Quasimodo oli kirikukellade tugevast helinast kurdiks jäänud. 6. Miks oli Quasimodo Claude Frollo kõige kuulekam teener? Sest ta oli ainuke inimene kes teda kaitses. Claude Frollo oli talle pere eest. 7. Kelleks valiti Quasimodo rahva poolt? Quasimodo sai narride kuningaks. 8. Mida tähendas Esmeralda nimi? 9. Kes esines alati koos Esmeraldaga? Kits. 10. Kuidas oli Esmeralda tegelik ema pandud nimi? Agnes. 11. Miks Esmeralda ei elanud koos oma emaga,kuigi ema teda väga armastas? Sellepärast, et mustlased olid ta ema käest ära varastanud ning ise ülesse kasvatanud. 12. Keda neljast mehest Esmeralda armastas? Phoebust. 13. Miks Esmeralda abiellus Gringoinega? Ta sai aru, et see mees oli see sama mees kes teda jälitanud oli. 14. Mitu aastat ta pidi abielus olema? 4 aastat. 15. Miks ebaõnnestus Esmeralda ja Phoebuse kohtumine? Sest Claude Frollo tappis Phoebuse ära. 16. Miks võttis Esmeralda süü oma peale? Sest teda hakati piinama
ühtemoodi ja ilma eelarvamuseta. Just see ei teegi temas täiusliku inimest. 2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? Vürst Mõskin tundus mulle romaani peategelasena sellise hea ja ausa mehena,kes suhtus kõigisse ühtemoodi ja eearvamuseta, mis on halb, sest kõigisse ühtemoodi ei saa suhtuda, peab olema oma arvamus igast asjast. Ta põgenes armastuse eest, kuid ta oli mees, kes jääb oma tõekspidamisetele kindlaks. Ta armastas väga Agljad, kuigi Aglja naeris ta esimesel korral välja. 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. Nastasja Filippovna Aglja · Ta oli haruldaselt ilus ja piiritu · Kindral Jepatsini ja Lizaveta uhkusega naine. Prokofjevna noorim tütar. · Palju kannatanud
ja teenib selle tööga kõvasti. Ja siis on veel ka Erik, ta on tavaline natuke tüsedam poiss kellel on rikkad vanemad. Koos selle sõpruskonnaga tehti palju pidusi, joodi alkoholi ja hakati suitsetama. Maribelile meeldis see, et peaaegu iga nädlavahetus sai Krisi uhkes ja kallis korteris pidu panna. Maribel tundis, et ta elab nagu mõnes õnneliku lõpuga filmis, kuid see tunne hakkas kaduma, kui ta hakkas Meelise asemel kedagi teist armastama. Robert oli see kada Maribel armastas, aga ta ei julgenud seda kellelegi öelda, ta kartis liiga palju. Maribel ju ei teadnud, kui väga Robert teda armastas. Seega otsustas ta edasi elada nii nagu ta seda tegi. Ikka ja jälle toimusid peod Krisi korteris, oli see siis Maribeli sünnipäev või vanaaasta ärasaatmine. Koguaeg nägid armastajad üksteist, aga oma tunnetest nad rääkida ei saanud. See otsustav öö, oli päeval mil aeti jälle kokku oma punt, Meelis ei saanud
olnud üsnagi huvitav, põnev ja samas kurb, südantmurdev elu. Tema elu muutus päevapealt ja seda ainult halvemuse poole, kuigi ta ise seda läbi ,,õnne" ei märganud. Goriot oli väga austatud ja tunnustatud nuudlikaupmees, kelle äriettevõte kasvas nii suureks, et temast sai väga rikas mees. Kuid see ei olnud see, mis muutis selle toreda härrasmehe õnnelikuks. Õnnetoojad olid tema kaunid tütred, Delphine ja Anastascie, keda Goriot siin ilmas kõige rohkem armastas. Nende nimel oli Goriot kõigeks valmis. Ühel ilusal päeval olid tüdrukud saanud täiskasvanuks ja nad abiellusid. Üks sattus kõrgema kihi seltskonda, teine oli samuti jõuka mehe otsas, kuid kõrgkihti ei kuulunud. Head elu elama asunud tütred tegid isale ettepaneku, et too paneks ameti maha ja läheks ära pensionile, müües maha oma ärid ja asudes nende juurde elama. Üsna peagi viskasid mõlemad tütred oma isa tänavale, kuna väimeestele ei meeldinud äia kohalolek
,,Hamleti" tegelaste traagika kas neil on lootust Hamleti tegelased on kõik erinevad. Igaühel on oma häid ja halbu külgi. Autor pole otseselt eriti nende omadusi välja toonud, aga on jätnud need lugeja otsustada. Tõepoolest sai neid hinnata nende valikute ja tegevuste järgi. Just need otsused saidki neile traagiliseks. Teose peategelane oli Taanimaa prints Hamlet. Ta oli kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg. Hamlet oli kannatlik ja aus ning armastas lihtsust. Ta ei osanud arvata, et on ka ebaausaid ja omakasupüüdlikke inimesi. Seepärast ta ei kahtlustanudki oma isa mõrva. Alles peale vaimuga kohtumist, hakkas ta asju selgemini taipama. Ta oli kaval, kuna ta sai oma teatrieksperimendi abil oma isa mõrvari teada. Hamletil oli võimalus saada omale armastatud naine Ophelia ja oma eluga edasi minna. Kuna ta oli aga niivõrd kättemaksuhimuline, oli ta valmis loobuma oma armastatust, et saaks oma isa mõrvarit piinlemas näha
Dean) Catherine suhe iseendaga Catherine oli pigem enesekeskne inimene. Ta oli otsekohene ning avaldas oma arvamust. Catherine oli enesekindel ja siiras. ,,Mina pole kellegi peale kade; mul pole kunagi valus Isabella blondide juuste särast või tema naha heledusest, tema peenest elegantsist ning sellest armastusest, mida kogu perekond talle osutab..."(Catherine) Suhted teiste tegelastega Heathcliff oli Catherine`i lapsepõlve parim sõber. Tulevikus siis mees, keda Catherine armastas. Alguses oli kõik hea, kuni lõpus kõik pea peale pöörati. Edgar ja Heathcliff ihaldasid mõlemad Catherine`i ning Catherine läks nende kahe pärast hulluks, mille tagajärjel ta ka suri. ,,Catherine Earnshaw, ärgu olgu sul rahu, niikaua kuni mina elan! Sa ütlesid, et minda tapsin su kummita siis mind! " (Heathcliff) Isabella suhted Catherine`iga olid pigem normaalsed. Ta hoolis Catherine`ist. Tülid
Kuid siiski ei suudeta kiusatustele vastu panna ning võimaluse avanedes otsitakse abi alkoholilt. Oma lõbu ja naudingute saamiseks on inimesed valmis rikkuma teiste elu mõtlemata tagajärgedele. Otsitakse õnne ja armastust, loodetakse head korralikku elu, luua perekond, kuid sageli tehakse sellega hoopis teistele inimestele haiget. Kuigi Faust armastas Margareti, ei toonud see õnne vaid ainult valu, surma ja hävingut tüdruku perele. Margaret armastas Fausti ilma omakasuta ja kõike halba, mis nende suhete tõttu oli toimunud , kahetses tütarlaps siiralt ning maksis selle eest eluga. Kuigi ta oli tapnud lapse, põhjustanud venna ja ema surma, päästis ta enda hinge oma usu ja tegude eest vastutamisega. Faust rändas veel kaua Mefistofelesega mööda ilma, kuid lõpuks võtsid inglid ka tema hinge enda hoolde ning põrguvürst ei saavutanud oma eesmärki.
Hannah tagasihoidlikult ilus. Raamatu teiseks peategelaseks võib pidada Clay Jensenit. Clay on tumedapäine, õbluke noormees. Ta pole väga sotsiaalne ja raamatus selgub, et kõig enam suhtleski ta oma parima sõbra Tonyga ja Hannahiga, kellega ta koos kinos töötas. Clay on tundeline inimene, väga emotsionaalne, ning tal on probleeme vaimse tervisega, ta on närviline ja ärevil, Hannahi kassettide kuulamine ajab ta hulluks ja teeb talle haiget. Clay armastas Hannahit, ometigi käitus ta koolis nagu ta ei tunnekski seda tüdruku, ta hoidis tast eemale, ega märganud, mida Hannah läbi elab. Ta ei osanud tema kaitseks midagi teha, sest ta ei tahtnud sekkuda. Ta ei tahtnud tähelepanu. Hannahiga suhtles ta enamasti vaid töökohas. Kassette kuulates tundis Clay hirmu, viha, kurbust, ta tahtis kättemaksta neile, kes Hannahi sellele teole olid lükanud, ometigi kasvab peale iga salvestist kuulates poisis hirm, et
Anton Hansen Tammsaare miniatuur ,,Poiss ja Liblik" Miniatuuri rääkis poisist, kes armastas lilli ja liblikaid. Poiss ajab aasal taga kaunist liblikat, kuid tagaajamise käigus tallab surnuks aasal kasvanud lilled. Peategelasteks olidki poiss ja liblikas. Miniatuur oli väga õpetlik. Tõi hästi välja selle, et liblikas oli lilledest poisi jaoks uhkem ja väärtuslikum. Lendava liblika kirjeldus oli-tükk siidi, teine sametit, kalliskivi sädemed, lumehelbe petlik hetk. Õpetus, et alati ei tasu ihaldada uhkemat, lõpuks võid kõigest ilma jääda.
päris isa ja see, et mees, kes temasse armunud oli, oli hoopis ta vend, ning alati ei saa seda mida tahad, sest tuleb käituda nii nagu süda tunneb. 3.Novell algas üsna rahulikult, sest oli hea lugeda kui inimene on heasüdamlik, hiljem aga muutus tegevus pingeliseks, sest kaks meest läksid ühe tüdruku pärast kaklema ning selgus ka, kes on tüdruku pärisisa ja see, et üks mees, kes teda armastas on ta vend. Tüdruk aga armub teise mehesse ning abiellub temaga. Loo püandiks on see, et tüdrukust, kes võeti kasulapseks sirgus kena ja tark naine, ning ta sai õnnelikuks abielludes mehega, kes temast väga hoolis ja teda armastas.
Sebastianis. Robert arvas, et tema ja Bretti vahel on tõeline armastus. Brett ja Romeo nad mõlemad armastasid üksteist, Brett hoolitses mehe eest, kui Robert ta läbi peksis. Ta üritas mehega niipalju koos olla kui võimalik. Samuti jättis Brett Michaeli Romeo pärast maha ning nad lahkusid. Siiski raamatu lõpus, sundis Brett poissi tema juurest lahkuma, sest ta tundis, et ta polnud mehe jaoks piisavalt hea. Brett ja Mike Mike armastas Bretti väga, aga Bretti tunded ei olnud nii sügavad, kuid siiski olid nad kihlatud. Nende armastus oli siiski üürike, sest Brett armus kiiresti Romerosse. ,,Ma lähen Mike'i juurde tagasi. Ta on nii pagana kena ja samal ajal nii võimatu. Me oleme paras paar." 4.Teose probleemid: 1)Pidev joomine päevast päeva käiakse restoranides, kohvikutes, pubides ja tellitakse veini, konjakit ja muid alkohoolseid jooke. Kõik mured uputatakse alkoholiklaasi
Koolis äratas Viiralt tähelepanu oma andekuse ja võimekusega osaleda kooli, kui ühingu ,,Pallas" näitustel esinemisega. Koolis leiti, et E.Viiralt vajaks mujal veel täiendust. Ta otsustati saata Dresdenisse. Selleks koguti raha kokku nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning lõpuks suunduski Viiralt soovitatud sihtpunkti. Toona olid Drestenis ekspressionistlikud meeleolud, mis avaldasid mõju ka Eduard Viiraltile. Tartuga võrreldes oli seal hoopis teine ööelu. Viiralt armastas maalida Dresteni loomaaias olnud eksootilisi loomi. Dresteni Kunstiakadeemiat ta aga ei lõpetanud, vaid otsustas siiski tulla tagasi ,,Pallasesse" ning lõpetas selle 1924. aastal skulptori ja graafikuna. Ühe aasta oli ta ka ise ,,Pallase" Kunstikoolis õpetajaks, kuid 1925. a. sai Viiralt Kultuurkapitalilt toetust ning ta sõitis Pariisi, kuhu jäi ka tööle. 1927 esitleti seal tema esimest näitust, 1928 oli juba teine näitus arvukate Viiralti töödega. E
"Tõde ja õigus" II osa Miralda-Ramilda Marleen Eensoo Miralda-Ramilda Mauruse tütar. Tüdrukule ei meeldinud oma nimi Miralda. Pooleldi saksastunud noor neiu. Ramilda armastas saksa keelt. Iseloomulikud jooned Uhke Peen Jutukas Kaastundlik Elas saksa pansionis. Isa maksis tütre üüri. Ramilda külastas isa. Söögitoas viibimine oli rangelt keelatud. Ramilda käis söögitoas Indrekuga juttu rääkimas. Tüdruk kurtis, et tal on igav elu. Ramilda pidas Indrekut oma sõbraks. Neiu tundis end üksildasena. Dr. Brummfeldt soovitas tüdrukule kliimavahetust. Ramilda sõitis Saksamaale sanatooriumisse. Ramilda saatis Indrekule kirju.
kõik näitlikustamised ja üritused tundi huvitavamaks muuta ei õnnestunud Juuliusel just kuigi hästi. Juuliust tegi see muidugi väga kurvaks, ta üritas kogu hingest anda endast kõik, kuid eriti märkimisväärseid tulemusi ei savavutanud. Muidugi oli Juulius teinud küll suure edasimineku võrreldes selle ajaga kui ta esmakordselt õpetama asus. Nüüd võttis Juulius Kilimist oma tööd kui pühapäevast tegevust, ta nautis ja armastas seda. Juuliusel õnnestus lõpuks saada ka direktori kohusetäitja amet. See oli tema elu kõrghetk. Juulius Kilimiti elutee haripunktil külastas kooli minister. See külaskäik ei kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäev: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel
Narkissos · Narkissos oli kõige ilusam noormees Vanas Kreekas. · Pime ennustaja Teireias oli kuulutanud, et ta elab õndsalt kõrge eani tingimusel, et ta ei saa kunagi ennast tundma. · Nümf Echo armus Narkissosesse. (Hera karistas Echot kõnevõime röövimisega ning Echo pidi kordama iga viimast sõna mida kuulis). · Aphrodite pani Narkissosele needuse, mille järgi see iseendasse armus. Narkissose surmNarkissos suri omaenese käe läbi.Tema hingepiin oli nii suur, kuna see noormees, keda ta nii väga armastas(tema ise) ja keda ta iga päev tiigi peegelpildist vaatas, ei saanud tema tunnetele vastata.Sellepärast torkas ta endale tera südamesse. (Aphrodite muutis Narkissose lilleks).
Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. *August Kask – vana ja kibestunud armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja oma lastes edasi elama/ erutub kõpskingade klõbinale/ vanapoiss – tegi putru endale mitmeks päevaks ette, keegi ei seganud teda/ vaatas naisi läbi puuri või klaasi, sest kartis, et mehed kleepuvad nagu kärbsepaber – piilus oma pikksilmaga öösiti vastasmaja
3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt). Jällegi oli tegu vastu armastuseta Esmeralda poolt. Esmeralda hoopis kartis ja oli tige ta peale, sest arvas lõpus arvas ta, et Claude Frollo tappis Phoebuse. Esmeralda Quasimodo Quasimoto ja Esmeralda suhe oli natukene kurb, sest Esmeralda ei armastanud teda, vaid nagu osalt hoolitses tema eest kaastundest
ei nähtud õnne, mida alles tagasi tulles mõisteti. Kuid Vargamäelaste õnnelikud hetked olid loetud ja muret sealjuures tuli pisku õnnega tihtipeale kahekordselt. Miks nii ? ,, mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamäe tema oma, laste käes ? ,, Nii unistas noor Andres, äsja saabunud ja entusiastlik. See oli suur unistus, mille teostamisest sai tema elu eesmärk. Ta hingas, joobus ja elas Vargamäest, mille soiste aladega ta võitles ja mida samal ajal armastas. See lihtne mõte, see ideaalne Vargamäe mida nägi vaid tema üksi oligi tema õnn. Esimest korda tundis ta tööst lõbu kui kandis põllult esimesi kive, kaevas põllule esimest kraavi. See oli Andresele justkui esimese armastuse joovastus. Tammsaare tuntud tsitaat ,, tee tööd, siis tuleb ka armastus, ,, oli Andrese salajane lootus. Oma lastele ta ehitas,võitles maaga, et nemad võiksid ükskord tunda samasugust kiindumust Vargamäesse kui tema
pea maha raiuda ja hiljem pidi samaga vastama sir Gawainile, kes oli aus ja üllas.Sellest seilusest said õukonna rüütlid ja daamid rohelise paela,kuhu oli kirjutatud : Häbi olgu sellel , kes halvasti mõtleb, mida nad kandma pidid.Varsti oli aeg lahkuda Merlinil.Enne saatis ta veel sir Lanceloti ,kellele oli mõeldud üks istmetest.Selle rüütli ja Elaine poeg oli see kellele oli mõeldud Hukatuslik Iste , ta saigi Elainega poja , kuid armastas ikkagi Arthuri naist Guenevere´i ja tegi oma kangelastegusid tema nimel. Sir Galahad sai parimaks rüütliks kui tõmbas mõõga välja kivist kuhu oli kirjutatud ,et Mind saab siit välja tõmmata ainult maailma parim rüütel. Hiljem pidid kõik rüütlid minema otsima Püha Graali . Kuid sellel rännakul oli määratud edu soosima ainult ühele , seda anumat said näha koopas kolm , aga üks oli see õige.Need neli rüütlit , kes said näha Püha Graali
Ta peaaegu tappis külmavereliselt veidi lõdvade elukommetega, kuid siiski süütu mehe, kohtles halvasti endast nõrgemat inimest, kes teda oma isana võttis ja üritas korduvalt suruda oma armastust peale õrnale tütarlapsele. Claude Frollo ei olnud kindlasti mitte algusest peale halb inimene. Tal oli raske noorusiga, kui ta kaotas oma vanemad katku tõttu ning ise alles lapsena sai eeskujuks oma nooremale vennale. Pole kahtlustki, et ta oma venda armastas, lubades Jehanile mugava lapsepõlve. Siiski on põhjust arvata, et tema armastus oma venna vastu oli isekas- nimelt lootis diakon, et Jehan tema jälgedes käib ja et ta noorukese üle uhkust saab tunda. Kui ta vennal ilmnesid aga teistsugused huvid, oli Frollo kiire pettuma Jehanis, talle käega lööma ja selga keerama. Claude võib proovida ennast süüst puhtaks teha, väites et ta on kõik oma patud heastanud Quasimodo lapsendamisega
paljud neist said lapsed, aga seda ta ei kahetsenud. Ta kahetses, et oli abiellunud Kai- Kadriga, rikka naisega, keda ta ei armastanud ja abiellus temaga raha eest. Tavaliselt kõik teenjad, ähvardasid meest kohtusse anda ja raha nõuda, kuid Anu oli täiesti teistsugune inimene. Ta ei tahtnud sealt küll ära minna, kuna talle meeldis seal ja tahtis Rabaraua läheduses olla, aga viimasel hetkel ta pidi minema, Rabaraual oli niikahju sellest, kuna sisimas ta armastas Anut, ta kahetses sisimas elulõpuni, et naise nii välja viskas. Rabaraud oli alati kalk Anu ja tema poja Joosepiga, kes oli samuti mehe enda poeg, kuid ei oleks seda kunagi tunnistanud, tegelikult oleks ta võinud seda siiski teha. 2. Ta süda valutas, kuna ta armastas sisimas naist, kellega ta ei saa koos olla ja ta oli lõpuks oli kurb, kuna abiellus naisega, keda ta ple mitte kunagi armastanud. Rasedana olles ja just
Hamlet maksis talle selle eest kätte.Ka Claudius tahtis Hamletit tappa, mis tal ka lõpus õnnestus, kuid koos oma enda surmaga. Vaenlased olid ka tema ülikoolikaaslased kuna olid kuninganna ja kuninga poolel, ka Polonius, kes ei tahtnud Hamletit oma tütre Ophelia lähedusse. Hamlet tappis kogemata Poloniuse kuna arvas, et vaiba taga oli Claudius, kuid oli hoopis Polonius. Laertes oli samuti tema vaenlaseks kuna Hamlet oli tapnud tema isa Poloniuse ja haus seetõttu kättemaksu. 5.Hamlet armastas Opheliat ning Ophelia armastas teda. Hamlet saatis talle armastuskirju ning avaldas pidevalt armastust talle. Ophelia isa Polonius ei tahtnud tütart Hamleti lähedusse kuna see polnud talle kasulik. Ka Hamleti plaanide pärast ei saanud nad koos olla. Ning kui Hamlet kuulis Ophelia tegutsemisest tema vastu, siis hoidis ta veel rohkem temast eemale. Hamleti suhted emaga ei olnud väga head, kuna ema oli reetnud teda. Nimelt oli ema lubanud,
Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva- ja kindlustunde, samuti oli ta Ingeri silmis kahe jalaga maa peal. Näiteks ei suutnud Arne oma poegi maha jätta. Ta armastas neid. Samas ei võinud Ingerit ja Arne end avalikkuses koos näha lasta, kuna nii väike paik nagu too asula oli, oleksid kuulujutud levinud nagu kulutuli. Armastus laste vastu oli see, mis sai peamiselt Ingeri ja Arne suhtele saatuslikuks. Mehe abikaasa jäi nimelt jälle
Aphrodite oli Zeusi üks seaduslikest tütardest, kes sündis merevahust .Tema oli ilu ja armastuse jumalanna. Tal oli ka tiivuline poeg nimega Eros. Tema nooled panid armuma igaühe keda need tabasid. Aphroditet kujutati sageli peegli, lillede ja oma poja Erosega. ARES Ares oli Hera ning Zeusi poeg. Ares oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Tema sümboliteks olid oda ja raisakotkas. Ta oli Aphrodite kallim, aga isegi Kreeklased eriti teda ei ARES Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke, kelle Aphrodite abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas. Ta viib patustajad olümplaste kohtu ette, ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiiriline
Tal oli mitmeid afääre ja suhteid, millest püsima ei jäänud aga pea ükski, ka esimene abielu modelli Lily Texier’iga. Tema teine abielu Emma Bardac’iga püsis aga kuni Debussy surmani. Koos selle naisega sai ta ka lapse, Claude-Emma, kellesse ta kiindunud oli. Debussy suri pärast 9 aastat põdemist vähki kõigest 55-aastasena. Üks lauljanna, kes tema ooperis laulis, kirjeldas teda nõnda: „Ma tõesti ei tea, kas Debussy kunagi tegelikult kedagi armastas. Ta armastas oma muusikat, võib-olla ka ennast. Arvan, et ta oli oma geeniuses kinni. Ta oli üks väga, väga kummaline mees.“
Teda austati ja armastati. Välisuselt oli tavaline. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Tanu heale perekonnale oli tal korralik kasvatus. Teiste tegelastega sai suhteliselt hästi läbi. Suhtus teistesse hästi. Välimuselt oli väga kena. Ta isa oli rikas sai endala kalleid riideid. Vaimselt oli täiseti normaalne. Armastas luulet. Matilde - Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kui oli vaja karm olla, siis ta seda ka oli. Kui ta oli rõõmus ning rahulolev, võis ta inimesi taevani ülistada. Üldiselt oli ta teistele tegelastele meeltmööda. Sander armastas teda. Kandis ilusaid ja moodsaid riideid. Oli hoolitsetud ja alati korras. Ta ei olnud väga haritud ja vaimselt arenenud. 4. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on
proua Vauquer'i pansionaati, mis ei olnud kõige luksuslikum ja korralikum.Seal elasid inimesed, kes olid elus kõrvetada saanud.Pansionaadis elas Eugene,kes oli vaene üliõpilane ja tahtis saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas.Veel elasid seal isapoolt hüljatud noor naine Victorine, põgenenud vang Vautrin ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks oligi see pansionaat. Sinna asus elama ka endine nuudlikaupmees isa Goriot, kes armastas oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenesid teda.Goriot lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asuski elama proua Vauqueri juurde.Algselt üüris ta kõige uhkema toa ja käis kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid talle tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid,tegi ta kõik,et ta tütarde soovid saaksid täidetud.Ta müüs
Juulius ja Emmi armusid. Mamma Neider oli algul üllatunud ja nende suhtele vastu. Mamma arust Juulius polnud muud midagi kui verinoor ja tegelikus elus saamatu puupaljas poiss. Emmi seevastu oli igati hea partii, neiu, kel oli ilu kui ka varandust. Mamma Neider leppis lõpuks selle suhtega, mis muud jäigi tal üle kui anda oma õnnistus, tingimusel, et Juulius käib leeris ära ja nad ikka abielluvad kiriklikult. Juulius armastas tõesti Emmit, just seetõttu oli ta valmis oma põhimõtetele ja tõekspidamistele vastu astuma. Ta oli nõus minema leeri ning tunnistama usku, mida ta ei uskunud. Juulius ja Emmi abiellusid ning lõpuks õnnestus Juuliusel saada koolmeistri koht. Õpetaja töö erines täielikult Reite aiaäri tööst. Ta õppis kiirelt tundma oma kasvandikke, nad andsid talle jõudu ja energiat. Juuliuse kodune
Hiljem sai ta aru, et Emmi on väga tark ja isegi teravmeelne neiu. Juulius ja Emmi armusid. Mamma Neider oli algul üllatunud ja nende suhtele vastu. Mamma arust Juulius polnud muud midagi kui verinoor ja tegelikus elus saamatu puupaljas poiss. Emmi seevastu oli igati hea partii, neiu, kel oli ilu kui ka varandust. Mamma Neider leppis lõpuks selle suhtega, mis muud jäigi tal üle kui anda oma õnnistus, tingimusel, et Juulius käib leeris ära ja nad ikka abielluvad kiriklikult. Juulius armastas tõesti Emmit, just seetõttu oli ta valmis oma põhimõtetele ja tõekspidamistele vastu astuma. Ta oli nõus minema leeri ning tunnistama usku, mida ta ei uskunud. Juulius ja Emmi abiellusid ning lõpuks õnnestus Juuliusel saada koolmeistri koht. Õpetaja töö erines täielikult Reite aiaäri tööst. Ta õppis kiirelt tundma oma kasvandikke, nad andsid talle jõudu ja energiat. Juuliuse kodune elu ja koolis olev elu olid nagu öö ja päev
Nõnda ei jäänudki talle võimalust näidata, kas ta oleks tõelistest ülikooliõpingutest hoolinudki. Haridustee jäi katki, anded edendamata, teadmised kokku võtmata, mõttealged edasi arendamata- haridus jäi katkeliseks, mõtlemine korrastamata. Ludwig kandis kogu oma elu jooksul meelsamini tsiviilriideid. ,, Ludwig kuulas suure huviga, kui ma jutustasin talle piiblilugusid," meenutas ema, ,, tundis rõõmu teatrietendustest, armastas pilte ja muud taolist, kuulas hea meelega, kui talle ette loeti." Seejärel hakkas ta ise lugema, rõõmuga ja palju, ema hinnangu järgi ülearu palju, tema maitse jaoks liiga eksitavat ja liiga meelelahutuslikku. Sinine oli Ludwigi lemmikvärv. Schwansteini lossi, kuhu Ludwig oli äsja kolinud ja kus teda ümbritsesid kõikvõimalikus kunstipärases vormis luiged, oli algselt nimetatud Hoheschwangau lossiks. Richard Wagner oli pannud helisema Ludwigi romantilised keeled
"Minu Haiti" Ellujääja Lühitutvustus Tarmo Jõeveer läheb Haitile missioonile Leiab Haitilt endale naise, abiellub temaga Mõne aasta pärast sünnivad neil kaksikud: Sirja ja Sander 12. jaanuar 2010 jääb maavärina tõttu varingu alla, kuid pääseb sealt 38 tundi hiljem elusana Peategelane Õppis miilitsakoolis Oli soov saada uusi kogemusi ja näha maailma Missioonid Bosnias ja Kosovos Armastas väga oma pere Varingu alla jäädes tundis surmahirmu, kuid mõeldes perele suutis jääda rahulikuks ja teha kõik selleks, et sealt välja pääseda Probleemid Liiklusest aru saamine Haigus Rahaühikust aru saamine Varingu alla jäämine Vee puudumine Hinnang teosele Raamat oli väga hea Huvitavalt kirjutatud Soovitan lugeda Kasutatud kirjandus http://www.bradtguides.com/media/Beach%20at%20Port%20Salut,%20Haiti.JPG http://petroneprint.ee/minu...
-Konsap- pikk, klassi parim sportlane. -Mugur- heleda häälega. -Jürine- pikk, sileda näoga. Kelle huvid olid ainult õhtuti Rüütli gümnasistkade sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. -Martinson- vaikne, alati ninuli raamatus. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. -Teeäär- teda kutsuti Jossiks. -Kohlapuu- klassi parim matemaatik, lühike ja priske. -Miljan- üks paksemaid õpilasi klassis. Teda ei võtnud keegi tõsiselt ja ta armastas palju naljatada. -Nika Ahas- Henn Ahase isa. -Reinok- pisike pruunide silmadega ja kõhna näoga kuuenda klassi poiss.
Kirjaklambritest vöö Maris Niilus Autor Raamatu autoriks on Mare Sabolotny. Tegelased Kati (peategelane): 16aastane neiu, kellel olid halvad kombed ja probleeme käitumisega Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. J...
Ühel päeval oli kapten Cedric Errol (Cedricu isa) läinud vanaproua juurde ja nägi seal trepist ülesjooksvat neiut, kes oli nii ilus ja armas. Sellest hetkest hakkas arenema nende suhe. Cedricu isal oli kaks vanemat venda ja väga vihane ning rikas isa (krahv Fontleroy) Inglismaal.Cedricu isa oli kena, sõbralik, hea südamega mees. Vennad olid inetud, südametud, lollid ja laisad. Neile ei meeldinud koolis käia vaid meeldis aega ja raha raisata. Vana krahv armastas oma noorimat poega väga ning saatis ta Ameerikasse reisile. Cedric Errol kirjutas oma isale, et leidis endale kena ameeriklasest naise, kellega soovib abielluda. Krahv vihkas ameeriklasi ja kirjutas oma pojale, et ei soovi temast enam midagi kuulda ja varandusest on ilma. Selline kiri tegi Cedric Erroli kurvaks, sest ta armastas oma isa. Kuna teda ei onud kasvatatud töötegemiseks ja tal puudusid ärialased teadmised, oli tal julgust elule vastu minna. Nad elasid
Kuressaare Ametikool Gerto Kasesalu EV-1 ,,Ivanhoe" Walter Scott Juhendaja: Anne Rand. Kunagi ammu Inglismaal olid ohtlikud ajad,võimuahne prints John ning julmad,ja nende halastamatud rüütlid töid maale verevalamist ja kannatusi. Keegi ei teadnud, keda usaldada ,kõige vähem teadis seda, noor rüütel Ivanhoe, kes pöördus päranduse ja auta tagasi kodumaale. Ta pidi võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastas. Rebeccal arvati olevat mingid salapärased võimed ja rahvas pidas teda isegi nõiaks, teda taheti isegi põletada tuleriidal. Rebecca oli juba lootust kaotamas, kuid äkki ilmus hobuse seljas rahvaseast noormees, kes oma mõõgaga vabastas Rebecca köidikutest, Nönda pääses ta kohutavast surmast. Raamat oli põnev ja huvitav. Sisu oli huvitav ja sündmused hästi lahti mõtestatud. Soovitan teistelgi seda lugeda. Peategelased: Robin Hood ...
PRÉVOST " MANON LESCAUT" Laura Kivilo 10. klass ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697 1763 Prantsuse kirjanik 1731 " Manon Lescaut" Teos oli vastuoluline, keelati Prantsusmaal MANON LESCAUT Noor ja ilus neiu Manipuleeriv Armastas raha ja meelelahutust Keeras mehi ümber sõrme LE CHEVALIER DES GRIEUX Armus Manoni esimesest silmapilgust Oli oma armastatu jaoks kõigeks valmis Aitas kaasa meeste petmises Ei suutnud Manoni unustada MANON JA DES GRIEUX Keeruline suhe Des Grieux andestas Manonile kõik patud Des Grieux oli Manoni sügavalt armunud Manon ei suutnud elada vaesuses Des Grieux laenas Tibergelt raha vaesuse varjamiseks TEOSE LÕPP Manon saadeti Ameerikasse
Joseph Haydn (1732-1809) · Sündis 1732 aastal Alam-Austrias Rohrau külas. · Alustas Õpinguid hainburgi koolis, seal sai temast ka kooripoiss. · Ta isa oli tõllasepp, kes armastas muusikat. · Ta õppis Viini Nopolis ooperihelilooja ja lauluõpetaja Nicola Porpora käe all. · Viinis tutvus Gludiga · 1759 a. Sai esimese töökoha krahv Morzini väikese kapelli juhina · 1761 a. Sai ta tööd rikkas Esterházy õukonnas kapellmeistrina. · Kogus kuulsust kogu oma eluajal. · Esterhazy õukonnas sai temast tõeline ooperikapellmeister. · Viinis kohtus Mozartiga, see kohtumine mõjutas nende loomingut. · 1790
ratuld armunud. Ta tundis end kui vangis - ta ei tohtinud rkida inimesega keda ta armastab. 4.Meie armastajad pidasid kirjavahetust ja kohtusid iga pev nelja silma all kas mnnikus vi vanas kabelis. 5. Marjale meeldis lugeda, seega oli tal snapruuk ilus ning graatsiline. 6. Tal polnud eriti palju sbrannasid. Kige rohkem suhtles ta oma toatdrukuga, kes aitas tal ka kodust pgenemist korraldada. 7. Ta oli hsti kirglik ja tundeline. Tema vljavalitu oli vaene sjavelipnik, keda ta armastas rohkem kui midagi muud. Nad totasid vanas kabelis ksteisele igavest armastust.
2. osa raamatust räägib Alexi ravimisest, riigivõimu uuest katsetatavast ravist, mille tagajärjel ei suuda inimene enam korda saata midagi halba. See oli veidi psühhodeelne. 3. osa rääkis Alexi elust peale ravi, vabas maailmas vaba poisina. Alex aga ei olnud sellega rahul, et ta ei saa enam halba teha ja üritas endalt elu võtta. Enesetapukatse käigus sai ta väga viga aga sai tagasi võime teha kurja ilma tundmata iiveldust ja haigushoogu. Alex armastas klassikalist muusikat kirega. Raamatus oli palju slängi ja teistes keeltes sõnu, abiks oli raamatu taga olev "sõnastik".
Elab koos Victorine'ga, kellele oli kui ema. Ei omanud midagi peale pajuki ja leseosa. Victorine Taillefer: Ta isa keeldus teda enda jätmast (eelistas neiu venda) ja proua Couture hoolitses tema eest. Kannatas kahvatustõve all. Püsiv nukrus, häbelik hoiak, vaene ja hädine valiums. Õrn jume, punakasblondid juuksed ja liiga ahtake piht. Vautrin: neljakümneaastane, värvitud põskhabemega mees. Laiad õlad, hästiarenenud rind, väljapaistvad musklid, jämedad käed. Armastas nalja heita. Tundis kõiki ja pakkus abi, laenas raha. Külmavereline. Oli sunnitöölt põgenenud vang (varjas end pansionis). Preili Michonneau: vanatüdruk. Nurgeline, puudusid naiselikud vormid. Krimpsunud nägu oli ähvardav. Hoolitses kellegi vanahärra eest, kes põdes põiekatarri. Vanamees pärandas talle tuhat franki. Härra Poiret: oli olnud "teljeke", mille ümber ühiskondlikud õnnetused ja mustused olid keerelnud
Nägi unes oma nooruspäevade Aafrikat, tolle kaugeid kuldseid ja valgeid randu, - nii valgeid, et need ta silmadele haiget tegid, nägi tema kõrgeid neemi ja suuri pruune mägesid. Igal öösel elas ta nüüd sellel rannikul, ning oma unenägudes kuulis ta murdlainete mühinat ja nägi, kuidas pärismaalaste paadid neid laineid murdsid. Nüüd nägi ta veel ainult kaugeid maid ja rannikuil hulkuvaid lõvisid. Need mängisid seal nagu noored kassid videvikus, ja ta armastas neid nagu ta armastas poissigi. Kuid kunagi ei näinud ta teda unes. LK 17 Mida sööb vanamees hommikul ja mida võtab päevaks merele kaasa? Vanamees jõi vaid kohvi. See oli kõik, mida ta sai kogu päeva kestel ja teadis, et peab selle ära jooma. Juba ammu ei hoolinud ta söögist ega kandnud endaga kunagi kaasas lõunaoodet. Lootsiku ninas oli pudel vett ja see oli kõik, mida ta päeva jooksul vajas. Lk 18-19 Miks mõtleb vanamees merest kui naisest? Mis on merel ja naisel sarnast?
Referaat_isa Goriot_isaarmastuse_ohver Isa Goriot oli endine nuudlivabrikant, kes elas pärast äritegevuse loobumist proua Vauquer' pansionaadis. Ta oli edukas nuudlikaupmees ja ta teenis hästi. Goriot'l oli kaks tütart - Delphine de Nucingen ja Anastasie de Restaud. Isa Goriot armastas siin maailmas kõige rohkem oma tütreid. Ta oli õnnelik siis, kui ka tema tütred olid õnnelikud. Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma seltsidaam ja oma hobused, kellega nad ratsutasid. Isa Goriot' tütred said kõik, mida nad soovisid. Ka kõige kulukama soovi viis isa täide. Pärast laste üleskasvatamist soovis Goriot leida oma tütardele rikkad kosilased ja seetõttu pani ta nendega kaasa suure kaasavara. Pärast tütarde meheleminekut lubati isal elada nii ühe kui teise tütre ...
Täiuslikku kaaslast otsides võime jääda üksi, kuna kõik inimesed on ebatäiuslikud. Armastatud inimene on õnnelik. Armastus toob meis välja parimad omadused. Armastus annab jõudu. Pole siis ime, et paljud kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud räägivad oma teostes armastusest. Harry Haller (Hesse "Stepihunt") ammutas jõudu armastusest. Ta vihkas kõike enda ümber, kuni ta ellu tuli Hermine, kes õpetas teda elust rõõmu tundma. Herminet armastas ta esialgu kui oma õde. Kuid Hermine mõistis Harryt, mis oli viimasele kõige olulisem. Siiani polnud teda keegi mõistnud. Naeratama õppimine võttis tal küll rohkem aega, kui tantsima õppimine, kuid ta edenes tasapisi. Harry oli inimene, kes soovis surra. Kuid samas ta kartis surma, mis vihjas sellele, et tema inimlik pool tahtis elada. Hermine oli see, kes aitas Harryl õide puhkeda, tuua välja ta inimlik pool. Armastus elustab, aitab elust rõõmu tunda
Ent see pole tavaline armastus selles loos tehakse kõik et tundeid peita ja varjata. Armastusest mitte ainult ei räägita, sellest isegi ei mõelda, ometi on romaan tulvil sõnadetagust pinget. Villu ja Anna armastuslugu jääb aga igatsuste ja ootuste tasemele, kuni jõuab nukra lahenduseni Villu enesetapuni. Tegelased: Kõrboja Rein oli enne talupidamist koolmeister, ei teadnud talu pidamisest suurt midagi. Rein oli unistaja, kes armastas enda ideaali Kõrbojast rohkem kui tegelikku Kõrbojat. ,,Liig palju on ta kavatsenud, liig suuri asju on ta kavatsenud ja tegemata jätnud sagedasti kõige tarvilikumagi. Tema on Kõrbojast unistanud kui mõnesugusest ime- või muinasmaast, kus on piiramatud võimalused, ja on unistades unustanud tema kivid ja rabad, mis ootavad tänapäevani lõhkujaid ja kraavitajaid. Temale on ikka lähedasem ja omasem olnud mitte reaalne, vaid ettekujutatud Kõrboja, mida ta tundma on õppinud mitte oma
Raha eest saab kõik? Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" räägib Pariisi elust 17. 18.sajandil, tolle aja kõrgseltskonnast, vaestest ning nende äärmuste sobivusest või mittesobivusest. Peategelasteks on kunagine jõukas nuudlikaupmees isa Goriot, kes üle kõige armastas oma tütreid ning vaene õigusteaduse tudeng Eugene de Rastignac, kes iga hinna eest tahtis kõrgseltskonda pääseda. Goriot' isaarmastus oli niivõrd tugev, et ta muutus oma tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad. Seega tekibki küsimus, kas raha eest saab kõike ning kas see tagab armastuse? Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus
järgi. Romantiline aga oli tema teoste sisu ja helikeel. ,,Hällilaul" , ,,Saksa reekviem" F. Liszt Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid. Üks Budapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde. Armastas mängide suurel laval suurele kuulajaskonnale. On loonud suurel hulgal klaveriteoseid. Armastas ungari rahvusmuusikat. Kirjutas: 19 Ungari rapsoodiat, 2 klaverikontserti 400 klaveritranskliptsiooni. Teda loetakse üheks 19. Saj suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Suurem osa Liszti looming on kirjutatud klaverile, ligi 8000 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. R. Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator
üksi. 4) Mati Unt ,,Sügisball" · Põhitegelased: Eero Mustamäe paneelmajas elav luuletaja, naise poolt maha jäetud. Tema sooviks oli leida oma luuletusi mõistev lugeja. Talle meeldis olla üksinda kodus, harva käis ta sõpradega väljas. August Kask ta elas Eeroga samas majas, kuid ei teadnud üksteist. Ta armastas täpsust ja statistikat.Ta on meestejuuksurist vanapoiss, kes ei suhelnud eriti kellegagi. Ta vältis kontakte teiste inimestega. Piilus teleskoobiga öösiti teiste inimeste korterisse, jäädes ise kardina varju. Ta oli ka veidi paranoiline. Mauer arhitekt, ta tundis end olenemata oma naise juuresolekust siiski üksikuna. Hoolis inimkonna heaolust, kuid oma naise jättis tihti
tegutsemine toob halba. Suri vihasena tütart otsides Leemeti vanaisa mürgihammaste läbi. Ülgas Hiietark. Oli haldjate soovide vahendaja inimestele. Muutus negatiivseks tegelaseks, kuna inimesed enam haldjaid ei austanud ega uskunud. Leemeti vanaisa Mürgihammastega mees. Oma nooruses saatis korda suuri tegusid. Nüüd elas üksikul saarel ja ehitas omale inimluudest tiibu, kuna raudmehed olid tal jalad otsast lõiganud. Ints Ussikuninga tütar. Leemeti parim sõber. Armastas neid, kes oskasid ussisõnu, ei sallinud külarahvast sest need sisinakeelt ei mõistnud. Meeme Endine Põhja Konna valvur. Johannes Külavanem, ristiusuline ja Magdaleena isa. Magdaleena Johannese tütar. Jäi rüütlist rasedaks, tahtis Leemetit lapsele isaks. Ülgas tappis ta kättemaksuks Leemetile. Toomas Magdaleena poeg. Pirre ja Rääk Inimahvid, kes suhtlesid ussisõnade keeles ning kasvatasid täisid. Leemet - peategelane
kiusatust äkitselt rikastuda ja rikastumisega saada auväärt koht kõrges seltskonnas. Kuid ometi võib raha tuua endaga nii suurt jõuetust ja koledust, mis on vastik nagu maailma lõpp. Isa Goriot, kes oli teeninud oma varanduse ausa tööga, olles nuudlikaupmees ning töötades päevad läbi, teenides kõik oma raha frank frangi haaval, oli nüüd oma elu lõpupäevil vaene. Tema õnnetus oli tema kõige suurem õnn tema kaks tütart, keda ta armastas kõige rohkem. Kui tütred abiellusid, andis ta neile kogu oma vara kaasavaraks. Miski ei toonud talle suuremat rõõmu, kui näha oma tütreid õnnelikena. Ta lausub järgneva: ,,Aga tõesti, milleks vajaksin paremat? Ei saa teile seletada neid asju, ei oska öelda kahte sõnagi järgemööda, nagu kord ja kohus. Kõik on seal. Kogu mu elu on minu kahes tütres. Kui nemad end lõbustavad, kui nemad on õnnelikud, kenasti riidesm kui kalevit mina kannan ja millises paigas mina magan
Warhol ei olnud oma kunstis ei irooniline ega kriitiline vaid peegeldas kõigest ümbritsevat tegelikkust. Maalikunst 1960-ndate alguseks oli Warholist saanud väga edukas reklaamide illustraator. Eriti populaarsed oli tema detailsed ja elegantsed joonistused I. Milleri kingadest. Kuid Warhol otsis midagi, mis teda teistest kunstnikutest täielikult eristaks. Ta sõber soovitas maalida asju, mida ta kõige rohkem armastas. Nii saidki Campbelli supipurkidest, mida Warhol enda väitel pea iga päev lõunaks sõi, maalide teemaks. Ta armastas kuulsusi ning seega pani nad ka oma maalidele. Sellest kujunes välja tema hilisem stiil. Enamasti kasutas Warhol siiditrükitehnikat, kopeerides siis seda mitmeid kordi ja värvides seejärel erksate värvidega. Ta ei seletanud kunagi ühtegi oma tööd lahti ega väitnud, et ta maalidel on sügavam tähendus olles öelnud lause: "Lihtsalt vaadake minu maalide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
