Armastust kogemata pidas ta seda vaid sõnakõlksuks. Ta kinnitas raamatu algul, et ei armasta kedagi, ta ei saanud kunagi aru poistest, kes neidudele serenaade laulmas käisid. Ka miss Barkley oli talle vaid oma ihade rahuldamiseks. "Armastus" oli sõna, millega naisi endale võita. Ta võrdles armastust bridziga, öeldes, et mõlemas tuleb teha nägu, nagu mängitaks oluliste panuste peale. Henry ei uskunud, et Catherine'i armastama hakkab. Ometi tundis ta esimesest kohtumisest peale soovi temaga koos olla, teda näha, tema eest kõike teha. Kas see pole mitte armumine? Usun, et on. Catherine'is oli Henry jaoks midagi erilist, eriline hool, millega ta tema purustatud jalgu sidus, eriline pilk, kui ta teda vaatas, erilised juuksed, kui ta need lahti tegi. Armunud märkavad selliseid asju. Henry tahtis sõda unustada. Sõda oli nad kokku viinud ning seepärast tahtis Catherine teada, mis
kes loomadega nii julmalt käituvad. Leian, et nende kasvatamisel on jäetud väga tähtsale asjale tähelepanu pööramata- inimlikkusele. Ja inimesed, kellel endal puudub kasvõi kõige lihtsam inimlik käitumine, ei suuda ka ise omakorda kasvatada ülesse last nii, et tal tekiks arusaam õigest ja valest käitumisest. Ka mina leian, et kõige inimlikum kasvatus on kristlik kasvatus. Kas just tegelikult kõige inimlikum ja ainuõige, aga kindlasti üks eeskujulikumaid. Laps õpib selle läbi armastama enda ligimest ning kui ta hoolib ligimesest, siis kindlasti hoolib ta ka iseendast, mis on elus väga oluline. Läbi selle kujuneb lapseld enesehinnang, mis peaks olema positiivne, kuid samas realistlik. Inimesed, kellel puudub humaansus, ei hooli enda ümber toimuvast. Neil on suurem tõenäolsus kalduda kuritegevusele, kui neil, kes hoolivad ja märkavad toimuvat. Ehk mõne inimese silmad avanevad läbi selle, kui ta mõne kergema kuriteo toime paneb ning ta on
Seinal ripub vanaema maalitud üksiku männi ja lainetava mere pilt. Vahest, kui seda hästi kaua vaikuses vaadata, siis tuleb tunne, nagu istuksin ise seal, künka otsas, toetuksin männipuule ning kuulaksin suure sinise kohinat. See on üks viisidest, kuidas hoida loodust endale lähemal. Loodusest saavad aru, vaid need, kes tunnevad. Tunda suudavad, vaid armastavad inimesed. Seega, enne kui loodusest üritame aru saada, õppigem armastama. Kõigepealt iseendid ja alles siis hakata seda jagama teistega. Järelikult on aru teisejärguline. Meeled tulevad enne. Maailma mõistmiseks on vaja palju rohkem kui mõistust.
Mõskin oli sügavalt usklik. Ka see aitas tal oma tõekspidamistele truuks jääda ja inimestele nende alatud teod andestada. Nastasja Filippovnaja avaldas vürstile muljet juba siis, kui ta oli hetkeks naisest pilti silmanud. Mõskinil oli nõrkus ilusate naiste vastu. Nastasja oli seltskonna kõige keerulisem naine, ometi suutis vürst teda mõista ja kohtles teda ülimalt hästi. Ta armus Nastasjasse ning Nastasja hakkas teda ka vastu armastama. Suhe võttis traagilise pöörde, sest naine kannatas komplekside all ja võitles pidevalt iseenedaga. Ta teadis väga hästi, et on ilus, tark, ta armastas ennast, kuid oma lapsepõlve tõttu oli tal alaväärsuskompleks. Selline kooslus tekitas Nastasjas pidevalt hullumeelsus hoogusid, mis sundis teda jooksma vürsti ja Rogozini, alatu ning küllaltki rumala mehe vahel. Mõskin kannatas sellepärast väga palju, kuid siiski ei öelnud ta naisest lahti
Itaalias ei ole kombeks bussides istet pakkuda. Toidukultuur on neil hoopis teine. Itaalia toidukultuuris on oluline õigete komponentide koostarvitamine: ei ole ükskõik, mida millegagi koos süüa. Itaalia köök on tegelikult väga lihtne, kuid näiline lihtsus selle keeruliseks teebki. Itaalia köögi puhul tuleb silmas pidada kolme põhiasja: 1) itaallane ei tee kunagi süüa niisama, vaid naudib kokakunsti tervikuna, 2) itaalia toid valmib armastusega ehk sa pead armastama seda, mida sa teed, 3) toit peab olema esteetilise välimusega ning iga kasutatav komponent peab olema tuntav ja nähtav. Mitmekäigulised söögikorrad on seal igapäevane. Itaallastel on suur saialembus- saia süüakse iga toidu kõrvale. Söögilauavestluse juurde kuulub esimese asjana toidu ja koka kiitmine, see on söömaasumise lahutamatu osa, mille ignoreerimist tõlgendatakse lausa solvanguna. Tuleb ka meeles pidada, et kui külaliselt küsitakse kas
Õpetaja oli aga nõutu, sest ta poleks osanud seda oma abikaasale seletada. Kuigi nad olid peaaegu lahutuse äärel, otsustasid nad siiski veel üks kord uuesti proovida. Hiljem tuli aga välja, et Riina abikaasal oli siiski järjekordne armuke olnud. Ingeri sõbranna Aet väitis alati, et tema ei või armastada, talle on sõprus piisav. Ta oli aga alati väga emotsionaalne. Naine keeldus ehk armastamast seetõttu, et mõtles alati sisimas, et pole suuteline meest korralikult armastama, kuna pole võimeline tooma ilmale armastuse vilja, milleks oleks laps. Algklasside õpetaja a sai lohutust Kiurist. Aedal oli ka austaja, kes teda alati vaatamas käis. Nii naise ema kui mees tahtsid, et Aet abielluks selle mehega. Lõpuks jäi ta oma austajast rasedakski. Romaanist selgub, et ükski tegelane peale Aeda ei leidnudki endale armastuse. Tihtipeale võib tunduda, et kuigi on keegi ümbritsetud suure rahvahulgaga, on ta siiski ikka üksinda. Kuigi
Sa ei suuda iialgi võita Lottet päris endale ja Sulle jääb igaveseks teadmine, et Albert oli õigel ajal õiges kohas. Ta aitas Lottet, siis kui tema ema oli suremas, aga Sina siis ju veel ei tundnudki teda. See oli saatus, mis nii otsustas ja Sul on aeg oma tunded alla suruda. Ka krahvinna B-ga suhtlemine ei ole lahendus. Temaga suheldes tunned Sa sisimas veel suuremat vajadust Lotte järele. Werther, Sa oled veel noor ja Sul on palju ees. Kuigi praegu tundub Sulle, et Sa ei saa kunagi armastama kedagi peale Lotte, arvan, et elul oleks Sulle veel nii mõndagi pakkuda. Ma palun Sind Werther, viska peast mõtted enesetapust ja Lottest. Siin elus on palju muudki, mida avastada ja nautida ja just praegu oled Sa kõige õitsvamas eas. Miks kulutada Seda aega tunnetele, millel pole tulevikku? Ma tean, et see on raske, kuid ma siiski siiralt loodan, et Sa saad oma probleemidest üle ja teie armukolmnurk ei lagune kellegi surmaga. Sinu sentimentaalseid kirju on minu ajas kohati lausa
,,Minu Kolumbia" Lend papagoi nokal Jolanta Jõerand 11A Raamat räägib naisest nimega Ave Ungro, kes oli tudeng Tartu Ülikoolis. Avele räägiti tudengiorganisatsioonist, mis tegeleb töövahetusega. Talle tehti pakkumine Kolumbiast Manizalesest, kuhu teda kutsuti inglise keele õpetajaks ühte katoliikliku kooli. Hetkegi kahtlemata võtab ta pakkumise vastu, ning vana-aasta õhtul algab tema teekond Kolumbiasse. Ave kirjeldab seda, kuidas tal teel Manizalesesse paha hakkas ja ta magama jäi ning ülesse ärgates ja aknast välja vaadates avanes talle unustamatu vaade tema uuest kodust Manizalesest. Ta oli varem suhelnud oma uute majakaaslastega interneti teel. Jaanuari alguses toimub Manizaleses feria, mis on üks suurimaid festivale. Selle ajal satub Ave paljude tähelepanu alla ning satub ka televisiooni. Ave räägib ka härjav...
Sokrates elas aastatel 469399 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, kes õpetas ja elas Ateenas. SOKRATESE VÄLJANÄGEMINE NING PEREELU: Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga mees. Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur-kujur, ema (Phainarete) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud. Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis. 18-aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimekirja ja temast sai efeeb ehk tänapäeva mõistes ajateenija sõjaväes. Sokrates näitas end vapra sõjamehena. Sõjaväeteenistusest naastes olid tema isa ja ema palavikku surnud ning tema esimene armastatu Korinna mehele läinud. 45-aas...
Juudit teab, et kui Olovernes hommikul ärkab, läheb ta mägilinnade rahva vastu, Iisraeli müürid langevad ning Jehoova pojad tapetakse. Murtud südamega Juudit on sunnitud oma rahva ja jumala nimel tegema julma otsuse. Ta palub oma armastuse nimel Nimetut, et too Olovernese une pealt mõrvaks. Kuid Nimetu ei suuda seda teha, ta austab Olovernest rohkem kui oma enda isa. Juuditil ei jäänud muud üle, kui mõrvata ise Olovernes – mees, keda ta armastama oli hakanud. Kui Juudit koos ümmardajaga tagasi linnamüüride juurde jõuab ning linnarahvas kuulsa Olovernese pead näeb, asuvad sõjamehed Assuri vägesid ründama. Varsti ongi kaevud vabad ning linnarahvas saab taas juua – Juudit on päästnud Iisraeli rahva janusse suremisest. Rahvas on võidu üle õnnelik, kuid Juudit see-eest on kaotanud tahte edasi elada – tema õnnetus päästis linna. Juudit oli varasemalt
Ta imetlejaks: hardalt teretan Kui päästjat sind ning hinges veeretan Sull tänu liigust, kui su armu näen. Ei malda kauem sala kui fontään Sull luiluda- sind ülemeretan! Kui põõsas, ammu õitest nõretan, Kui õnnistud all armupäikse läen. Ma armastan su armastust! Sa mind Sind armastama oled armastanud, mind höögab ilusaks su armuind. Sa leevendad mu igatsusejanu: Su sõnu rüüpan nagu elujooki, su hellust maitsen nagu maiusroogi. Eelnev luuletus oli Marie Underi 1917. aastal debüütkogust „Sonetid“ pärit. Sonett on luulevorm, millel on 14 värsirida. Tavaliselt jagunevad 4+4+3+3. Tema sonettide põhiteemaks oli armastus ning tema luuletused olid väga detailirohked
Sokrates mõisteti selle eest surma Ta elu lõppes enesetapuga Sokratese tsitaadid: On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga. Inimese elu peaks olema kaunis igast vaatenurgast nagu skulptuur Tarkus on teadmine kui vähe me teame. Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokratese tsitaadid: Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. Heade inimeste puhul tuleb usaldada nende sõna ja mõistust, mitte vannet. Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas. Kõrgeim tarkus -- eristada head ja halba. Hakka rääkima, et ma sind näeksin. Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Sokrates Platon (eKr427-eKr347) Sokratese kuulsaim õpilane Platon rajas Ateena lähedale oma filosoofiakooli Akadeemia
Christian Lacroix on moemaailma üks säravamaid ja mõjuvõimsamaid esindajaid. Tänu oma oskusele ühendada ühendamatuid varjundeid ja saada suurepäraseid tulemusi, sai see prantsuse moelooja endale hüüdnimeks ,,võlupintsliga meister". Christian Lacroix sündis 1951. aasta 16. mail väikeses provintsilinnakeses nimega Arles Prantsusmaa lõunaosas. Tema inseneridest vanemad armastasid oma poega väga ning isa ja vanaema õpetasid teda juba lapsepõlvest peale moodi armastama nimelt olid nad oma linna ühed kõige moekamad elanikud. Aastatel 1970 1972 õppis Lacroix kunsti Paul Valery ülikoolis Montpellier`is ning pärast kolimist Pariisi jätkas ta oma haridusteed Sorbonne`i ülikoolis. Tol ajal sai tema tõeliseks kireks filmikunst ning tänapäevani suudab ta raskusteta meelde tuletada kõiki tolle aja populaarsemaid filme ning neis filmides kasutatud kostüüme. 1972. aastal võeti ta vastu Sorbonne`i Ülikooli Kunstiajaloo teaduskonda
* Kokku kirjutas Andersen 156 muinasjuttu. * Andersen alustas oma muinasjuttude jutustamist nii, et ta jutustas ümber rahvajutte (e folkloori), mida ta oli kuulnud lapsena oma vanaemalt ja teistelt. Varsti hakkas ta looma aga oma jutte e kunstmuinasjutte. Uute muinasjuttude aluseks olid elusündmused, mida autor ise läbi elas. * Oma muinasjuttudes annab Andersen asjadele elu ja hinge, arustab loomad inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. ANDERSENI SAAVUTUSED * Hans Christian Anderseni auks tehtud kuju Kopenhaagenis. * Tema loomingut on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, ainult piibel on tõlgitud enamatesse. * Eesti keelde on Anderseni muinasjutte tõlgitud aastast 1886 ja tõlkijaks oli Lydia Koidula. * Anderseni looming on olnud aluseks filmidele, ballettidele, multifilmidele, skulptuuridele. * Tema muinasjutte on kirjutatud 125 keelde, ning neis inspireerituna on loodud neist näidendeid,ballette ja filme.
Isal on häbi tema pärast. Colin ei taha, et teda haletsetakse. Ta ei taha välja minna ja istub oma toas. Ka tema n veidike käsutav, kuna ta on harjunud enda tahtmist saama. Väga kurvameelne, mõtles ainult enda nõrkustele ja hirmudele. Loo lõpus hakkas ta rohkem positiivseimaid mõtteid mõtlema ning sai seeläbi järjest tgevamaks. Lõpuks sai ta ratastooolist lahti ja seeläbi hakkas ka tema isa teda rohkem armastama, kuna nägi, et ta poeg on terve. 5. Nimetada olulised teosed (koos autoritega) saksa ja inglise lastekirjandusest - Karupoeg Puhh- A.Milne ;F.Burnett - salaaed; P. Travers - Mary Poppins; R. Dahl - Matilda. 6. Teada, mis on iseloomulik Mary Poppinslile. Range, kuid õiglane. Hoolitsetud, ennast imetlev, saabub idatuulega ja lahkub, kui tuul pöördub. Igas töös on midagi head. Õppimine läbi tegemise. 7. O
kõikeandestav armastus? Põhjenda oma seisukohta tekstinäidetega teosest. Mina arvan, et isa Goriot suhtumine oma tütardesse on kõikeandestav armastus. Isegi, kui tütred ei teinud temast välja ja ei käinud tal külas, siis Goriot siiski hoolis nendest ja tahtis teada, kuidas neil läheb. Enda armastust oma tütarde vastu näitas ta kahjuks materiaalsel viisil ning ta ütles ka selle kohta : ,, Raha on elu. Rahaga saab kõike." Ta lootis saada tütred end armastama raha teel, kuid kahjuks see ei mõjunud. Klaire Järveoja 11a
5 R: Aga sina? Küsisin ma viimaks. Kas sina usud ikka veel millegisse enamasse, isegi pärast kõike seda? Mu mõtted libisesid üle tema mälestuste inimmaailma lõpust. M:Mulle tundub, et on asju, mis ei saa surra. Nende näod olid meie meeltes lähedal ja selged. Armastus, mida me tundsime Jaredi ja Jamie vastu tundus tõesti igikestev..’’ Rändaja oli läbi Melanie mälestuste hakanud armastama nii Jaredit kui Jamiet. Ning nad olid mõlemad valmis surema, surema nende nimel, surema inimeseks olemise nimel. Viimasel hetkel, leidis neid üles siiski onu Jeb, ja tema rahvas nad viisid Rändaja enda peidukohta. See oli suur maa- alune koobas, paljude tunnelite ja saalidega. Inimesi oli seal kokku veidi üle kolmekümne. Peale onu Jebi ei olnud ühtegi inimest, kes ei oleks tahtnud Rändaja hävitamist. Viha hingede vastu oli nii suur.
../ laenutamine on ikka puhkas raharaisk. vemmal /.../" Korralik inimene peab aga laenu maksma /.../ või muidu "Maal on veel austust, maal on meie arhva oled varas ja petis." tulevik." (II) "Kes saab meid takistada, kui me midagi tõesti "/.../ õpi rahaga ümber käima, sest isamaad ja tahame?" raha peab armastama." "Mees sureb, aga koht jääb, see ei sure." "/.../ õppige vaimustusega, õppige nagu hull /.../" "Kui inimesel on mõni viga, siis see viga teeb ta "Ilmas pole seda totrust, mida inimene poleks palju kangemaks /.../" uskunud." "Tohter on nagu kaval mustlaseit, tema kuulutab "/.../ uskuda võib, arvata ei või. /..
leidmata vastuarmastust oma peegelpildilt tiigiveel. Nartsissism ja enesearmastus on inimesele hävituslikud ning viivad võimetuseni kedagi teist armastada. Isegi partneri olemasolu puhul tekitab alateadvuses loodud pilt täiuslikust kaaslasest reaalsusega ilmseid kontraste. Nartsissismi all kannatajad on teistest inimestest huvitatud kui peeglitest, mille kaudu nad saavad imetleda oma erilisust. Inimested, kes vajavad armastust teistelt, kuid on ise võimetud kedagi armastama lõpetavad oma elu tihti üksinduses. Haiglaslikust enesearmastusest võib inimene ajapikku ise üle saada, paraku on nartsissismi näol tegemist raske isiksusehälbega ning selle algeid ei saa tihti inimese enese süüks arvata. Minu jaoks on oluline teadvustada, et taolised enesekesksed inimesed võivad olla kujunenud tulenevalt kellegi teise süüst, näiteks rasketest lapsepõlvetraumadest. Isegi juhul, kui inimesed ise oma
Ta tegi seda selleks et lõplikult näidata Tatjanale et ta ei soovi tema armastust. Kuid see solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi. Ta sai sellest sügava masenduse ja sellepärast lahkus. Ta sattus segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles, avastas ta, et Tatjanast on saanud suurlinnadaam. Ta lootis ta et teda armastava Tatjana on veel olemas, kuid leidis temasse külmalt suhtuva abielus naise. Onegin üritas taas Tatjanat ennast armastama panna, millest kujunes Onegini armastus tema vastu, kuid Tatjana teda vastu ei armastanud. Nüüd nende roll vahetus. Onegin oli see, kes armastust palus ja Tatjana see, kes ilma kulmu kortsutamata selle tagasi lükkas. Kui ta lõpuks enam olukorda ei suutnud talitseda, läks ta Tatjana juurde selgust nõudma. Kuid vastuarmastust ta sealt ei leidnud. Nüüd oli see Oneginile raske ning ta läks tagasi maal kus ta ka suri. Autorist: Aleksandr Sergejevits Puskin (vene ) (6
luuletaja vastandab sõjaga. (Seda väljendab "Sirelid õitsevad siiski." ) · Näib, et seoses Ingi kirjadega tegelemisega kadus Visnapuus kevadeülistus. Ta tegi luuletuse "Vihkan kevadet." Kevad oleks nagu tema jaoks oma mõtte See kevadine raske lumelang, kaotanud, selle rõõmusõnumi, mida ta varem nii väga kiitis. Ses on nii palju liigutavat, hella. Aga ikkagi lõpuks ta muutis oma meelt ja hakkas jälle kevadet armastama. Eriti Võib ema ainult nõnda oma luuletustes. hellitella, Seda saab kinnitada luuletusega "Aastaajad." Kui vajub valge villatätar-tang. · Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. · Aastal 1906 pöördus Under tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu.
kaasas käivad? Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või naturalisatsiooni korras. Kodakondsus võidakse anda ka isikutele, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul, riigikaitselisel või seltskondlikul alal. Kuid kodanikuks olemine ei tähenda vaid Eesti passi omamist see on midagi rohkemat. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik peab usaldama ja armastama oma riiki, tegutsema ühiskonna huvides, pidades silmas jätkusuutliku arengu põhimõtteid, ta peab tundma huvi riigi tuleviku ja riigis toimuvate protsesside vastu. Hea kodanik on aktiivne ning kasutab oma õigust valitsemist mõjutada see tähendab, et ta osaleb valimistel ning lööb kaasa ka kodanikuühiskonnas. Selline inimene hoiab loodust, austab teisi ühiskonnaliikmeid, on tolerantne ning tunneb oma riigi ajalugu. Kuid viimasel
Tihti piisab ainult naeratusest, aga see peab olema siiras, sest võltslikkuse tabab klient alati ära. Kui teenindaja naeratab, siis tähendab see seda, et ta austab oma tööd, on õnnelik ja teeb oma tööd rõõmuga. Sellest rõõmust saab osa ka klient. Juht, kes tahab luua väga meeldiva teeninduse peab aktsepteerima ja austama esmalt ennast, seejärel õppima nägema väärtust, mida teenindaja loob. Selgemalt väljendades – iga juht peab ise armastama oma tööd ja teenindaja ametit, alles siis saab ja oskab ta näha teiste töötajate panust.. Arvan, et äärmiselt oluline on juhi toetav kohalolek ettevõttes. Iga juht peab jälgima, kuidas ta räägib klientidest, kuidas käitub klientidega. On oluline jälgida, kuidas teenindajad käituvad erinevate klientidega, millist teenindaja käitumist tuleb julgustada, mida kiita. Jälgida tuleb kus ja kuidas õpetada – väga oluline on rääkida erinevatest probleemidest otse,
kuid abitult, kuna Mogri Märt ei kuulanud kedagi. Ta arvas vaid seda, et noor Märt on otsustusvõimetu. Mogri Märt ei lubanud mitte mingil juhul vaesel Leenal omas majas elada nende raha peal ning viskas ta välja, kuid noor Märt läks ka muidugi kaasa oma armastatuga. Ta ei hoolinud Leenast üldse, kuid kui noor Märt ära läks, siis hiljem hakkas tal natuke kahju. Miili, kes on Mogri Märdi tütar hakkas armastama Peetrit, mis oli jällegi isale suureks vastumeeleks. Ka neid ei lubatud koos sinna tallu elama jääda. Mogri Märt tõukas sellega Miili oma perekonnast välja. Mari mõtles, et mis Märdil küll arus on, et viskab oma lapsed enda talust välja. Kuid siiski lahkusid ka nemad. Hiljem läksid nad Venemaale. Mogri Märt ehitas endale uue maja ja kui see valmis sai, oli tal uhke tunne. Esimese asjana lasi ta majja viia oma raud rahakapi
See on rumalus, sest sellest, et kõik sinust rägivad on siin maailmas siiski midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi." Lord Henry ,,Kuid ilu, tõeline ilu lõpeb seal, kus intellektuaalsus ennast avaldama hakkab. Intellekt on juba iseendast teatav liialdus ja hävitab igas näos harmoonia. -- Vaadake ükskõik millist edukat õpetlast. Kui eeskujulikult inetud nad kõik on!" L.H. Inetuil ja rumalail on siin maailmas kõige parem elada. - Basil Hallward olen hakanud armastama salapärasust. Mulle näib, et see on ainuke asi, mis võib moodsa elu meie jaoks müstiliseks ja imeliseks teha. Kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui vaid seda varjata. - Basil Modell on lihtsalt juhuslik, modell on ettekääne. Mitte teda ei ilmuta maalija, vaid pigem on see tema ise, kes end lõuendil näitab. - Basil Süda,etunnistus ja argus on tegelikult üks ja sama, Basil. Südametunnistus on firma esindusnimi. - Harry
õlgedest. Septembri kuus hakkasin käima ringis nimega ,,Õlekubukene" ja sain aru, et õlgedest saab teha väga ilusaid punutisi. Olen õlgi uurinud juba aasta aega. Omas töös seletan, kuidas õlgi kasutatakse ja kus kohas. Omas töös tahan edasi anda oma teadmisi ja oskusi, et tulevikus oleks teistel huvi selle vastu ja, et inimesed õppisksid paremini loodust tundma ja seda armastama. Oma töös räägin õlgede ajaloost ja õlgede kasutamist igas variandis. Räägin ka sellest, missuguseid imeilusaid asju võib õlgedest teha. Mul on väga suur soov pärast seda loovtöö esitamist edasi teisi õpetada ja anda mõista, et see on väga huvitav tegevus. Tulevikus tahan saada õpetajaks ja õpetada igsuguseid punutisi punuda. · Õlgedest punumise ajalugu Keegi ei tea täpselt, kuna hakati esimest korda õlgedest punuma
väga paljud usulised kui ka igapäevased traditsioonid, mis on ammustest aegadest tänapäevani säilinud. Euroopa maade rahvaste abieludes ei ole nii palju kindlaid ning rangeid traditsioone. Abiellutakse ikkagi armastusest teise inimese vastu. Järgnevalt toon välja mõned olulisemad erinevused . Islami maades ehk moslemil võib samaaegselt olla neli naist. Euroopas võib mees abielus olla vaid ühe naisega. Moslemite usus öeldakse, et mees peab kõiki oma naisi armastama võrdelt kuid tänapäeval on see põhimõtteliselt võimatu. Nelja naise ülalpidamine on kulukas ning seetõttu ei saa paljud moslemid seda just majanduslikel põhjustel teha. Kõige selle juures võib naine olla abielus ainult ühe mehega. Siit ka sarnasus euroopa neistega. Islami usus on täneseni abielu mõiste tähenduseks leping kahe perekonna vahel. Kuigi moslemitest lapsevanemad mängivad traditsiooniliselt suurt rolli tutvuste korraldamisel ja
enesele jätnud oma varanduse, kui ei oleks andnud seda neile, lakuksid nad mu põski oma suudlustega! Ma elaksin härrasmajas, mul oleksid ilusad toad, teenrid, kaminas põleks mul tuli; ja nad ujuksid pisarais oma meeste ning lastega. Mul oleks olnud see käik. Kuid nüüd ei midagi. Raha annab kõik, isegi tütred." Nende paari lausega ütleb Goriot välja oma vea. Ta armastas neid liiga, et näha ette seda, et tütred hakkavad temas armastama raha. Ja kui pole raha, pole armastust. Raha kas jõud või jõuetus. Romaanis on ohtralt näiteid erinevatest inimestest, kes Pariisi tänavatel liikusid, mida nad mõtlesid, ja kuidas nad suhtusid rahasse. Oli inimesi, kellele andis raha jõu. Vautrin, kes sai raha abil teha endale rohkem raha ning võimu ja seeläbi olla võimsam. Oli isa Goriot, kes andis kõik oma raha ning lõpetas elu jõuetuna ning tütardeta. Raha ajab inimeste pead
Ta oli Lord Kelso lapselaps. Tema ema oli leedi Margaret Devereux. Tema isa oli sõjaväes alamülem, kes tapeti duellis. Duell oli korraldatud Lord Kerso, kes oli väga vihane ja palkas mehe, kes pidi kindlustama, et Margareti abikaasa sureb. Doriani ema suri samuti aasta pärast, jättes Doriani orvuks. 3. Nad läksid vaatama etendust ‘’Romeo ja Julia’’. Etenduse ajal armub Dorian Sibyl’isse. Hiljem aga selgub, et kui ka Sibyl hakkas Doriani armastama ei näidelnud ta enam hästi. Tema andekus seisneski selles, et ei seostanud seda kuidagi eraeluga ja suutis mängida teisi karaktereid. Kui Sibyl enam näidelda ei suutnud, kadus ka Doriani huvi tema vastu, ta jõudis selgusele, et oli armunud tema andesse, mitte neiusse endasse. 4. Portree hakkab muutuma pärast tearis käiku- kui Dorian ütleb Sibyl’ile, et ei armasta teda ning naine teeb selle peale enesetapu. 5
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Koostaja: Iiris Savik Ta r t u Ta m m e G ü m n a a s i u m 10a Click icon to add picture Click icon to add picture See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest. Esimeste granaatide ulgumisega viskub üks osa meie Click icon to add picture olemasolust kiire ropsiga tuhandeid aastatid tagasi.See on elaja instikt, Click icon to add picture mis meis ärkab,palju kindlam ning eksimatum kui teadvus.Seda ei oska seletada.Sa kõnnid ega mõtle millestki _ ühtäkki lamad ühes lohus pikali ja mürsukillud vihisevad sinust üle, kusjuures sa ei suuda üldse meenutada ,et oleksid granaati tulemas kuulnud või mõelnud ,et peaksid pikali viskama. Click ico...
kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene oli lummatud sellest rikkusest ning ta tahtsi ise ka sellist rikkust omada. Beausante ütles: ,,Mida külmemalt te kalkuleerite, seda paremini jõuate edasi. Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid". "Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!". Ta valgustab Eugene'i, et menu on Pariisis võimu võti ja, et kui naised leiavad temas vaimukust ning talenti siis usuvad seda ka mehed. Et saada paremini hakkama, kirjutas Eugene ka emale, kuna tahtis suurt summat saada. ,,Minu kallis ema, vaata, kas sul ei ole minu jaoks veel kolmas nisa avada. Olen säärases olukorras, kus võiksin saada korraga rikkaks". Ema armastus Eugene'i vastu oli suur ja ta
tingimustes liikuv täiskasvanu. Kuid paljudel tänapäeva koolieelikutel jääb liikumist väheseks. Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed see koht, kus tekitada lapsed huvi liikumistegevuse vastu. Selleks, et laps ennast oma kehas hästi tunneks, et tema mänge, suhteid ja elustiili ei piiraks kohmakus ja ebamugavustunne ning pidev rahulolematus oma kehaga, tuleb tal oma keha kasutama ja armastama õppida. Kehaline tegevus pole vaid lihastegevuse tugevdamiseks. Iga edukas sooritus tõstab enesega toimetulekutunnet ja enesekindlust. Koos hea enesetundega ja meeleoluga kaasneb ka aju arenemine. Lapse mitmekesine ja mänguline liikumine õpetab samal ajal mõtlema, arenevad tähelepanuvõime, võrdlemisoskus ja mälu. Lapse harmooniline areng on võimalik süstemaatilise ja õige kehalise kasvatuse korral, suurendatud kehaline koormus avaldab positiivset mõju ka lapse vaimsele
seisukohaga, et lapse juures ei saa eeldada, et teda huvitavad kasvatajaga samad asjad. Olen samal meelel ka lausega, et töötamine on ühiskondliku inimese paratamatu kohustus ning mõistan autori arusaama meeste ja naiste töödest, kuid ei saa tänapäeva inimesena nõustuda sellega, et mees ei võiks õppida kunsti ja ilu ning naine teha mõnd raskemat tööd, mis sellest, et loodus võib-olla polegi nii määranud. Olen samal meelel ka autori mõttega, et last tuleb õpetada armastama kõiki inimesi enda ümber ning nendest rääkima sooja osavõtuga ja põlguseta. Niimoodi kasvab lapsest tolerantne ja kaastundlik täiskasvanu. Lõpetuseks ütlen, et mõistan kõiki autori seisukohti, isegi, kui ma temaga kõiges üht meelt pole. Kõige rohkem nõustun sellega, et laps peab saama olla laps; ta peab liikuma, mängima, naljatama, laulma, tantsima nii palju, kui tahab, ja oma ea ilmsüütuid lõbusid maitsma. Aeg
percent. Reisima millegagi ( va jala, By car, by bus. hobusega) AT Vanus She learned Russian at 45. ABOUT Teemad We werw talking about you. Omadussõnad ja tegusõnad, mille järele tuleb kasutada kindlat eessõna: Afraid of kartma midagi, kedagi Fond of armastama midagi, kedagi Good at Hea millegis Interested in Huvitatud olema millegist, kellegist Kind to Lahke olema kellegagi Pleased with Rahul olema millegagi, kellegagi Proud of Uhke olema millegi, kellegi üle Suprised at Üllatunud olema Agree with Nõus olema kellegagi, millegagi Belong to Kuuluma kellelegi, millelegi Consist of Depend on Lootma millelegi, kellelegi Fall in love with Armuma millegisse, kellegisse Listen to Kuulama midagi, kedagi
Võib öelda, et just lapsepõlves sai suur tulevane reformaator tunda kogu keskaja õpetuse ja kristliku kasvatuse raskust. Vanemate karmile ja jumalakartlikule kasvatusele sekundeeris kooliõpetaja rangus, mis piirnes julmusega. 1.2 Kooliaeg Tol ajal kasutati nn. vitsapedagoogikat kõigis koolides. Siiski pole alust arvata nagu Lutheri sajandi kasvatusmeetodid oleks olnud barbaarsemad sajandeid enne ja pärast seda kasutatuist. Õpilane peab tollase õpetuse järgi kartma ja armastama õpetajat, seda tahetakse nende vahenditega saavutada. Kartust kindlasti saavutati. On raske määrata, kuivõrd mõjutasid Lutheri iseloomu karmid vanemad ja koolmeistrid. Martini koolitee ladinakoolis Mansfeldis. Seal ta õpib hästi ja hoolsasti seitsme aasta jooksul kõike seda, mis kavasse kuulub. Ta ise kurtis selle üle, et puudus usuõpetus. Neljateistaastasena siirdus ta edasi Magdeburgi toomkooli, kus ta õppis aastatel 1497-1498. Selle kooli õpetajad olid vagad mehed
midagi rääkida tema venna kohta, muidu poleks Dunja mingil juhul tema täiesti isoleeritud korterisse läinud. Lukustab ukse ja otsustab Dunja vägistada, väites et too on ikka veel ja alati olnud ainuke keda ta tõeliselt armastanud on jne. Dunjal on aga revolver kaasas (Marfa Petrovnalt saadud). Esimesel korral laseb mööda, riivab vaid meelekohta. Teisel korral kiilub püstol kinni. Kolmandat võimalust Dunja ei kasuta, teeb vanamehele selgeks, et ei saa teda eales armastama ja see laseb tal minna. Dunja läheb Sonja juurde ja räägib talle kõik ära. Hiljem annab Svidrigailov talle palju raha et ta suu kinni peak,. siis sõidab oma 15aastase pruudi juurde ja annab ta vanemate kätte 15000rbl. Revolver taskus, veab end mööda kõrtse, teadmata eriti isegi, mida teeb. Peatub mingis väikeses võõrastemajas, kus ainus tuba talle anda on trepialune sahver. Näeb öö läbi luupainajaid ja läheb varahommikul välja, laseb end ühe tunnimehe ees maha.
heasse lastekodusse paigutada, et Dunja teaks, kui hästi ta oma raha kulutab. Svidrigailov Lukustab ukse ja otsustab Dunja vägistada, väites et too on ikka veel ja alati olnud ainuke keda ta tõeliselt armastanud on jne. Dunjal on aga revolver kaasas (Marfa Petrovnalt saadud). Esimesel korral laseb mööda, riivab vaid meelekohta. Teisel korral kiilub püstol kinni. Kolmandat võimalust Dunja ei kasuta, teeb vanamehele selgeks, et ei saa teda eales armastama ja see laseb tal minna. Dunja läheb Sonja juurde ja räägib talle kõik ära. Hiljem annab Svidrigailov talle palju raha et ta suu kinni peaks,. siis sõidab oma 15aastase pruudi juurde ja annab ta vanemate kätte 15000rbl. Revolver taskus, veab end mööda kõrtse.Rodja süü tehakse kindlaks. Aga kohtu-uurija annab talle aega. Ta tahab, et Raskolnikov ise süü üles tunnistaks. Raskolnikov otsustab end üles anda.
end alati kaitsetuna ja ohusolevana. Iga vapustus, iga valu, tekitas temas soovi surma läbi pääseda. Samas tahtis ta näha, kui kaua on inimene võimeline kannatama. 47. aastaselt otsustas Stepihunt, et oma 50.ndal sünnipäeval kasutab ta hädaväljapääsu. Mõnda ebameeldivust talus ta nüüd hulga kergemini, sest teadis, et kõik võis kesta ainult mõnda aastat veel. Harry nõdrameelseks jäänud naine oli ta kodunt välja peletanud ja sellest ajast peale hakkas Harry üksildust armastama. Kui ta raamatu Stepihundist läbi oli lugenud, otsustas ta elule kriipsu peale tõmmata. Mis siis, et raamatus oli kirjeldatud 50. ndat eluaastat, sinna oli ikkagi liiga pikk aeg, tervelt kaks aastat. Värav oli tema jaoks lahti, tulgu surm siis aasta või kuu pärast. Tema otsus muutis teda ükskõiksemaks valude suhtes, muretumaks oopiumi ja veini tarvitamisel. Harry käis tänaval lootuses leida uuesti säravat silti ,,Ainult hulludele" või seda kandnud meest. Harry pidas ennast
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Armastuseta oled nagu laip puhkusel Armastus on abstraktne teema. Liiga abstraktne, et seda lõpuni lahata saaks, mis teeb sellest suurepärase kirjutamisaine. Mõnikord pöörab armastus inimesed ümber, muudab nad täiesti teiseks. Mõni ei olegi võimeline armastama. Kuigi - kelle otsustada see on? Ka Ravic tundus raamatu alguses olevat külmavereline, kaalutlev, ka armastuses, kui ta selleks üldse võimeline oleks. Remarque on tõestanud, et armastus on midagi, mis ei lase end maha kanda isegi rasketel aegadel ega kellegi jaoks. On imeline, kui ootamatult armastus tuleb; õigupoolest saabub ta alles siis kui teda ei otsita ega oodata. Ravic oli sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik temasuguseid pagulasi, kuid mingit
Keegi purjus kaskas oli kogemata teda hakkinud. Kôik tormasid kohe selle kasaka hurtsiku juurde. Ta oli ennast sinna luku taha pannud. Ta ei andnud alla. Petsorin läks akna juurde, rebis selle lahti ja vangistas kasaka. Kindlusesse tagasi jõudnud jutustas ta sellest kõigest Maksim Maksimôtsile. Fatalist- saatuse paratamatuse uskuja. Viies peatükk-BELA( lõpp). Bela sai teada oma isa surmast. Ta jäi elama kasarmusse. Aja jooksul ta hakkas Petsorini armastama. Kord läksid Petsorin ja Maksimôts jahile. Saaki nad ei saanud. Tagasi tulles nad märkasid ratsanikku, see oli Kazbits ja nad hakkasid teda taga ajama. Nad tabasid hobust, see kukkus. Nad märkasid, et Kazbits hoidis oma kätel Belat, ta tõstis kinzalli. Oli juba hilja. Kazbits põgenes. Bela sai surmavalt haavata. Ta elas veel vaid kaks päeva. Kazbits oli röövinud Bela nõnda. Bela oli läinud keelust hoolimata jalutama
Sõprus on kui väljend, kui jääk olnud armastusest. Camille: romaani autor, peategelane on protestant nagu tema isagi, samuti on Camille analüütik. Tema mehetüüp on Zeus. Määratluse järgi on kõik mehed hõivatud. Tal ei ole ühtegi naissoost sõpra kuna ta ei usalda naisi. Mõtetes kirjeldab ta mehi, unistab neist. Mees mehed. Et neid mõista, püüab naine näha, mis neid naistest eristab. Camille hakkas armastama mehi nii , nagu ta armastab oma lapsi, tütreid. Raamatu vältel kirjutab Camille romaane elust ja meestest. Isa: Jean Pierre. Ta paneb raamatu peategelasele, oma tütrele nimeks Camille. Peres on ka teine, vanem tütar Claude. Isa on protestant, sõnaaher. Isa keelekasutus see on tänavakeel, mis ei keeruta ümber palava pudru. Kuna Camille emal on armuke ning samuti ka isal, siis lähevad nad lahku. Vanemas eas hakkab isa piloodi tunde võtma ning tunneb elust rõõmu ja abiellub 65
seda, mis tavakeeles öelduna lausa talumatult või võimatult kõlaks. Lugejatele ei pruugi selline keel meeldida, ning nad ei pruugi sellist keelt suuta vastu võtta koos sellele omaste lausumise viiside, emotsioonide, iroonia ja erinevate häältega, mis selles keeles aeg ajalt võimu võtavad. Elo räägib, et tema keel ei ole selline, mis lugejale kohe kergelt meelde jääks ja mida ta oma meeltes kordama ja armastama hakkaks, kuid samas püüab ta vältida muutumist elitaarseks või üleliia hermeetiliseks. 7 luulekogu: · ,,Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 · ,,Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993 · ,,Võlavalgel" kirjastus Tuum 1995 · ,,V" kirjastus Tuum 1998 · ,,Esimene tahe" kirjastus Tuum 2002 · ,,Teatud erandid" kirjastus Tuum 2003 · ,,Selge jälg" kirjastus Tuum 2005
Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi Hægstad'i Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab kihelkonnast põgenema. Oma teekonnal kohtab ta kolme armujanus piimaneidu, rohelisse riietatud tüdrukut, Dovre mägedes elava vanamehe tütart, kellega ta tahab abielluda, ning Bøygen'it (suur takistus). Solveig, keda Peer Hægstad'i pulmas kohtas ning armastama hakkas, tuleb mehele tema metsamajakesse järele, et koos temaga sinna elama jääda. Ent Peer jätab ta maha, minnes oma teed. Ta on palju aastaid ära, tegeleb mitmesuguste ametitega ja mängib mitmesuguseid rolle, kaasa arvatud Maroko rannikul kahtlaste ettevõtmistega seotud ärimeest. Peer eksleb kõrbes, külastab möödaminnes Memnonit ja Sfinksi, temast saab beduiinipealik ja prohvet, ta püüab võrgutada ühe beduiini
On võimalik suhtesse astuda ka inimesega, kelle vastu esialgu tundeid olla ei pruugi. Paljud noored teevad nii ning vaatavad asjade toimumise käigus, mis välja tuleb. ,,Tões ja õiguses" talitas niimoodi Viljasoo, kes revolutsiooni käigus üksi jäänud Marie koos tema kahe lapsega enda ülespidamisele võttis. Mees ütles, et ,,tema tahab ise vaadata ja laseb ka Mariel vaadata, kas nad kuidagi sobivad." Siiski ei tahtnud ta tunnistada, et teda armastama võiks hakata ning kasutas väljendit ,,meeldima". See ei pruugi aga mõlema osapoole jaoks sama tähtsusetu olla. Marie oli väga õnnetu, ootas armastust ning nuttis vahet pidamata. Sellised suhted ongi väga riskantsed, kuna võib juhtuda, et tunded tekivad, kuid ainult ühepoolselt. Armastuse korral peab kasutama ära iga võimalust, sest viivitades ei pruugi teist samasugust enam iialgi tulla ning painama võib hakata ka kahetsus. Armastuse nimel tuleb kõrvale heita
teineteist esimest korda nägid, hakkas see tasapisi arenema, kuni tõusis tõeliseks tundeks. Esimest korda kohtusid Agnes ja Gabriel siis, kui Agnese peigmees Risbiter Gabrieliga tüli norima hakkas. Gabriel oli teel Tallinnasse. Kuna talle ilus Agnes meeldima oli hakanud, otsustas ta mõisast, kus Agnes elas, läbi astuda. Juhtus aga nii, et venelased ründasid mõisat ning Gabriel päästis Agnese. Tagasiteel Agnese isa juurde õppisid nad üksteist paremini tundma ja teineteist armastama. Õnnetu juhuse tõttu sunniti neid aga lahku minema. Agnes ei nõustunud abielluma Risbiteriga ning ta saadeti karistuseks kloostrisse. Varsti peale seda hakati Tallinnat piirama ning ka Gabriel oli piirajate seas. Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega
Juudit õhtutab Olovernest võimu haaramisele, Olovernese isa oli kuningas ja Juudit soovib, et Olovernes hakkaks samuti kuningaks, et tal on selleks õigus ja siis ta jääks ka tema juurde ja sillutaks kasvõi teid tema ees. Ta tahab, et Olovernes kuningaks saaks, kuna siis ta saaks ise sellest kasu lõigata. 6.Too teosest näiteid Juuditi ebatavalisuse kohta (näieks kõne- veenev?) Olovernese ees oli Juudit alguses väga sõnakas, Juudit rääkis õigusest, kuigi naised peaksid hoopis armastama, mitte õigust taga nõudma, et Olovernes saaks kuningaks. Olovernese meelest oli Juudit väga ebatavaline naine. 7.Miks ja kelle sõjalaagrisse läheb Juudit? Juudit läheb Assuri leeri, kuna ta oli saanud Jehoovalt nägemuse, et tema on ainuke, kes suudab Iiseaeli päästa näljast ja piinast. 8.Keda näeb Juudit Oloverneses ?Miks? Juudit näeb Oloverneses kõige rohkem siin maailmas, ta ihkas teda näha maailmavürstina ja kuningate kuningana
1 ELULUGU Christian Marie Marc Lacroix on prantsuse moelooja, kes sündis 16. mail 1951. aastal väikeses provintsilinnakeses nimega Arles, Prantsusmaa lõunaosas. Tema inseneridest vanemad armastasid oma poega väga ning isa ja vanaema õpetasid teda juba lapsepõlvest peale moodi armastama. Juba väikse poisina võis ta hommikust õhtuni istuda ja joonistada maastikke ja loodust enda ümber, kuid mitte selleks, et jäädvustada looduse ilu, vaid Lacroix üritas seda parandada, kujutades loodust nii nagu oli tema meelest ilusam ja parem. (3) Lacroix lõpetas keskkooli 1969. aastal ja kolis Montpellier'i, et õppida sealses ülikoolis kunstiajalugu. 1973. aastal jätkas ta oma õpinguid Pariisis, nii Sorbonne'is kui ka École du Louvre'is, lootuses saada muuseumi kuraatoriks.(2)
Õpetaja roll on sealjuures väga suur ja tähendusrikas. Sest õpetaja nagu ema loob korda, lepitab kaklejaid, kuulab ja elab kaasa, hoolib, karistab õiglaselt ja lohutab. Õpetaja armastus laste vastu peaks olema tingimusteta. Armastada last tähendab armastada teda kõigest sõltumata. Sõltumata välimusest, väärtustest ja puudustest, plussidest ja miinustest. See ei tähenda muidugi seda, et meile meeldib alati lapse käitumine. Tingimusteta armastus tähendab, et me peame armastama last isegi siis, kui tema käitumine ei ole meile meelt mööda. Kuidas saab laps aru, et teda armastatakse ja austatakse lasteaias ja rühmas? Olulist rolli mängib selle juures silmside. Avatud heatahtlik pilk otse lapse silmadesse on väga tähtis suhtlemisel lapsega, et rahuldada tema vajadusi. Kuigi siin on üks psühholoogiline nüanss: lapse ja õpetaja silmad peavad olema ühel tasandil. Õpetaja ei tohi vaadata ülevalt alla.
Kolmas heidab kunsti aga hoopis kõrvale nagu härra Klöterjahn "Tristanis". Thomas Manni novellides esineb pidevalt vastuolusid. Vastuolud vaimu ja elu, kunstniku ja ühiskonna, kunstniku ja tavainimese vahel. Novellis "Gladius Dei" on selgelt näha vastuolu esteetilisuse ja moraali vahel. Kui enamus inimesi tänavalt näevad Madonna pildis puhast naiseilu, siis Hieronymuse jaoks on see absoluutselt kole moraalitus. Ta väidab, et moraalitu kunst on ebavajalik ja seda ei pea armastama ainult esteetilisuse pärast, kuna see rikub vaimu; ilu ei tohiks ülistada, kuna see ei varja maailma viletsust. Samas ütleb sama novelli tegelane, noor müüja, et pilt on kunstiteos, mida tuleb mõõta vastava mõõdupuuga. Seega ei tohiks kunsti moraaliga üldsegi piirata. Midagi uut kunstniku eesmärgis leiab novellis "Seadus", kus Mann kujutab Moosest kui kunstnikku, kes peab kujundama, suunama ja päästma heebrea rahva. Nii nagu
Festivalile kogunes 150 000 asemel hoopis 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid. Woodstockist räägib üks oma aja hipisid: "Woodstock polnud lihtsalt kontsert. See oli kokkutulek, milles muusikal oli mängida vaid taustaroll. Muusika, mis kõlas Woodstockis, oli parim ja selles sisaldusid sõnumid ja mõtted maailm ei ole koht vihkamise jaoks, maailm on paik, kus peame üksteist armastama. Me olime valmis avastama elu suuri imesid ja saladusi. Me õppisime, et pole häbiasi näidata oma keha alasti, me suitsetasime "rohtu", et viia oma meeli vastuvõtlikuks muusikale, me mängisime oma laste ja loomadega siit sündiski uus kodune kasvatus." Pildid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
