Võib-olla pole ta oma elus veel jõudnud punkti, kus ta oskaks või tahaks end arendada. Lihtne on hukka mõista, raske on mõista. Me ei saa muuta maailma ega teisi inimesi, me saame muuta iseennast. Ja ainuke väärtus, mis siin maailmas on, oleme me ise. Meil tuleb armastada iseendeid, väärtustada oma unistusi ja nende nimel pingutada, olgu need siis millised tahes. Õppides väärtustama iseennast, hakkavad meid hindama ka teised. Kui meil on hea suhe iseendaga, õpime mõistma ja armastama kõiki teisi. Selle läbi jõuame ka hetkesse, kus meie käitumine on aktsepteeritav, oleme lahked ja head, oskame olla tänulikud kõige eest, mis meil on ja meil on külluses kõike, mida universum meile pakub. Austades iseennast, austame end ümbritsevat, sest vaimsed seadused ütlevad, et me kõik oleme üks. Tänan tähelepanu eest!
Meil igaühel on võimalik ja ka tarvilik areneda paremuse poole. Inimesed peaksid käima ringi silmad ja kõrvad rohkem lahti, avatud erinevustele ja siis on neil endil võimalik rikastada maailma. Aitamine hõlmab ka aktsepteerimist. Sa ei saa nõuda teistelt sama, mida sa nõuad endalt. Inimesed pole loodud üks-ühele. Igaüks on indiviid ning seda mõistmata ei jõua meie maailm kuhugi. Igaüks on vaba otsustama. Tegema, tundma, armastama, vihkama...Need ootused, mis me seame endale ja teistele on nii asjatud. Raamid ei lase kasvada, muutuda, vabalt hingata, minna ja tulla. Mina püüan mitte seada ootusi, mitte eeldada ega arvata.See ei tähenda, et ma ei hooli. See ei tähenda, et ma ei taha teada.Ma lihtsalt ei taha pettuda asjade pärast, mille pärast ei oleks vaja,Ei taha vihastada, ei taha solvuda, kulutada oma tundeid.Ma tahan hoida oma südant ja hingetõmbeid heale, õnnelikule
IL HABITE [ IL ABIT ] TA ELAB (meessoost) ELLE HABITE [ ELL ABIT ] TA ELAB (naissoost) NOUS HABITONS [ NU-SABITO ] MEIE ELAME VOUS HABITEZ [ VU-SABITE ] TEIE ELATE ILS HABITENT [ IL ABITE ] NEMAD ELAVAD (meessoost) ELLE HABITENT [ ELL ABITE ] NEMAD ELAVAD (naissoost) AIMER- ARMASTAMA KÄÄNE HÄÄLDUS TÕLGE J' AIME [ SEM ] MA ARMASTAN TU AIMES [ TÜ EM ] SA ARMASTAD ILL AIME [ IL EM ] TA ARMASTAB (meessoost) ELL AIME [ ELL EM ] TA ARMASTAB (naissoost) NOUS AIMONS [ NU-SEMO ] MEIE ARMASTAME
Solidaarsus kui inimeste füüsiline tugi Solidaarsus on ühtsus mis põhineb normidel ja sümpaatiatel. Solidaarsus tekib erinevate subjektiivsete elementide pinnalt, näiteks sõpruse ja hoolimise. Solidaarsust on nähtud juba antiikaja kodanike seas, kus austati kõiki, eriti jumalaid. See tuleb kaasa meiega juba sündides, mil hakkame armastama oma ema, kes meid siia ilma tõi. Aja möödudes oleme õppinud üha rohkem ja rohkem solidaarsust välja näitama, kuid seda oma valgustatud ekraanide tagant. Kuidas on riigid ja elanikud näidanud viimaste suursündmuste ajal solidaarsust? Hea ülevaate tänapäeva solidaarsusest saab hiljuti juhtunud Pariisi terrorirünnakust ning ühe Pariisis elava eestlanna meediaartiklist, kus ta räägib, et inimestel tekkis kohe ühismeelsus.
4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant ? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon ?kuhu läksid kõik pansionärid,miks? 1. Mis oli kirjutatud Vauqueripansioni sildile? Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? „ Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama “.9. Millest unistas Vautrin ? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine , kui viimasel oli vaja 6000 fran
16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. Ennast riietama S'habiller 27. Töötama Travailler 28. Armastama Aimer 29. Laulma chanter 30. Kohtama rencontrer 31. Kuulama écouter Lever je leve, tu leves, il/elle leve, nous levons, vous levez, ils/elles levent Je ne leve pas EITUS Est-ce que je leve? Leves-tu? Leve-t-il? Se lever je me leve, tu te leves, il/elle se leve, nous nous levons, vous vous levez, ils/ells se levent Je ne me leve pas - EITUS Est-ce que je me leve? Te Leves-tu?
Näiteks : ,,Armastus esimesest silmapilgust". Minu arvates väga hea valdkond noortele. Küsimused- (täiendvastustega) · Egle: Kuidas tekib suhe kahe inimese vahel? · Kaisa: Ma arvan, et suhe kahe inimese vahel tekib siis, kui nad on teineteist tundma õppinud, omavahel suhelnud, arutlenud jpm. · Egle: Kas see väide peab paika, et armastus tekib esimesest silmapilgust? · Kaisa: Ei, mina arvan, et see ei ole nii. Kunagi ei saa hakata armastama inimest esimesest kohtumisest peale. · Egle: Kui sa näed, et ta on kena ja veetlev noormees, siis miks mitte? · Kaisa: Siiski ma arvan, et see on võimatu, sest kui sa inimest esimest korda näed, ei saa sa teda armastama hakata, sest sa pole temaga tuttavaks saanud, ega suhelnud. Inimest saab alles siis armastama hakata ja tundma õppida, kui olete omavahel suhelnud, teineteist tundma õppinud.
võõrandumise, inimese sotsiaalse seisundi ja mõttelaadi üle Armastus ning selle eri vormid - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmast us, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootili ne armastus Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine Armastust peab õppima Kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema Suhteline on see, keda armastatakse Palju mõtteid on väljatoodud ka piiblist Tänan tähelepanu eest!
puhtusehull, über den Weg laufen- leidma, der Charakter- iseloom, der Humor- huumor, humor haben- huumorimeelne olema, puhtusehull, über den Weg laufen- leidma, der Charakter- iseloom, der Humor- huumor, humor haben- huumorimeelne olema, lieben- armastama, hassen- vihkama, unternehmen- ette võtma, lächeln- naeratama, mit Geld umgehen- rahaga ümber käma, reden- lieben- armastama, hassen- vihkama, unternehmen- ette võtma, lächeln- naeratama, mit Geld umgehen- rahaga ümber käma, reden- rääkima, korrekt- korrektne, sauber- puhas, witzig- vaimukas, höflich- viisakas, romantisch- romantiline, zärtlich- õrn, prima- tore, rääkima, korrekt- korrektne, sauber- puhas, witzig- vaimukas, höflich- viisakas, romantisch- romantiline, zärtlich- õrn, prima- tore,
välismaale tööle ja annab kogu oma teenitud raha lastele. Kahjuks ei osanud Anastasie ja Delphine isa armastust ja jõupingutusi hinnata isegi peale tema surma. Anton Hansen Tammsaare on oma raamatus ,,Elu ja armastus" kirjutanud järgmist: ,,Noored tüdrukud armastavad ju nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kuskilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab." Inimesed peavad armastama, see on neil loomuses samamoodi nagu hingamine ja söömine. Ilma armastuseta tõmbuvad inimesed endasse ja kibestuvad. Armastus on kõikjal ning igaüks mõistab seda erinevalt kes armastab sõpru, kodumaad, õunakooki, lemmikraamatut või sootuks iseennast. Kindel on aga see, et igaüks meist armastab kedagi või midagi ning ilma selle tundeta on võimatu elada.
Tänapäeval on üsna aktuaalne teema oma õigest elukutsest ja töötamisest sellel erialal, mis oleks sulle võimalikult südamelähedane ja meeldiv. Öeldakse, et kui sa peaksid juhtuma tegema mingit tööd, mis on sulle täiesti vastukarva, siis ei saa sa kunagi tööalaselt õnnelikuks ning sinu unistused jäävad sind kummitama. Miks aga nii öeldakse? Kuid kas on võimalik, et oma tööd tehes hakkad sa seda ka lõpuks armastama? Arvan, et see tsitaat kannab endas nii mitutki mõtet. Kõige esimeseks mõtteks võiks olla näiteks see, et kui sa teed mingit tööd, mis sulle üldse ei meeldi, aga sa teed seda tähelepanu ja korralikkusega, juhtub kindlasti sul ka erialaselt midagi suurepärast, midagi head. Näiteks mingi saavutus või auhind, mis sind tõsiselt elu üle järele mõtlema paneb ning peale seda saavutust hakkadki ehk oma töökohta ja ametit palju rohkem armastama ja
· Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart Meri · Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole. Arthur Schopenhauer · Noored tüdrukud armastavad nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kusagilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab. Anton Hansen Tammsaare · Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatue suhtes. Albert Einstein · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Arthur Schopenhauer · Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokrates · Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Sokrates (vanakreeka filosoof) · Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle. Adolf Hitler
Peale selle on ta ilus, õrn ja nõtke. Sellega pole aga järgmine kõneleja Sokrates päri. Kuuenda kõnelejaga saabub ,,Pidusöögi" kulminatsioon - Sokratese kõne. Sokrates peab dialoogi Agathoniga, milles jõutakse järeldusele, et a) armastus on alatikellegi vastu; b) armastuses ihaldatakse seda, mis puudub; c) armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis järelikult on puudu. Armastus ilu vastu areneb terve inimese eluaja. Algul hakkab noor armastama füüsilist ehk välist ilu. Pärast seda tekib talarmastus teise inimese olemuse vastu. Tema oskus armastada kasvab kuni ta hakkab lõpuks armastama ka hingelist ilu ning füüsiline ilu kaotab oma tähtsuse. Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike armastuse pärast. Tulebki välja, et ilma armastuseta ei oleks mitte midagi. Autori arvates peaksid inimesed rohkem ihaldama, täna millele arenevad nad edasi. Tuleb mõista, et
magusad naised. Ajaga on meeste arvamus naistest muutunud - naised ei ole enam ainult vahendid, et järglasi saada ja kodu korras hoida. Zarathustra ütles ka, et mees peaks kartma naist, kui teine vihastab või armastab ehk siis mehed peaksid koguaeg naisi vihkama. Zarathustra peab elus kõige olulisemaks enda eneseületamist ehk saada üliinimeseks. Üliinimeseks saamine on aga kõige raskem asi maailmas Zarathustra arvates. Kui soovid saada üliinimeseks, siis pead armastama neid keda sa vihkad. Minule näiteks ei meeldiks niimoodi elada, kui ma peaksin ennast tihti sundima armastama neid, kes mulle üldse ei meeldi. Ma leian, et elu on niigi lühike selleks, et täita oma päevi suheldes inimestega, kes sisimas tegelikult mulle ei meeldi. Mind häiris selle raamatu juures see, et Zarathustra pidas selliseid inimesi mõttetuteks, kes ei ole üliinimesed. Ma leian, et selline teiste halvustamine on liigagi egoistlik. See raamat
Sellepärast. Mäletate, mis ma teile kord rääkisin saksa keelest ja armastusest? Teie ehk ei mäleta seda, aga mina mäletan, nagu oleks see alles eile olnud. Tol korral ütlesin ma, et armastust võib viisakalt avaldada ainult saksa keeles. Nüüd olen otse vastupidisel arvamusel. Mõistate? Armastus on elus kõige tähtsam, see on minu kindel veendumus, ja mõelge ometi, tema avaldamise suhtes on mu vaated põhjalikult muutunud. Kui mina peaksin kunagi inimese leidma, keda ma armastama hakkan, siis võiksin ma seda talle öelda ainult eesti keeles. Ainult. Isegi kui ma sakslast armastama hakkaksin ja kui ma sellest temale peaksin kirjutama, paneksin ma kirja eesotsa eesti keeli: armas, kallis. Vähemalt need kaks sõna peaks see mees ära õppima, kes mind armastab. Tema võib mulle kirjutada kas või hiina keeli, aga need kaks sõna tahan saada eesti keeli. Tingimata!
segavad väga palju sinu isiklikku elu. Üks hea asi on Islami juures see,et nad on väga lahked inimesed ja toetavad abivajajaid. Nüüd paar näidet ka Judaismist, et sa ei tohi jumala nime suhu võtta ilmaasjata-samuti on ka Kristluses. Judaismis on ka mõned väga ajulagedad piirangud näiteks: Ei tohi süüa sealiha ega vähki või lihatoidu kõrvale ei tohi juua piima. Headest asjadest ka Judaismi puhul, ei tohi varastada, tappa, rikkuda abielu. Mõni sõna ka Kristlusest, et sa pead armastama issandat, oma jumalt kõigest hingest ning sa pead armastama oma ligimest nagu iseennastki. Sikism on küllaltki optimistlik usk. Võtame näiteks: Et jumal tunneb rõõmu ausast töösta ja õiglasest eluviisist, jumala ees ei ole ei rikast ega vaest inimest, musta ega valget inimest ja üksnes sinu teod näitavad, kas sa oled hea või halb inimene. Mina jään ikkagi oma seisukoha juurde, ükski usk ei ole piisavalt hea, et ainult sellele pühendada
kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps. Ta oli kasvanud kasuisa armastuses, erines teistest venelastest oma headuse poolest. Mõskin põdes langetõve ja oli Sveitsi ravil, Venemaale tagasi saabudes oli ta saanud terveks aga oli veel haiglase välimusega Sveitsis ravil olles kohtus Mõskin haige tüdrukuga, kellega nad olid koos ja tüdruk sai enne oma surma õnnelik olla. Teised lapsed hakkasid tüdrukut armastama tänu vürstile. Vürsti teeseldud tunded, suudlus, abivalmidus ja austus lasid küll tüdrukul surra õnnelikuna. Venemaale naastes Kohtus Mõskin rongis Rogoziniga, kes jutustas talle imelisest naisest ja oma kirest Nastasja Filippovnaist. Kuuldes selle naise kohta jutte ja nähes pilti, tekkis vürstil Nastasja vastu huvi. Rongilt tulles läks vürst Jepatsinite poole. Jepatsinite juurde läks ta sest, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane
vaadata, kui linnud söömas käivad. Väga olulise tähtsusega on õpperada ja õppekäik. Kui lastele niisama midagi rääkida, ei kinnistu see väga hästi, kuid õpperada ja käik on headeks vahenditeks looduse praktilisel tundmaõppimisel. Sedasi saavad lapsed kinnitust täiskasvanu jutule. Kindlasti äratavab see lastes ka suuremat huvi looduse vastu ja hiljem oskavad nad juba ise märgata looduses peituvat võlu. Lõpetuseks tahaksin ma öelda veel seda, et last tuleb õpetada loodust armastama ja väärtustama. Kaitsta tahad sa ju vaid seda, mida armastad. Ja see tähendab ka seda, et nii lapsevanem ise kui ka õpetaja peavad loodust armastama, sest muidu on seda peaaegu võimatu lastes kujundada.
Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled ning valged hambad. Tema veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ükski mees ei suudaks sellise naise suhtes ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose. Ta armus tüdrukusse ning tundis, et just tema on see õige. Ei saa südant sundida armastama ning nii ka ei saa Carmen oma südant sundida don Josed armastama. Carmeni käitumine oli alati väga ettearvamatu ja kunagi ei võinud teada kus ta parasjagu on ja mida teeb. Ta suutis peaaegu kõik inimesed oma pilli järgi tantsima panna. Don Jose aga pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta ei tahtnud elada röövli elu, kuid ta armastas Carmenit ja seega tahtis olla ka koos temaga. Lasi ennast ära võluda Carmeni ilul ja seetõttu tõi endale häda kaela. Armastuse pärast kaotas ta terve mõtlemise. Carmen pöörab paljudel meestel
kindlasti neid, kes nüüd käsi hõõruvad ning ütlevad, et vähemalt ühe tegelase jaoks oli lõpp siiski traagiline ning seda ei ole kuidagi võimalik ümber lükata. See sõltub muidugi vaatevinklist, mida keegi traagiliseks peab. Kui seda, et ta suri nälga ja külma ja südamevalusse, siis muidugi. Teisalt aga ei oleks tal olnud ju ka mingit elu. Tema eestkostja ja käsuandja oli surnud, olles eelnevalt teda reetnud. Tema armastatu oli surnud ilma teda armastama hakkamata. Ning isegi ellu jääduna ei oleks Esmeralda teda tegelikult kunagi armastama hakanud. Haletsema küll, aga mitte armastama. Temal oli teine kinnisidee. Inimesed ei oleks teda kunagi omaks võtnud, oli ta ju nende jaoks inetu, hirmuäratav, kurt ja küürakas kääbus. Kas sellisel juhul ei ole mitte surm parim lahendus? Rahul olid ka inimesed ja kohtumõistjad. Kõik olid oma tahtmise saanud. Need rumalad inimesed. Nad olid lahti saanud liiga ilusast, heast ja rõõmsast tüdrukust
Mõned huvitavamad laused armastusest. : Armastus on inimolendi täius (V. Hugo). Armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut (V. Hugo). Armastust ja köha ei saa varjata. Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus. Armastus teiste vastu algab armastusest enda vastu (R. Silverberg). See, keda pole kunagi hoitud ega armastatud, ei suuda ka ise kedagi ega kunagi armastama õppida (U. Espenberg). Asja peab armastama enne, kui see on armastusväärne (G. K. Chesterton). Tõsimeelne armukadedus on sageli esimene märguanne selle kohta, et ollakse armunud (M. Tresidder).
Tänu sellele sidemele on meile saanud võimalikuks igasugused nõidumised, ettekuulutused ja müsteeriumid. Tänu on emale on Eros loodud näotu kuid isa mõjul on ta jälitamas alati midagi ilusat ja head. Inimene armastab ilu. Armastus ilu vastu areneb terve inimese eluaja. Algul hakkab noor armastama füüsilist ehk välist ilu. Peale seda leiab ta inimesel olema huvitava mõtted ning tal tekib armastus teise inimese olemuse vastu. Ta oskus armastada kasvad kuni ta lõpuks hakkab armastama hingelist ilu ning füüsiline ilu ei oma enam mingit tähtsust.
Unustatakse väärtused, mis on juba olemas. Nendeks on lähedased inimesed, kodu, perekond, vabadus jne. Väärtushinnangud on väga varieeruvad. Tuntud proosa- ja näitekirjanik Anton Hansen Tammsaare on oma teoses ,, Elu ja armastus" väitnud järgnevalt: ,,Noored tüdrukud armastavad ju nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kuskilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab." See on sisuliselt väga õige lause. Siit on näha, et elu jooksul väärtustavad erinevad inimesed erinevaid asju ning mõni väärtushinnang võib kohati kaduda või muutuda ning pärast uuesti taastuda. Neid tekib eluteed käies kindlasti ka juurde. Ka minu väärtushinnangud on senise lühikese eluea juures mitmeti muutnud. Elu algusaastatel oli loomulikult kõige tähtsam ema ja isa. Mida aeg edasi, seda olulisemaks on muutnud sõbrad ja teised lähedased peale perekonna
igakülgselt armastuse olemust. Mõiste ,, armastus ,, on väga lai ning mitmetahuline, samas ka igaühele erinevalt mõistetav. Lihtsustatult võib armastust mõista ka kui soovi kellelegi teisele head teha. Aleksandr Puskini teoses ,,Jevgeni Onegin" on hea näide, kuidas raamatu nimitegelane oli armunud noorde neidu, Tatjanasse, kelle armastus mehe vastu oli tohutult suur ja tugev. Onegin ei osanud seda hinnata , aga armastuse kasvades kasvab ka oskus armastada armastama saab õppida. Nii avastas ka Onegin, et ka reaalses elus eksisteerib armastus. Tol hetkel oli aga liiga hilja juba, Onegin kaotas Tatjana igaveseks. Näiliselt noorest naiivsest neiust oli saanud igati lojaalne ja elegantne abikaasa, kuid kahjuks mitte temale. Inimene elades ja toimetades oma igapäevasid tegemisi tihti ei mõtlegi kui väga oluline on armastatud inimeste olemasolu, nende lähedus. ,,Jevgeni Oneginis" oli tegelane, Vladimir Lenski,
Kannatuste rada näis pikk, kuid mõne aasta pärast leidis Tatjana rikka kindrali, kes oli valmis talle kinkima oma südame. Neiu ei teadnud, et Onegin oli valmis teda armastama. Pärast veedetud aastaid lõunas, sai Jevgeni Onegin aru tehtud veast ning soovis selle heastada. Igatsus Tatjana järgi võttis võimust ja mees vastas neiu saadetud kirjale. Paludes tüdrukult uut võimalust, sai Onegin lahti oma dändlikust hoiakust ja oli valmis taas armastama. Mehe õnnetuseks ei saanud Tanja oma meest petta, kuid tunnistas, et siiski armastab teda. Aastaid tagasi tehtud loll tegu maksis nüüd kätte. Noorte armastus kulges üle kivide ja kändude. Algselt omastatud pooled vahetusid loo lõpus Tatjanast oli saanud külm Onegin ja Oneginist oli saanud igatsev Tatjana. Mees armastas, kuid ei suutnud seda teatud asjaoludel õigel ajal väljendada. Naine armastas, kuid usaldas liigselt. Tatjana oleks saanud Jevgeni päästa, kuid oleks
2 - ? ? ? ? ? - , C - , - , , , -, , - , , - armastama - saatma - ootama / / / - saama - nägema - lendama / / / - minema - sõitma - võtma / , , /
- seletama - saama - maksma / / / - sisse lülitama - välja lülitama - valmistama / / / -? unustama armastama - nägema / / / saatma ootama - kutsuma / / /
Harriet armastas Beni isegi siis, kui poiss käitus väga halvasti ning tekitas teistes õudust. ,,Lapsed vajavad armastust kõige enam just siis, kui nad käituvad viisil, mis kõige vähem ajendab meid seda jagama," on sõnanud psühholoog Solter. Just seda arvas ka Harriet ning pööras lapsele võimalikult palju tähelepanu. Ta uskus, et kui ta armastab last ja hoolib temast, siis mõistab ka Ben, mis on armastus, ja ehk on ka võimeline kunagi ise armastama. Urmas Espenberg on öelnud: ,,See, keda pole kunagi hoitud ega armastatud, ei suuda ka ise kedagi ega kunagi armastama õppida." Beni päästis Harrieti armastus. Kui Harriet oleks hüljanud oma puudega lapse ja jätnud ta kinnisesse asutusse, siis oleks Ben surnud. ,,Armastus võib inimest tundmatuseni muuta," on öelnud kirjanik Terentius. Armastus võib teha hetkega mehest poisikese või naisest plikatirtsu. See mõjutab meie käitumist ning elluvaadet.
(,) -magama -armastama -pesema -tahtma -minema -sõitma -õppima -sööma -jooma -meeldima -valetama -toitma -kirjutama -peksma -saama -kinkima -kartma -hammustama -aru saama -ostma -müüma -seisma -istuma -surema
vabaneda. Selle tagajärjel saadab markii ta välismaale kus vürst Korasoff talle head nõu andis, kuidas Mathilde tagasi saada. Selleks pidi ta tegema Mathilde´ist võimalikult vähe välja ja enda tunded alla suruma. Julien tahtis võita Mathilde südant suvalise kirjaniku kirjutatud armastuskirjadega. Aja jooksul Mathilde märkab, et tema saadetud kirjad seisavad senini lahti tegemata Julieni sahtlis. Selle peale hakkab Mathilde jälle Julieni armastama. Peagi jääb Mathilde rasedaks,millega tema isa ei lepi. Mathilde´i isa teeb puusepa pojast Julien Sorel de Vernaye. Abiellumiseplaanid rikub kirikuõpetaja kirjutatud kiri, mis oli välja mõeldud proua de Renaili poolt. Kirjas oli kirjutatud Julieni silmakirjalikkusest ja kuidas ta kasutab ära võimukaid naisi. Selle tagajärjel kaotab Julien kõik. Julien sõidab vihahoos tagasi kodulinna ja tulistab proua de Renali esimene kord mööda ja teine kord pihta
mõistuse abil ning elu nõudmisi täita" -H.Hesse "Kurjusega võidelda on sama , mis võidelda lutikate vastu ükshaaval: vastik, lihtne ja täiesti tulutu". -s.Vititski "Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina vastikud penid" -S.Vititski "Kontorilaud ei ole barrikaad sinu murede ja sinu riigi vahel." -Lennart Meri "Surnud sõnade tolm liibub Su külge. Pese oma hinge vaikimisega" -Rabindranath Tagore "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." -Maeterlinck "Ma tean, et nad mind vihkavad, peaasi, et nad mind kardavad." -Rooma keiser Caligula "Kotkad lendavad üksi, lambad käivad karjas." -Soti vanasõna "Ühe inimese surm on katastroof, miljoni inimese surm aga statistika" -J.V.Stalin "Sõda on kõikide asjade isa." -Herakleitos "Pole aega, mida surm ei murra, veidrate aegadega koos surmgi võib surra." -H.P. Lovecraft "Elu ilma piduteta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta."
õnne ihaldus, ei räägi sellest nii need, kes arvastavad kehalisi harjutusi. Ühesõnaga on armastus alati soov omada sarnaseid hüvesid. Armastusega kaasneb ka rasedus. Kuna kõik inimesed on teatud moel rasedad, olgu siis kehalt või hingelt, soovivad nad kõik kunagi midagi sünnitada. Milleks seda aga vaja on? Sest kuna sünnitamine on surematu ja igavene ja võib esineda ka surelikes, siis nõnda tuleb noor vana asemele. Surematuse aga ongi see, mis paneb meid oma järglasi armastama. Näite toob ta auahnusest, kus kõik tahavad olla kuulsad ja mainitud. Kehalt rasedad järgnevad oma naistele ja saavutavad surematuse oma laste kaudu. Hingelt rasedad aga loovad püsima jäävaid asju, nt luuletusi, kirjateoseid või seaduseid. Edasi räägib naine armastuse kõrgematest tasemetest. Armastada tuleks ainult ühte keha ning sünnitada justnimelt selles. Märgates aga, et ka teised kehad on sama ilusad, hakkab ta ka teisi kehi armastama. See viib selleni,
Armastuse kunst Erich Fromm See raamat räägib armastusest ja selle eri vormidest - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmastus, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootiline armastus. Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud. Teoses on palju häid mõtteid ja paljudes näidetes on pööratud tähelepanu piibli sündmustele. Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure hoolega. Ta on kindel, et kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema
Nende ühine nimetus võiks olla ,,Üksikud" või siis isegi ,,Elu heidikud" 3. Kes oli Isa Gorito? Tema tõus ja allakäik. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Eelkõige oli Isa Goriot vastuolus iseendaga, sest ta ju sai aru, et kui ta annab oma tütardele kogu oma varanduse, ei hakka nood teda ikkagi armastama. Kuid samas ta lootis, et tütred ikkagi hakkavad teda armastama, lisaks sellele tahtis ta veel ka seda, et tema tütardel oleks kõik olemas. Kuid nii ei läinud- tütred ei hoolinud oma osast vähimalgi määral. Nad ei läinud isegi oma isa matustele. Veel oli Goriot vastuolus proua Vauqueriga, kes oli teda kunagi armastanud, kuid nüüd vihkas, sest arvas, et vanamees on mitme naise pidaja. 4. Rastignac ütles ,,Ja nüüd alaku võitlus..." ( Kelle ja mille vastu? )
,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. /--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata. Nemad hoolitsevad küll oma naiste eest ja on hirmus armukadedad, aga mis armastus on, seda nad ei tea. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus
taga ees kõrval Kaotasin/ KAOTAMA 2, 3, 4,... ARVSÕNAD leidsin LEIDMA POISSI POISI koti. UNUSTAMA Joonistasin LÕPETATUD Joonistan LÕPETAMATA POISI nägu TEGEVUS POISSI TEGEVUS Armastan AITAMA POISSI ARMASTAMA USKUMA KARTMA ... Mitmuse NIMETAVA, OMASTAVA JA OSASTAVA käände kasutamine - tabel NIMETAV Omastav OSASTAVA POISS nee POISTE KUULUVUS PALJU d sõber POISSE POISTE TAGASÕNA Ei ole EITUS
:Stiilivead Hoiatus!! Kaldkirjas laused on vigased ja toodu stiilivigade näiteks. 1. Poolikud, kohmakad, segase mõttega laused; ebakorrapärased laused (lause lõpuosa pole algusega kooskõlas): Unistused tulevikust, et tuleb aeg, mil inimesed hakkavad üksteist imetlema. Mehed, kes abistasid talu peremeest, olid jalas kummikud. Väike inimene õpib nägema ja armastama ümbritsevat. Armastama kodumaad. 2. Sõna- ja tüvekordused: Hüppaja hüppas hüppe. 3. Väärseos osalausete vahel: Jänesel on ilus saba, kes armastab porgandit süüa. Jänesel, kes armastab porgandit süüa, on ilus saba. Tuul keerutas lund teekäijaile näkku, mida oli öösel üsna rohkesti sadanud. Nad küsisid viisakalt, et kas nad tohivad meiege ühineda. 4. Vale sõnade järjekord lauses: Kui ma kohale jõudsin, inimesed kogunesid sündmuspaigale. 5. Ebajärjekindel ajavormide kasutamine:
Ööbik ja roos 1. Mida tähendas armastus üliõpilase jaoks? Loo alguses tähendas armastus üliõpilase jaoks midagi püha ja kättesaamatut. Kogu õnn tema jaoks, peitus ühes punases roosis, mis oleks pidanud tema armastatud proffessori tütre teda vastu armastama panema. Kuid tema Loo lõpus ütles üliõpilane aga: "Küll see armastus on ikka tobe! See pole pooltki nii kasulik kui loogika, sest see ei tõesta midagi, see tõotab alati igasuguseid asju, mis täide ei lähe, ning paneb uskuma asjadesse, mis tõele ei vasta.`` 2. Mida tähendas armastus ööbiku jaoks?
, , , , , , mida? - - - - -, -, -, -, -, - Nägema, armastama jne. ! ? - - - - - - -() ? - - - -() kuhu?
. . , ? ? KEDA? MIDA? ( süüdistama) nägema teadma, lugema, armastama / (?) (?) (?) , (?) . / / . , . . , 1 - , . . . . . . ? . . . (eluta) EI MUUTU . (eluta) . . . . = . . . . - . (eluta) 2 - , . . . . . . ?
- Benjamin Franklin Tungiv vajadus pole iial eduka äri aluseks. Benjamin Franklin Ma ei ole kunagi kohanud nii väheste teadmistega inimest, et ma poleks temalt midagi õppida saanud. Galileo Galilei Kõiki tõdesid on kerge mõista, kui need on kord avastatud. Oluline on need kõigepealt avastada. Galileo Galilei Pea alati meeles, et sinu enda otsus olla edukas on tähtsam kui kõik muu. Abraham Lincoln Isa õpetas mind tööd tegema; ta ei õpetanud mind tööd armastama. Abraham Lincoln Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu. - Platon
mind. Nii usaldan ma kõike Olevat tervenisti, korraga, aga see tähendab, et ma ei usaldagi Olevaid. Ma...ma usaldangi vaid olemist - ma usaldan Jõudu, mis Olevad loob ja nad hävitab - ja see usaldus ja usk, see toetumine tähendab, et ma olengi see Jõud. Mitte, et ma oleks nüüd see Jumal, ma olen siiski edasi mina ise, aga minus on see Jõud. Ja see Jõud paneb mind tegema ja nägema asju, mida ilmalikud ei näe või ei tee. Konkreetselt Kristlus on usk, kus Jumal õpetab inimesi armastama. Ja tänu sellele armastuse Jõu'le olen mina igati rohkem armastav ja andestav inimene kõigi ennast ümbritsevate elusolendite vastu. Ja ma leian, et vaatamata kõigile käskudele, keeldudele ja muudele sellistele soovitustele mis piiblites või koraanides kirjas on, üritavad kõik usud meid õpetada armastama. Kes siis riigi valitsejat, kes loodust, kes ligimesi või muud sellist. Ahjaa...ja no omaette teema on muidugi see, et usklik TEAB, et Jumal on olemas, aga
inimesed mõtleksid, kuidas ja miks nad elavad ning et nende elul on tagajärjed (Karma on väga hea mõiste minu arvates). Kasvatusväärtuste peamine ülesanne oleks luua põhi, et inimene oskaks maailma vaadata elu toetavalt, oskaks elada vastutustundlikult iseenda ja teiste ning planeedi Maa suhtes, jõudes oma teekonnani siin Maal ning ka oma ülima eesmärgini, miks ta üldse sündinud on. Aga kuidas seda saavutada? Süda teab vastust. Me peame kõik õppima armastama. Armastama oma elu, riiki, inimesi, loomi, loodust. Kui me elame armastusega südames, siis meie maailm ja kasvatus ise muutub üheks suureks väärtuseks.
Armastusest ja teistest deemonitest Gabriel Garcia Màrquez (sünd 1927) Üks, Kaks, Kolm, Neli ja Viis Sierva Maria 12 aastane markiisitar, kes saab marutõbiselt koeralt hammustada Kodus keeruline olukord: hoolimatud vanemad Maria saadetakse kloostrisse, kus ta armub preestrisse Mariast saab ühenduslüsi valge- ja mustanahaliste vahelt Sündmuste ahel, Maria armastus mõistetakse hukka, tembeldatakse deemoniks ta sureb, ent ta juuksed kasvavad edasi, 22m ja 11cm nii pikad on tema vasekarva juuksed, kui kloostrikrüpti ümbermatmisel laip avastatakse Sierva Maria Imede täideviija 12 aastaselt saab marutõves koeralt hammustada Kariibide pühak, keda kummardatakse Nime tähendus: "Maria Kõikide Inglite Teenijanna" Elu ajal ei lõiganud kordagi juukseid, need lohisesid talle palmikus järele; nimelt sündimisel laps suri, ent peale kokkulepet jumalaga, et enne abielu ta juukseid ei lõigata, jäi Maria elama Keelatud arma...
· Motiveeri end ja leia selles · Hakka tööks õppima vähemalt 3 midagi mis teeb õpitava sulle päeva enne, võimalusel meelepäraseks või huvitavaks, soovitatavalt 4-5 päeva enne. isegi kui on väga raske ja · Omanda infot ja tuleta seda ebameeldiv. meelde sarnastes tingimustes, · Sa pead oma tööd armastama, nagu seda on vastamise muidu sa ei ole selles edukas. keskkond. · Oluline on töötlussügavus mõtestatus, tähelepanu. KORDAMINE · ,,Kordamine on tarkuse ema" korda osa korraga, hajuta see ajaliselt, sest liigse info korral ununeb alguses õpitu.
Armastus saadab inimest hällist hauani, sest pole aega, mil inimlaps seda ei vajaks. Armastus on üks suurim tervendav jõud. Armastus muudab inimese otsekohe paremaks energilisemaks, sallivamaks ja mõistvamaks. Kõige arusaadavamalt ja usutavamalt kirjutab armastusest Osho, India mõtlusõpetaja.Ta kirjutab: ,,Inimene saab küpseks hetkel, mil ta hakkab armastama rohkem kui armastust vajama. Ta muutub andvaks, jagavaks. Kui algul on rõhk sellel, kuidas võimalikult rohkem saada, siis küpsuse saabudes on küsimus selles, kuidas anda rohkem ja kuidas anda tingimusteta. Armastus see on luksus. Armastada tähendab omada nii palju elu, et te ei tea, mida sellega peale hakata ja selle pärast te jagate. Kui teis pole armastust, siis te palute teist inimest, et ta teile seda annaks.
,,Kallis õde" Autor: Francine Pascal Elizabeth ja Jessica on imekaunid kaksikud, kes kõigile meeldivad. Ühel päeval sõidab Elizabeth (hüüdnimega Liz) koos oma poisi Toddiga mootorrattaga kraavi. Liz langeb koomasse, mille ajal ta õde Jessica hakkab kaksikut üha enam hindama ja armastama. Kui Elizabeth tuli koomast välja, oi ta täielikult muutunud. Kui ennem oli see populaarne ja korralik kaksik pigem Jessica, siis peale õnnetust oli selleks Elizabeth. Muidu rahulik ja kohusetudnlik tüdruk oli muutunud ülbeks ja vastutustundetuks. Ta ülbitses oma kaksikõega. Ning ta jättis oma poisi maha ning hakkas käima pidudel, kus ta flirtis mitmete poistega. Lizi hinded langesid ning ta õde ja vanemad pidid tihti tema eest muretsema. Ta vahetas oma poisse kui sokke
erakordse headuse poolest. See, et ta langetõve all oli kannatanud, muutis ta tundlikuks ja õrnaks. Ka kaastunne, mõistlikkus ja halemeelsus olid tingitud haigusest, kuna teda oli palju narritud ja solvatud selle pärast. Juba Shveitsis leidsid aset vahejuhtumid laste, tema ja haige tütarlapse vahel, mis mõjutasid vürsti edasist käekäiku. Mõshkin lahendas olukorra nii, et tüdruk sai õnne tunda enne surma, kuna lapsed olid teda armastama hakanud tänu vürstile ja vürst ise näitas sooje tundeid tüdruku vastu, nii vähemalt näis see teistele. Vürsti nõrkuseks oli liigne headus, kuid oskamatus seejuures end õnnelikuna tunda. Vürsti teeseldud tunded, suudlus, abivalmidus ja austus lasid küll tüdrukul surra õnnelikuna, kuid vürstile said tema nõrkused saatuslikuks. Jõudnud Venemaale, tutvus ta mitmete tähtsate ja austatud meestega, tänu oma siirusele mingit ohtu temas ei nähtud
tutvuse arenemisel. Lisaks mängisid oma rolli ka kahe mehe ihad Dunja vastu. Jõukas advokaat Pjotr Petrovits Luzin ja rikas elupõletaja Svidrigailov soovisid teda endale erinevatel põhjustel, kuid neiu otsustas siiski siira ja ausa noormehe armastuse kasuks. Dunjale sümpatiseeris Razumihhini juures arvatavasti just tema hoolivus sõbrast ja teistest inimestest. Noormees aitas ka haigestunud ema ja tal olid elus eesmärgid, mida elus täita. See kõik pani neiut vaest kuid ausat üliõpilast armastama. Huvitav on ka Raskolnikovi ja Sonja suhe. Sonja hakkas Raskolnikovi armastama tema heasüdamilikkuse tõttu, mida ta oli välja näidanud tüdruku joodikust isa eest hoolitsemisel ning siis vaesele lesestunud perele oma viimast raha andes. Saades teada, et just Raskolnikov oli mõrvad sooritanud (kusjuures üks tapetutest oli neiu sõbranna), ei lakanud ta ta üliõpilast armastamast. Uskliku inimesene andestas ta armastatule, kuid soovis, et Raskolnikov oma teo üles tunnistaks
,,Sest ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema emaga ja miniat tema ämmaga;"¹ sellega justkui Jeesus annab teada, et ei toonud maale mitte rahu, vaid sõda. Samas on ta öelnud ka: ,,Sa pead oma isa ja ema austama; ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"². Nende kahe õpetusega tekib küsimus: kumb siis õige on? Nõustun viimase väitega, et hea suhte tagamiseks peab teisi armastama ja austama, nii läbi lillede. Jeesuse õpetuse kohaselt käsib ta inimesi ligimest armastama, aga ise ajab neid tülli... kahtlane. Teine minu jaoks ebaselge koht tuleneb evangeeliumi kahest järjestikusest väitest: Kui jüngrid seda kuulsid, hämmastusid nad väga ning ütlesid: ,,Kes siis võib õndsaks saada?"³ ning: Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles neile: ,,Inimestel on see võimatu, kuid Jumalal on kõik võimalik!" . Senini on mulle jäänud mulje, et Kristuse õpetuse järgi vaga elamine tagabki õndsakssaamise,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
