ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Igal lapsel on oma lemmiklelud. Mina mäletan oma lapsepõlvest nukumänge. Mul oli palju nukke, keda vannitasin ja kasisin. Tegin neile soengud pähe ja viisin käruga välja. Tundsin oma mänguasjade üle uhkust. Kui minule meeldisid nukud, siis näiteks Eri Klas on rääkinud, et tema armastas üle kõige puuklotse. Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi teisena, olgu siis karu, rebase või Punamütsikesena. Lapsel areneb esinemisoskus, rikastub sõnavara ja ta saab esinedes positiivseid emotsioone. Rollimängude juures on oluline täiskasvanu suunamine ja julgustamine, sellisel juhul võib välja kasvada palju enamat kui mäng. Näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov on meenutanud, et tema
õnnelik. Loomulikult võib väita, et raske on rahata täita unistusi või teha seda, mis hing ihaldab. Aga kui on raha palju, aga sellega ei oska midagi tarka teha, siis võib inimest kahtlemata vaimselt vaeseks pidada. Tarbetute esemete kogumine võib küll hetkelist rahulolu pakkuda või välist hiilgust lisada, kuid sisult jääb see vaeseks. Ei saa unustada, et kõik esemeline vananeb, see leiab kunagi tee prügimäele. Inimese heategu, oskus armastada, hoida lähedasi, mingi loometegevus aga jäävad alles. See võib rikastada ka tulevaste põlvede elu. Hingeline rahulolu, pere, sõbrad, meelepärane tegevus need teevad elu rikkaks. Kõige selle puudumine aga teeb elu vaeseks.
1."Isa Goirot" teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ...
silla õhkamise hukatuslikke tagajärgi, aga võitlusest ei või kõrvale hiilida. Käsk tuleb täita isegi isiklikke põhimõtteid alla surudes. Süümepiinadest hoolimata säilib kuskil sügaval sisimas ometi mingisugune õhkõrn lootus, et käsu täitmine, hoolimata kaotustest, hoiab ära süütute surma ja samas võib otsustada kõik. Jon Donne on öelnud: ,,Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella, seda lüüakse sinule." Tuleks armastada elu ja surra auga. Kõik inimesed surevad kunagi, iseasi kui palju sellele mõeldakse. Tähtis on, kui hästi suudetakse lõpuni võidelda. Ennekõike on eetiline julge käitumine elulõpule tuleb mehiselt silma vaadata. Me teame, et kunagi saabub surm ja nõnda tuleks oma elu täie eest elada. Märk tuleb maha jätta nii endast kui oma lähedastest. Tõeline armastus sõja ajal illusioon või tegelikkus? Sõda, ebastabiilsus, teadmatus
halastaks, kuid asjata. Põrgu on koht, kust välja ei pääse. Seega, see koht väärib enda nime täielikult. Põrgu on nagu uue elu algus, kus inimesele antakse võimalus pöörata uus lehekülg, oma pattudest jagu saada, ning lõpuks leida meelerahu, ning asuda elama uude ühiskonda. Seal õpetatakse juba vana tõde, et meie elu olemus on meie mõtte tulemus. Koostöös teiste inimestega leitakse armastus enda ja teiste vastu, sest kuidas saaks armastada teisi, kui puudub armastus iseenda vastu? Selge on see, et põrgust ei pääse keegi, ning me kõik peame oma patud lunastama mingil ajahetkel. Tublimatel põrguelanikel avaneb võimalus minna lõputusse valgusesse, ning seal uuesti sündida, ning kolme maailma vahele uuesti elama asuda. Põrgust pääsu pole, seega tuleb elada oma elu väärtuslikult. Inimene saab olla õnnelik vaid siis, kui ta tunneb, et ta on armastatud ja ta armastab ise. Paljud ei pea ennast õnnelikuks
võita , korrata , või unustada , kõik mis me oma elu jooksul saavutame on siiski alati kellegi kaasabil , üksik inimene ei saa olema kunagi õnnelik ega saavuta ka elus seetõttu seda mille poole ihaldab ta kõige rohkem , tuleb hinnata seda mis on olnud ja eraldada kaunimad ja teinekord ka parimad mälestused nendest , mida sa tagasi püüdled , peab teadma , et kõik elus pole võimalik , ning ka parimad ajad mööduvad ja jäävad igaveseks meile , neile kes mäletavad ja suudavad armastada, on aegu mis ei kordu ja tegelikult ongi hea , sest muidu ei hindaks me neid niivõrd ja ei hindaks ka neid aegu mis meil alles ees on , sest kui need kätte jõuavad me teame , et neist tuleb kinni hoida, tuleb hinnata seda mis meil on ja püüelda parema tuleviku poole' Sa näed mind. Sa vaatad mind. sa arvad, et tead ja tunned mind, kuid sul ei ole õrna aimugi kes ma tegelikult olen. Neile, keda üks tüdruk on armastanud, kuid kes pole sellest
" Üllameelne; tung mitte olla labane, madal inimene; ei ole edevust ega auahnust. Traktaat armastusest. Armastuse 4 vormi: * tõeline armastus kui kirg (mõtled ainult armastatust); * armastus kui iha (huvitutakse armastatust kuid teistestki lõbudest); * füüsiline armastus; * armastus kui edevus (et tähelepanu saada, ennast paremini tunda). Tüüptegelased Stendhali loomingus: * mees, kes Stendhal tahtnuks olla (noor, ilus, väärib armastust, kuid on uje; kuid ujedus on märk võimest armastada ja olla kohmetunud selle ees, keda armastab; armastus muudab hulljulgeks ja tahtekindlaks); * naine, keda Stendhal tahaks armastada (täiuslik igatmoodi; aga ometi saab tema armukeseks); * naine, kes Stendhal oleks olnud (kui ta oleks naine olnud; tugev, tegutseja naine); * deus ex machina lahendus tuleb väljastpoolt (mõjukas heategija, muudab kangelase rikkaks, lugupeetavaks, rahuldab soove); * kelm (takistab peategelasel saavutamast eesmärke).
rahvas kannatab selle all. Sellisel juhul ei talu rahvas seda ja püüab panna valitsemist sellistesse kätesse,mis võiks tagada neile need eesmärgid, milleks valitsus alguses moodustati. Kokkuvõte Kõik inimesed looduslikust seisundist lähtuvalt on võrdsed, sündinud samasuguste looduslike eelistega ja kasutavad samasuguseid võimeid. Hookeri öeldu selle kohta, et loomupärane ajend on pannud inimesi mõistma, et nende kohustus on armastada teisi samapalju, kui iseendid. Selline mõtteviis sobib ka hetkel meie aega, sest olen ka ise mõelnud sarnasele lausele armastada teisi samapalju, kui ise ennast ja sellisel juhul loota ka vastuarmastusele ja arvestamisele. See ei ole nüüd küll päris samas kontekstis öeldud nagu Hooker seda mõtles, kuid samalaadne siiski ja mõistetav. Kui inimene soovib teist allutada enda absoluutse võimu alla või muul viisil ohustada, paneb ta end sõjaseisundisse selle inimese suhtes. Looduslkus
Essee "Printsess de Cléves" Kursuse raames lugesin kuut teost. Lope de Vega "Tantsuõpetaja", Pedro Calderóni "Nähtamatu daam", Dante Alighieri "Vita Nova", Michel de Montaigne'i "Esseed", Cervantese "Koerte kõnelus" ja Madame de la Fayette'i "Printsess de Clèves". Mu tähelepanu äratas just viimane teos, sest loenguid kuulates jäi meelde, et see on psühholoogiline romaan ja kuna mind huvitavad inimestevahelised suhted otsustasin sellest essee kirjutada. Tegemist on silmapaistva renessansiaegse teosega, sest Fayette on suutnud Henry II ajastut hästi edasi anda, kuigi ta ise elas alles aastaid hiljem. Kirjanik oli krahvinna, kes kuulus kõrgseltskonda ning tänu sellele ilmselt nägi ja teadis õukonnaelu erinevaid külgi. Tema teost lugedes kerkivad silme ette elegantsed daamid ja vaprad hertsogid. Ma arvan, et Madame de la Fayette'i ajastul oli "Printsess ...
Raha võim on suur ja igavene (,,Kauka jumal") Nagu me teame on tänapäeval rahal suurem võim kui kunagi varem. Kihk saada rikkaks on paljude unistus, sest tahetakse lubada endale kõike head ja paremat. Inimesed arvavad, et kui neil on olemas majanduslik heaolu siis nad kindlustavad endale ka üleüldise õnne. Minu arvates õnn ei peitu rahas. Raha oli 19. sajandi viimastel aastakümmetel vähe ning valitses vaesus, kuid leidus ka rikkaid. Üheks sarnaseks persooniks oli Mogri Märt Kitzbergi ,,Kauka jumalas", kes oli ahne ja ta ei hoolinud peale raha maailmas mitte millestki. Isegi oma lapsi ta ei aidanud, vaid saatis nad hukatusse. Selline käitumine näitas Märdi tegelikku palet ning demonstreeris, mida võib rahahullus inimesega teha. Mogri Märt oli oma loomult omakasupüüdlik, kraapides raha kokku, kust vähegi sai. Kuna tavalised inimesed pangast laenu ei saanud kasu...
Krõõda asemele tuli perenaiseks Mari. Tüdrukuna oli ta siin tööd tehes laulnud ja naernud, perenaise ametis tegi Vargamäe temagi tõsiseks. Kui Krõõta oli tapnud raske töö, siis Mari piinad olid hingelised. Salaja oli ta küll soovinud olla Vargamäe perenaine, kuid selleks saamine võttis temalt eluks ajaks hingerahu, täitis tema südame valu ja kahetsusega. Jussi ja nende ühiste laste surmast tegi Mari endale patu palga. Oli patt olnud tahta siia perenaiseks, armastada Andrese lapsi ja ise Andresega lapsi saada. Mari tegi kõik, et surnuid unustada, kuid ei saanud ometi päeval ega ööl rahu. Tal oleks olnud kergem, kui ta oleks saanud sellest Andresega rääkida, kuid ta ei julgenud, sest mees sai maruvihaseks, nähes, et Mari olnut unustada ei suuda. Näis, nagu oleks Vargamäel lasunud needus, mis teeb sealsed perenaised nukraks ja murelikuks, nagu oleks seal raskem elu kui mujal.
I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud
Siinkohal on tähtis teada, et meie ilmaliku rahva seas ei saa kellegi usku või uskumusi teistele seaduse jõul peale suruda. Sellepärast ei saa me seadusandluses kasutada religioosset definitsiooni inimelu alguse kohta. Kuidas defineeritakse inimelu filosoofiliselt? Väga mitmel erineval viisil. Näiteks nii, et inimelu ei ole olemas enne sündi või, et seda ei ole olemas enne, kui lapsel on ilmnenud mingi teadlikkuse tase. Seda kirjeldatakse teatud ihaldusväärsusena, võimena armastada ja olla armastatud; humaansuse ja kultuursusena; elujõulisuse või enesega toimetulemise tasemena; teatud füüsilise või vaimse täiuslikkuse tasemena jne. Paljud puhtsüdamlikud inimesed defineerivad inimelu nende või teiste kriteeriumide alusel, mis kõik sarnanevad selle poolest, et need kõik jäävadki teooritateks, kuigi nendeni on väidetavasti jõutud mõttearenduste tulemusena. Ühtegi neist ei saa teaduslikult tõestada kui faktidel põhinevat.
Eesti-meie ühine kodu Eesti Vabariik on koduks minule ja paljudele teistele inimestele. Siin elab umbes 1,3 miljonit inimest. Peale eestlaste elab Eestis veel mitmeid teisigi rahvusest elanikke. Sündmused, mis toimuvad Eestis peaks puudutama kõiki siin elavaid inimesi, kuna see on meie ühine kodu. Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" . Siinkohal peaksimegi mõtlema, mida me saame teha selleks, et Eestis oleks parem elada. Tänapäeval on saanud suureks probleemiks see, et paljud noored kipuvad ära välismaale, kuna seal on paremad palgad ning lihtsam ära elada. Leian, et kodumaa jääb kahjuks siinkohal tahaplaanile. Meie peaminister Andrus Ansip lubas enne viimaseid valimisi, et viib meid viie rikkama riigi hulka. Ma loodan, et nii see ka läheb ja meie riik suudab maks...
Raamatu lõpus annab ta Carmenile valida: ta tapab ta ära või Carmen põgeneb temaga koos ning alustavad uut elu. Carmen ajab põikpäiselt põgenemisele vastu jutuga, et ta on tulevikku näinud ja tema saatus ongi saadid surmatud läbi don José käe läbi. Seepeale tapabki don José Carmeni ära ning annab ennast politseisse ülesse, kus ka teda ootab ees hukkamine. Raamatust lugesin ma enese tarbeks välja moraali, et armastatuga koos olemine ei ole alati see kõige tähtsam. Kedagi armastada on ilus tunne, selle pärast kannatada samuti. Kuid kui kellegi armastamise pärast sa oma elu teadlikult ära rikud ning sellest endale veel aru ka annad on täielik lollus. Don José soovis koos Carmeniga põgeneda, tal oli pideval sisemised heitlused hea ja kurja vahel, kuid ikka jäi ta selle juurde, mille eest soovis põgendea. Ja seda kõike pimeda armastuse pärast naise vastu, kes tema hädades suuresti süüdi oli.
ZIINAKE ANTON TSEHHOV Jahimeeste seltskond ööbis talutares värsketel heintel. Oli öö ja jahimehed rääkisid naistest , koertest , armastusest. Kui kõik jutud olid räägitud võttis kõige paksem jahimees sõna.(ütles ,,armastatud olla ei ole suur kunst, selleks daamid ongi loodud, et meiesuguseid armastada. Aga kas keegi teist härrased on olnud vihatav?") siis hakkas rääkima kuidas üks kena tütarlaps teda on vihanud kui ta veel midagi armastusest ja vihkamisest ei teadnud. Kui ta oli kaheksa aastane ta jutustab ja kuidas ta päikeseloojangu eel istus ta koduõpetajanna Ziinake lastetoas ja nad õppisid .Ziina vaatas aknast välja ja rääkisid hapnikust ,süsihappegaasist. Ziina oli närviline ja koguaeg jälgis kuidas minu vanemad(paks jahimees räägib) ja õed
Selle diktaatori eesmärgiks ei olnud muu, kui juhtimis- ja vallutamisiha. See ei tähenda, et karjääriredeli tippu pürgimine seostuks kuidagi inimeste tapmisega, kuid alati peab alateadvuses meeles pidama, mis siin elus tähtsam on. Tegema valikuid nii, et teised ei peaks selle tõttu kannatama. Kuigi tuleb kindlasti ette paratamatusi, kuid ei tohi muutuda nii võimuahneks, kui seda oli Hitler. Tuleb meeles pidada elu tõelisi väärtusi. Tähtsaim on minu arvates armastada ja olla armastatud. Oluline on kindlasti ka tervis ja anded, mis meile antud on. Igas ühes peitub see miski, mida keegi nii hästi ei oska, kui me ise. Tuleb leida see ja siis pürgida selle abil nii kõrgele, kui võimalik. Nii oleme ka ise õnnelikud, kui teeme midagi, milles suudame saavutada parima. Näiteks mõni inimene oskab laulda, teine kirjutada, kolmas mängib hästi korvpalli, neljas on lihtsalt hea suhtleja, kes sobib tegelikult ideaalselt psühhiaatriks. Midagi
oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt. Kas ta päriselt sinna minna tahtis, sellest ma aru ei saanud. Ta oli väga osav manipuleerija ning tundus vägagi sümpaatne. Ta pettis kõiki oma sarmiga. Tal oli kuritegelikus maailmas palju tutvusi, sest ta oli tegelikult sunnitööline, talle ei valmistanud mingit meelehärmi Victorine'I venna tappa laskmine. Ta tegutses ainult oma eesmärgi nimel, vahendeid valimata. Bianchon
,,Teie ehk ei tea, mis on kodumaa, sest teil ei ole õiget kodumaad. /--/ Teie elate võõral maal, teie elate Saksamaal, mis asub Venemaal, niisugusel võõral maal elate teie. /--/ Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. /--/ Tõelise inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa." ,,Armastage emakeelt, siis õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada võõrast, kui ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata. Nemad hoolitsevad küll oma naiste eest ja on hirmus armukadedad, aga mis armastus on, seda nad ei tea. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus
Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Daniel Goleman'i raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" on toodud näide emotsioonide jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui inimesed ei suudaks armastada, oleks inimkond juba ammu välja surnud. Toon samast raamatust ühe näite selle kohta. Gary ja Mary Jane Chauncey olid jäägitult pühendunud oma üheteistaastasele tütrele Andreale, kes oli sünnitrauma tõttu ratastooli aheldatud. Chauncey'de pere oli rongis, mis paiskus teelt jõkke. Kui vesi uppuvasse rongi tungis, püüdsid vanemad teha kõik mis võimalik, et tütart päästa, ning viimast jõudu kokku võttes õnnestus neil tüdruk läbi akna päästjate kätte lükata
Mina ja enesekasvatus Paljudel meist on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Tegelikult lihtsalt tuleb osata ennast armastada. Suurt rolli minapildi kujundamisel mängivad rolli vanemate õpetused väikesest lapsest saati. Kui vanemad on terve elu väljendanud hoolimist, armastust, jaganud piisavalt elunippe, kuid samas lubades lapsel ka iseseisvalt tegutseda ja otsuseid langetada, võib lapsest kasvada edukas inimene. Ma olen terve elu arvanud ennast teadvat mida ma teen hästi, milles ma olen hea ja milles mitte. Koguaeg olen üritanud ära kasutada oma tugevaid külgi, et hästi hakkama saada,
Kui ei taheta edasi minna oleks targem eluvankrilt eest ära tulla,et see omasoodu liikuda võiks. ,,Kui oleksin tundnud sind varem" Doris Kareva See luuletus on küll pikk, kuid mõte on täiesti selgelt olemas. Luuletuse ehitus oli väga imelik, iga salm koosnes ühest lausest, mis oli 4 rea peale ära jagatud. Hästi palju oli sõna-kordusi. Mulle väga meeldis selle luuletuse teema. Selle luuletuse teema seisnes selles, et kui kedagi väga armastada, siis antaks talle kõik. Minu arvates on see õige ja elus ongi just täpselt niimodi. Nagu mainib Doris Kareva selles luuletuses,et ta oleks nõus andma oma liivalabidad ja lemmiku kaisukaru oma armastatule. Kunagi ei ole teada, mis tagajärjed sellel kõigel on, mõnikord lõppeb see hästi ja mõnikord halvasti nagu ka luuletuses. ,,Aeg" Artur Alliksaar Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole.
Igaks on oma nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et igaks on oma nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: nnelikeks ja nnetuteks inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn . retsepti vaid igaks vormib oma elu ise . Seega tuleks inimestel, kes tunnevad end nnetuna eelkige iseendasse vaadata . nn on inimeste jaoks vga erinev . Osad on nnelikud , kui vidavad lotoga ...
koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." J. Kaplinski väitis, et Luige luules on väga rohkelt mitmust Nt "Põliskevad ,,Elujoon" Siia on koondatud tema loomingu tippsaavutused, tema enda valikul aastatest 1962- 1997 Sellele luulekogule on omaltpoolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke ,,Ilmavalgus" 1980 Järsku on kõik nagu kunagi, tänav ja lumi ja majad ja loojangu pilkav punagi, mis judinad selga ajab. Sa kõnnid korteris ringi,
❏ hoolitsus- kogemus hoolitsemisest, hoolitsetud olemisest (abikaasad omavahel; perekond kui süsteem; -> ühine pere identiteedi kujunemine) ❏ hariv/ kultuuriline funktsioon- teadmiste, oskuste vahendamine (last kujundab vanemate suhtumine) ❏ turvalisuse pakkumine- kaitse välismaailma ohtude eest 2. KIINDUMUSSTIILID JA NENDE KUJUNEMINE Lapsepõlves kujunevad arusaamad enda ja teiste suhete kohta; julgus armastada ja usaldada. KIINDUMUS I: kahe inimese vaheline emotsionaalne side, mis hoiab inimesi koos. Lapseea kiindumusstiili ja täiskasvanuea romantiliste suhete vahel on leitud seoseid. KIINDUMUS II: lähedusvajadus on kaasasündinud. Viis, kuidas kiindumusisik reageerib lapse püüdele otsida lähedust, määrab selle, milliseks kujuneb lapse arusaam endast jne. ❏ Turvaline kiindumus- hoolitsev ja kaitsev vanem, reageerib lapse vajadustele adekvaatselt.
,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda, kui enam ei jõuaks, ei jõuakski sa su soovide siniranda," Juhan Liivi luule on sünge ja isegi kurb. Ta luuleread on täis suurt valu ja sügavaid tundeid. Nii paljudes värssides on tunda mehe üksindust. Läbi isamaa luule käisid pidevad eneseotsingud. Ta ei suutnud endale leida siin maailmas kohta. Liiv tundis, et keegi ei armastanud teda ja ta ei olnud kusagil oodatud. Mina leian, et kui sa ise ei suuda ennast armastada ei saa seda teha ka keegi teine. Luuleridades ,,isamaale" on kõigil inimestel, asjadel ja tegevustel oma kindel koht või inimene, kes neist hoolib. Liiv, aga sammub üksi lõputuid radasid ja otsib nii meelehelitlikult midagi. Kas selleks oli siis armastav perekond ja mõistvad sõbrad? Äkki kindlustunne ja teadmine, et sa kuulud kuhugile või hoopis midagi muud? Mina kõndisin kurba rada, kurba rada kõndisin ma; muresid mul mitusada oh kuis majajäetud ma! Kivi kukkus kivi juure,
Arvan, et iga eelnimetatud tüübi puhul võib ette tulla inimelu ohverdamist. Näiteks on kindlasti pea iga ema nõus kaitsma oma last ka siis, kui see nõuab tema enda surma. Ei saa ka unustada klassikalist armastuslugu „Romeo ja Julia“, kus noorukesed nimitegelased teineteiseta elada ei suuda ning mõlemad õnnetu juhuse järel endalt elu võtavad. Seega võivad imelise kiindumustundega kaasneda hoopiski jubedad tagajärjed. Kuid nagu me kõik teame on võimatu üheaegselt armastada ja olla kaine mõistusega. Tänapäeva ühiskonnas on laialdaselt levinud hinnatud väärtusena ka rikkus. On levinud arusaam, et raha tagab inimesele kõige vajaliku ning elus hakkama saamiseks on tingimata vaja suuri panganumbreid. Seega pole imestada, et rikkaks saamise nimel ollakse valmis peaaegu kõigeks – olgu selleks pangarööv või oma keha müümine. Oma eluga maksmine ei pruugi siinkohal aga alati tähendada surma. Paljud ärimehed, kulutades kogu
või seadistad vahendi ,,Write-N-Cite". Kirjelda valitud tööprotsessi ja selgitava materjalina lisa PrintScreenid. Pildimaterjalil peab näha olema viidete sisestamine ja ka lõpuks moodustatud kasutatud kirjanduse loetelu. Sisestasin ESTER märksõnaks armastus ning valisin välja kolm raamatut, mis mind huvitasid. Kõige huvitavam oli raamat, kus kirjas 365 ettekirjutust hingele ({{8 Bernie S. Siegel 2009;}}), kuid kindlasti kavatsen lugeda ka raamatut paljudest võimalustest,kuidas armastada oma kallimat({{7 D.H Love 2005;}}). Analüüsides oma kaaslast, läheb mul kindlasti vaja aga raamatut, mis käsitleb põhjuseid,et miks just tema on see ainus ja õige minu jaoks({{12 Lorraine Bodger 2003;}}). Näide võimalikest lausetest (võite selle oma lausetele eeskujuks võtta): Sisestasin ekataloogi ESTER märksõnaks pedagoogika ning valisin välja kolm raamatut, mis mind huvitasid. Kõige huvitavam oli raamat, mis rääkis õpetajast kui kunstikust (viide allikale),
meetreid arvutamata! Ikka vajab ta arve ja andmeid, et nendest mitte hoolida, et nendega mitte arvestada! (Leelo Tungal) Neiu 2: Kuid ma arvan, et siiski tasub olla, eksida, ihata, 2 teada tahta, kus tera asub, armastada ja vihata, ning näha, et hallist hallim meri vahel on sinine, ja tunda: kallist kallim kullateraga inime. (Ellen Niit ,,Ma arvasin") Noormees: Ei, see miskit muud ei ole, Ise, ise oled see, Oma rõõm ja oma mure, Oma imeline tee; Mis nii elu pajast tuleb? Ikka puhastatud kuld! Oh sa süda, vaene süda,
Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmu...
Tihtipeale tekib meis kõigis väike enesehaletsus nähes, et kellelgi hästi läheb. Muidugi ei seostu õnn ainult loterii- ja rahavõitudega, vaid ka armastavate sõprade ja pere olemasoluga ja muude saavutustega elus. August Kitzberg on kas teadlikult või puhtjuhuslikult oma kahele sisult täiesti erinevale draamale ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" ühe seose loonud, kui mitte rohkem. Eks kõik inimesed kogevad kord seda tunnet armuda ja armastada ning kallimaga koos olles unustatakse kõik halb. Kõik on hästi kuni hetkeni, mil tekib juurde kolmas osaline. Keegi, kes suurest armukadedusest ja vihkamisest teise osapoole vastu suurehäälselt vihanooli ja pilkeid loobib. See on suureks proovikiviks armastajatele, kuid kui tunne on suur ja tugev, siis jäetakse ka see halb kogemus koos seljataha. ,,Libahundis" kahjuks nii ei läinud. Margus oli kõigest 14-aastane, kui talle noore kasuõe Mari kõrvale tuli veel teinegi. Tema
Billy -Jacopi isa ja Charlie kauaaegne sõber Jacob- temast saab Bella väga hea sõber Renee- Bella ema James- vampiir, kes ründab Bellat Edwardi perekond : Emmet Cullen,Rosalie Cullen, Jasper Cullen, Alice Cullen, Esme Cullen, Doktor Cullen Põhiprobleemid- Algusel on probleemiks Bellal kohanemine ja mõistmatus miks Edward teda eirab. Raamatu keskel muutub põhiprobleemiks, Bella kaitsmine vampiir Jamesi eest. Teose sõnum- Armuda võime ükskõik kellesse, kuid armastada kedagi, kes ei ole meie moodi ja pole see kelleks me peame, siis peame kas sellega leppima või mitte, ja kui me leppime, siis peame võtma teda sellisena nagu ta on ja koos olla temaga on juba oma moodi kunst. Mõtted- Kuna see raamat oli ulme, siis tekitas küsimusi see, et kuidas ikkagi vampiirid hakkama saavad ja kuidas suudavad nad meie keskel elada. Mulle meeldis see raamat paar aastat tagasi väga, kuid nüüd olen sellisest
otsustab ta nõusta pakkumisega ja müüa oma armastust. Ta mõtles ainult rahadest. Aga pärast ta saab aru,et on tehtud viga ja püüab muuta/vahetada kõike... Kuidas muutub Laura? Missugused tunned ja mõtted tal on? Kui hakkata mõelda Laura poolt, siis võib märgata, et tema jaoks ka raha oli tähtis, aga ta ei tahtnud oma suhted noormehega tükideks rebima. Nagu Rolandiga muutub raha ka teda. Võib olla selle pärast, et Laura oskas armastada ja tema armastus oli tugevam, kui raha tahtmine. Ta ei muutunud nii palju nagu Roland ja tema peas sündis väga kaval plaan,kuidas saada raha endale ja säilitama oma armastust... Mis tegi raha kunstnikuga? Kunstnik, mille nimi oli Osvald oli natukene hull. Ta tahab endale kõike. Ta hakkab valetada selleks, et täitä oma soove. Tema soovid olid saada kõige õnnelikkumaks, leida endale hea naist, saada palju raha... Kui ta sai raha nad muutsid teda. Filmis on
2. Igal inimesel on õigus oma mõtlemisele ,tegemistele jne. 3. Otse edasi ei sa kuigi kaugele minna. 4. Õige sõber on see kelle peale arvuliste näitajate tead ja tunned ta huvisi ja tegevusi. 5. Kontrolli oma tegusid, kunas mida sobilik teha on. 6. Inimene armastab üksi olla tavaliselt kui tal on vaja mingi probleemi üle mõtiskleda. 7. Igal ühel on midagi ainulaadset, ennast peab oskama kaitsta. 8. Algul ei osata armastada. 9. Armastus teeb vahel haiget. 10. Kui sa annad käsu, siis peab see olema mõistlik. Igalt ühelt tuleb nõuda mõistlikult mõistlikke asju. 11. Inimene kes on kõrgendatud enesehinnanguga ei märka teist enda kõrval. 12. Tal on häbi ,et ta joob koguaeg. Inimene joob ,et tõsta enda enesehinnangut ja väärikust. 13. Ei ole mõtet asju omada, kui sa ei saa seda omada. 14
Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal.
andestavad, aga ei unusta. · Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. · Vähestele on antud, mõnele pole üldse antud ja need kellele on liiga palju antud on õnnetud. · Sisemine ilu on välisest tähtsam, aga ainult juhul, kui see välja paistab. · Me sobime nagu särk ja perse. Huvitav, kumb mina olen? · Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada. · Igaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda. · Iga inimese mälu on tema erakirjandus . · Sõda on kõikide asjade lisa. · Kõik, mida saab raha eest osta on odav. · Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini. · Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali. · Tahaks sulle kättemaksta , aga ei suuda
Armastus on meile väga vajalik, aga kust seda leida, kui seda ei ole. Armastust ei saa kusagilt võtta ja ta ei teki ka iseenesest nagu näljatunne. Armastus tuleb ara teenida. Armastuse tekkemehhanismi on hästi selgitanud A.- H. Tammsaare: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Tõepoolest, ema teeb oma lapse heaks rohkem kui laps ema heaks ja ema armastab last rohkem kui laps ema. Sama on õige ka õpetaja puhul. Õpetaja ei saa eriti armastada õpilasi, keda ta esimest korda näeb. Õpetaja hakkab õpilasi armastama siis, kui ta nende arendamiseks tõsiselt vaeva on näinud. Armastus õpilaste vastu kuju- neb õppeprotsessis pikkamööda. Ta kujuneb seda tugevamaks, mida rohkem me õpilasega vaeva oleme näinud. Kui me näeme õpilases põhiliselt puudusi, ei ole me selle õpilase kasvatamist veel jõudnud südamega ette võtta. Õpetaja armastus õpilase vastu on vajalik, aga sellega ei tohi ka liialdada.
"Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." "Otsige iseendas ja te leiate kõik!" "Parim kättemaks vihale on NAER!" Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." (R. Emerson) Armastada tähendab riskida jääda vastuarmastuseta. Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida. Kes millegagi ei riski ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama. MUL ON KEEGI, KELLE NIMEL OLEN VALMIS KÕIGILE KINDLA EI ÜTLEMA! *Kui Sa ütled: Ma armastan Sind, mõtle seda tõsiselt. * Usu armastusse esimesest silmapilgust. * Ära naera teiste unistuste üle. *Naised andestavad, aga ei un...
suurest tänust abielluda. Tegelikult ei olnud Agnés ka nii väga harimatu kui Arnolphe soovis, ta oli nimelt kirjutama õppinud ja sel moel sai ta oma armastatule Horace`le kirjutada. Horace usaldab Arnolphe`i täielikult ning räägib talle kõigest. Arnolphe`le on see täielik piin, kui ta peab kuulama kõiki Horace`i plaane, kuidas Agnési rumalat hooldajat üle võiks kavaldada, kuna ta ise ongi see ,,rumal hooldaja". Agnés ei saa aru, miks ei tohi ta Horace armastada ning temaga abielluda. Kuna Agnés on Arnolphe`ga abiellumise vastu, otsustab too ta kloostrisse panna. Agnési ja Horace´i õnneks tulevad Horace`i isa Oronte, Chrysalde ja Enrique, kes asja täielikult nende kasuks pööravad. Tuli nimelt välja, et Enrique on abielus Chrysalde`i õega ja nende ainuke laps ongi Agnés. Oronte soovib, et Agnés tema poja Horace`ga abielluks. Lõpp on noorte jaoks õnnelik.
ja usaldus. "Hamletis" ei olnud perekonda ja neil ei olnud ka õnne. Claudius, kes krooniti Taanimaa kuningaks, tappis oma venna ja võrgutas tema naise Gertrudi, kes oli Taanimaa kuninganna ja Hamleti ema. Tegu saab alati tasutud ja nii sai ka vana kuninga mõrv. Hamleti isa vaim ilmutas end pojale ja käskis tal teo eest kätte maksta Hamletile saigi see kohustuseks, sest ta armastas oma isa väga ning ta tappis Claudiuse. Armastus mängib elus tähtsat rolli. Armastada ja olla armastatud tunne, mida tunnevad ainult vähesed. Raamatus "Romeo ja Julia" leidsid üksteist kaks noort ja armusid esimesest silmapilgust. Sellest hoolimata, et nende perekonnad olid vaenujalal, suutsid nad ületada kõik takistused mis neile ette sattusid. Mida rohkem nende takistusi, seda kuumem oli armastus. Armastus on tõeline siis kui valitseb vabadus, võrdsus ja austus ega ole seotud alistumise, hirmu ega sundusega.
Ega Therese isegi sellele väga vastu pole. Ühel õhtul lähevad nad kolmekesi õhtusöögile ning enne seda paadiga sõitma, kus laurent Camille'i vette lükkab ning noormees upub, kuid jõuab veel enne hammustada Laurenti kaelast tüki. Noored suutsid selle kõik ära selgitada, ise sellest puhtana pääsedes ning jättes mulje, nagu oleks Camille'i uppumine olnud õnnetu juhus lihtsalt. Nad arvasid, et nüüd on kõik ning nad võivad edasi õnnelikult teineteist armastada, kuid see oli vaid algus. Haav Laurenti kaelal tuletas uppunut pidevalt meelde, ning oli kogu aeg kui uus. Camille hakkas noori kummitama ning nad ei saanud öösiti magada. Nad arvasid, et kui abielluvad, saab kõik korras olema. Nad hakkasid plaanitsema, kuidas teha nii, et neile ise seda võimalust pakkuda ning Therese hakkas jälle masetsema, mistõttu proua Raquin arvas, et tal oleks meest vaja ning kuna ta ei olnud nõus kellegi võõraga, läkski loosi Laurent. Kuid ka abielu ei aidanud
Contra · Üks järelemõtlematu Jehoova tunnistaja ütles: ,,Jumal on kindlasti olemas, sest piiblis on nii kirjas ning piibel on kindlasti otsast otsani sulatõsi, sest jumal ise on selle kirjutanud"( Loomulikult...2007. Loomulikult on jumal olemas!.- http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?t=110&postorder=asc&start=20.20.12.2007). · Walter Kasper: ,,Ainult siis, kui Jumal on, on võimalik uskuda, et elul ja maailmal on mõte. Sellise usuta ei saa keegi elada, armastada ja tööd teha. Seepärast on otsustamine Jumala kasuks otsustamine ka inimese kasuks. Kui aga Jumal oleks surnud, oleks viimselt inimenegi surnud. Seepärast on inimesel lootus, et Jumal elab ( Kasper,K.2007.Jumal kui persoon. http://www.johannes.ee/tekstid/kasper.pdf. 20.12.2007 )." · Ma tean, et Jumal on olemas! Ma palvetan, kui mul on vaja. Kui ma kardan, siis ma palvetan, kui mul on mure, siis ma palvetan. Uskuge või mitte, aga probleemid lahenevad!
Luulekogumik markeerib liikumist varasemalt loomingujärgult hilisemate ja viimse poole. Kuna ,,Väikese luuleraamatu" eesmärk on kokku koguda vaid varem ilmunud tekste, on valik tehtud kahe eelmise luulekogu põhjal ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ja ,,Luule". Luulekogu väikese formaadi tõttu on osade värsiridade trükipilt originaalist erinev. "Alliksaar armastusest" Naine kui nukk. Õrn, graatsiline ja malbe olevus. Palju looduse motiive. ,,Et elu armastada, peab armu elustama." (Artus Alliksaar) ,,Viimne tõeline romantik meie jahedas kliimas." (Paul Eerik Rummo) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.
Kõige humoorikam tegelane oli Florence Wyler, tema iroonia ja sarkasm naerutas publikut. Tal oli alati oma arvamus, kuigi see oli päris tihti kriitiline ja ta üritas pidevalt teisi endaga nõustuma saada. Samas oli huvitav tegelane Ginnie Stevens. Tema oli see, kes tõi kaaslastes välja varjatud küljed ja unustatud iseloomuomadused. Tema juuresolek pani teisi mõistma erinevaid asju, mis ammuilma unustatud olid. Näiteks, et armastada tuleb kirega ja ka seda, et tulemusest on palju olulisem see teekond, mis inimese tulemuseni viib. Näidend oli väga hea ja õpetlik. Näidates, et probleemidele lahenduste leidmine on peamiselt kinni meis enestes ning kõige parem on elu võtta huumoriga. Ülesehitus oli loogiline. Üks sündmus viis teiseni ja arusaamatuid kohti näidendis ei esinenud. Lavakujundus oli hea, aga oleks olnud põnevam siis, kui see oleks vahepeal muutunud.
Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, tahtmist ennast maksma panna. Kui ei leita alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis hakkavad segama adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega. Sel eluperioodil sisendataksegi endale üksindus tunnet. Kuulus psühhoanalüütik Freud leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse, nad ei julge elu nautida, rõõmustada ja rõõmu pakkuda, armastada, vabad olla. Nii surutakse oma eluterve energia alla ning see väärastub. Moondub hirmuks ja ängistuseks, agressiooniks, põhjustab raskeid hingelisi läbielamisi. Sellised tunded valdavad inimesi tahtest tahtmata teatud eluetapil. Leina tuntakse kas lihtsalt katki läinud nuku puhul või mõne kalli inimese lahkumise üle. Paratamatus, millega tuleb võidelda ja vastamisi seista, tõestades, et üksindus ei ole tugevam kui maine elu ise.
Kas püüda maksimaalselt kohandudes leida endale uus kogukond või säilitada oma nägu ja identiteet? Kuidas on aga lugu järgmise põlvkonnaga - kui palju nad vajavad oma juuri? Osaliselt samu kirvendusi elavad üle Eesti muulased. Eestile on kombeks oma muresid teisiti lahendada kui mõnedele teistele võimsaks peetud riikidele kohane. Poliitikalehes ,,Kesknädal" juhib Anton Jõks tähelepanu sellele, et ei tasuks kohe armastada Ameerikat ja abielluda Euroopaga. Oleme võimelised hakkama saama ka omaenese tarkusega laulev revolutsioon, Rahvarinne, Balti kett, veretu Vabariigi taastamine. Oleme saavutanud vabaduse, millest eestlased on unistanud. Oleme jõudnud selleni väiksemate inimohvritega kui paljud teised. Äkki ei olegi parim võimalik valik populaarseim, vaid eraklik mõte osutub sootuks geniaalsemaks? Eesti inimesed on üldiselt mõttelaadilt ikka sarnased, see hoiab suuremad sisetülid ära.
pürgib eneseteostuse poole, on oma olemuselt hea jne. Tunnusjoonte teooria pooldajad arvavad et isiksuse olemus on pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Psühhopatoloogia on teadus psüühikahäiretest Sellega tegeleb psühholoogia ja psühhiaatria. Ebanormaalne käitumine: · Harva esinev · Konteksti mittekuuluv · Teistele kannatusi põhjustav · Endale kannatusi põhjustav Freud: ,,Normaalne inimene suudab armastada ja töötada" Isiksus Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisidega indiviid Isiksuse teooriad Eysenck'i järgi: Introvertne · Tagasihoidlik · Kinnine · Sisemaailma pöördunud · Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased · Usaldusväärne Ekstravertne · Pöördunud välismaailma poole · Suhtleja · Seltsiv · Palju sõpru · Teda ei saa alati usaldada sest võib kogemata välja rääkida
hull simpans kes jõi, laamendas ja tundus isegi ohtlik. Kuid nagu enamus juhtudel, said ka selles majas uued kombed koduseks. Need ei pruukind küll meeldida, aga vähemalt oli mingi üldpilt, mis polnud enam võõras. Novellis ,,Inimese vari" oli peamiseks kujundiks see, et oluline on, et tunneksid ennast vajalikuna. Naisel polnud lõppkokkuvõttes oluline, kas ta hoolitses oma poja või kellegi võõra eest peaasi, et ta sai tunda ennast vajalikuna. Tal oli kelle eest hoolitseda ja keda armastada. Kõik need novellid olid omamoodi, kõik nad lõppesid kurvalt ja oli tunda masenduse hõngu nagu teistelgi autoritel ja lugudel olid ka sellel sügavamõttelised ideed. Iseasi, kas neist aru saad.
Ta kukub läbi oma esimesel meditiinilises eksmis ja saab vaevu teisejärguliseks maa arstiks. Peagi sureb ka tema lesest ema kes jätab talle päranduseks oodatust vähem raha. Hiljem armub Charly oma patsiendi tütresse, Emmasse ning mõne aja möödudes otsustavad nad abielluda. Pärast suurt pulma asusid nad elama Tosteisse. Esialgu oli nende abielu pealtnäha õnnelik, Emmal oli abikaasa kes oli edukas ja tunnustatud nende väikeses kodulinnas. Kuid Emma tahab enamat, ta ei suuda Charlsi armastada nii nagu mees teda armastab. Ta ihkab romantikat, meelitusi ja meest, kelle vastu ka temal tunded oleks. Kui Emma väiksena kloostris elas unistas ta suurest armastusest ja õnnelikust abielust mis oleks lahenduseks kõigile tema probleemidele. Hiljem kui ta ilmub jõuka aadliku koju ekstraavagantsele ballile, hakkab ta üha enam unistama suurejoonelisest elust. Kui ta hakkab võrdlema oma unistusi ja üksluist külaelu, satub ta sügavasse depressiooni
tule vastu ühtki takistust ega ebameeldivust. Madame Bovary teekond oli pikk ja vägagi keeruline. Ideaali otsides ning selleni püüeldes pidi ta tihti alla vanduma ja tagasi pöörduma ikka oma argiellu, kus ootas teda Charles. Emma ideaal muutus enne surma ning ta mõistis, et see kauaotsitud ideaal oli tegelikult tal koguaeg olemas olnud, kuid ta ei märganud seda ning osanud sellele vastata. Ta sai aru, et Charlesi näol oli tema elus mees, keda armastada ja kes Emmat palavikuliselt vastu armastas. Ent Emma leidis selle liiga hilja ja kahetses, et oli oma õnne, mis oli käeulatuses kogu elu, lihtsalt minema lasknud. Ideaalid on meil kõigil erinevad, samuti on erinev see, kas me nendeni jõuame ja kuidas. Emma jõudis ideaalini aga natuke liiga hilja. Ta leidis oma õnne olles ise samal ajal suremas. Naise saatus oli kurb aga võibolla tuleks sellele vaadata kui kättemaksule eelneva pärast kui Emma hülgas oma mehe armastuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
