Vargamäele tuli talle visioon, ta soovis teha vargamäe nii ilusaks ja hoolitsetud kohaks, et laste elu oleks siin kerge. Rabas mis ta rabas, tööl aga lõppu ei tulnud. Andres proovis võimalikult väikese abiga hakkama saada, teose algul palkas ta sulaseid, kuid laste sirgudes neid appi ei tahtnud · Andres Paasi mõttemaailm muutus peamiselt ainult naaber Pearu pärast, kes armastas vingerpusse ja kohtus käike. Teose algul ajas Andres taga tõde ja õigust, kuid ei saavutanud seda ausal teel. Nii hakkas ta ka ise Pearut veidi provatseerima ja mõtles nippe , kuidas kohtus Pearut veidi üle olla · Mari oli teenijatüdrukuna väga visa ja tubli, terve Eespere armastas teda. Mari suutis kurbadesse päevadesse naeru tuua. Nagu Juss ütles ,, peremees tapab tööga ,
meeleolu meeleheitlikult tõsta, ei vali sageli vahendeid. Õnnetu eluisu tõstmine saab eesmärgiks omaette. Leitud abivahendist jäädakse seepärast sageli sõltuvusse. Kõikide meeleolu on nüüd hea ja aina paremaks läheb. Kõik on ennast ära petnud ja ei aimagi, et depressioon ei kadunud kuhugi. Depressioon on seisund, mille puhul inimene ei hooli enam millestki. (Viilma, 2003). See, mis enne oli armas, pole seda enam. Näiteks kui inimene armastas varem puhtust, siis nüüd käib ta väljas ka puhtalt (ühiskonnale on eluliselt vaja meeldida), aga kui külastada teda ootamatult tema kodus, siis oleks nagu prügimäele sattunud. Teine inimene armastas ilu ja kaunistas nii ennast kui ka kodu vahel üleliiagi. Välja minnes kaunistab ta ennast endiselt, aga kodus käib ringi nagu vana luud. Kolmas inimene armastas tööd ja leidis alati midagi teha, aga nüüd on laisk mis laisk. Neljas inimene armastas viina, aga nüüd ei hooli. Sellises
Polonius oli lihtsameelne inimene, kes järgis kuninga käsku, et Opheliat Hamletile naiseks saada. Polonius oli küll pugeja, kuid mitte niivõrd suur, ki Guildenstern ja Rosencrantz. Horatio oli Hamleti ustav ja aus sõber, kes oskas samuti sõna pidada. Horatio nägi kogu sündmustikku kõrvaltvaataja pilguga, nähes enamikku Hamletiga toimuvast ja veidi ka muud sündmustikku. Horatio oli üks positiivsemaid tegelasi teoses. Gertrudi ja Ophelia isikuid on raske lahti seletada. Gertrud armastas väga oma poega, kuid ei osanud midagi ette võtta, et leevendada segadust. Gertrud läks mehele üsana pea pärast kuninga surma. Ophelia armastas Hamletit, nagu Hamlet armastas ka Opheliat, aga keeruksed ei lasknud neil kokku jääda. Eriti mõjutas nende suhteid Poloniuse sekkumine loosse ja tema surm. Konflikt teoses tekkis sellest, et Claudius mürgitas oma venna. Kuningas Hamlet tuli vaimuna ihukaitsjatele ilmutisena ja ,teatades Claudiuse teost Hamletile, palus vaim kättemaksu
oma tõmmu nahavärvi ja tumedate juustega, vaid ka väga hea vene keele oskusega. Julius õppis väga kergesti, niihästi alguses kodus kui ka hiljem Sipe ministeeriumikoolis ning hiljem Tartu seminaris. Ministeeriumikooli lõpetas ta 1909. aasta kevadel tunnistusega, millel oli üks ,,5" ja üheksa ,,4". Koolis huvitasid teda eriti ajalugu, maateadus ja venekeelsete kirjandite kirjutamine, millega teda sageli seati teistele eeskujuks. Julius armastas lugeda, eriti huvitasid teda lood sõjast, partisanidest, seiklustest. Ei ole kindel, et Julius Kuperjanov tahtis lapsena saada sõjameheks, kuid huvi vastava temaatika vastu ja vajalikud isikuomadused olid tal olemas. Julius oli teoinimene, julge ja kiire taibuga, samas ka suur unistaja, looduse- ja muusikaarmastaja.1910. aasta sügisel astus Julius Kuperjanov Tartu õpetajate seminari. Vaatamata tugevale venestussurvele, suutis Kuperjanov hoida üleval isamaalisust ja asutas
inimesed, nende linnade peale laskis jumal sadada väävlit ja tuld, · Gomorra-kuningas oli Birsa, jumal laskis selle linna ja tema ümbruskonna hävitada, sest seal elasid halvad inimesed · Lott-Haarani poeg, rööviti ära ja Aabram läks teda päästma, ta elas Soodomi ja Gomorra linnades, tema tütred mõlemad magasid temaga ja said talt mõlemad ühe poja, · jakob-Iisaki teine poeg, vagane mees, kes elas telkides, teda armastas Rebeka, Jaakob petab enesele oma isa õnnistuse elas 147 aastat. · Eesav-Iisaki esimene poeg, osav kütt, väljal uitaja, teda armastas Iisak, leiva ja läätseleene eest müüs Eesav Jaakobile esmasünniõiguse, · Joosep-tema vennad vihkasid teda, ta müüakse egiptusesse, seletas unenägusid, 7 viljakat aastat ja 7 nälja-aastat, ta saab Egiptuse valitsejaks,kõiki hingi kes Jaakobiga Egiptusesse tulid oli kokku 70, elas 110 aastaseks.
romaanis. Lev Nikolajevits ei vaevanud oma pead eelarvamustega. Ta oli vahetu ja siiras ning tal puudus 'mask', mille taha oma tõelist palet inimesed peitma kipuvad. Muidugi oli vürst vene väikekodanlastest nii erinev ka sellepärast, et tema lapsepõlv ja varasem noorus oli täiesti erinev. Haiguse tõttu oli ta elanud Sveitsis, kus valitses sootuks teine õhkkond, teine temperament. Teda ümbritses ilus loodus, mida ta väga armastas ning arst, kes oli talle isa eest. Haigusest peaaegu paranenud, otsustas vürst aga oma kodumaale tagasi sõita, kust leidis ta eest palju ilu ja valu. Venemaalt eest leitud seltskonnas ei olnud ühtegi tema sarnast inimest. Enamus ei suutnud tema headust isegi mõista. Väga kergekäeliselt anti talle teiseks nimeks idioot. Mõned üksikud inimesed hakaksid aegamisi taipama, et võibolla vürsti ennastohverdava käitumisega taga ei ole ainult sügav idiootsus
üle aasa ujub tasa valge udu jahe vool. Metsa põues nagu kõne, punga puhkemise jutt; üle välja, üle põllu rõõm kui värin, õnne nutt. Eha kumab, päike magab, siiski kõik on ärkvel veel, nagu õnnis ootamine: armas on ju ammu teel! Ja mu südant täidab sala nagu soojus sumaja: võiksin läbi vaikse ilma kodu hõiskeks sulada! Rändaja õhtulaul Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel, Teed laulavad õhtu nii hilja. Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed, Need otsata kutsuvad jooned, Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed, Nii hallid ja tolmused kõik need teed, Need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda tee juttu Ju lapsena kõndida armastas meel, Oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu. Tund hiline nüüd laulab lõpmata Meel igatseb tolmuta randa, tund hiline, tee kõva kui kee,
4. Balzac ja tänapäeva lugeja. 1. Balzac kirjutas täpselt nii nagu oligi tolle aegne elustik ja olustik. Ta püüdis kõike väga täpselt kirjeldada, mis oligi tema stiiliks. Eluprobleemid on seal väga värvikalt välja toodud. Juttu on peaaegu kõigist elu pahedest. Tegelaste seas ei ole liiga häid ega liiga halbu. Täpselt nii nagu on ka reaalses elus. 2. Peategelaseks oligi Isa Goriot. Ta oli olnud noorena vaene, kuid oskas aega ära kasutades hästi rikkaks saada. Kuuid ta armastas väga oma tütreid ning loobus nende pärast kõigest. Ta läks elama ühte odavasse pansionisse. Alguses elas ta seal väga jõukalt, kuid tasapisi hakkas ta rohkem kokkuhoidlikumalt elama. Kuna üks tema tütardest meeldis ühele üliõpilasele Rastignacile, siis suhtles Goriot kõige rohkem just temaga. Üliõpilane oli ainuke inimene, kes jäi tema sõbraks surmani. Teised pansioni elanikud arvasid alguses, et Goriot on halb inimene, kuid neil tuli pettuda
Aleksandre Dumas elas aastatel (1802-1870).Lapsepõlv:Duma esivanemad olid rikkad aadlikud,kuid ajal mil ta sündis vaevles ta ema vaesuses ja püüdis anda pojale korralikku haridust.Hoolimata vaesuse taha kinni jäänud haridusest, rikastas Aleksandre end raamatute lugemisega.Ta armastas lugeda ja tegi seda igal võimalusel. Kirjanduslik karjäär-Dumas alustas oma karjääri luuletuste ja ajalehe artikklite kirjutamisega ning üsna varsti tegi ta algust ka näitekirjandusega.Üks esimesi teatritükke oli romantiline draama ``Henri 3 ja tema õukond``,mis tõi autorile suurt edu. Tee järjejuttudeni.Dumas oli pillav eluviis,ta armastas kulutada rohkem kui teenis ning tal oli palju armukesi ka Osale publikust ei olnud ta oma näidenditega meelejärele ja ta otsustas
Tekkinud mõtteid: -Naine on kui märter, kes kannatab, et lapsed ei peaks kannatama... -Lapsed joovad viina?!?! lk 30 -Pearu kui talu peremees tundub väga diktaatorliku ja kõikvõimsana, kelle ees kõik pere inimesed peavad lömitama ning pidevalt üritama teda mitte vihastada. -Iganenud arusaamised elust. Näiteks füüsiline tugevus ja jõud näitab, kes ,,kõvem" mees on. -Perenaine on kui puuri pistetud orav, kes seal oma ratast tallab... -Tundub, nagu Juss armastas Mari, kuid Mari viskas selle peale ainult kergelt nalja, kuid sellest hoolimata tundub Mari suure, sooja südamega ning tundub Jussist hoolivat. Kuid Juss lihtsalt ei saa Mari naljadest aru. Juss tundub ka olevat äärmiselt õrna hingega. (Juss armastas Mari, Mari Jussi ei armastanud?!?) -Poja sündi peeti raamatus positiivseks, kuid tütre sündi rohkem negatiivseks.
Helga Nõu "Kass sööb rohtu" Helga Nõu Elulugu Sündinud 22.septembril 1934 Tartus Isa oli metsainspektor ja ema käsitööõpetaja Ta on elanud Kohtlas, Tallinnas ja Pärnus Põgenes Rootsi 1944. aasta septembris Õppinud Pärnu 5.Algkoolis, peale seda Rootsi algkoolis, Södermalmi Kõrgemas Tütarlaste koolis Õpingud lõpetas Stockholmi Õpetajaseminaris Kirjanik ja õpetaja 1957. aastal abiellus Enn Nõuga Kaks tütart Laine ja Liia ja poeg Heino Tunnustus Eesti Vabariigi Valgetähe teenetemärk "Kass sööb rohtu" Pealkirjast Pealkirjakohta on autor öelnud, et see turganud talle pähe, kui ta kuulas Olav Kopvillemi plaadilt laulu "Vaikne õhtu, lehm sööb rohtu...". "Kass sööb rohtu" Vormilt on "Kass sööb rohtu" elavalt kirjutatud traditsiooniline psühholoogiline romaan. Tegelased on eesti pärisolu üliõpilased Tegevus toimub 1950. aastatel Rootsis Vaatluse all on eestluse küsim...
ei ole kohtunud, alles raamatu lõpus nad kohtuvad. Raamaru üks tegelane on Eero, kes oli koos naisega elanud pisikeses äärelinna toakeses, kuid nüüd otsisid uut korterit. Eero oli ka lisaks veel luuletaja, kes peale ridade kirja panemist vahepeal mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna. Teine tegelane on August Kask, kes on meestejuuksur ja ta elas samas majas Eeroga, kuid üksteist nad ei tundnud. Ta armastas vahel jalutada linnast välja ja vaadata puid ta armastas värsket õhku. Kolmas tegelane oi arhitekt Maurer, kes oli linnaosa arhitektuurist osa võtnud algusest peale.August oli ka väga täpne inimene ja Ta ei tahtnud ka lapsi saada, kuna ta ei tahtnud neist kauem elada, ta oli üksik inimene. Neljas tegelane on üksikema Laura,kes elab koos oma pojaga ja vaatas pidevalt seriaale, ta elas neile kaasa rohkem kui oma elule. Neljas elanik oli restoranisveitset Theo, kes ka töötas Mustamäel oma kõrtsis, mis oli elumaja esimesel korrusel
arusaadavaid teemasid, instrumentaalteosed olid enamasti programmilised, lähtuti rahvamuusikast, ütlesid, et ,,kunst on vahend inimestega suhtlemiseks." Suureks eeskujuks neile oli Mihhail Glinka looming, eriti tema ooper "Ruslan ja Ludmilla." Võimas rühm andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Aleksander Borodin (1833-1887) Elust Borodin oli andekas keemik ja väga suur muusik. Lapsepõlvest peale armastas loodusteadusi, kuid tegeles ka kirjandusega, armastas joonistada, õppis lapsepõlves mitut keelt. Õppis kooli hoidjatädi käest vene keelt ja laule. Kodus olid muusikaõhtud, kus ema, isa ja sugulaste kaasabil õppis klaveri- ja tsellomängu. Tekkis huvi heliloomingu vastu. 17-a. Läks õppima kirurgilise arstiteaduse akadeemiasse, kus temast hakkas kujunema teadlane. 29-aaastasena oli ta juba rahvusvaheliselt tuntud, sai keemia professori tiitli. Liitus ,,Võimsa rühmaga" 29. aastaselt
· Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tarkuse-, kaunite kunstide, tööosavuse ja rahujumalanna. · Kandis täisvarustust oda ja kiivrit, sageli käes Nike · Ateena tema järgi
troonile. 5. Arutle, kas Hamlet on kõhkleja või teoinimene? Kaalutle ja selgita! Lisa näited! Oli hetki kus Hamlet kõhkles, et mida teha. Ta ei suutnud vahest otsustada, kuidas oleks targem ja parem käituda. Aga oli palju hetki kus ta ei kõhelnud vaid tegutses. Näiteks kui Raina Rahnel 10 e Ophelia ennast paljastas, hülgas ta tolle koheselt, kuigi ta Opheliat armastas. Samuti kui Laertes teda duellile kutsus ei kõhelnud ta hetkekski vaid oli koheselt nõus. 6. Kes oli Polonius? Iseloomusta teda. Missugused on Poloniuse head ja halvad iseloomuomadused. Rühmita ja kommenteeri iga loomuomadust, lisa näide. Polonius oli kuninga nõunik. Väga salakaval inimene. Talle ei meeldinud, et Hamlet tema tütart armastab ja üritas kuningale ja kuningannale selgeks teha, et selle taga saab olla ainult vaimuhaigus
Taanimaa on üks hullemaid?" 4. ,,Võib naerda olles kelm. Nii vähemalt tean, võib olla Taanis." 5. ,,See purjus peaga tralling idas, läänes teeb meile häbi, teeb meist teiste pilkeks." Vaim vs võim. Millised tegelased esindavad kumbagi poolt? Võimu esindajad: Claudius, kuninganna, Polonius, Rosencrantz, Quilderstern Vaimu esindajad (need, kes ei soovinud võimu): Hamlet, Horatio, Ophelia, Hamleti isa vaim Hamlet kui armastuslugu Kas Ophelia armastas Hamletit, kui ta näitas Hamleti kirju isale? Armastas küll, aga isa võim tema üle oli suurem. Ta jutust kõlas läbi lootus, et Hamlet teda armastab, kui ta rääkis isale Hamleti käitumisest. ,,Ei, kallis isa; aga teie käsul ma tõrjusin ta kirjad tagasi ja teda enam jutule ei võtnud." Kas Hamlet armastas Opheliat? Armastas küll, aga see ei olnud kirglik armastus. Tema kättemaksuiha oli suurem. ,,Ma armastasin Opheliat; ja nelikümmend tuhat venda ei suudaks armu külluses mind
Ta tahtis saada Achilleuse sõjarüüd, mille sai parim sõdalane. Mõõga otsa kukutamine oli aumeeste surm. Klytie moondub päevalilleks, sest päevalill keerutab ennast päikese järgi. Klytie armastab päikesejumalat ja vaatab talle järgi. Narkissos moondub nartsissiks. Ta vaatab kogu aeg oma peegelpilti. Pandi karistuseks ennast armastama. Kaja armastab Narkissost. Echo ta sai karistuse, et ta ei saanud teksti alustada vaid kordas ennast kogu aeg. Smilax muutus kassitappuks. Armastas Krokust Krokus muutub krookuseks . Armastas Smilaxi Adonis Aphrodite armastatu. Aphrodite palub, et Adonis jahile ei läheks, kuid ta läheb ikka. Tekib punane roos, anemoon (vahemeremaade armastuslill) . Adonised tekivad Aphrodite pisaratest ja Adonise verest. Sefiir õrn tuuleiil. Hyakinthos Zephyros Tekib hüatsint. Saab surma Apolloni poolt visatud kettaga. Gükloop sõõrsilm Gükloop Polyphemos kannibal , hiiglane. Armastas Galateiat.
Hiljem tellis paavst Michelangelolt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis samuti ei valminud. Veneetsiale on iseloomulikud värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione (hülgab maalides usuteema, tema looming on pigem romantiline ja lüüriline, jääb truuks valgusele ja varjule. Tema maali "Äike" peetakse maastikumaali eelkäijaks.), Tizian (kasutab tugevat koloriiti; maalilised maalid; armastas väga punase ja sinise erinevaid varjundeid, samuti murtud toone; rõhutab kontraste; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda. Tizian oli hinnatud portretist, ta maalis lähenedes psühholoogilisest vaatenurgast, dramaatilisest ja hingelisest sügavusest. Armastas samuti kolmnurkkompositsiooni, lisaks barokile omast diagonaalset lähenemist) ning Verognese
plaanidest teada. Ta on kõigi suhtes kahtlustav ning tegutseb läbimõeldult. Prints mängis hullu, sest teadis, et siis võib ta kõike öelda ilma, et teda hukka mõistetaks. Ta teab, et isa mõrvari tapmine ei oleks olnud õige lahendus. Sellega oleks ta lõpetanud vaid mõrvari elu, kuid viimane ei oleks kannatanud. Hamlet tahtis näha oma isa tapjat piinlemas. Oma pideva kahtlustamise ning plaanide sepitsemise pärast pidi ta paljust loobuma. Kuigi ta armastas Opheliat üle kõige maailmas, ei tohtinud ta seda välja näidata. Hamlet oli nii lootusetult kinni oma plaanis maksta isa mõrvarile kätte, et oli nõus kaotama isegi oma armastatu. Hamlet oleks saanud oma saatust muuta, kui oleks lasknud isa surmast lahti ning leidnud õnne koos Opheliaga. Võibolla oleks ta pidanud rohkem keskenduma Ophelia tunnetele ning koos oleksid nad ehk saanud Claudiusele kätte maksta kedagi tapmata.
lugemiskontrolli alusel. Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk. Peetrile ta tükkaega ei meeldinud , sest tema arvates olid mulgi lollid ja nõmedad. See oli selle tagajärjel , et kunagi mulgid(Märdi vanemad) tema nina alt maja ära ostnud. Märt oli hea ja armastas väga Maiet. Märt oli aus ja truu ning väga tugev ja tark. Märt meeldis
ESTONIA TEATER Kunagi ammu, vähemalt 100 aastat tagasi valmis üks hoone. Mille nimi oli ESTONIA. See oli tavaline hoone kus peeti sünnipäevasid ja muid pidustusi. Selle omanik oli üks rikas mees kellel oli kaks poega ja üks tütar. Ta armastas oma lapsi väga. Tema tütar oli noorim laps. Ta nimi oli Anna-Liina. Tema tütrele meeldis väga näidelda ja ka näitemänge välja mõelda. Aga isale ei meeldinud üldse näitlemine. Anna-Liina ja isa vaidlesid sellel teemal päris tihti. Ühel päeval tuli kätte aeg mil isa suri, oma surivoodil ütles isa, et ta armastab oma lapsi väga ja see hoone jääb tema noorimale lapsele ehk tema tütrele. Tütar muidugi ei teadnud mida teha selle hoonega kuna ta oli alles noor
,,Peer Gynt" Henrik Ibsen Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud. Peer Gynti ema Ase armastas oma poega väga. Ema õpetas ja innustas poega pidevalt. Kuid Peer Gynt oli egoist ning mõtles ainult sellele, kuidas tal parem oleks ega hoolinud ema tunnetest. Ema oli alati poja eest väljas ning jumaldas teda lõputult. Ta proovis Peer Gynti suunata, kuna ta nägi, et pojal ei läinud kuigi hästi. Ema pole, aga igavesti poja kõrval ning varsti tuligi aeg, kus Peer Gynt ise hakkama pidi saama. Seda ta tegigi ning lahkus kodust. Peer Gyntil oli olemas ka naine, Solvejg. Naine
Kui Villust oleks saanud Kõrboja peremees . Kui Katku Villust oleks saanud Kõrboja peremees oleks võinud minu arvates paljusid asju juhtuda ning tema peremehe põli erinevalt lõppeda. Mina kirjeldan aga ühte versiooni, mis on minule kõige südamelähedasem. Nagu teosest sai teada oli Villu üsna vigane, kuid Anna armastas teda nii väga, et tahtis teda siiski Kõrboja peremeheks. Oletame, et Villu poleks ennast ära tapnud ning võtnud Anna kutse vastu. Kuna siiski Villu oli hea hingega, arvan ma, et ta oleks võtnud Eevi ka Kõrboja tallu elama, et olla ligidal oma pojale. Kuna Villul oli ka palju ideid oleks ta need täide viinud ning teinud talu palju ilusamaks ning elamiskõlblikumaks. Villu oleks rüganud palju tööd teha, nii palju kui tema seisundis oleks olnud võimalik.
Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega. Goriot muutsid õnnelikuks märgid selle kohta, et ka tema on tütarde jaoks tähtsal kohal. Selliste teadetega, mis ta siiski välja mõtles, kostitas Eugene tütarde isa, kui oli tulnud uhkelt ballilt. Goriot oli väga lahke inimene, ta pantis oma lauanõusid ja ehteid, et tütreid rahaliselt toetada. Perekonna suhted põhinesid siiski
Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks. Autoritaalne Eesti 1934-1940 Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks. Vaikiv ajastu suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue põhiseaduse 1937.aastal. Loodi presidenti koht. Konstantin Päts 1874-1956 Ta armastas kiitust ja lasi enda auks püstita ausamba. Rahvas armastas teda. Välispoliitika Püüti luua Balti liitu (Soome, Läti, Leedu, Poola) kui see takerdas Balti liidu riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu taga. Majanduse areng Maareform- tekkis 35 000 uut telu. Mõisad asendati taludega ja maaomanike ja maatööliste vastuolud kadusid. Põllumajandus- Peamiselt loomakasvatus, muudi saadusi Euroopa turul. Kui tehnika ja tõuloomade ja sordiseemnete vähesus takistas edu.
armastus kahe inimese vahel. Valitsesid vaid tunded, kuid polnud neil saatuseks olla koos just poisi käitumise pärast. Polnud ta õige ja see väärikas mees ning vajas lihvimist nagu teemantki. Kurbusest vaevatud, läks ta Ingelandist minema, otsima iseennast. Tagasi tulles avastab ta enda ees poisi, kes peab end tema isaks. Tundub, et siin võis tegu olla teise suhega ja tõenäoliselt oli Enekel kellegagi teine suhe sellel ajal. Võib-olla armastas ta siiski Ekket ning pani sellepärast talle nime isa järgi, sest arvas, et ei näe teda enam kunagi.
VIII lisaülesanne "Romantilised kangelased" Peategelased: Onegin – arrogantne, üleolev, küüniline maailma suhtes, haritud/intelligentne, viitas vabadusele kui õnne alusele, hea suhtlemisoskusega, ta oli elust tüdinud ning ta ei suutnud milleski õnnelik olla samuti tüdines ta tihti tegevustest väga kiiresti, rahutu iseloomuga Tatjana – tihti kurvameelne, armastas looduses viibida, keeruline iseloom, pigem vaikne ja rahulik, karm/tõsine lapsepõlv, leidis tuge Njanjalt Lenski – rõõmsameelne, naiivne armastaja ja unistaja, temas oli vankumatut usku maailmasse ja õnne, imetles maailma ning enda kallimat Olgat Olga – rõõmsameelene veidi isegi lihtsameelne tütarlaps, samuti väga seltskondlik, tema elus polnud kunagi probleeme Kokkuvõte: Puškini romaani “Jevgeni Onegin” põhiteemaks on armastus ja ühiskond. Liiga kaua oodates
Franz Joseph Haydn 1732- 1809 Lapsepõlv Sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau alevis. Ta oli kaks venda, Michael Hayden ja Johann Evangelist Haydn. Michael oli tunnustatud helilooja ja Johann kiidetud tenorilaulja. Tema isa, Mathias Hayden, oli tõllassepp. Ta armastas muusikat väga ning mängis ka harfi. Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni perekond armastas muusikat. Tema lapsepõlv oli raske ning kohati karm. Juba kuue aastasena laulis ta Viini Püha Stefani katedraali laulukooris, kust sai Haydn ka koolihariduse. Andeka õpilasena võeti teda tihti ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Peale seda töötas Haydn ka pikemat aega kelnerina. Täiskasvanuiga Haydni vanemad soovisid, et pojast saaks vaimulik.
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse.
Juulius pidas seda aga needuseks ja süüdistas ennast lapse kaotuses. Sellega lõppeb ka raamatu esimene osa, Juuliuse esimene eluetapp õppeaastad. Teine osa algab sellega, et Emmi õde Anna Neider saabud Peterburist. Emmi ja Julius olid selleks ajaks endale kasulapse muretsenud ning ka mamma Neider oli nende elust kadunud. Emmi oli oma kasutütre Liina suhtes alahindav, kuna Liina polnud tema lihane tütar. Samas tüdruk oli väga virk ja sõnakuulelik plika. Teisalt aga Juulius armastas ja hindas oma tütart väga. Juulius tundis oma naise õe Annaga lähedust ja talle meeldis rääkida teise haritud inimesega. Nimelt ta kurtis Annale, et ta ei sobi õpetajaks, aga ta ei sobi ka millekski muuks. Anna lohutas Juuliust ja julgustas teda ülikooli lõpetama. Annast sai Juuliuse väga hea sõber, kellega ta sai oma mõtteid ja tundeid jagada. Anna oli Peterburist tagasi põhjusega - ta ootas last. Naisel ei olnud aga meest, ning
kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest.(lk 83) Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.(lk 8) Suvest on Juhan Liiv palju luuletusi kirjutanud. Julgelt ning värvikirevalt kirjeldab Juhan Liiv suve tulekut ja olemust mitmeosalises luuletuses "Üks suvepäev". Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb!
armastuse, kuna kogu tema pärandus oli pärandatud just sellele daamile ja Schindler pidi kindlameelselt oma sõbra viimase soovi täitma. Draama avaneb killukaupa, kokku sulandatud Beethoveni elu ning väljamõeldistega. Filmist käib taustamuusikana läbi palju helilooja teoseid, näiteks ,,Kreutzer", ,,Für Elise", ,,Kuupaistesonaat" ning teisigi. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja rahutust, mõneti ka talumatust iseloomust. Filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma nagu läbi paksu seina. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna,
vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Esimesel kohtumisel Nastasjaga palus vürst naise kätt. Abielu soovis ta, et tunda kaasa ja aidata naisel uuesti tunda end väärikana. Nastasja keeldus, kuna ei pidanud ennast nii õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna vürsti, seda hiljem tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga. Vürst armastas korraga kahte naist. Enda abikaasat Aglajat ja Nastasjat. Nastasja pani vürsti valiku ette, kas tema või Aglaja. Rogozin mõrvas Nastasja. Kui vürst nägi naist surnuna ei olnud ta shokeeritud. Vürst langes suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks.
Hemingway ,,Vanamees ja meri" 1. Tegelaste tabel: Santiago Manolin Sihikindel, julge, suure tahtejõuga, Abivalmis, lahke, hoolitsev. mõnes mõttes julm ja mitte väga Tumedapäine, väike, noor. hoolitsev. Suhtles teiste külaelanikega. Vana, hallipäine, habemega. Kõige rohkem suhtles Santiagoga. Ei suhelnud eriti teiste külaelanikega. Armastas ka väga kalu ja kalapüüki. Kõige rohkem suhtles Manoliniga. Santiago oli poissi väiksest saatai merel Kaladesse ja teistesse loomadesse kaasa võtnud. suhtus hästi. Eriti armastas ta kalu. Suhtus rahulikult olukordadesse. 2. Vali järgmistest küsimustest üks ning arutle teosele toetudes ja tavaeluga paralleele tuues selle üle umbes 100-sõnalises essees. Kumb on väärtuslikum, kas see, mis mul on või see, mis mul oli?
kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest.(lk 83) Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.(lk 8) Suvest on Juhan Liiv palju luuletusi kirjutanud. Julgelt ning värvikirevalt kirjeldab Juhan Liiv suve tulekut ja olemust mitmeosalises luuletuses "Üks suvepäev". Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb!
lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam, kellel oli abielus olles ja eriti hiljem palju üldsusele tuntud romaane (st armulugusid). Vronski ei austanud oma südames ema ja andmata sellest endale aru, ei armastanud teda. Ta ei osakud kujutleda, et emasse võiks suhtuda kuidagi teisiti kui ainult suurima austuse ning kuulekusega. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas, eriti abielumehes, poissmeeste üldise arvamise järgi midagi võõrast, vaenulikku ja eelkõige midagi naeruväärset. Kasvatuse oli ta saanud Paazidekorpuses. Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus Vronski kohe Peterburi rikaste sõjaväelaste tallatud radadele. Kuigi ta vahetevahel Peterburi
Iisakul oli suur tahtejõud, ta suutis hankida ja tegi kõike, mida tahtis. Tema eripäraks oli kannatus, ta teadis, et miski ei tule kergelt, kuid ta ei loobunud. Peremehena suutis ta alati kõik oma toimetused ära teha ja uusi ettevõtmisi jätkuks tal kogu ajaks. Samas, kui poleks olnud aga Geisslerit, poleks Iisakul nii palju raha olnud see mees viis teda kurssi maailma asjadega. Abikaasana oli ta väga ustav, kuid ei kippunud tundeid avaldama, oli kinnine. Ingerit armastas ta väga palju, ei tulnud kordagi mõttesse naist jätta, kui viimane vangis oli. Iisak oli väga tänulik, et just Inger tema juurde tuli ja täitis kõik tema soovid. Isana väga hoolitsev, ta ei tahtnud, et tema pojad, tütred millestki puudust tunneksid. Isegi kulutused, mis vajalikud ei olnud, võttis Iisak enda kanda. Siivertist sai tema abiline ja selle üle oli mees väga uhke. Mitte kunagi ei eputanud Iisak kellegi ees oma varanduse ja maadega. Ta oli väga tagasihoidlik. 6
,,Isa Goriot" Kuidas hinnata Goriot´i isaarmastust? Peale oma naise surma jäi Goriot oma kahe tütrega, kes võtsid kogu ta armastuse, kogu ta elu. Goriot armastas isegi seda valu, mida ta tütred talle tegid. Kummalgi neist oli oma tõld. Kõik, mida isa saab anda. Ta tegi neist inglid. Tänu tema rahale võisid nad endale abikaasa valida. Krahvi ja paruni.Goriot oli oma tütarde pärast arust ära, ta andis neile kogu oma vara, lootes luua endale kaks elu. Kaks kodu, kus ta on oodatud, hellitatud, armastatud. Tütred: nemad saavad oma päranduse kätte, abielluvad ja tunnevad ennast üliõnnelikena. Alguses on nad oma isaga viisakad ja lahked, et
varjunditesse pleegitanud. Vanamehe pea oli väga vana ja nüüd, kus silmad olid kinni, puudus näos elu. Käsivarre raskus hoidis õhtutuules lipendavat ajalehte põlvel. Vanamees oli paljajalu. «Kui mina sinuvanune olin, sõitsin jungana ühes raalaevas, mis käis Aafrikas, ja olin siis juba näinud lõvisid õhtul mererannal.» Kui ta maatuult haistma hakkas, ärkas ta tavaliselt ja pani enda riidesse ja läks poissi üles ajama. Lõvid hullasid kassipoegadena videvikus ja ta armastas neid, nagu ta armastas poissi. Poiss ei ilmunud kunagi tema unenägudesse. Juba pikka aega puudus tal söögiisu ja ta oli ammu loobunud toidupoolise kaasavõtmisest. Tal oli paadininas veepudel ja muud ta päevaks ei vajanudki. Ta armastas lendkalu, kes olid tema kõige suuremad sõbrad ookeanil. ...vanamees mõtles: Lindude elu on meie omast veel raskem, peale röövellindude ja nende, kes on suured ja tugevad.
Alfred Douglasele. See pole armastus ega ka mitte vihkamiskiri, vaid segu autobiograafiast ja kristlikust epistlist ühe segaduses mehe sulest, kes avastas ennast Savoy restorani asemel äkki vangikongist. Tema kiri, dramaatiline monoloog, lord Alfredile on liigutav kirjeldus "armastusest, millele pole nime". Pikk ennastanalüüsiv ülestunnistus tühisele inimesele, kelle isa pärast ta lõpuks vangi sattus ja keda ta ometi surmatunnini armastas. See on intiimne raamat, mille homoseksuaalne põhi võib ehk aidata peategelase kirglikke pöördumisi mõista, ometi pole selles tekstis esmane mitte peategelaste seksuaalne orientatsioon. Wilde kirjutab, kuid ei saa oma kirjadele vastust. Ta arutab omaette, analüüsib enda ja lord Alberti vahelist suhet. ,,De Profundis" mõjub kriipiva ja väljapuhastava loona kirglikust sõltuvusest. Douglas oli väga meelitatud
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis.
Tegelased: *Luke Fitzwilliam-tark,asjalik ja kaval uurija,kes asus uurima nnetusena nivaid mrvu,mis olid tema arvates kahtlased. Tal olid suhteliselt lhikesed juuksed,ta oli pikk ja sale. Ta kandis vahest prille. Oli vga detailne. *Bridget Conway-Pikk,sale,pikkade tumedate juustega,vga tark kaunitar. Aitas Luke'i mrvade uurimisel. Ta oli mrvari naine ja sekretr. *Lord Esterfield-Ta oli mrvar,vanaaegne ja armastas klassikat. Ta oli tse,kiilakas ja kandis prille. Ta oli karmi kasvatusega ja oli Wychwood under Ashe'i kla omanik. *Mr Ellsworthy-antiikpoe omanik,kes korraldas ,,Nidade aasal" imelike ja veidraid orgijaid. Ta oli pikk,khn ja lapsik. Ta kitus nagu ullike,kes koguaeg keksis ja irvitas. Wychwood under Ashe'i klakeses toimusid mrvad,mis tundusid nnetustena. Surid kik,keda klas eriti ei sallitud,seega arvas mrvar,et teeb klale teene. Esimesena suri Lavina Fullerton
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" 1.Teose tegevus toimub 20.sajandil, septembri kuus. Tegevuspaik kaluriküla Kuuba saarel. 2.Teose peategelane Santiago. Oli vanamees, hallipäine, habemega. Iseloomult julge, järjepidev ja tahtejõuga mees. Armastas väga kalu ning suhtles väikese poisi Manoliniga, kes temaga koos kalal käis(esimesed 40 päeva). 1) suhtus ülesannetesse ja kohustusse järjepidevusega, ei kaotanud usku ja lootust. 2)naistesse ja armastusse pealiskaudselt, ei pööranud oma naisele tähelepanu. 3)- 4)elumõtet nägi nii-öelda kalapüügis, kuna see oli ainus asi mida ta järjepidevalt tegi. Ja seoses sellega muutus ta muust maailmast eraklikuks. 3.Santiago ei suhelnud kellegiga väga, ainult poisiga, kes oli tema õpilane
15.Miks muutsid ema ja isa Jasperi rasaatmise suhtes meelt? Nad kuulsid ta rasket tausta ja seega hakkas Jasper neile vaikselt meeldima. 16.Mis juhtus Jasperi kivikohvriga? Miks? ks vike poiss rvis selle ra palli mngides. 17.Miks tahtis Jasper ilmtingimata Rooma minna? Ta ema lks sinna puhkama. 18.Miks nad siiski Rooma ei linud? Kirjelda juhtumit vimalikult tpselt. Nad helistasid ta emale ja ta ei oota Jasperit sinna, kuna see tooks vanu mlestusi meelde. 19.Miks Jasper pgenes? Ta armastas Billet aga ta ei julgenud seda Bille'le telda ja ilma temata ta ei suutnud Jasper elada. 20.Miks ei tahtnud ema mrs. Pickpeeriga rkida? Ta ei soovinud telda, kui halb poiss Jasper tegelikult on. 21.Miks tahtis Jasper Billega kihluda? Jasper armastas Billet ning ta soovis temaga kihluda. 22.Mis kinkis Jasper hvastijtuks? Ta kinkis enda jekivi kolektsioonist 4 lemmikut kivi. 23.Mis sa arvad, miks kitus Jasper vimatult? Tal olid mitte-hoolivad vanemad ja seega tmbus ta iseendasse.
palju ja võimalikult halbade sõnadega suudad sa vanematele vastu hakata. See on tänapäeval isegi trendiks saanud. Holdeni puhul oli tema peamiseks mässamise põhjuseks see, et ta soovis olla vaba. See soov on ka paljudel teistel noortel. Kohati ma isegi mõistsin poissi. Arvestades, et tema vanemad olid jõukad, siis järeldan, et neil oli palju tööd ning tegemisi, see aga eeldab seda, et neil pole laste jaoks eriti aega. Teiseks, noormees oli kaotanud oma venna, keda ta väga armastas ning väga taga igatses. Ja tegelikult oli Holden üldse väga hea südamega. Ta armastas tulihingeliselt lapsi. See väljendus hästi selles, et ta ei tahtnud, et nad loeksid seintele kirjutatud roppusi ning üritas neid igal võimalusel maha nühkida. Ei soovinud ka seda, et nad kunagi suureks saaksid, kuna täiskasvanute maailm oli tema jaoks nii võlts ja silmakirjalik. Arvan, et Holdenit häiriski kõige rohkem see tema jaoks võlts tegelikkus,
Pärast Augusta ema surma (poolõde kasvas üles oma vanaema juures) abiellus isa samal aastal (1894) uuesti Byroni emaga Catherine Gordon oli väike, paks ja pika ninaga; samas aga pärines vanast soti suguvõsast, oli väga rikas, haritud, kokkuhoidlik, äkkvihaga ja uhke oma päritolule. Isa poolt põlvnes tulevane luuletaja põlisest aadlisoost, ning Byroni isa Jack oli priiskaja, julge, ilus ja kindlameelne. Catherine maksis pidevalt pillava isa võlgu, kuid armastas oma mehega koos ka pidutseda. Catherine armastas oma meest piiritult ja kulutas tema peale suure hulga raha, kuid selline kooselu ei saanud kaua koos püsida. 1788. aastal (Catherine oli 23-aastane) sündis nende esimene ühine laps, tulevane luuletaja ning ema kolis paarinädalase lapsega Sotimaale. Karm mägiloodus, mille keskel möödusid kümme lapsepõlveaastat, jätsid Byroni hinge sügavaid jälgi (luuletus "Laps olla muretuna veel...").
Kas tal õnnestus see? Too näiteid ja põhjenda! Ta üritas kindlasti seda kõike olla kuid see tal ei õnnestunud sest kättemaksu iha oli nii üüratult suur. 2. Mis on inimelu eesmärk? Vasta arutlevalt. Inimelu eesmärgiks on õppida, saada selleks, kelleks tahad. Reisida kohtades kuhu süda ihkab. Teha seda, mida oskad ja soovid. Sõnasta enda elu eesmärk! Sama. Armastuslugu Hamlet ja Ophelia 1. Kas Ophelia armastas Hamletit, kui ta näitas Hamleti kirju isale? Mingil määral kindlasti, kuid isa armastus oli suurem. ,,Ei kallis isa; aga teie käsul ma tõrjusin ta kirjad tagasi ja teda enam jutule ei võtnud." 2. Kas Hamlet armastas Opheliat? Kindlasti, ta saatis talle kirju. Kuid mingil hetkel muutus armastus hulluseks. Kuningas Hamlet ja kuninganna Gertrud ja kuningas Claudius 1. Kas kuninganna teadis, et Claudius tappis tema mehe ? Ta ei teadnud sellest, üllatus oli teada saades suur. 2
jpg Hera ja nümf Helone Helone ei tahtnud Zeusi ja Hera pulmadesse minna, seega kõndis ta sinna väga aeglaselt. Hera sai sellest teada ning moondas siis nümfi suurest vihast kilpkonnaks. https://www.google.ee/search? hl=ru&q=turtle&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_qf.&biw=1366&bih=6 79&um=1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=5I1gUJqhC7D14QS Aphrodite Aphrodite oli armastusejumalanna. Tema ise armastas Adonist. Kui Adonis suri, http://www.adonis300.com/wp-content/uploads/2011/07/Adonis35.jpg oli kõigil Aphroditest kahju. Zeus käskis Hadesel Adonist kuueks kuuks maa peale lubada, ning nii tehtigi. Iga aasta, kui ta maa peale tuleb, on loodus oma uhkeimas riietuses. https://www.google.ee/search?q=aphrodite+and+adonis Narkissos ja Echo Narkissos oli kaunis noormees, kes armastas vaid iseennast.
giljotiini alla ja ta sureb väärikalt, see oligi ta ainuke hirm, ta kartis ,et ta sureb vääritult. Proua Renalt lubas, et ta ei võta endalt elu sellepärast, et juline surnud aga siiski proua sureb natukese aja pärast. Juline- 19 aastane noormees on väga isekas ja mõtleb kuni surmani ainult endale. Tal oli raske lapse põlv, isa oli tal puusepp, kes pidas teda logardiks. Vendade käest sai ta alatihti peksa ja selle pärast ta põlgas oma perekonda. Ta oli aga väga tark, ta armastas väga lugeda raamatuid ja ta mõtles oma käigud kõik pikalt ette. Teda ei huvitanud mis vahentitega ta järjest kõrgemale suudaks tõusta ühiskonnas. Ta pani Mathilde omasse armuma kuna ta oli markii tütar. Ainuke keda ta armastas oli proua Renalt. Isegi enne giljotiini alla minekut mõtles ta vaid seda kas ta ikka sureb teiste arust väärikalt. Härra Renalt ehks Linnapea- Mees kellele oli uhkus väga tähtis. Tal pidi kõik asjad paremad olema kui tema konkurentitel
Misantroop 1. Tegevus toimub Pariisis ning taas arvatavasti Moliere´i anda ajastut silmas pidades ehk sündmused leiavad aset 17.sajandil. 2. Peategelasteks olid Alceste ja Céliméne. Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu. Samas aga valmistas Alceste´ile probleemi kogu inimkond, kes tema arvates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
