ja külgedel toolid külalistele. Arvan, et endiselt on osades kodudes nii, et isa istub lauaotsas, ema teises otsas ning lapsed ja külalised küljetoolidel, vähemalt on nii minu peretuttavatel. Üleriided riputati nagidesse, milleks olid tavaliselt metsloomade sarved. Ka meie kodus ja vanavanemate seintel on metsloomade sarved ja mõnegi otsas ripuvad tihti külaliste üleriided. 14. sajandil loodi suured firmad, mis tegelesid vana mööbli restaureerimisega. Minu ema on vana mööbli armastaja, tal on kodus tuba, kus on kõik vanaaja mööbel. Alguses ei meeldinud mulle plaan teha selline tuba, kuid kui see valmis sai, siis hakkas see mulle väga meeldima. Pikkadel ja pimedatel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Tihti teen ka mina seda oma õe, vendade, ema ning kasuisaga. Keskajal oli peolaud kindlasti kaetud linaga ning söömise ajal rääkimine keelatud. Mina arvan, et need kombed ning käitumine on siiani pühad.
Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahes-tahtmatult mehed endasse armuma panna. 5 Tegelaste iseloomustus Tegelastest on kesksel kohal mustlasneiu Esmeralda,kaunitar kõigi mõeldavate positiivsete omadustega:ta on õrn,kaastundlik,naiivne,sügavatundeline armastaja,kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romatikute poolt jumaldatud ilu.ilu on võluvahend,mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle,kes teda näevad.Tema kehastatud ilu on keskupunktiks,milel ümber tegelased koonduvad ja mis neid seob.Oma olemuselt võib teda pidada sugulaseks Shakespeare`i Ophelia ja Goethe Margaretega,kuid ta on neist romantilisem,täis naiivsust ja graatsiat nagu tõeline idealiseeritud looduslaps.
kaugema naaberalaga Mohawki ja Schoharie jõe ääres. Laiad ümbermetsavööndi ulatusid Mohawaki jõe kallastele ja koguni sellest üle ning tungisid .......(kirjeldus leheküljel 6) * Kogu kalda pikkuses kaardusid väiksemad puud veekohale ja sageli ulatusid oksad läbipaistvasse vette.Kaldad oli järsud isegi kitsal liivaribal; ja kuna taimestik paratamatult püüab valguse poole, siis tulemuseks oli just see, millest oleks võinud unistada maaliliste maastikuvaadete armastaja, kui nende lopsakate rikkalike metsatihnikute korraldamine oleks tema kätte antud.Arvukad neemed ja salmed muutsid kalda joone katkeliseks ja käänuliseks. (kirjeldus leheküljel 40) * Järve ulatuv neem võttis enda alla umbes kaks aakrit maad ja pool sellest oli nüüd irkoeeside laagri all.Peamiselt kasvasid seal tammed ja, nagu see on Ameerika metsades tavaline, kõrgele kerkisid paljad, ainsagi oksaga tüved ning laotasid alles siis laiali tiheda ja lopsaka lehestiku
Suguküpsus ja kehataju: · Alates varajasest murdeaest hakkab nooruki keha kiiresti muutuma ja kasvab tema teadlikkus oma kehast,võib tekkida ebakindlus ja informatsiooni puudus. · Vastuolulisi tundeid võivad tekitada va seksuaalseid fantaasiaid ning erootilisi unenägusid. Igatsus kaaslase järele: · Kui 7-7 aastased lapsed mängivad veel meeleldi koos siis 10-12 a. eelistavad samasooliste seas mängida. * Vastasoo armastaja heteroseksuaalne * Samasoo armastaja homoseksuaalne * Mõlema soo armastaja biseksuaalne Tunded ,nende tundmine, väljendamine ja vältimine · Inimene elab igapäevast elu ega märkagi tihti,kuidas kõik tema toimetamised lähtuvad tunnetest. · Tundeid paneme tähele alles nende võimsuse puhul. · Kogu käitumise aluseks on tunded ja mõtted. · Tundeid ei saa muuta ei paremks ega halvemaks. · Inimese võimsuse on neid vältida ja alla suruda.
Tänutäheks kinkis ta londonlastele 12 sümfooniat. Töötas suurema osa elust aadelkonna heaks ja sai selle eest ka vastavat tasu Looming: Tema teemad on rahvaviisi lähedased lihtsad rütmid. Arendas välja klassikalised favoriidid: dümfoonia, sonaat, sonaat-allegro printsiip. Loomingu nimistusse kuulub 104 sümfooniat. 83 keelpillikvartetti, 24 oooperit, 14 missat. Lisaks 4 oratooriumi : ,,Loomine" ja ,,Aastaajad" · Wolfgang Amadeus Mozart(1756-1791) Amadeus jumala armastaja. ,,Sünni eest tuleb maksta surmaga" Sündis Salzburgis Austrias. Isa oli tuntud viiulipedagoog ja helilooja. Wolfgangi muusikalised võimed avaldusid ülivarakult. 2 aastaselt hakkas iseseisvalt klaverit õppima 4 aastaselt toimusid esimesed loomingulised katsetused Lapsepõlve praktiliselt polnudki. 8 aastaselt kirjutas 1. sümfoonia. 14 aastaselt valiti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning peatselt sai ,,kuldkannuse rüütli" aunimetuse.
Rüütlikultuur Alates umbes XI sajandi lõpust ja XII muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka sajandi keskpaigast sai Lääne-Euroopas aeroobika ja tsirkusetrikkidega. erakordselt mõjukas juhtiva ühiskonnaklassi, Õukonnakirjanduse juures on oluline, et rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid väärtustama hakati inimese tundeid, õilsaid tegusid, kujunenud võimsad feodaalvaldused ja armastust. Vaimulikust ellusuhtumisest hakati üle ehitatud läänisandate uhked lossid, kus minema inimlikule ellusuhtumisele. Rüütlikultuuris rahuaegadel muutus aina tähtsamaks õukonna- oli oluline ladina keel, sest haritud inimene kirjutas elu oma kombestiku ja normidega. Rüütli- tavaliselt ladina keeles. kultuur levis kõige enam Prantsusmaal, Hispaanias ja ka Saksamaal. Selle perioodi rüütel polnud enam ainuüksi sõjamees, kes ta oli var...
vanaaegsemad, huvitavamad; andsid parema ülevaate tolleaegsetest sündumstest. Tänapäeval on see ooper tehtud modernsemaks, mille tõttu jääb see üksluiseks ja raskelt arusaadavaks Wilhelm Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Lapsepõlves ei huvitanud teda muusika üldse, ta poleks kunagi arvanud, et saab kuulsaks heliloojaks. Wagner oli suur koerte armastaja, nad andsid talle inspiratsiooni ja jõudu kirjutada oopereid. Tal oli kaks koera, kes olid alati tema kõrval ja reisisid koos temaga. Ooper räägib Tannhäuserist, kes oli terve aasta koos Veenusega, armastuse jumalannaga. Ta kohtub taas Elisabethiga, oma tõelise armastusega. Samal ajal on Elisabethi armunud ka Wolfram. Elisabeth on segaduses ja laseb end üles puua. Samal õhtul laulab Wolfram südant soojendava laulu. Ta palub tähtedelt, et nad juhataksid Elisabethi taevasse
Ana saab uue töökoha ühes väikses raamatutega tegelevas ettevõttes. Ana püüab aga Christiani mineviku kohta uurida ja teda tundma õppida. Ta saab teada, et mehe esimene sellelaadne suhe oli tema kasuema sõpranna Elenaga. Ana´t väga häirib, et nad siiani suhtlevad. Mida aeg edasi, seda enam tõdeb Ana, et ta tahab enamat. Kuigi Chiristian proovib tema soovidele vastu tulla ja samas säilitada piire, ei lõpe see raamat kahe armastaja jaoks siiski hästi. Ana lõpetab lepingu (jätab ta maha) ja kolib tagasi sõpranna juurde. Raamatut on palju maha tehtud väidetega, et tegemist on lihtsakoelise kirjutisega, et sisu on labane ja lihtne. Ometi on see raamat paljudele inimestele pakkunud julgust proovida midagi uut, mida muidu on peetud tabuks. See on andnud inimestele julguse avalikult rääkida nendest asjadest. Mina soovitan antud raamatut lugeda , ja isegi kui see teile ei meeldi, õpite te kinlasti sealt midagi
,,Greco" tuleb ladinakeelsest sõnast ja tähendab kreeklast. Nii pika ajalooga viinamarjasordi algset päritolu pole keegi väga selgeks saanud. Aga uurimused on kindlaks teinud, et Grecole sarnast sorti kasvatatakse terves Kreekas ja vanad, ajaloolised juured viivad Pelasgose elanikeni, kes elasid Egeuse mere ääres enne Helleneid. Kirjalik märge Grecost Campanias pärineb 1. sajandist: Pompei varemetest leitud freskole oli tehtud lühike ja poeetiline kirjalisa, ilmselt pettunud armastaja poolt: "Sa oled tõesti külm, Bytis, tehtud jääst, kui eilsel ööl ei suutnud isegi Greco vein sind üles soojendada." Greco di Tufot peetakse pehmeks ja neutraalse happega veiniks, selle parimates variantides peaks olema virsikute, tsitruste ja värske taimsuse toonid. Noor vein on värske ja sädelev, pudelis laagerdumisel muutub mahlaselt lopsakaks DOCG Taurasi - punane vein Taurasi on tihe, kontsentreeritud marjasuse, veidi suitsuste aroomidega punane vein mis
Autor teoses Raamjutustuse meeskarakterid kehastavad Autor on üks palveränduritest Ta ise ja ta vend on tegelaste Boccaccio erinevaid poolusi. 1) Dioneo-lõbus ja hulgas, Marguerite=Parlemente mahlakas, Venusele pühendatud B. 2) Filostrato- armastuse poolt võidetud, reedetud, õnnetu, armastav B. 3) Pamfilo-üleni armastus, edukas armastaja B Tähtsus, mõju Novell saab sügavalt humanistliku mõõtme, see Pilt tolleaegsest ühiskonnast, 1 Annab pildi 16. saj õukonnaelust. muutub konkreetseks kunstiliseks zanriks. Annab inglise kirjanudse alustekstidest Psühholoogiline inimesekäsitlus, pildi renessanssi-aegsest Itaaliast. Oli motiivide uurimine, proosastiili
vanaaegsemad, huvitavamad; andsid parema ülevaate tolleaegsetest sündumstest. Tänapäeval on see ooper tehtud modernsemaks, mille tõttu jääb see üksluiseks ja raskelt arusaadavaks Wilhelm Richard Wagner oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Lapsepõlves ei huvitanud teda muusika üldse, ta poleks kunagi arvanud, et saab kuulsaks heliloojaks. Wagner oli suur koerte armastaja, nad andsid talle inspiratsiooni ja jõudu kirjutada oopereid. Tal oli kaks koera, kes olid alati tema kõrval ja reisisid koos temaga. Ooper räägib Tannhäuserist, kes oli terve aasta koos Veenusega, armastuse jumalannaga. Ta kohtub taas Elisabethiga, oma tõelise armastusega. Samal ajal on Elisabethi armunud ka Wolfram. Elisabeth on segaduses ja laseb end üles puua. Samal õhtul laulab Wolfram südant soojendava laulu. Ta palub tähtedelt, et nad juhataksid Elisabethi taevasse
Nende pilgud kohtusid, neid tutvustati ja nad olidki armunud. Hugo ja Drouet' armastusloo kõige originaalsem kirjeldus on 2002. aastal ilmunud kirjade kogu. Vahemikust 16. veebruar 1833 kuni 16. veebruar 1883 on pärit kokku üle 200 kirja. Hugo sõnas tuliselt: "50 aastat armastust, see on kauneim abielu." Juliette vastas talle samaga. Ta oli avatud, aga mitte vulgaarne, julge, aga mitte pealetükkiv. Ennekõike oli temas sügavust, mis pani Hugo temasse kiinduma. Hugo oli väga kirglik armastaja. Ta oli üks neist kirjanikest, kes sarnanes mõneti oma teoste tegelastega. Hugo kirjeldas ägedusega oma raamatukangelastega juhtunud lugusid ning võitles samas väga aktiivselt poliitilisel tandril. Ta ei lasknud ennast kunagi pimesi mõjutada. See põhjustas palju arusaamatusi. Truu kaaslane Juliette käis tema eest palumas, kui endised liitlased määrasid Hugole pärast 1851. aasta riigipööret karistuse. Kirjanik põgenes koos
Artur Alliksaar (1923-1966) Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loome...
Usun, et kõik tahaksid endale sama usaldusväärset tuttavat. Naine ei räägi otseselt kellelegi, kes on tema lapse isa. Ta suudab olla ilma meheta, kes talle meeldib. See vajab omamoodi julgust. Joosep - Julgus on olemas ka temal. Poiss on südikas ning läheb linna õppima. Juba väiksena julgeb ta erineda. Teised lapsed jooksevad ja mängivad, aga Joosep on vait. Kuid iga vagur lambuke oskab muutuda perutavaks täkuks nii teeb ka poiss: ta hakkab elama Kaiega, tema jaoks on mees kirglik armastaja. Enne naise tulekut on mees väga üksik. Kui ta ka loomaia ees üksi jääb, hakkab temast väga kahju. Mees teeb kunsti enda jaoks, sest talle meelsib sellega tegeleda. SUHTELIINID: Raamat kirjeldab erinevaid suhteliine. Anu ja Joosep näitavad tugevat ema ja poja vahelist suhet. Kaie ning Joosep peegeldavad armumist koos kaasnevate muredega, rõõmude, pisarate ning üldise kaasnevaga. Sama tunde toovad esile ka Anu ja Taavet.
tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval varieteedes ja kabareedes. Klassikalise viini opereti esindaja on Johann Strauss noorem (1825-1899)
Charlotte kirjutab kirju ja jookseb neid postkasti viima ja jääb auto alla ja saab kohselt surma. Pärast Charllotte surma Humbert läheb ja ostab Lolitale ilusaid asju ning läheb talle järgi laagrisse. Ta ütleb, et ta ema on haiglas kõhuhaiguste pärast. Nad hakkavad sõitma hotelli Nõiutud Kütid. Kus ta söödab talle sisse unerohtu. Ta heidab Lolita kõrvale magama ja siis hommikul Lolita võrgutab Humberti. Ja Humbert saab hiljem teada, et ta ei olnud esimene armastaja Lolital. Lolita oli varem laagris teinud pahandusi. Millest ta rääkis Humbertile. Hiljem, kui Lolta tahtis helistada emale pidi Humbert üles tunnistama, et ta ema on surnud. Ja ta saab Lolita täiesti endale. Nad hakkavad reisima ja ööbivad igal pool erinevates motellides. Lõpuks nad lähevad ühte Uus-Inglismaa linna elama kus Lolita hakkab tüdrukute koolis käima. Ja Humbert näitab ennast kui isa rollis. Lolita hakkab osalema näidendis. Ja ta ei tule õigel ajal koju
Unenägude põhjused võivad olla mitmesugused. Enamik unenägude tõlgendajaid on nõus väitega, et unenäod teavitavad meid meie alateadvusliku psüühika seisundi tähtsatest aspektidest (D. Fontana ,,Millest kõnelevad unenäod"). Arvan, et põhjuseks on tihtipeale meie endi soovid, mida tahaksime või mis on rahuldamata jäänud. Samas on see seotud meie unistustega. Näiteks näljane näeb tihti unes toitu, rahapuudust tundev isik leiab unes palju raha, armastaja näeb armastatut või rahuldamata jäänud soov olla kuulus, rikas jne. ,,Sooviunenägude" poole pealt on minuga ühel nõul kuulus viini psühhiaater Freud. Tema väidab, et täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, alateadvuses peituv soov. Samas kuhu jäävad siis hirmuunenäod ja niinimetatu ,,luupainajad"? viimaste kohta lugesin Internetist niipalju, et neid näevad ainult need, kes nendesse usuvad.
Sai hea hariduse, õppides jesuiitide ordus. Mis loodi katoliku võimu taastamiseks. Jesuiidid toetusid tunnetele. Paljud piiblilood õpetati selgeks läbi teatri. Tal jäi kool lõpetamatta. Juura õppimise asemel tahtis liituda ühe näitetrupiga, kes olid sel ajal väga põlatud. Asutas 1643 asutas oma teatri, kuid läks siis pankrotti, ning ta põgenes ja rändas 10-15a. Esitasid näidendeid Comedia dell`arte (kindel tegelaskuju, improvisatsiooni teater, esimene armastaja ja teenijatar ja teenija ja vana mees"pantalone" jne) stiilis. Kuna oli vaja uusi näidendeid hakkas ta ise väikeseid etendusi tegema. Tema trupp naasis pariisi 1658a. Teda saadab seal suur õnn, sest tal on võimalus esineda kuningale ja pälvib ka kuninga soosingu. Ta saab oma trupile oma saali õukonnas. Ta pidi kirjutama kuningale ja õukonnale sobivaid asju. "Naeruvääsed eputised" 1959. - seal ta pilkab tolleaja aadlite silmakirjalikust. Edu oli ootamatu, kuna tegelikult ta pilkab
Saabunud rahumeelsem aeg muutis aina tähtsamaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmetelt eeldati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid seltskonna- ja intiimelus. Rüütlikirjandust nimetatakse K U R T U A A S S E K S. Rüütel pidi oskama umber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Kogu rüütlikultuuri keskne teema ongi daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Rüütlikirjandus tõi kultuuri uue joone austuse naiste kui isiksuse vastu. Seega on rüütlikirjandus pigem ilmalik. Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid, põneva sisuga lood esitavad fantaasiapärase
tagasi. Keelpillid mängisid mezzopianos ning üles- alla. Klaver oli teravamalt. Peale Andantinot tuli viimane osa, milleks oli Vivacissimo. Kõige pealt alustas klaver kiires tempos ning natuke hiljem tulid sisse keelpillid, samuti kiires tempos. Järgnes lõik, kus keelpillid mängisid ainult hüplevas tempos. Kuulda oli, et tsello mängis selles osas soolot. Loo lõppedes kiirenes tempo veelgi ja lõppes järsult. Kuna ma pole ise suur klassikalise muusika armastaja, siis mulle see kontsert väga ei meeldinud. Esinejad mängisid küll väga hästi ja panid kogu oma hinge muusikasse, aga nende emotsioonid ei jõudnud minuni. Ma keskendusin märkmete kirjutamisele ja muusika iseloomustamisele, seega ei saanud kontserti täielikult nautida. Minu jaoks oli kontserdile valitud liiga sarnased lood ning neid oli raske kuulata. Kasutatud materjalid Kontserdi kava Heliloojate kohta sain teada järgmistelt lehekülgedelt: https://et.wikipedia
lauljate edu või ebaõnnestumisi. La Scala loggione peetakse tuleristsed ka ooperi maailma . (Üks hiljutine juhtum leidis aset aastal 2006, kui tenor Roberto Alagna oli booed laval täitmas Aida rolli , sundides tema dublant , Antonello Palombi , kiiresti asendada teda keskpaigaks stseeni ilma muuta kostüümi.) La Scalas oli ka kasiino , kus mängurid istusid fuajees. Tingimuseks oli auditoorium , samuti võib olla heidutav ooperi armastaja, nagu Mary Shelley avastati september 1840: La Scala oli algselt valgustatud 84 õlilambiga paigaldatud palcoscenico ja veel tuhat ülejäänud teatrisse. Selleks, et vältida riske tulekahju, mitu tuba oli täis ämbreid mis olid täis vett . Mõneaja pärast asendati õlilambid gaasi lambidega , need omakorda asendati elektrituledga 1883. Algne struktuur renoveeriti 1907, mil ta sai paigutuse 2800 istekohaga. Aastal 1943, teise maailmasõija
restoranis abikokana tööl. Mulle väga meeldis seal. Sain seal kask eurot tunnis mis ei ole just kõige suurema aga mulle meeldis seal. Mulle anti majutus nende pool kuigi ma ei olnud paberitega tööl. Peakokk õpetas mulle kõike mida tema teadis ja isegi oma sala nippe. Kunagi ei virisenud kui ma midagi ei osanud algul aga ma olen hea õppija ja ma kuulsin seda tema enda käest. Muidu on ta väga karm ja puhtuse armastaja. Teised kes on seal ennem töödanud pole selliseid kiidusõnu ennem saanu mida mina olin saanud ainult ühe aastaga. Mind hoiti seal tööl väga. Mind kiideti seal taevani. Seal töötas mu sõbra õde. Oli väga hea temaga koos töötada ja muidugi ka teiste inimestega. Suitsu paus oli siis kui ise soovisin aga kui oli tööd siis pidid lõpetama isegi oma tualeti tegevused ja tööle minema. Mulle õpetati kõige raskemat ja kõige kallimat sööki mis oli nende menüüs
oli kohaliku filharmoonika juhfiguur. Kahekümne aastaselt läks Verdi milaanosse, et jätkata oma õpinguid, aga Muusika Konservatoorium ei võtnud teda vastu, kuna ta oli 2 aastat limiidist vanem. Verdi hakkas seepeale võtma eratunde ja hakkas käima vaatamas ooperietendusi. Aga Milaano muusikajuhid soovitasid tal proovida teatri helilooja karjääri. 1830. aastal tagasi Busettos sai ta linna andis ta oma eimese kontserti kohaliku kaupmehe ja muusika armastaja Antonio Barezzi kodus, kes oli toetanud Verdi õpinguid Milaanos ja kutsunud ta tagasi, et Verdi õpetaks ta tütart Margheritat. Verdi ja Margherita abiellusid 1836. aastal ja said 2 last, kes aga surid lapsepõlves. Margherita suri 1840. aastal. Tema esimene ooper ,,Oberto" sai väga tuntuks ja peale seda pakkus Bartolomeo Morelli talle lepingut veel kahe ooperi kirjutamiseks. Ta naine ja lapsed surid, kui ta
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat. Millest esialgu soovis kirjutada tragöödiat, kuid see kasvas liiga mahukaks (2osa) ja seda pole võimalik lavastada(liiga palju sündmusi). Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu. Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal ...
A. H. Tammsaare. Teosed. ,,Tõde ja Õigus" I osa . Andrese tegelaskuju looja natuur, väga suur pühenduja, ,,suur armastaja" kogu oma energia, armastuse pani Vargamäele, muu jaoks seda ei jätkunud (nii jäid naine kui lapsed armastuseta). Loomingulises töös kibestus > Pearu (võitlused), lapsed(tahtis, et nad ka tulevikud Vargamäele nii pühenduksid) kannatasid. > sukeldus piiblisse, püüdis seal tõde leida. Pearu tegelaskuju oli Andrese peale kade Krõõda pärast ehk. Näitas om mehisus, piget nende vahel tekitas ka Krõõda lähesus. Tegelased läbi Tammsaare silmade: Andres mats, Pearuvurle Mats pos, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, hoiab oma asjast kinni, armastab isegi seda, mille üle võitlust peab?? Vurle tema tunneb...; oma sisemises olemuses pole see ega teine ega kolmas; äärmiselt pealiskaudne, vahetab om aidentiteeti, ei p...
Lahkumineku positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Lahkuminek on mõlemale osapoolele muudatusi pakkuv. Enamasti domineerivad negatiivsed aspektid, sest teise inimesega koos veedetud aeg on pikk ning ei ole kerge unustada kõike, mis juba olnud. Samas on aga teadlased leidnud ka küllaltki palju kaalukaid positiivseid vaatekohti, mis seoses lahkuminekuga vaid kasu toovad. Lahkumineku tagajärgi naise ja mehe poolt eraldi vaadatuna on käsitlenud Toivo Niiberg oma raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks". On leitud, et üldiselt tunnevad just naised ennast enne lõplikku lahkuminekut halvemini kui pärast seda. Mehed seevastu kannatavad pärast lahkuminekut rohkem. Mõne aja mõõdudes tunnevad lahku läinud naised end jällegi sama õnnelikena kui abielunaised. Meeste puhul on vastupidi- psüühiliselt tunnevad ennast kõige halvemini need, kes on olnud kaua naisest lahus. Eriti on aga nõrgem sugupool see, kes põrmustab on tervikliku minap...
1931. aastal abiellus kolmandat korda, seekord Ninon Dolbiniga. 1946. aastal sai Hesse Nobeli preemia silmapaistva saavutuse eest kirjanduses. Peale Nobeli preemia saamist ei kirjutanud ta enam ühtegi suurt teost. Oma viimased eluaastad veetis ta Sveitsis, kus ta ka suri 1962. aastal, 85 aastasena, unes, ajuverevalumitesse. Filosoofia Hesse filosoofia on puhas ja rikkumata. Lihtsalt, kuid targalt kirjutatud. Ta oli õrn armastaja, uhke ning tundeküllane poeet. Tema filosoofia teostes tahab õpetada, kuidas elada täiuslikult. Hesse arvas, et inimene ei ole ainuüksi ta ise, vaid ta on unikaalne, väga tähtis punkt ning märkimisväärne kõigil neil juhtudel, mil kõik maailma ilmingud kohtuvad vaid ühe korra ja ei iialgi samal määral uuesti. Hesse kasutas teostes Idamaist kultuuri, budismi ning omaenda filosoofiat. Kõige rohkem mõjutasid teda Nietzsche, Burckhardt, Plato ja Schopenhauer
Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu. Humbert phjendab kiindumust 10-14 aastaste tdrukute vastu eelnevalt oma elus tdruku Annabeli kaotusevalu leelamisega ning lpuni viimata suhe oligi jtnud mehe sdamesse koha ainult noorematele nitsikutele. Raamatu peamiseks ksitletatavaks probleemiks on pedofiilia.Ent eelkige on see romaan armastusest, selle prasusest,hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest.Peategelasteks on lapseohtu tdruk Lolita ning Humbert Humbert (thtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasda ja sealt edasi. Loo peategelane sndis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USA-sse, kus toimub phitegevus. Raamatu algul rgib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta rgib, kuidas tal tekkis himu nmfettide vastu. Ta armastas...
Ta armastab! Kas tead, mis tähendab see: armastab!" " Ma seda armastan, kes ihkab võimatut." " Su jalge ees las laman, truu ja vaba, oh käskijanna- lahinguta said sa mu vara ja mu trooni valitsejaks. " " Rohkem siis ei ole vaja: sina mul ja mina sul. Kaunis liit jääb üle aja kestma kahel armunul." " Minu õnn ja silmarõõm on ta pilgu metsik lõõm. Hoian keha kallist, kuuma, tema suule surun suu ma." "Üks leebem pilk- ma rohkem teilt ei vaja. Nii armastajat vaatab armastaja." VÄÄRTUSED:" On kõnekäänd, et pärlid ega kuld ei vääri tublit naist ja oma kolde tuld." " Ma lasen raha laekas lasuda. Ma lootsin uljust, tegutsemistahet, kuid tundes teid ei märka mingit vahet ja mõistan nüüd, et rikkuski ei loe. Ei oma nahast keegi välja poe." " Ehk jumal jumalaga küll vägikaigast veab, kes surelik, see aga neid kõiki kartma peab." " Ka võimatut võib võimalikuks muuta see, kes tark ja palju näinud
16. ,,Lugu Igori sõjaretkest" on loodud 1185 ja 1187 aasta vahel. 17. 18. Teos oli vastuolus tollase kirjandustraditsioonidega, sest seal oli ajaloolist minevikku igatsevat idealismi. 19. Eepose originaaltekst põles ära 1812 aasta Moskva tulekahjus. 20. Neil oli ühine luulevorm, temaatiline lähedus, mõned olid kirjutatud rohkem ajaloole lähtudes. Rüütlikirjandus (XII-XIII sajand) 1. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja seetõttu nimetataksegi tollast rüütlikirjandust ka kurtuaasseks kirjanduseks 2. Motiivina käsitletakse daamikultust. 3. Põhja-Prantsusmaal kutsutakse aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks. Lõuna-Prantsusmaal Provence'is trubaduurideks. Aadelkonna seisus avaldus nende teadlikult vormiotsingulises kunstis. 4. Provence'is elas lüüriline luule üle seniolematu õitsengu. Trubaduuride luule oma erakordse vormilise
......................................................................3 Kasutatud kirjandus..................................................................................4 Elulugu Joseph-Maurice Ravel oli prantsuse helilooja ja pianist, kes sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Hispaania ja Prantsusmaa piiril (Lepik, 2009). Kiindumuse muusika vastu päris Maurice oma isalt Joseph Ravelilt, kes teenis Siburis sõjaväes ja oli suur muusika armastaja (Lepik, 2009). Isale küll meeldis poja kirg muusika vastu, kuid siiski soovis Mauricele kunstniku karjääri. Hiljem ta aga alles märkas, et poisil on annet mitte kunsti, vaid muusika vastu. Päritolult oli Maurice isa sveitslane ja ema Marie baski rahvusest (Lillo, 2001). Kuue aastaselt hakkas Maurice muusikaõpetaja Henry Ghysi käe all klaverit õppima. 1889. aastal alustas Ravel õpinguid Pariisi konservatooriumis klaveri erialal. Tol ajal aitas noort
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
Rüütliromaan - Prantsusmaal, 13. - 14 sajandil. Iseloomustus - Enamasti värsivormilised, esitasid põneva ainestiku kõrval ka ajaloolisi pärimusi või legende. Põhilised teemad armastus ja sõda. Fantastilise elemente pidi olema. Rüütlel sooritas oma kangelastegusid isikliku au ja kuulsuse nimel. Mugandati ka antiikirjanduse teoseid. Bütsantsi romaanid - Kasutasid bütsantsi kirjanduse kaudu Euroopasse jõudnud Kreeka kirjanduse süzeid. Jutustati tavaliselt kahe truu armastaja seiklustest. Kuulsain neist "Aucassin ja Nicolette", milles armastus seatakse kõrgemale rüütlikohustustest. Kõike rikkalikumat ainet pakkusid keldi müüdid, mille peategelased oli Artur ja tema kaksteist ümarlaua rüütlit. Artur oli õilsuse, vapruse ja halastuse eeskuju. "Graali lugu" jutustab noormehest, kes kujuneb rüütliks elukatsumustes. Graal on maagiline ese. Karikas risitilöödud Jeesuse verega. Keldi folklooril põhinevad arvukad romaanid Tristanist ja Isoldest.
Hemingway ,,Vanamees ja meri" Tegelaste tabel. Santiago Manolin Looduse armastaja- ,,Merel olles ei Manolin oli väga hooliv, tubli ja ta oli ole sa kunagi üksi, loodus on koos alati Santiago jaoks olemas. sinuga." - Kui poiss tagasi tuli, magas Kangekaelne- ,,Aga nii kaua, kui mul vanamees toolil ja päike oli loojas. on aerud ja nui ja pinn,ma ei anna Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja alla." laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade. Väärtustas olemasolevaid asju- ,,Paegu ei ole aeg kõike seda taga - ,,Mis sa said?" küsis vanamees. ,,Tõin nutta, mida sul ole. Mõtle parem, mida sulle süüa," ütles poiss. ,,Nüüd sa nende asjadega teha saad, mis sul hakkame õhtust sööma." on." ...
hella, kui esimesed lumikellukesed aprilli alguses. Atmosfäär muutus: tormiline tuul rebis pilvi ja nende sees vähklevat kogu, pillates viimast kui õlekõrt õhukihtide vahet. Poiss nägi neidsamu nii tuttavlikke halle tiibu, tumedat juuksevihku, ebainimlikku väega kehaehitust... Kuid midagi oli valesti, sest vabaks lendamise asemel langes ta ingel kivina mere hukutava kooriku poole kokkupuude olnuks kõige lõpp. Mõtlemata tagajärgedele astus noor armastaja mere põhjatusse sinasse, mis ta vähehaaval endasse haaras, kiirustamata, nii kuis ranna tasane järsak vett sängitas. Lained summutasid hüüde, taeva poole lahtisirutatud käed said tunda soolase vee tera lahtimängitud haavades, kuid vapper võsu ei murdunud looduse heitluses, vaid vajus karge vee alla koos kinnipüütuga ta oli oma tiivulise sõbratari päästnud. Sumades kaldani, avastas ta suure jahmumisega, et ta käte vahel ei puhka mitte ingel oma
Ta oli tõmmunahaline. Maksimi austas väga Petsorini, kunagi ei keelanud ning oli alati temaga. Näiteks pärast lahkuminekut, kui nad ööbisid samas majas, ootas Maksim teda pikalt värava juured. Samas hoidis Maksim inimesi,kes olid Petsorinile kallid nagu näiteks Bela, keda ta pidas oma tütreks ja keda ta armastas. Teine oluline kõrvaltegelane oli Veera. Ta oli alati Petsorinisse armunud juba sellest ajast saadik kui nad kohtusid. Veera oli siiras armastaja ning kui keegi oli ta hinge endale võitnud, ei suutnud ükski mees temas samasugust tunnnet tekitada. Veera kannatas palju Petsorini pärast ning ohverdas tema pärast kõik. Lõpus lausa saadeti ta minema, kuna ta ütles oma mehele, et ta armastab Petsorinit. 5. Teose miljöö Kuna teose autor on Venemaalt pärit, siis ka tegevus toimub Venemaa linnades. Mina tegelane kirjeldab väga palju ja detailselt loodust, mis on tema ümber. Samamoodi ka peategelane, kes rändabki mööda
Quasimodo on suureks kasvatanud Frollo, kuid armastus tema vastu koosneb aga peamiselt tänutundest. Kohtumine Esmeraldaga aga äratab tema hinge. Quasimodo on ainus, kes mõistab Esmeraldat täiusliku naisena, kelles kaunis välimus on ühendatud kaastundliku loomusega. Esmeralda spontaanne halastustegu, kui ta annab juua häbipostis piinlevale Quasimodole, äratab viimase ebardlikku kehasse vangistatud vaimus kangelase, armastaja, kes vastuarmastust ei nõua. Saatus lõi selle raamatu ja saatus ka lõpetab: Esmeralda puuakse üles ja suures südamevalus sureb ka Quasimodo, Esmeralda embuses. Peale nende saatuslikku kohtumist, võidab Phoebus Esmeralda südame. Kuigi Esmeralda on Phoebusesse meeletult armunud, ei taha Phoebus temalt muud kui keha. Phoebus pole suuteline isegi neiu nime meelde jätma ja hüüab teda Similariks. Kuid Esmeralda armastus Phoebuse vastu ei kao nii pea ning see paneb ta halba olukorda
Teises salmis tundub luuletaja olema ärevuses, millest saab lugeja aru tänu ridadele ,,Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud. Ma ootan pauku, aimamata, kust." Erinevad lugejad võivad luuleridu erinevatmoodi interpreteerida, sest tõlgendamisruumi on palju, kuid üks lähenemine võib olla see, et luuletaja tajub lähenevat ohtu oma armastusele. See võib olla nö ,,keelatud armastus", mille ilmsikstulekut või taunimist armastaja pelgab. / Kõik vaatavad mind. Mina muuseas vaatan vastu. Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust./ Kolmas salm laseb aimata, et armastus ajaliselt veel kestab / Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke mu ärkvelolekusse ära segab und/, kuid ometigi jääb luuletuse lõpuridadest kõlama minoorne (kurvameelne) toon / . Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke. Mu akna taga langeb lõppematult lund./ Valge on ajatuse, aga ka armu ja ilmutuse värv. Luuletusest peegeldubki armastuse ja aja suhe
India. India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, kus inimesed kõnelevad rohkem kui 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti, sindi, bengali, marathi, gudzarati, orija, pandazaabi, assami, kasmiiri, malaialami, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, kuid seda räägib alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kasniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni ...
Väljendus pidi Majakovski jaoks olema rabav ja julge, küllap seetõttu hakkas teda huvitama futurismi mässumeelsus ja tulevikukunsti loosung. Aastal 1912 avaldas Majakovski oma esimese futuristliku teose, mis sisaldas luuletusi ,,Öö" ja ,,Hommik". Poliitiliste tegevuste tõttu visati Majakovski ja Burlyuk 1914. aastal Moskva kunstikoolist välja. ,,Pilv pükstes" (1915) oli Majakovski esimene tähtsam poeem, mis hõlmas armastust, revolutsiooni, religiooni ning kunsti, kirjutatud põlatud armastaja vaatepunktist. 1915. aasta suvel armus Majakovski abielunaisesse Lilya Briki. Temale on pühendatud ka poeem ,,Selgrooflööt" (1916). Majakovski õnnetuseks oli Lilya Brik abielus tema kirjastaja Osip Brikiga. Tema afäär ning sõja- ja revolutsiooniilmed mõjutasid tugevasti Majakovski loomingut. Sõjavastane poeem ,,Sõda ja maailm" (1916) keelati tsensuuri poolt ning ,,Mees" (1917) väljendas armastusepiinu.
Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Pärast külaliste lahkumist jääb Siegfried üksi. Printsi tähelepanu köidab möödalendav luikede Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub. parv. Ta haarab relva ja tõttab järve poole. II vaatus Metsajärve kaldale ilmuvad uhked valged luiged. Need on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur Robert hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Prints Siegfried jõuab järve äärde. Ta märkab valget lindu ja tõmbab vibu vinna. Ootamatult muutub lind kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis Pjotr Tsaikovski elulugu oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb
mina. Seda pattu teevad päevast äeva niihästi väikesed lapsed, harimatud kui ka haritud inimesed. Ka erakud mitte vähem, kui need , kes elavad ühiskonnas, - see on langemine iga üksiku inimese elus, põhipatt kõigi eripattude taga: just praegu, sina ja mina, kas teeme seda pattu, hakkame seda parajasti tegema või kahetseme sooritatut. Hommikul ärgates püüame asetada uue päeva Jumala palge ette lootuses, et sel päeval me ei tee pattu. Armastaja ei pruugi eirata Jumalat,kuid üks hetk ta võib taibata, et juba iga järgnev kallistus võib olla ainult vahend naudingu saamisele, ainult vahend eesmärgi saavutamiseks, mis võib olla esimene samm allakäiguteel, mille lõpus hakkab pidama oma kaaslast asjaks, naudingu saamise masinaks. Nõnda kaotab iga tegevus kordudes oma süütuseudeme, kuulekuseelemendi,valmiduse vastu võtta seda, mis tuleb. Jumala pärast käsile
vanglasse. Seda võttis ta isegi soodustusena, kuna ta sai seal vähemalt kaks korda päevas korralikult süüa. Õnneks ei kestnud masendavad perioodid kaua. Kui kunstnik Pariisi läks, tärkas temas tõeline leek. Pariis oli midagi hoopis teistsugust, see oli tema jaoks uus maailm, mis lõi ta pahviks. Chagall tutvus Pariisis mitmete oluliste isikutega. Temast olid huvitatud ka paljud kirjanikud ja poeedid. Blaise Cendrars oli Chagalli loomingu tõeline armastaja. Nad olid ka suured sõbrad, kuid läksid tülli, mis viis nad lahku. Marc Chagall puutus sel eluperioodil kokku ka Pablo Picassoga, kes andis Marcile palju tutvusi juurde. Neist ei saanud aga kunagi sõpru, kuna mõlemad olid kunstnikud ja seega ka konkurendid. Õpingute ajal kohtus Marc oma eluarmastuse Bellaga, kes oli mehe kõrval oma surmani. Kui mees oli Pariisis veetnud neli aastat, tuli ta tagasi kodumaale Bella juurde. 1915
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, m...
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe
Tal on sügav armastus oma sõbra Alberti pruudi Lotta vastu. Ta mõistab, et armastus jääb vastuseta ja sünnitab ilu asemel ainult valu. Tegelikult pole tunded täiesti ühepoolselt. Ka neiu tunneb Wertheri suhtes sümpaatiat, kuid kergem on hoida see enda teada. Lisaks Lottale armub Werther ka küla kaunisse loodusesse ja inimeste lihtsusesse. See armastus kellelegi piina ei põhjusta. Nõnda nagu eelmistega, lõppeb ka Tuglase novell armastaja surmaga. "Maailma lõpus" aga ei tapa armastus, vaid selle üleküllus. Armastusega lämmatamine. Seni on kõik hästi, kui suhtes on pooled võrdsed, kuid novellis on juba algusest kaalukausid viltu. Üks pool on tavaline inimene, teine hiiglane. Nõnda ka nende suhtes. Hiiglase armastus ja kirg on liiga suur tavalisele inimesele taluda. Hiiglase armastus on ka egoistlik, nähes, et noormees tahab põgeneda, püüab hiidnaine ta taas kinni. Oleks armastus siiras, poleks kedagi
Charlotte kirjutab kirju ja jookseb neid postkasti viima ja jääb auto alla ja saab kohselt surma. Pärast Charllotte surma Humbert läheb ja ostab Lolitale ilusaid asju ning läheb talle järgi laagrisse. Ta ütleb, et ta ema on haiglas kõhuhaiguste pärast. Nad hakkavad sõitma hotelli Nõiutud Kütid. Kus ta söödab talle sisse unerohtu. Ta heidab Lolita kõrvale magama ja siis hommikul Lolita võrgutab Humberti. Ja Humbert saab hiljem teada, et ta ei olnud esimene armastaja Lolital. Lolita oli varem laagris teinud pahandusi. Millest ta rääkis Humbertile. Hiljem, kui Lolta tahtis helistada emale pidi Humbert üles tunnistama, et ta ema on surnud. Ja ta saab Lolita täiesti endale. Nad hakkavad reisima ja ööbivad igal pool erinevates motellides. Lõpuks nad lähevad ühte UusInglismaa linna elama kus Lolita hakkab tüdrukute koolis käima. Ja Humbert näitab ennast kui isa rollis. Lolita hakkab osalema näidendis. Ja ta ei tule õigel ajal koju
Antoine de Saint Exupéry, sünd. 29. Juunil 1900 Lyonis, oli lendur sõjaväeteenistuses ja lennukompaniides ning sai maailmakuulsaks oma romaanilaadsete jutustuste ja mõtisklustega Aasta enne surma kirjutas ta kujunditerohke muinasjutu "Väike prints" (1934). Käesolev valik järgib "valguspunkte" selle piloodi teostes, kes kogu elu otsis tõelist inimsust. Lõpmatuse dimensioonidega silmitsi seistes jääb sõelale see, mida inimene suudab armastaja ja sõbrana. Nii avastas Saint Exupéry "kaevu kõrbes" ja tuleviku teetähisena inimese, kelle olemasolu seisneb aeglaselt sündimises. Tähede naabrus õpetas öölendurile mõistma maad ja seda kõige oivalisemat, mida maal pakkuda on, seda, mida ei saa rahaga mõõta. Siiski, ka särav asi, mille ainsaks püüdeks on vabastada inimene kulumisest, kaotaks end mõttetuses ilma suunatuseta absoluudile. "Kui ma elan sõja üle, jääb mulle ainult üks probleem: mida ma
õpetuse vead mõisteti veel kord hukka. Seda kinnitas paavst Innocentius III. Mõnda aega veetis kuulus filosoof Cluny kloostris, kus ta sõlmis rahu Clairvaux Bernardiga ja taandus õpetamisest. St. Marceli abikloostris ta suri. Levib arvamus, et tema viimased sõnad olid ,,Ma ei tea." 1142. aastal ta suri palavikku ja nahahaigusesse. Esmalt maetud St. Marcelisse, viidi tema säilmed peagi Parakleeti Héloise'i hoolde. Praegu on kahe armastaja haud surnuaias Cimetière du Père Lachaise, Pariisis. Abélardi ning Héloise'i haud Kokkuvõte Pierre Abélardi mõju 13. sajandi filosoofidele ning teoloogidele oli kahtlemata väga suur, kuid ta mõjutas kogu keskaega. 13. sajandi loogikud võtsid üle Abélardi terminoloogia ning tema hoiaku, et meeleline tunnetus annab kindla teadmise ning üldine tunnetus on pigem arvamus.
Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
