusta Karini kriitikameelt. Keda, miks ja kus peitis Indrek? Tõesta Karini isekus. Miks ja mil moel hakkab Karin äritsema? Kuidas läheb? Kes on Tiina? Kuidas suhtub ta Karinisse, kuidas Indrekusse? Kes kannavad naudinguiha teoses? Tõesta Näidetega teosest. Iseloomusta Köögertali mahhinatsioone, nende ohvreid ja ohvrite kaotusi. Kes on Itamid ja nende suhe Paasidega. Kirjelda seltskonda, kus Karin armastas viibida. Miks ei suutnud Indrek teda sellest välja tirida? Millest tuli see, et Karin oma meest nii vähe mõistis? Tõesta näidetega teosest. Tänu millele olid Karini vanemad jõudnud haljale oksale. Karini rängim eksimus. Miks Karini ja Indreku abielu ebaõnnestub? Too välja kõik põhjused jälgides mõlemat tegelast. Mis üllatab Indrekut meeldivalt Karini juures teose lõpus?
Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut . Tulevikus loodab ta saada kuulsaks kirjanikuks ning kirjutada võimalikult palju lasteraamatuid . Hetkel on tema lemmik raamatuteks: ´´ Karlsson katuselt ´´ ja ´´ Naksitrallid ´´ .
Ta õppis muusikat 1832.-35. aastatel V. Lavigna juures. Alates 1836. aastast korraldas Verdi Busseto linnakeses kontserte, esines dirigendina ning elas aastast 1839. põhiliselt Milanos. Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Rahvale meeldis Giuseppe muusika, ta oli mitte ainult ilus, vaid ka käis ajastuga. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega, sest see oli seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meeldejäävad meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga.
Tõde ja õigus IV “VÕITLUS ISEENDA JA OMA ELUÕNNEGA” Sisukokkuvõte Raamat ilmus esimest korda 1932.aastal Tegevusaeg Eesti Vabariigi algusaastad Tegevuspaik Tallinnas Tegevustik räägib Karini ja Indreku abielu karilejookmisest Tegelased Indrek Paas Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abie...
narkootikumide, džässi, seksi või spiritismi abil teravdatud tajuga. Tuntumad teosed - “Teel” (“On the road”) - “The Dharma Bums” - “Big Sur” - “The Subterraneans” - “Visions of Cody” “Teel” - Kirja pandud spontaanses proosas e. “esimene mõte on parim mõte”. - Mässumeelne ja äge energia kirjutamisviis mõjus tolaegsele noorsoole jõuliselt ja vahetult. - Kriitikud tegid romaani maatasa. - Ta armastas kirjutada teadvustamatult, pooleldi transiseisundis. Kasutatud allikad http://studiomosaic.org/wp-content/uploads/2014/12/jack_kerouac_2114480244.jp eg https://et.wikipedia.org/wiki/Jack_Kerouac “Kirjandus realismist postmodernismini” A. Nahkur 2007 https://et.wikipedia.org/wiki/Jack_Kerouac#/media/File:Kerouac_by_Palumbo.jpg
Liszti loomingusse kuulub 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks "Tasso", "Prelüüdid", "Ungari", "Prometheus", "Orpheus". Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena Viini klassikute väljakujundatud kontserdi- ja sonaadivormi- kui need teosed pidid olema kolmeosalised (kiire-aeglane-kiire), siis Liszt kirjutab oma klaverikontserdid ja klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis. Oma klaveroteoseid armastas ta kokku koondada kogumikeks: 3 klaveripalade kogumik "Rännuaastad". Neid teoseid võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks, sest kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaaliareisidelt. Siin on looduspilte-"Äike", "Allikal", "Wallenstadti järve ääres", aga ka kunstimuljeid ("Mõtleja" Michelangelo skulptuuri järgi) Ülipopulaarne on tema klaveripalade kogumik "Ungari rapsoodiad" See on 19-st ungari rahvaviisidel ja rahvusrütmidel põhinevast klaveripalast koosnev teos.
filosoofid ka. Platon ja Aristoteles, mõtisklevad ja vaidlevad. Viimased on pildil ootuspäraselt kesksel kohal, nende õlgade kokkupuutepunkti koonduvad kogu pildi perspektiivjooned. Tema teoste tavaline kompositsioon ingi sümmeetriline, sageli kolmnurkne keskel kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, figuuri mõlemal küljel asuvad madalamad, näteks põlvitavad figuurid. Ühe sellise näitena võib tuua tema töö nimega Sixtuse madonna. Raffael armastas luua ideaalkujusid, keda ümbritseb rahu ja harmoonia, tema lemmikmotiiviks oli madonna jumalaema, olles samaaegselt inimliku emaarmastuse ja naiseliku õrnuse sümboliks. Hoolimata oma idealiseerimise ja üldistamissoovist säilitas Raffaeli looming siiski sideme reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Raffael oli esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures palju ka oma õpilaste abi.
Kui kuningas oli aias oma lõunauinakut teinud, siis valas Claudius talle kõrva mürki, mis tappis kuninga koheselt. Siis vaim kadus. Hamlet oli väga raevunud ning hakkas kohe kättemaksu hauduma. Hamlet oli pärast vaimunägemist hullunud ning segaduses. Käitus imelikult. Selle tagajärjeks mõtles ta välja plaanid. Ta käitub nii nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas koguaeg oma armastust talle. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja. Seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja. Tema tekst oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda
VOLTAIRE 1694-1778 ELU Voltaire, sünninimega François-Marie Arouet, sündis 21.11.1964 Pariisis notari perekonnas viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-
positsiooni ainuvalitsejana. Sügisel aga avastati vandenõu Peeteri vastu ning Peeteril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo- Devitsi kloostrisse. Ivan V, kes oli sünnist saadik haige ja peaaegu pime, jäi nominaalselt Peeteri kaasvalitsejaks kuni oma surmani 1696. aastal. Kuigi Peeter sai tegevusvabaduse, huvitus ta vähe riigiasjadest. Kuni ema surmani jaanuaris 1694 oli Peeter temast üpris sõltuv. Peeter leinas ema, sest armastas teda väga. Kuigi Peeteri käed olid nüüd täiesti vabad, valitsesid 1695. aastani riiki tema ema lähikondlased. Aastal 1724 kroonis ta keisrinnaks oma teise abikaasa Katariina ( I ). Nad abiellusid 1712. Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peeteri surma 1725. aastal päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. Sõjad ja lahingud: Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse"
Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja, mis oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda ja näitas seda kirja ka oma isale
Algus võib olla ilus, kuid lõppu ei suuda keegi ette ennustada. Samamoodi läks Indrekul ja Karinil, kelle kooselu algas väga õnnelikult, kuid drastiline muutus toimus pärast poja surma, mil suhet tabas tohutu allakäik. Noored olid küll koos, aga nende vahele tekkis ajaga vaid süvenev lõhe. Karin oskas Indrekuga manipuleerida, pettis teda, noppis tüli välja ka lihtsatest jutuajamistest, ühe sõnaga, tegi mehe elu põrguks, kuid siiski viimane armastas teda väga. ,,On ilus kellegagi ühineda eluks ja surmaks, aga veel ilusam on lahkuda, kui olete surmanud enestes juba kõik ilusa." Lõpuks sai Indrek aru, et suhe on niivõrd purunenud, et seda on võimatu taaselustada. Kahjuks juhtub sellist asja üsnagi tihti, et kaunis algus pimestab paari ning üksteise vigu ei nähta enne ekstreemseid tülide ja pettumuste haripunkte. Siiski võib öelda, et kõik need tegelased olid seotud rohkemal või vähemal määral just nimelt armastusega
Aasta rõõmsam pool algab esimeste märtsikellukeste ning sooja päikesega. Pungad, mis okstel tärkavad, kiirgavad uuest elujõust, mida tajub iga elusolend, kes korrakski värskesse kevadesse astub. Nii Visnapuu kui ka Under on avaldanud luulet, mis on inspireeritud kevadest. Nende loomingus on looduse tärkamine tihedalt põimitud inimeste taasärkamisega, kuigi mõlemal värsimeistril on teemale erinev lähenemine. Marie Under armastas Eestimaal teda ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi talle südamesse kevad, mis peegeldab looduse puhtust, sära ja tärkamisrõõmu. ,,/ On surnuks pistnud talve kevadine virgus, / sest veretavad pajustikus piigid / ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin
suures paneelmajas. Ta ei tundnud neid inimesi kellega ta naaber oli. Nägupidi aga oli enamustega tuttav. Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku. August Kask elas Eeroga samas majas, aga 9ndal korrusel. Nad ei tundud õksteist. Kase vaatepunkt oli kõrge ja tema vaateväli avar. Ta armastas täpsust ja tegi tihti elust-olust statistikaid, ilma et keegi temalt oli seda nõudnud – peale südametunnistuse Tema ametiks oli meeste juuksur . Kask armastas oma tööd, aga ta ei teadnu, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus. Kuid tal olid siiski mõned professionaalsed tähelepanekud, tööalaselt. August poiss oli vanapoiss. Arhitekt Maurer, neljakümneaastane, polnud küll selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud
Napoleon oli aadlipäritolu. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Isikuomadused Napoleon oli terava mõistuse ja väga hea mäluga. Ta teadis peast paljude oma sõdurite nimesid, millest viimased vaimustuses olid. Ta lemmikaine oli matemaatika, kuid tal olid ka head teadmised kirjandusest, ajaloost ja geograafiast. Ta suutis tegeleda korraga mitme asjaga. Ta oli auahne ja armastas kuulsust. Isiklikku Napoleone Buonaparte abiellus Joséphine de Beauharnais'ga. Abielu jäi lastetuks ning nad lahutasid 1810. aastal. Samal aastal abiellus Napoleon Austria ertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis poeg. Noorus ja karjääri algus 1779-1784 õppis Brienne sõjakoolis. 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjaväekoolis. Sõjaväelise karjääri algus. Lüüasaamine
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Ares Ares- sõjajumal · Ares oli Zeusi ja Hera poeg. · Ta armastas sõda, surma ja hävingut. · Ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. · Teda ei armastatud. · Tema sümboliteks olid oda ja raisakotkas. · Aphrodite kallim. Nimed eri perioodidel · Vana-Kreeka perioodil: Ares- vägivalla õhutaja, tormakas ja kirglik armastaja, hoolimatu sõber. The Ares Borghese, from an Original Dating to circa 430-415 BC, 125 AD Nimed eri perioodidel · Vana- Rooma perioodil:
Püha Nikolaus Püha Nikolaus on 4.sajandil VäikeAasias elanud ja 342. surnud kristlik pühak, Myra piiskop. Ajaloolisi andmeid selle pühaku elu kohta pole säilinud, seetõttu roomakatoliku kirikus tema päeva enam ei tähistata. Ta oli suur heategija: neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Püha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele. Püha Nikolaus http://orthodoxws.com/austin/images/icons/st_nicholas_myra_500.jpg 15.04.2012 http://www.stnicholascenter.org/pages/my-kind-of-santa/ 15.04.2012 Ta sai tuntuks oma suuremeelsuse tõttu, ta toetas abivajajaid, armastas lapsi, muretses meremeeste ja laevade pärast. Õigeusu kirikus on Püha Nikolaus Kristuse ja neitsi Maarja järel Venemaa armastatuim pühak ja patroon. Eestis on talle pühendatud ViruNigula ja LääneNigula kirik, samuti on talle pühitsetud kirikuid Tallinnas, P...
Selle ajastu sündmusi vaadeldakse Paul Bäumeri vaatepunktist, kirjeldati mida tema mõtles ja tundis. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega. ,,Läänerindel muutuseta" on minu arvates üks parimaid, kui just mitte kõige parem sõjavastane romaan. Raamatus meeldis mulle kõige enam peategelase, Paul Bäumeri psühholoogiline muutus peale sõda. Enne sõda Paul oli loominguline, kirglik ja tundlik inimene, kellele meeldis kirjutada luuletusi ja armastas oma perekonda. Sõda muutis tema suhtumist ja isikupära, luuletused olid asjad, millega Paul ennast enam ei sidunud mingit moodi. Ta õppis oma tunnetest lahti laskma ja tundis, et ta ei saa oma kogemustest kellelegi rääkida ning tundis ennast nagu väljaheidetu. Mulle meeldis just Paul Bäumeri muutus, sellepärast et huvitav oli lugeda, kuidas sõda suudab muuta ühe tundlikku ja loomingulise poisi üheks tunnedeta poisiks, kes ei usaldanud kedagi. Üldkokkuvõtteks mulle raamat meeldis ja
hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Elu jooksul kirjutas : ooperi, kammerteoseid, hulgaliselt klaverimuusikat ning orkestriteoseid. Debussy uuendused harmoonias Hakkas kasutama täistoon laadi ( kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Kasutas pentatoonilist helirida ( viieastmeline diatoonika). Debussyd ei huvitanud akordi funktsioon ( toonika, dominant) Kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. Armastas noonakordi (viiskõla) ning kvart- kvindi kooskõlasid. Uuendused harmoonias Kasutas täistoon helirida ja suurendatud kolmkõla, mis välistavad tunglevuse muusikas. Lisaks kasutas polütonaalsust ( kahe akordi kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis head viskit, järgis trendikat moejoont, imetles ja hindas idamaa kunstiesemeid. Ta oli väga järjepidev, pühendunud, astus 10 aastaselt Pariisi konservatooriumisse.
Napoleon o Napoleon oli väga auahne ja armastas isiklikku kuulsust. o Ta oli karm ja halastamatu, kohkumata isegi massimõrvast (nt. käskis ta oma Egiptuse sõjakäigul maha lasta 4000 Türgi sõjavangi, keda ta oli lubanud ellu jätta Jaffa kindluse alistamisel). o Napoleon oli ka tujukas. Ta võis sattuda raevuhoogudesse, aga mõnikord olid need ka teeseldud, et vastaspoolele mõju avaldada. o 2.juulil 1764.aastal kosis 18-aastane õigusteaduse tudeng Carlo Buonaparte endale 14-aastase Marie Letizia Ramolino
BACH SARNANE HÄNDEL Elas sissetulekust Sama silmaarst Suutis ennast oma vaevu ära, ei jätnud muusikaga väga hästi perele pärast surma ära elatada midagi Eluajal eriti tema Mõlemad jäid elu lõpul Sai populaarseks oma muusikat ei hinnatud pimedaks eluajal Reisis ringi saksamaal, Sama sünniaasta (1685) Reisis palju maailmas laias maailmas ei ringi, sealt ka tema käinud populaarsus Palju lapsi (20) Kasvasid ilma Ei loonud peret vanemateta (Bachil 2 abielu polnud kumbagi,vend kasvatas, Händelit kasvatas ema) Elu viimased 20 aastat Mõlemad on õppinud ...
silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk
1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest. 1625-28 tegeleb Prantsusmaal optika, algebra ja tajuteooriatega 1628 emigreerub Hollandisse (tollane vabamõtlemise kants), kus järgneva 20. aasta jooksul elab tagasitõmbunult kord suurlinnades, kord maal (seal eriti). D. oli soojalemb- olevat olnud kõige meeldivam paik ahjus, pikutanud ja mõelnud seal, armastas üksindust ja vältis seltskonda- sestap muutis pidevalt ka aadressi ja sõpradega suhtles enamasti vaid kirja teel. ,,Magan siin suurlinnas10 tundi, kus kõik peale minu tegelevad äriga-peavad oma kasu silmas ja muudkui ruttavad- nii et ma võin eluks ajaks siia jääda, ilma, et keegi mind külastaks" D. enne keskpäeva ei tõusnud ja oli pigem laisemapoolne. Vanemas eas luges vähe ja ka varasemates teostes puudusid suuresti viited eelnevalt loetule. Oli pigem kirjanik-filosoof nagu Platon
Ühel päeval ta kuuleb kuninga ihukaitseväelaste käest, et nad on näinud lossi valvates vaimu, kes on täpselt kadunud kuninga moodi. Hamlet otsustab kohtuda selle vaimuga ja saab vaimu käest teada, et Taani kuninga Hamleti tappis Claudius, valades talle lõunauinaku ajal mürki kõrva, mis tappis ta koheselt. Hamlet tahtis Claudiusele tingimata kätte maksta ja hakkas teesklema hullu, sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja, seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja, mis oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda ja näitas seda kirja ka oma isale
Vihalepp usuõpetaja. Nõudis püha jumalasõna sõna-sõnalist teadmist, tahtis poistest teha Kristuse sõdureid. Lauaklapid, üks-kaks... õpetas, kuni kaotas aru. Kresku Schnellmann. Väike vanamees. Hajameelne, ei mäletanud sedagi, et oli esimest päeva tunnis. Meeldis sõnu ja nimesid käänata. Paas pae, Paas Paasi. Tunnis ei õpetanud midagi. Ei mäletanud oma nimegi. Maailma loomise aeg küllap sest nii mõnigi hea tuhat aastat saab. Kurlov matemaatika. Armastas ühte ja nulli ülesannete lahendused ja õpilaste hinded. Leidis, et neist kahest arvust piisab. 3 Molotov matemaatika. Otsekohene, ropu suuga, sotsialist. Kalkuniemu! Matemaatiline kanapimedus! Oina pealuu! Räägib oma sõimuga matemaatilist tõtt. Klassis vahetas maniskit, kraed oleks ka habet ajanud, kui kellelgi oleks habemenuga leidunud. Kulebjakov ajalugu. Armastas vaid suuri ja vägevaid sündmusi
· "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Rändaja õhtulaul Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel,-- Teed laulavad õhtu nii hilja. Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed, Need otsata kutsuvad jooned,-- Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed, Nii hallid ja tolmused kõik need teed, Need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda tee juttu-- Ju lapsena kõndida armastas meel, Oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu. Tund hiline nüüd laulab lõpmata-- Meel igatseb tolmuta randa, tund hiline, tee kõva kui kee,
tuba jagama ei hakka.Seetõttu kolis Waldi Bille tuppa.Ainus,kes Jasperiga kohe hästi läbi saama hakkas oli Bille.Jasper oli tõesti väga räpane laps ja ka üsna halbade kommetega.Ta ärkas hommikuti ja kõndis korteris ihualasti ringi,pesta ei meeldinud talle üldse.Väga tihti ta teistega koos söömas ei käinud-ta sõi öösiti oma toas,võttes sahvrist,mis kätte juhtus.Kõik nõud ja tühjad purgid ning topsid jäid tema tuppa põrandale vedelema.Kõige rohkem armastas ta piima ja ketsupit-piima jõi ta mitu liitrit päevas ja toidu peale valas korraga kogu pudeli ketsupit.Waldi ema koristas laupäeval ta tuba ja nuttis,isa viis Jasperi jõuga vanni ja küüris puhtaks.See kõik lõppes sellega,et Jasper lukustas ennast vannituppa ja Bille oma tuppa.Bille oli vanemate peale vihane,et need ei lase Jasperil olla see,kes ta on vaid tahavad teda muuta selliseks nagu neile meeldiks.Nad pidid väljasõidule minema,et Jasperile
Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele lahkumiskirja. Selles kirjas mainis ta, et ta ohverdab iseennast Lotte heaks. Üks neist kolmest pidi lahkuma ning Werther tahtis see inimene olla, sest ta ei suutnud kellelegi haiget teha
Lotte oli selle naise nimi. Werther ei leidnud vastuarmastust sellepärast, et Lotte ei söandanud oma kihlust Albertiga katkestada. Nimelt oli Lotte oma pere vanim laps, ema abiline, aga oli juhtunud, et tema ema suri ära. Haigevoodil ütles ta ema Lottele, et Lotte hoolitseks oma õdede ja vendade eest ja Albertiga abielluks. Albert oli korralik, töökas mees. Teda eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline, mõistlik inimene, aga Werther oli vastupidi, väga tundeline. Werther armastas Lottet kogu hingest, aga Lotte suhtub temasse sõbraliku armastusega, mitte väga kirglikult. Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda. Werther käis iga päev Lottel külas, aga seepeale hakkasid inimesed rääkima, et see on jube kahtlane kihlatud naise puhul. Werther tegi Lottele ka lähenemiskatseid, nt kui nad koos ühte romantilist romaani lugesid, olid mõlemad sellest nii liigutatud ja suudlesid selsamal hetkel
Louis Hector Berlioz (1803 1869) Mari Press Kar in Kar ro 11c Kes ta oli? prantsuse romantiline helilooja silmapaistev kriitik Lapsepõlv Pärit väiksest provintsilinnast GOTE SAINT-ANDRE'st Isa oli elukutselt arst, armastas kirjandust Õppis varakult erinevaid instrumente Aastal 1821 sõitis Berlioz Pariisi, et õppida isa soovil arstiks Berlioz jättis meditsiini õpingud konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel
Kreeka jumalad Zeus Taevajumal. Kõikidest kõige võimsam. Ta kogus pilvi, saatis vihma ja tormi. Relvadeks aga piksenooled. Kotkas oli tema sümbol. Hera Abielu kaitsja. Oli Zeusi õde ja abikaasa. Ta oli väga armukade nende jumalannade peale keda Zeus lisaks temale veel armastas aga ta kaitses abielus naisi. Tema sümboliteks olid siis granaatõun ja paabulind. Poseidon Merede valitseja. Kui tal oli hea tuju, hoidis ta veed vaiksed aga kui vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark. Hades Surnuteriigi valitseja. Oli karm kuid õiglane. Zeusi teine vend. Hestia Kolde ja ohvritule jumalanna. Athena Sõjajumalanna
7.G! ! Raimond Valgre sündis 7. oktoober aastal 1913 ja suri 31.detsember 1949 Tallinnas . Ta suri vanaaastaõhtul alkoholi tõttu aga paljud räägivad, et ta tõugati trepist alla ja, et tema neerud said väga raskelt kahjustada. ! Muidu oli Valgre üks Eesti tuntumaid heliloojaid ja oli muusik. Tema laulud on muutunud üldrahvuslikeks lauludeks. Raimond oli noorpõlves mitmekülgsete huvidega, ta armastas joonistada ja maalida, õppis keeli ja luuletas. Valter Ojakäär ütles, et kui Raimond oli kümneaastane, siis ta ehitas dedektorvastuvõtja, mida paljud pidasid ilmaimeks. Lapsena mängis ta juba klaverit, akordionit, kitarri ja trummi. Valgre avaldas oma esimese laulu varjunime all ja lauluks oli "Blond Aleksandra". Aga kokku on ta teinud üle saja laulu. Tema loometööd on kasutanud ka paljud teised heliloojad ja samuti ka Eesti filmides. Mõned laulud "Aegviidu valss" jne. Raimond Valgre
. Suri: · . . Pere: · -- a · -- -- lk2 · Nõukogude kosmonaut, esimene inimene maailmas, kes lendab kosmosesse lk3 · Vastavalt dokumentidele, oli külas Klushino Gzhatsk District Lääne maakond VNFSV · tema isa Aleksei Ivanovits Gagarin puusepp, tema ema, Anna Matveeva Timofeevna töötanud piimafarmide · Juri lapsepõlv toimus külas Klushino · Juri armastas mängib korvpalli · Ta lõpetas kiitusega kolledzi kraadi kõdunema-ratas lk4 · 25. oktoober 1954 sai esmakordselt Saratov Flying Club · lõpetas kiitusega kooli ja tegi esimese soololendu · 1955 Gagarin koostati · 1957 Gagarin lõpetas kolledzi kiitusega · Aastal 1957 abiellus ta Valentina Ivanovna Goryacheva · 1959 Gagarin kirjutas kirja koos palvega registreeruda teda rühma isehakanud astronaudid lk5
keegi tast eriti ei huvitu. Kuid varsti saadakse teada, et ta on surnud. Tema ema arvab, et see ei olnud enesetapp. Chloe hakkab asja uurima ning varsti saab ta mõrvarile jälile. Lõpuks, kui mõrvar on leitud, kutsub Chloe ta kalju juurde. Samuti teised inimesed, kes on peteri mõrvaga natuke seotud. Kalju juures tuleb välja palju suuri saladusi, mida on hoitud väga salajas. Meelde jäi see, kui Chloe hakkas uurima, kes võis Peteri tappa, kuna Peteri ema oli öelnud Chloele, et Peter armastas teda. Meeldis see, et raamatus on palju saladusi. Minule ei meeldinud see, et selles raamatus kirjeldatakse kõike väga põhjalikult.
Henri de Toulouse-Lautree Kõik neli kunstnikku on väga erinevad, iskupärase loomingulise käekirjaga. Neid ühendab kindlam vormikäsitlus. Kui impressionistid maalisid eeskätte väljastpoolt saadud muljeid, siis postimpressionistid püüdsid väljendada oma tundeid ja meeleolusid. Vincent van Gogh Rahvuselt hollandlane. Elas Prantsusmaal vaid mõned aastad, kuid kuulub prantsuse kunsti ajalukku. Vaene, eluajal müüs vaid 1 maalid, vaimuhaigus hiljem. Lõpetas elu anesetapuga. Ta eriti armastas helekollast värvi. Tema maalides valitseb rahutu meeleolu. "Magamistuba van Gogh. Tähine öö Arles`is" Paul Cézanne Kunstikooli sisse ei saanud. Cézanne püüdis jäädvustada seda, mis on looduses kindlat ja püsivat. Ta püüdis taandada kõik esemed kolmele geomeetrilisele põhivormile- kera, koonus ja silinder. The basket of apples Prantslane, esialgu oli mõjutatud impressionismist. Temale on ileloomulikud erksavärvilised
Jürine- Pikk, sileda näoga Meeldis Rüütli Gümnasistikate sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Martinson- Väike, alati ninuli raamatus, ka vahetundide ajal. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Teeäär- Kutsuti Jossiks. Kohlapuu- Lühike, priske, klassi parim matemaatik. (Enda sõnul: põhimõtteline patsifist) Miljan- Klassi kõige parem õpilane. (patsifist) Armastas head nalja. Mugur- Heleda häälega. Nika Ahas- Henn Ahase isa. Reinok- Priske, pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss.
onkoloogiahaiglas õde-perenaisena. Urmase vanemad olid koos 46 aastat, kuni Lembitu surmani. Urmas Kibuspuu kasvas ja veetis suurema osa oma ajast nooruspõlves vanemate majas Tallinnas Hiiul, Pargi tänavas. Juba väga varajases nooruses oli Urmas silmapaistev laps: tähelepandav oli varajane rääkimisoskus, hea miimika, seltsivus ning tihti ka tahtmine seltskonnas kõva häälega laulda. Urmas oli viisakas ja korralik poiss, kes armastas väga loodust. Väiksena armastas ta muuhulgas luubiga lilleõisi uurida ja abistas isa meisterdamisel- ehitamisel. 1960. aastal sündis Urmasele õde Merike ja 1968. aastal vend Marko, kuid Urmas oli õest- vennast hoopis rahulikuma meelega. Kodu oli Kibuspuule väga oluline koht. Urmase „võrratu lastetuba“ paistis välja kogus tema olekus, käitumises ja suhtumises. Väga aktiivne väljas käija Kibuspuu ei olnud, vaid armastas pigem raamatuid lugeda ja joonistada. Ta luges vabalt
Puskini lapsepõlv oli rõõmutu. Tema vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Perekond oli pidevalt laostumise äärel ning lapsi kasvatasid pärisorjad, ammed ja hoidjad. Hiljem palgalised guvernöörid ja guvernandid. Veidike sarnane oli ka olukord Lermontoviga. Veidi pärast Lermontovi sündi lahkus ema kodust oma rikka ema juurde. Ta suri kui Lermontov oli umbes 3-aastane. Isa ning vanaema, kes üksteist vihkasid, hakkasid Lermontovi pärast võitlema. Vanaema armastas last kirglikult, kuid isa suhtus pojasse silmnähtavalt ükskõiksusega. Isa lasi vanaemal poisi ,,ära osta", millest Lermontov ise kunagi teada ei saanud. Tänu prantslasest guvernöörile valdas Puskin juba varakult vabalt prantsuse keelt. Ka koduseks keeleks oli prantsuse keel. Kuna Lermontovi vanaema osutas suurt tähelepanu tema haridusele, valdas ka Lermontov varajases eas nii prantsuse, saksa kui ka inglise keelt.
Katku pinnas oli kuivem. Katkul olid ilusad maad. 2. Villu sattus sellepärast vanglasse, kuna tappis inimese. Omal väitel ta kaitses Eevit, kuna see mees tüütas teda.( Künka Otto). 3. Katku Jüri suhtub Villusse põlgavalt, kuna Villu tegi alati oma tahtmist mööda. Ehitas kivist hooned, keldri. Läks lõhkuma kivimäele. Jüri ütles, et ta ei oska kunagi midagi õieti teha, ainult pahandustesse sattuda. 4. Villu armastas teda ning neil oli laps(samuti Villu). Kuigi nad ei olnud abielus ega elanud koos. 5. Kõrboja Rein oli hea peremees. Ta ei teinud palju tööd , kuid selle jaoks olid tal head silmad. 6. Villu kaotas oma esimese silma(silmanägemise), siis kui ta väiksena Anna veest päästis ja süles tassis läbi võsastiku ning üks oks puutus ta paremat silma. Teise kaotas nii, et jaanipäeval tahtis Anna auks kivi õhata aga midagi läks viltu ning kivi lõhkes
Kroonprints Rudolfi enesetappu seletatakse põhiliselt pärilike bioloogiliste ja pedagoogilis- kasvatuslike teguritega, aga ka tema puhul leidus ühiskondilik-poliitilisi aspekte. Just kasvatuse tõttu oli tal juba seitsme- kuni kaheksa- aastaselt rängalt kahjustatud psüühika ja armastuseta kasvatuse tõttu neurootilised eeldused. Peab mainima ka pahaaimamatu ülimonarhi Franz Josephi ja tunnustust võita püüdva troonipärija halbu suhteid. Armastas lõbutseda ja kurnas end tööga üle, võib öelda, et töötas ilmselgelt teadliku enesehävitamise kallal. Tappis end koos kaaslanna, Mary Vetseraga 1889 aasta jaanuaris. Van Goghi vabasurma tagamaade ja ajendite üle on palju juureldud. Kunstnik kannatas raske psühhoosi, hirmuhoogude ja masenduse all ning põdes pärilikku vaimuhaigust. Sellele lisandusid konfliktirohke rivaalitsemine autoritaarse isaga, õnnetu suhe naissooga,
Kuid raamatu lõpus käsib Brett Romerol ära minna hotellist, kuna ei ole tema jaoks liiga hea. Kõigi meelest oli Romero täiuslik mees. Brett ja Robert- Robert armus kergesti Bretti ja tahtis temaga koos koguaeg olla, kuid Brett teda ei armastanud ja andis talle korvi. See ei muutnud Roberti tundeid, ta ikka jõlkus koguaeg Bretti ja Mike sabas, olles reisil San Sebastianisse. Roberti meelest, oleks magamine Bretiga olnud nende tõelise armastuse märk. Brett ja Mike- Mike armastas küll Bretti väga, teda häris Roberti kiindumus Bretti ja nad koguaeg olid vaenujalal, Robelt isegi läks kallale talle. Nende kahe armastus oli üürike, kuna Brett armus kiiresti Romerosse. 4. Arvan, et kõige rohkem oli pettunud Jake sõjas, ta sai vigastuse, mis muutis tema elu täielikult, tema sai raamatus minu arvates kõige rohkem haiget, kindlasti vaadates oma eluarmastust oma sõpradega suhetes. Jake's polnud ka mingit usku ja tahtmist, mõnedes oli usk veel alles jäänud,
Kuid raamatu lõpus käsib Brett Romerol ära minna hotellist, kuna ei ole tema jaoks liiga hea. Kõigi meelest oli Romero täiuslik mees. Brett ja Robert- Robert armus kergesti Bretti ja tahtis temaga koos koguaeg olla, kuid Brett teda ei armastanud ja andis talle korvi. See ei muutnud Roberti tundeid, ta ikka jõlkus koguaeg Bretti ja Mike sabas, olles reisil San Sebastianisse. Roberti meelest, oleks magamine Bretiga olnud nende tõelise armastuse märk. Brett ja Mike- Mike armastas küll Bretti väga, teda häris Roberti kiindumus Bretti ja nad koguaeg olid vaenujalal, Robelt isegi läks kallale talle. Nende kahe armastus oli üürike, kuna Brett armus kiiresti Romerosse. 4. Arvan, et kõige rohkem oli pettunud Jake sõjas, ta sai vigastuse, mis muutis tema elu täielikult, tema sai raamatus minu arvates kõige rohkem haiget, kindlasti vaadates oma eluarmastust oma sõpradega suhetes. Jake's polnud ka mingit usku ja tahtmist, mõnedes oli usk veel alles jäänud,
Hannal tuleb asi endal käsile võtta... Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Esietendus toimus 30. detsembril 1905 Viinis, peaosades Mizzi Günther ja Louis Treumann. Eesti keeles, ingliskeelsete subtiitritega Esietendus 30. septembril 2011 Vanemuise suures majas, Valentina Kremen, Merle Jalakas, Simo Breede, Rasmus Kull jt Lõbus lesk räägib ühest naisest nimega Hanna. Ta oli lihtne maatüdruk, kes armastas pontevedrolast Danilot, kuid mehe kuri onu ei olnud selle poolt, et Danilo abielluks vaese tütarlapsega ja nii jäi nende abielu katki. Paari aasta pärast leidis naine endale uue armastuse, tema väljavalituks osutus vana ja rikas mees. Kuid mees suri paari päeva pärast ära ja naine sai endale kakskümmend miljonit. Kui ta oli raha pärinud, pidasid pankrotis pontevedrolased plaani, et keegi neist võiks abielluda Hannaga
Mulle meeldis Gidion Spilett väga, kuna ta oli väga julge ja abivalmis. Nabuchodonose ehk Nab. Nab oli umbes 30 aastane, tugev, nobe, osav, andekas, rahuliku iseloomuga, vahest lihtsameelne, alati naeratav, teenintusvalmis ning heasüdamlik, Nab oli Cyrus Smithi teener, kes oli talle kõigest hingest ustav. See kartmatu mees oli inseneri maaomandil sündinud neeger. Peale orjuse kaotamist ei tahtnud ori oma peremehest lahkuda. Ta armastas oma peremeest niivõrd, et oli valmis tema eest elu andma. Mulle meeldis Nabi juures see, et kuuldes oma peremehe vangilangemisest otsustas ta ümberpiiratud linna tungida. Riskides seejuures kümmneid kordi oma eluga. Pencroff Pencroff, umbes 35 kuni 40 aastane, võimsa kehaehitusega, tugevasti päevitanud, elavate pilgutavate silmadega, kuid ausa näoga. Pencroff oli põhjaameeriklane. Ta oli sõitnud kõigil
Kui kratt ärkas ellu, rääkis ta kubjasega uhkeid sõnu kasutades ja ütles et ta on voolanud jõena mööda linnu, lennanud auruna ja nüüd sai ta lumena võime rääkida. Hiigelsuur kratt läks põlema. Suur koll tuli rehepapi juurde inimliha sööma, tulemuseta üritas rehepapp teda ümber veenda ning lõpuks virutas talle pihlakapuust tehtud vemblaga, koll palus halastust ning leppisid kokku et too võib tulla tagasi ainult kana või lambana. Liina armastas kubjast Hansu, aga Hans armastas mõisapreilitt. Rehepapil tuli idee, et korraldab mõisapreiliga kohtumise, kus Tiina esineb mõisapreilina. Lumemees andis nõu Hansule mõisapreilile luuletuse kirjutamisel. Muna Ott tuli nõia juurde ning palus kirikuhärra lolliks teha, sest ta oli ähvardanud Otti. Nõid viskas Otti antud kirikuhärra juuksed potti ning jahvatas neid nagu jahu. Nii unustaski kirikuhärra juhtunu ära ja jäi lolliks. Siis tuli tema juurde Jaan ning palus endale armujooki.
Kunstiteose analüüs Regina Joosep, 12a Andmed: Autor: Peter Paul Rubens Pealkiri: Lapse pea Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. ...
pealaulja bändis ,,The AllAmerican Rejects."Ta oli põhikoolis kui muusikaga tegelema hakkas. Ta hakkas ise laule kirjutama, mida tegi ta keskooli lõpuni. Peale laulmise ja lugude kirjutamise on ta töötanud veel modellina ja näitlejana. Ta on poseerinud ka ajakirjas Glamour Magazine ja näidelnud 2008 aasta filmis ,,The Housebunny", mida mõned teist on kindlasti näinud. Ta kasvas üles Oklahomas. Hetkel elab ta Floridas, Destinis. Olles ,,AC/DC fänn, armastas Ritter rockmuusikat. Ta kohtus Nick Wheeleriga juhuslikult ühel peol, kellega koos tehtigi bänd, koosseisus:laulja,bass kitarr, klaverTyson Ray, kõrvallaulja, peakitarr Nick Wheeler, Mike Kennerty kitarr, kõrvallaulja ning drummar Chris Gaylor. Selle bändiga ja produtseerija Tim O'Heiriga abiga Loodigi bänd.Nad on välja lasknud kolm albumit: The AllAmerican Rejects,Move Along ja When the World Gomes Down. Neil on ka mitu kuulsat siglit nagu
). Esmeralda on suutnud välja treenida oma kitse, keda ta kohtleb, kui võrdset. Tol ajal seda ei mõistetud, sest loomi kasutati ainult töö jaoks. 3. Esmeralda on iseloomult naiivne, vabameelne, tujukas, ebausklik, tähelepanunautija ja tulise temperamendiga. 4. Esmeralda armastab Phoebust, sest Phoebus päästis ta, kui Quasimodo ja Frollo teda röövida üritasid. Tema jaoks oli Phoebus meesideaal. 5. Quasimodo vastu oli Esmeralda ükskõikne. Quasimodo armastas teda, kuid nende tunded ei olnud vastastikused. Esmeralda ei hoolinud temast väga vaid mõtles Phoebusele, isegi, kui Quasimodo oli ta surmast päästnud. Claude Frollot ta põlastab ja vihkab, sest ta üritas tappa Phoebust ja sunnib kogu aeg ennast talle peale. Gringoire-ist ei olnud ta eriti huvitatud ja nad käisid eri teid mööda. 6. Esmeralda saatus oli loogiline, sest tol ajal ei huvitanud kedagi õiglus ja asju ei vaevanud keegi põhjalikult uurima
LIINA KANARBIK RAKKE 2010 Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, kuid mitte ainult imelise hääle pärast, vaid huvi äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses. Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Kastraat võis olla sopran või alt. Kastraatide tipphetked olid 17. ja 18. sajandil. Kastraadid kadusid ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas Arvatakse, et 17.-18. sajandil kastreeriti Itaalias 40005000 last, seda ka vanemate eestvõttel, kes pühendasid neid sel moel kirikule. http://www.youtube.com/watch?v=lc329gO http://www.youtube.com/watch? ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
