Mida ütleb "Romeo ja Julia" tänapäeva noorele lugejale? William Shakespeari näidend "Romeo ja Julia" jutustab kahest noorest, kes esimesel kohtumisel üksteisesse armusid. Suurest tahtest koos olemine tekitas noortes segadust, ning läbimõtlematud plaanid viisid noored hukka. Mind kui noort lugejat pani näidend noorte ja nende vanemate vaheliste armusuhete üle mõtlema. Mina kui tänapäeva noor mõtlen, et armusuhted peaksid algama noorest saadik ning kestma kuni surmani. Tänapäeval on noori, kes armuvad omavahel, kuid lähevad paar aasta jooksul lahku ning noori, kes armuvad esimesest silmapilgust ja jäävad kokku mitmeks aastaks. Mina arvan, et teos kõnetab rohkem tüdrukuid, kui poisse, sest poisid soovivad tütarlapsi ära kasutada, kuid neiud soovivad pikaaegset armusuhet ning kooselu, kuid tänapäeval pole kõik noored valmis minema armastusega hauda, nagu läks Romeo Julia pärast. Kindlasti on noori, kes ei saa aru armastusest kui esimese...
minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse kuhu tahtis Kusti sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siiski pääses Kusta teisest kohast sisse. Lõpuks tuli Maali välja. Kusta oli vihane ning küsis, et kas ta on mingi poisike, kellega mängida. Nad jalutasid kodu poole. Maali rääkis, et ta armastab teda, kuid mehed ei pidavat oskama armastada. Kusta saatis Maali koju. Mõlemad jäid magama. Põhjenda,kas novell on avatud või suletud Tegu on avatud novelliga, sest lõpp ei tule ootamatu, vaid lugeja saab ise otsustada, kuidas novell lõpeb. Maali mõtles: ,,Miks ei peaks ta koksima pere-Marit ühes Kaarnurme taluga?" Kelle vaatenurgast novell on kirjutatud? Novell on kirjutatud mõlema peategelase vaatenurgast Kusta ja Maali vaatenurgast, sest põhjalikult on kirjeldatud mõlema tegelase mõttekäike.
tehnoloogia areneb, peab ka inimene arenema ja sellega nad muutuvad. Näiteks võib tuua rahvariide mida vanasti kanti ja austati, kuid nüüd on see unustatud kuskile kapi nurki ja harva võib näha seda inimese seljas, välja arvatud mõnedel pühadel. Rahvustunne on samuti paljudel kadunud. Inimesi ei huvita, kust nad pärinevad või kust on tulnud, sest praegu nad on kuskil kohal ja neile meeldib see. Inimesed võivad armastada isamaad, kuid rahvustundest jääb puudu. Eestimaa pole väga suur maa, kuid see on koduks paljudele eestlastele ja lisaks ka teisele inimestele võõrriikidest. Iga aasta jääb eestlasi millegi pärast vähemaks, kuigi maailmas populatsioon tõuseb ja sellest on raske aru saada, sest eestlasi peaks ka juurde tulema. Surra võib palju, kuid ikkagi peab rohkem sündima. Eesti keelt võivad osata paljud, kuid lojaalsusest jääb puudu
Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esialgu oli tähtis tekst, mida ilmestas muusika. 17. sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud. Et ooperi juured ulatuvad kaugele sajandite taha, siis peab selles olema midagi sõnadega seletamatut, mis paneb lavastajaid ikka ja jälle lavale tooma samasid etendusi. Ikka ja jälle täidavad pealtvaatajad saalid ja ooperimajad. Asjatundjate arvates on ooperit on kerge armastada, sest ta on nii ilus ja tundeid täis. Ooperis tulevat end lihtsalt vabaks lasta ja kõik see muusika, täis emotsioone, mida pakutakse, vastu võtta. Essee pealkirjas olev küsimus paneb mind mõtlema ooperi olemusele nii sisult kui vormilt. Parim viis end sellega ääri-veeri siduda on kodused Saaremaa Ooperipäevad. Eeloleva aasta kultuuri tippsündmus meie saarel toimub juba 16. korda ja kuuldavasti pole kunagi pealtvaatajate vähesuse üle kurdetud.
Õppis halvasti, vahetas pidevalt koole. Hiljem läks õppima arhitektiks. Abiellus ning kolis dublinisse, pärast lahutust kolis Ameerikasse New Yorki. Kõrvaltegelased on Ammu-kaksikute ema, Väikseke Kochamma- nende vanaema, Sofija-mol-kaksikute surnud nõbu, Pappacci- kaksikute vanaisa. Tegelase on usutavad ja väga reaalsed, nende käitumine ja riietumisstiil on iseloomulik india rahvale. 5. Põhirõhk on küsimusel, keda ja kuidas armastada tohib. Nende pere onud said isadeks emad - armukesteks ja nõod surid kirstus. Nende pere mõeldamatu sai mõeldavaks ja võimatu juhtus tegelikult. Taolised probleemid on Indias tänapäevalgi, ning on aktuaalsed teatud piirkondades, eks neid mingil viisil püütakse lahendada, kuid paraku karm reaalsus mis ümbritseb neid arengumaa inimesi eriti ei muutu. Naisi antakse mehele, koos kaasavaraga. 6
raha. Mis on tõeline kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab? Kokkuvõttes on see ikkagi väga hea raamat. Kohati silmipimestavalt ilus, kohati väga armas ja kohati karmilt reaalne. Oluline polegi niivõrd raamat, sest see on pelgalt paber, trükimust ja kaaned. Oluline on lugu ja selles raamatus on see olemas. See on haarav, liikuv ja hästi kirja pandud. Teose sõnum Raamat pani mind mõtlema, et kui sellisel ajal oli võimalik armastada ja olla armastatud siis, mida me tänapäeval hädaldame? Praegused "mured" tunduvad nii lihtsad ja väljamõeldud. Tol ajal tuli piire ületada, valetada ja varastada, et ellu jääda ning siiski elati ja armastati. Ja miks tänapäeval kõike nii iseenesestmõistetavana võetakse? Justkui me peaks saama kõik ilma vaeva nägemata. Inimesed ei taipa, et kõik ei pruugigi armastust leida ja kui oled selle leidnud, tuleks ka seda hoida. Kasutatud allikad http://www.google.ee http://et
Nii et inimesed peaksid teadma seda ja on aeg iga ühel ja siis leidsin ka vastuse, mis on aeg: Igal asjal oma aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all. aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg sikutama istutatud. Aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida. aeg hüljata kivid, ja aeg et koguda kive kokku, aeg omaks, ja aega hoiduda omaks. aeg saada, ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg visata. aeg rebima, ja aeg õmmelda, aeg vakka, ja aeg rääkida. aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõda ja aeg rahu. Ma näen selles tekstis paljude momentide avamine, mis on väga olulised verstapostid põlvkondadel. Ja nii see on filosoofia, vaid pigem tava põhjendused ja selgevaid asju ja igasuguseid modelle, mis toimub planeedil Maal. See tekst aitab avastada teiste poliitikute ja teaduste erinevad küljed ja paneb mõtlema. Ma näen, et inimestel on alati valik, mis viisil ta liigub ja kuidas oma elu ehitab.
Luuletused: ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Kodu" ,,Emasüda" Raamatud: 1866 ,,Vainulilled" 1867 ,,Emajõe ööbik" Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu: ,,Kevade and" on loodus luuletus, mis kirjeldab kevadet. Luuletus on kirjutatud vaimustavas meeleolus ja tohutus kevadeootuses. ,,Kaugelt koju tulles" isamaaline luuletus. Koidula kõneleb isamaa igatsusest ja mida tähendab kodumaa ja emakeel talle. ,,Oh armasta" armastus luule. Luuletuse peamõte seisneb selles, et tuleb armastada nii kaua, kui veel noorust on. Sõnadega tuleb ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me südamest head tahame. Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi: Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut luulet(,,Isamaa, usk, rahvas!", kui ka lõppriimilist(,,Palu andeks"). Enamasti on üks stroof 4(katrään) või 8 värssi pikk. Koidula kirjutas palju ballaade ja poeeme. Leian ja analüüsin erinevaid stiilikujundeid.
Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: “Sind armastada – seda ma enam ei saa. Sinuga elada – seda ma enam ei taha.”. DonJosé vihastas, tõmbas oma pussi välja. Ta tahtis et Carmen kardaks ja paluks armu kuid see naine oli deemon. Viimast korda küsis donJosé : “Tahad sa minuga jääda?” “Ei!Ei!Ei!” vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi
Pealmiselt armastavad mitmed üksteist, aga tegelikult on teisiti. See kõik on üsna keeruline. Üritan aru saada mis kõikide vahel toimub. Daisy ja Gatsby, on kunagine paar mis oli sellel ajal kui Jay oli veel sõjaväes. Sellest ajast saadik pole ta Daisyt unustanud, kuid Daisy abiellus varsti Tomiga. Gatsby teadis, mida Daisy tahtis mehest. See oli rikkus ja ühiskonnas kõrge positsioon, kõik mis Tomil olemas oli. See oli vaieldavalt üks Daisy peamisi põhjuseid miks Tomi armastada. See afäär, mis nende vahel tekib, on üsna ebatasane. Daisy on Gatsbyle suhteliselt kinnisideeks, kuid Daisy on edasi liikunud sellest, mis nende vahel kunagi oli. Daisy teab, et ei saa kunagi täita seda, mida Gatsby talt ootab, jätta Tom maha ja olla Gatsbyga. Ka kuuendas peatükis, Plaza stseenis ta ole õnnelik selle üle, et Gatsby ta valiku ette pani. Ükskõik kui palju Gatsby üritab, nende vaheline suhe pole kunagi enam see mis alguses oli.
Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: "Sind armastada seda ma enam ei saa. Sinuga elada seda ma enam ei taha.". DonJosé vihastas, tõmbas oma pussi välja. Ta tahtis et Carmen kardaks ja paluks armu kuid see naine oli deemon. Viimast korda küsis donJosé : "Tahad sa minuga jääda?" "Ei!Ei!Ei!" vastas Carmen. DonJosé lõi teda kaks korda, Carmen langes teisest hoobist, ilma ainsa karjeta. DonJosé jäi pikalt ta laiba juurde ning talle meenus kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ta ka tegi
Näiteks kui ühel või mõlemal abielupoolel on eelnev negatiivne abielukogemus. Milline abieluvorm on inimestele parim, see sõltub siiski isikutest endist. Selle määrab ära omavaheline usaldus. Mina isiklikult pole ei vabaabielu poolt ega ka mitte selle vastu. Abielu peaks olema osapooltel väga läbimõeldud ja seeditud otsus, et ei peaks seda hiljem kahetsema. Isiklikult arvan, et abielluma ei peaks selleks, et endile seadustega kohustusi peale panna; kui armastada, usaldada ja elada tervet pereelu, siis neid kohustusi täidetakse niigi. Abielu on pigem hiigelsuur kompliment mõlemale osapoolele see näitab, et soovitakse teineteisega selline oluline ja suur samm astuda. Diana Tamme
tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi. Eesti Vabariik on mitmeid raskeid aegu üle elanud, kuid siiski oleme oma sõltumatust suutnud hoida ning olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab. Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib kodu igatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, soe Eestimaa, meie kodumaa.
Vist polnudki tal kosta, Vist vaikis lootuseta Liiv on teadlik ka oma kodumaa-armastuse sügavusest, mida võib välja lugeda luuletusest ,,Mitte igaühele": Mitte igale õnneks ei antud selgesti näha, mitte kõigile õnneks ei antud selgesti kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga ... Luuletaja näeb isamaad valupilvedest kaetuna, võrdleb teda tormis võitleva laevaga, uinuva Kalevipojaga, kisendava lõuakoeraga jne. Ta astub välja oma õnnetu rahva ühendamiseks. Juhan Liiv on tõeline patrioot ka kodumaa rasketel aegadel. Loomingus kerkib esile ka eesti rahva hävimise kartus, mis annab tema isamaaluule kohati pessimistliku varjundi
annab rolliootuse. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seist ka raskustele. Vanemad annavad lapsele edasi rahvuskultuuriga seotud oskusi ja teadmisi. Siin on kandev roll eriti naisel, kes õpetab enamjaolt lapsi laulma, lugema, kirjutama, käsitööd tegema jne. Naispoole ülesanded on seotud võimega armastada, lapsi sünnitada ja kasvatada. Tema armastus teeb mehe tugevaks. Naisele on antud ka kannatus, mida laste kasvatamine nõuab. Mehe ülesanne on pakkuda kaitset ja turvatunnet perele ja kodule, anda terveid ja tugevaid järglasi. Väga tähtis on mehele ka eneseteostus ehk töö, ta tahab olla hinnatud ühiskonnaliige ja nautida oma töö tulemusi. Eneseteostuse puudumine viib mehi sagely masenusse ja allakäigule. 5 Kasutatud kirjandus http://www
kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all!" Tegelikult tundub nende kahe suhe võimatuna- nad on nii erinevad, neil on vähe ühist. Rohkem kui Joani kui inimest, armastas Ravic seda, kuidas naine ta end tundma pani- seda, kuidas ta hakkas jälle elama. Vastasel juhul poleks näitlejanna iseloomuvead või täpsemalt ta loomuomane glamuurilembus meest sugugi häirinud. Nende tüli Rivieras näitas, kuivõrd oli Ravicile tähtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. Joan lasi end meestel kanda. Joanil oli vaja kedagi, kes teda lõputult jumaldaks. Nii otsis ta ka Ravicilt tuge ja kaitset. Püüdes võimalikult kiirelt korvata kaotatud toetust Ravicilt , valis ta esimese ettejuhtuva.Ning siit alates läksidki nende teed nö lahku.Sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti leidis Joan uue mehe. Algul nõrga ja abivajaja naisena tundunu oli tegelikult Joan selle vastand
Õnnepalu ja Tammsaare ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks. Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui surmatungi, kuid erinevalt Tammsaarest ei leia ta seda. Naine kutsub armastuseks soojätkamise iha, mees oma väge kedagi vallutada. Armastada suudaks vaid tõeliselt mehelik (sic!) hermafrodiit. ,,Piiririigis" on selleks jutustuse tinglik adressaat Angelo. Aga teda pole vist olemas. Õnnepalu on hilisemaga tõestanud, et suudab kütkestavat teksti kirjutada igal juhul ja eimillestki. ,,Piiririik" jääb tema saledasse vormi suletud kreedoks, mida loodame, et ikka ja jälle mõni tüdruk mõnes ikka ja jälle Euroopa poole kihutavas rongis ikka ja jälle loeb: ,,Ma reedan oma õnnetu rassi ja müün tema sooja vere
Kuhu põgeneda iseenda eest? Inimese suurim traagika seisneb selles, et ta ei tunne iseennast, et ta on tihti iseenda psüühika ees otsekui tumeda mere ees. Ta püüab ennast leida, aga alati ei pruugi see õnnestuda. Lõpuks võib tekkida tüdimus. Inimese sisemaailmas on tekkinud kaos, mida on raske mõista ja millega on raske toime tulla. Sees valitseb tühjus. Tahaks justkui põgeneda enda eest. Chateaubriandi ,,Réne" on lugu melanhoolsest mehest, kes seisab samade probleemide ees. Inimese arengu väga tähtis etapp on tema lapsepõlv. Inimese esmased väärtushinnangud, iseloom ja maailmavaade saab alguse kodust. Réne oli õnnetu laps, sest tal ei olnud ema. Tema ema suri sünnitusel. Réne tundis enda süüd selles. Mingil määral tekitas seda ka viimase isa suhtumine. Tal puudus peaaegu igasugune huvi oma poja vastu. Ainuke, kes Rénel oli, oli tema õde Amélie, kes oli ühtlasi ka tema ainus mängukaaslane, kal...
Voltaire aga keeldus. Vastuolu tõttu võimudega sattuski ta siis 1726. aastal teist korda vanglasse. Aastal 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks. Elades Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis ja leides tunnustust määramisega Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks, pettus ta Friedrich II valgustuses. Peale seda ostis Voltaire lossi Sveitsi piiri lähedale. Nüüd elas ta oma mõttetera järgi: "Kui ollakse noor, tuleb armastada nagu pöörane, vanana tuleb aga töötada nagu kurat". Elu viimased kuud elas Voltaire Pariisis, kus ta 1778. aastal suri vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. Voltaire surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni.
oskab teha õigel ajal õiges kohas oma suu lahti, siis talle tihtipeale ulatatakse ka abikäsi. Eesti ühiskonnas valitseb naiste ja meeste ebavõrdsus. Aktsepteeritakse naiste ja ka meeste töid, kuid miks ei võiks teha mõni mees naistetööd või vastupidi? Mina arvan, et kui saaksin muuta Eestit arengut, tahaksin nõuda naiste ja meeste vahel võrdsust, et neid ei vaadelda nii nagu seda tehakse praegu. Rahvastik meie riigis on kirju. Meil pole sellist karmi reeglit, et eestlane et tohi armastada mõnda välismaalast, kes pole rahvuselt eestlane. Praegugi kajastub televisioonis saade, kus pole pandud piire armastusele. Igaühel on oma maitse ja mõttemaailm, milles ta elab. Eesti on riik, kust ei taha lahkuda jäägitult ka kõige suurema majanduskriisi või välismaalasest armastuse tõttu.
Armastuse võlu ja valu Meist igaüks saab tunda elus armastuse võlusid ja valusid. Igaüks armub meist kunagi ning siis saamegi me tundma just neid häid ja halbu külgi, mis kuuluvad armastuse juurde. Esimest korda me tunneme armastust sündides ja me saame ka seda vastu tunda oma ema ja isa vastu. Meie emad ja isad õpetavad meile põhitõdesid armastusest nad näitavad meile meie lapsepõlves kõiki võlusid, aga õpetavad ka et mitte kunagi ei tohi teha haiget inimesele keda sa armastad ja austad tõeliselt. Armuda võivad ka kaks vastassoost inimest, nad ei pea isegi tundma selle jaoks teineteist piisavalt, sest armastus on võimalik ka esimesest silmapilgust. Kui inimesed on oma vahel armunud, siis on kõik see nende teineteise jaoks nii hea, et nad võluvad teineteist veelgi. Kaks inimest tunnevad oma vahel mingit erilist sidet, neil on koos tore olla, nad usaldavad teineteist ning lõpuks võivad nad ka teineteisele...
Mehd ootavad ka naiselt võrdset osavõttu igapäevases kodutöödes, aga kui mehe tegemisi ei hinnata, siis on naise panus peaaegu mõttetu ning mehe jaoks tähtsusetu. Kui mees on eksinud, kimbatusesm kahetseb või tunneb häbi, siis vajab ta rohkem naise armastust. Kui mees on negatiivses seisundis, siis kohtle teda kui mööduvat tormi ning tõmbu lihstalt varju. Tunnete üleskirjutamine on oluline. (armastuskirjad) Tunnete kuulatmine, üleskirjutamine ning vebraalne väljendamine aitavad armastada! Veensuel kehtib moto: ,,Armastust ei paluta!" Kui naine ei palu tuge, arvab mees, et naine on seda küllap saanud. Mehelt ei tohi küsita nõutavalt. Ja kui paluta abi(ilusti), siis eeldage, et teda ei tule selleks veenda. Tuleb küsida lühidalt, ilusti ja otse. Nt:" Kas sa leiaksid pisut aega, et minuga vestelda?" mitte ,,Me peame rääkima" Mehed ütlevad palju meelsamini JAH siis, kui neil on vabadus öelda EI.
õnnelikult koos olla. Alguses võib tunduda, et kõik on hästi, kuid mõlemad neist tahavad olla vabad ja nn karja juhid ning lõpuks sööb üks teise lihtsalt välja. 7. Don Jose tapab Carmeni, sest ta ei suuda taluda seda, et Carmen ei taha enam temaga olla. Ta annab Carmenile valida, kas ta läheb temaga kaasa või surevad nad mõlemad. Carmen ütleb don Josele, et ta ei suuda teda enam armastada, mille peale don Jose ägestub ja pussitab Carmenit.
Mehel sai naisest villand ja otsustas teda südamesse pussitada. Leian, et Carmen oli selle igati ära teeninud, sest tunnetega mängimine ei ole naljaasi. Enim meeldiski mulle selle ooperi juures see, et see oli lihtne ja põnev. Seda vaadates jäi endalegi tunne, et olen samal hetkel Sevillas. Kuna mulle meeldivadki tavalised lihtsad sündmused, flirtimine jms, siis see oli minu arvates suurepärane ooper. Üks mõte, mis ooperi lõpus tekkis, on see, et kui kedagi tohutult armastada ja teine sulle suurt tähelepanu ei pööra, siis on mõttekam järgi anda. Kuna vesteldi prantsuse keeles (lisaks oli inglise ja eesti keeles tõlge, kuid suurt tähelepanu sellele ei pööranud), siis vahepeal ei saanud sõna otseses mõttes mitte kui midagi aru. Helilooja Georges Bizeti muusikast olen üsna hea arvamusel (ise ma sellist muusikat väga tihti ei kuula). Nii mõnedki ooperis esitatud teostest olid mulle tuttavad. Hiljem
Kuna kui inimene tahab endale suurt kogust raha, peab ta selle nimel ka rohkem tööd rabama ja veetma mitmeid tunde rohkem töö juures istudes. See tekitab ju omakorda juurde stressi, eraldab inimese pikemaks ajaks perest ja viimaseks vabaajaks võib saada inimesele töö juures olev kohvi paus. Siit saab teha ka järelduse, et raha on meile vajalik ainult siis, kui me ostame selle eest asju, mis on meile tõesti vajalikud. Selleks, et olla õnnelik, on vaja osata armastada ja mõelda, et kõik mis siin ilmas peitub on just täpselt nii nagu vaja. Võib päris kindlasti väita, et see on üks osa õnnest, sest kes meist ei oleks õnnelik, kui kõik oleks meie jaoks ideaalne ja just nii nagu meile meelepärane on. Et seda saavutada, on vaja inimesel endaga vaeva näha ja teha suurt tööd, sest õnnelikuks ei tee ju meid ainult see, mis on meil käega katsuda, vaid ka see, mis toimub meie sees. Et õnnelikuks saada, peab inimene selle eest terve elu tasuma
Mefistofeles. Viimane pärib cerega kinnitatud lepingu põhjal õpetlase hinge, kui see tunnistab end õnnelikuks. Mnefistofeles, nagu öeldud, on eitamise ja hävitamise kehastus, Fausti vastandpoolus. Kuid ometi ei suuda ta peatada elu jätkumist. Veel enam:eituse vaim peab möönma hea ja kurja koosesinemist. Lepingu osalistena on faust ja Mefistofeles vastakad paljus muuski: Faust rahuldamatu ja pulbitsev geenius, tundepingeline loomus, kes võib palavalt armastada, vihata, seejuures inimeste muredele osavõtlikuks jääded; Mefistofeles alati jäiselt kaalutlev, vaba kirgedest ja kahtlustest, inimest põlgav ja üksnes halba oletav. Mefistofelese repliigid sisaldavad alati valusat tõtt, mis ahel näivat talle endalegi haiget tegevat. Teineteist eitades lähevad Mefistofeles ja Faust omati viimasele ,,inimeste maailma" näitama. Leipzigis Auerbachi keldrites, kus toimub nõidmisstseen, püüab mefistofeles Fausti
Inimene, kes peab ennast vaeseks, ei pruugi seda alati olla teiste arvates. Pealtnäha vaene mees, kuid kes pakatab elutarkusest, heasoovlikusest ja soojusest, kes on isaks paarile rosinasilmsele tüdrukutirtsule, kes armastab oma naist - võib kadedaks teha nii mõnegi varaka ja üksildase mehe. Kuigi see mees ise oma rikkust ei tunneta on ta rikas kõrvaltvaataja silmis. Rikkus ja vaesus on vaataja silmades. Minu jaoks on tõeliseks rikkuseks armastus olla armastatud ja armastada. Armastus on lähedased inimesed, sõpradega veedetud õhtud, armastus võib olla hetk, pealtnäha tähtsusetu kommikarp, lemmikloom... Suurim rikkus minu jaoks on peale väsitavat tööpäeva kallistada oma naist; teha oma pojale pai, võtta ta põlvele istuma, et siis koos raamatut lugeda. Armastus võidab kõik materjaalsed mured. Pole suuremat rikkust kui armastus. Ärgem siis unustagem, mis on meie tõelised rikkused! Hoidkem ja armastagem oma lähedasi! Hoidkem loodust
Isiksuse seksuaalse arengu toetamine, Hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine, Riskikäitumise ennetamine. 1996.a. Inimeseõpetuse aine I-XII kl. koolide "Riiklikus õppekavas". Seksuaalsus ... ... Seksuaalsust ei saa võrdsustada seksuaalvahekorraga, seksuaalsus on palju enamat- energia, mis paneb otsima soojust, kontakti, lähedust, armastust. ... Tunnete kogemine, keha tundmaõppimine, lähedussuhte loomine Seksuaalsuse 4 dimensiooni Soojätkamine Armastus-soov kedagi armastada igal eluetapil, tema eest hoolitseda, olla ise armastatud Nauding- naudid elus kõike, mida ette võtad (õppimine, huviringid, töö jne) Sooidentiteet- enda tunnetamine mehe või naisena Soojätkamine- järglaste saamine Armastus- läbiv joon kogu elu, erinevatel eluetappidel erinev Nauding- nautida võib maailmas kõike, eeldus armastuse andmiseks ja vastuvõtmiseks Sooidentiteet- käitumisviis, mida ühiskonnas seostatakse mees- või naissooga
Saaremaa Ühisgümnaasium Karmel Pea VIIIb klass KUHU PÕGENEVAD HINGED? Referaat Kuressaare 2009 Käesolev referaat on kirjutatud filmi "Kuhu põgenevad hinged?" alusel, mis on valminud Exitfilmis 2007. aastal. Filmi rezissöör on Rainer Sarnet ja peategelased Ragne Veensalu Anni rollis, Lenna Kuurmaa, kes kehastab Mayat ja Andres Lõo, kes mängib Sethi. Film räägib kurval toonil kahe tüdruku iseseisvumisest ja armastuse avastamisest keskendudes eelkõige tegelaste salahirmudele ja lähedaste eest varjatuks jäävatele tunnetele. Inimestevahelistes suhetes halvaks peetavaid tundeid ei saa ületada enne, kui ei tunnista, et armukadedus, üksindustunne ja tähelepanuvajadus on lahutamatu osa inimloomusest. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis oma sõpradega pidutseda ja hängida. Ta käis kümnendas klassis ja õppis hästi. Ühel päeval sai Ann teada, et ta perre on oodata juurdekasvu väikese venna näo...
On minugi, isamaa. Ta tundis küll valu ja kannatust, kuid siiski armastas ta oma kodumaad ning pani selle järgnevatesse luuleridadesse: Mitte igaühele õnneks ei antud Selgesti näha, Mitte kõigile õnneks ei antud selgesti kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga. Liivi luuleridadest võib välja lugeda, et ta uskus eestlastesse ning Eestisse. Ta andis tolle aja inimestele lootust, et on tulemas helgemaid ja paremaid aegu. Ta uskus, et ükskord tuleb aeg, mil me oleme vabad. Kõigele halvale, mis sellel ajal oli, nägi Liiv siiski tunneli lõpus valgust, ta uskus, et elu siin väikesel maalapil läheb ükskord paremaks
Hilejem kui tuli venekolhoos võtsid nad maad ära mida nüüdseks tagastatud ei ole.Vahepeal tuli mu vanaisa Eestisse elama. Väga oluline oli elu ja lastekasvatus. Meie peres on väga oluline toime tulla elumuredega ja igajärgneva elupõlvkonnaga läheks kergemaks. Meile meedlib sugulastega suhelda,seepärast külastame oma lähedasi tihti ja ei saa ka ära unustada erinevaid üritusi. Väga palju pean tähtsaks,et kõiki oma lähedasi tuleb hoida ning neid armastada täpselt nii nagu nad on. Elus on väga tähis saavutada oma eesmärk ja selleks tuleb teha palju tööd,et sinna jõuda. Mitte kunagi tohi alla anda. Ole alati see kes ma olen,mitte ei lase kellegil ennast muuta. Ideaalset perekonda ei ole olemas,aga minu ideaalis näeb perekonna elu selline,et kõik arvestavad teineteisega,kõik armastavad teineteist,kõik austavad teineteist.
raudne tee. mu südant pelg: Aeg raputas aardeid mu ette. sinu ees oli kas püsib sirgena su kõrval häbis raudne tee. mu nõder selg? Raudsillal viskasin vette Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas ma punakorallidest su rebit rüüd. kee. Kui armastada sind -- siis kunas, kunas, Kõik mu aegade aarded on hallid. kui mitte nüüd? Jumet pole ka jumalatõel. Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund Veepõhjast vaid punakorallid on suureks puuks. vahel vilavad Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund. Emajõel. Mu hing jääb truuks.
Pärast vabanemist hakkab don Jose Carmeni abi salakaubavedajaks. Ka määrib ta oma käed verega. Põgeneb politsei eest jne. 11. Carmeni pärast sooritab don Jose õige mitu kuritööd. Kõigepealt juba valvurina, lasi ta müüri katkisest kohast, kus ta vahti pidas salakaubavedajad läbi. Edasi hakkas ta ise salakaubavedajaks. Ning lõpuks tappis don Jose Carmeni mehe ja hiljem ja Carmeni enda. 12. Carmen võlus don Josed oma tantsuga ja pilkudega. Carmen oskas armastada ning see meeldis mehele. Ta oli kirglik naine. Eriti meeldisid don Josele Carmeni jalad ja jasmiinilõhn. Mitte kellelgi polnud nii ilusaid jalgu kui Carmenil. 13. Carmen oli kena naine. Mitte küll ilu ideaal. Tal olid fantastiliselt inusad jalad. Ta oskas hästi riides käia vastavalt olukorrale. Ta oskas ka hästi maskeeruda. Ta tunded muutusid kiiresti. Kord armastas oma endist meest, siis armastas palavalt
olustikku parandada. Nad tahavad, et nende tegusid mäletataks. Faust oli ajalooline kuju, ta oli üks saksa humanistidest. Ta oli tegelikult legend saksa rahva seas. Ta oli andunud teadusejünger, kellele oli suureks probleemiks oma mõju teistele inimesele ja maailmale. Faust seadis endale kõrgeid eesmärke. Ta veendumuseks oli,et tähtis on endast maha jätta märk. Faust on ideedest tulvil geenius,kes võib palavalt armastada või vihata kuid seda tehes inimeste muredele osavõtlikuks jääda. Teda ajas vihale,see kuidas inimesed keskendusid ainult enda probleemidele ja ei näinud neist kaugemale. Üldjuhul Faustliku ellusuhtumisega inimesed peaksid teadma kuidas oma eesmärkide poole püüelda ja teevad seda vahendeid valimata. Seda tüüpi inimesed tulevad elust kindlasti võitjatena välja, kui neil muidugi õnnestub oma kõrge eesmärk saavutada. Neil on harjumus seada väga
Marmeladovite pere Inimese jaoks on pere ja lähedased kõige olulisem. Pere hoolib, hoiab kokku, kasvatab. aitab ja armastab, kui need funktsioonid puuduvad, tekivad probleemid. Inimesed ei mõista teineteist, nad ei oska aidata nii ennast kui ka teisi - pere laguneb. Semjon Zahharovitš Marmeladov vedas oma perekonna põhja, ta oli karjääriredelil ja ühiskonnas allakäinud alkohoolik. Ta oli kunagi lugupeetud riigiametnik, kes teenis nii palju, et oma perekonda üleval hoida. Kuid nüüd ei mõlkunud Semjoni mõttes midagi muud - ainult, kust saaks uue pudeli. Ta teadis, et ta veab alt nii ennast kui ka enda pere, kuid ta siiski ei suutnud lõpetada. Marmeladov armastas oma perekonda, kuid ikka ja jälle viis tee ta kõrtsu. Ma ei tunne Marmeladovile kaasa, sest tema pärast lagunes kogu pere, ta võttis oma tütrelt viimsegi raha, et alkoholi saada ja ta lasi oma haigel naisel teha kogu majapidamistööd, kõik mis ...
vanaeide! Siin lõin ma enda korraga maha, igaveseks!" Ehk siiski oleks võinud korralikult möelda, enne kui tegutsemiseks läks. Samas lihtsalt paigal istudes ja mitte midagi ette võttes ei muutu ka midagi. Niimoodi omaette nukrutses ja pelgalt unistas ka apteekri abikaasa. Ta oli väga õnnetu, sest mees ei väärtustanud teda. Kuuldes pealt võõraste ohvitseride juttu, elustus ta korraks. Võib- olla hakkas sees helkima mingi lootusetuleke, et ehk leiab ta kellegi, keda armastada ja kes ka vastu armastaks. Saatuslikuks sai ilmselt kellahelin, mille peale mees üles ärkas. Apteekri üleolevast käitumisest võib oletada, et naine on täielikult mehe mõju all ning ilma radikaalse tegutsemiseta sellest õnnetust situatsioonist väljapääsu ei ole. Tagasihoidlikumad inimesed ei julgegi ühtegi suuremat liigutust teha, sest pind jalge alt võib ju kiirelt kaduda. "Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees." (Paulo Coelho)
Oleksin ainult mina ja tuhat mõtet mu peas. Loomulikult poleks suhtlemine ainus, mis raskusi tekitaks. Olen kindel, et probleeme tekitaksid ka majapidamine ja muud igapäeva toimetused, mis üldjuhul pereliikmete vahel ära on jagatud. Mina pean perekonda vägagi oluliseks ja ei kujutaks oma elu ilma nendeta ette. On hea olla ümbritsetud inimestega, kes on üksteise jaoks alati olemas. Teadmine, et keegi hoolib, igatseb ja muretseb on ülioluline. Pere tuleb hoida, austada ja armastada. Rahvasuu ütleb: „Ühine rõõm – kahekordne rõõm, ühine mure – pool muret.“
Sest kuna sünnitamine on surematu ja igavene ja võib esineda ka surelikes, siis nõnda tuleb noor vana asemele. Surematuse aga ongi see, mis paneb meid oma järglasi armastama. Näite toob ta auahnusest, kus kõik tahavad olla kuulsad ja mainitud. Kehalt rasedad järgnevad oma naistele ja saavutavad surematuse oma laste kaudu. Hingelt rasedad aga loovad püsima jäävaid asju, nt luuletusi, kirjateoseid või seaduseid. Edasi räägib naine armastuse kõrgematest tasemetest. Armastada tuleks ainult ühte keha ning sünnitada justnimelt selles. Märgates aga, et ka teised kehad on sama ilusad, hakkab ta ka teisi kehi armastama. See viib selleni, et hakatakse keha ilu järjest tühisemaks pidama ning hinge ilu järjest rohkem tähtsustama. Järgnevalt tuleks inimene juhtida teadmiste ilu juurde. Jõudnud nii kaugele, märkame, et ilu eksisteerib igavesti. Ja ja kui sa lõpuks mõistad elu ennast, oledki jõudnud eesmärgini. See ongi armastuse õige tee
(R. Silverberg) *Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat tähendust sisaldab endas neljast tähest koosnev sõna TEMA. (V.Hugo) *Omnia vincit amor: et nos cedamus amori! (Armastus võidab kõik: alistugem meiegi armastusele) *Pilgud on esimesed armastuskirjad *Poiss: kas sa mulle oma MSN-i ei tahaks anda? tüdruk: ei poiss: miks? tüdruk: sest muidu distantseeruksid sa minust täielikult... *Iga kord kui armastatakse, on see esimene kord üldse armastada. ( Oscar Wilde) *Armastada, tähendab kannatada, mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Mida rohkem sa omaenese minast loobud, seda suurem ja tõelisem on sinu armastus. (L. Feuerbach) *Armastus on kõige suurem vägivallatseja: ta tahab endale kas kõike või mitte midagi. *Armastus suudab loota seal, kus mõistus heidaks meelt. (G. Lyttelton) *Ainult üllad hinged väärivad armastust. *Armasta naerdes, kuid ära naerdes armasta.
Mary ja Veeraga moodustavad romaani peatükkide süzeelise telje, ja just seal tõusevad esile tema iseloomu kõige pahelisemad jooned. Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. Võimalus haiget teha rõõmustab teda rohkem kui võimalus rõõmu valmistada. Kuigi kõigis naiskarakterites on midagi ühist- valmisolek tuua ohvreid, mõtleda teistele, mitte enesele, armastada teist, mitte iseennast. Petsorinil sellist võimet ei ole, sest ta on piiritult egotsentriline. Samuti ilmnevad tema omadused tema karakteri kõrvutamisel nende tegelastega, kes nii või teisiti temaga sarnanevad. Petsorin möödub meie silme eest paljudes hinnangutes ja konfliktides, otsekui vaataks ta meile vastu paljudest peeglitest. Ükski neist iseloomustustest eraldi võttes ei suuda tema isiksust seletada. Isegi siis, kui Petsorin räägib iseendast, ei maksa arvata,
Analüüs Lugesin hiljuti armastusromaani nimega "Triumfikaar" (ilmus 1945), mis on kirjutatud Erich Maria Remarque'i (kodanikunimi Erich Paul Remark) poolt. Tegevus toimub umbes paar sajandit tagasi Prantsuse linnas Pariisis. Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani.
AUGUSTINUS. · Mida nimetas Augustinus ,,kurjuse kuristikuks", miks? Augustinus nimetas ,,kurjuse kuristiku" seksuaalsuse ja aistingu maailmaks, mis maalitakse lugejale ette väga värvirikkalt. Ta nimetab seda nii sellepärast, kuna lõbu saab tunda armastatu kehast, kui aga hinge poleks, siis ei saaks armastada. Mina arvan, et mingil määral on Augustinuse arvamus tõsi, kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet. Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna ,,kurjuse kuristikul" on ainult seksuaalsus ja aistingud, harmoonia ja hingeline tasakaal puuduvad. · Miks ja kuidas jõudis ta ristiusuni? Augustinuse otsinguid innustas põletav iha saavutada sisemine rahu. Ta ihaldas kindlustunnet ja tugevat jalgealust
enamjaolt on eluks olulisemad vajadused sarnased. Ilma toidu ja veeta ei oleks inimelu püsimine nii teoreetiliselt ega praktiliselt võimalik. See teeb inimese iseenda vangiks, kuna ta peab muretsema söögi, une ja ka järglaste tarvete pärast. Puhtast õhust ja armastusest ära juba ei ela. Eesti vanasõnagi ütleb: ,,Ainuke toit, mis toidab, on toit."On inimesi, kes vajavad enda kõrvale kedagi, kes temast hooliks või keda ta ise saaks aidata või armastada. Kui see tugiisik puudub, siis inimene ei saa tunda end täiesti vabana, pigem tunneb ta end vangina omaenese painava mõtte või tahte tõttu. Tihti otsustatakse teise inimese eest asjad ennem ära, kui tema arvamust küsitakse. Vanasti oli see rohkemalt levinud, kui tänapäeval. Juba Vanas-Roomas otsustasid kõrgemal seisuses asuvad inimesed, mida peavad tegema alamad. Mittekodanikud olid orjad, kodanikud aga pidid minema sõtta, kui kästi ja keegi ei küsinud nende arvamust.
erinevate maailmavaadete või religiooni eelistuste pärast palju vähem või ei kannatata üldse. Toetudes eelöeldule võib märgata, et kiriku roll keskaja ühiskonnas oli väga suur ja võimas. Paavst kui kirikupea ning kõik tema kaaskondlased mõjutasid nii lihtinimesi kui ka keisreid ja kuningaid, et suurendada oma võimu ja jõukust. Kahjuks aga ei seisne piibliõpetus kristlusest selles, et endale rikkust ja vara hankida, vaid Jumalat austada ja armastada. Jelizaveta Dokutsajeva
ARMASTUS ON TASAKAAL ANDMISE JA SAAMISE VAHEL Mis on armastus? Voltaire on armastuse kohta öelnud järgmist: ,,Päris kõhklemata nimetatakse armastuseks tuju, mis kestab vaid mõne päeva, suhet, milles puudub kiindumus, tunnet, millega ei kaasne lugupidamine, majasõbra teesklusi, jahedaks muutunud harjumust, romantilist fantaasiat, huvi, mis õige ruttu asendub vastumeelsusega: on olemas tuhat meelepettust, mida kõike nimetatakse armastuseks." (Voltaire 1986: 50) Iga inimene vajab armastust ja hoolivust, need oleksid justkui inimese põhivajadused, milleta inimkond siin maamunal ei eksisteeriks. Kui armastust on juba tuntud, siis tekib vajadus selle järele. Teades armastuse tunnet, soovitakse seda jagada ka teistega. Paljude inimeste elutee algab hetkega, mil ema või isa kannab sind süles, pakkudes sulle oma hell...
H. de Balzac "Isa Goriot"Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansionielanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kakskaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitteühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi,samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sestmida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E.de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetabRastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte.Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimatvõimalikku elu.Tähtsamad tegelased: Goriot, Vautrin, Vauquer,...
2. Mõtlemapanevaid karaktereid romantilistest kirjandusteostest Vaba aega on minu elus vähe, kuid kui mul õnnestub leida vaba õhtupoolik, meeldib mulle kõige rohkem ennast diivanile kerasse keerata ja midagi huvitavat lugeda. Möödunud talvel olen lugenud mitut romantilist kirjandusteost ja need on mulle meeldinud. Seda just sellepärast, et olen nende teoste lehekülgedelt leidnud huvitava saatusega inimesi ja hingehädade küüsis vaevlevaid karaktereid. Millised tegelased on mind mõtlema pannud ja miks? Romantilise kangelase iseloomu tunnused on vastuolulised, neis on nii negatiivseid külgi kui ka positiivseid. Tegelased väärtustavad armastust, sõprust ja vabadust, erinevad massist ning positiivsed tegelased on tihti idealiseeritud. Mehed on vaprad ja õilsad ning naised lummava välimusega, õrnad, uhked ja kindlameelsed. Merimee teoses ,,Carmen" võib kergelt ära tunda tegelase halva ja hea poole, nimelt Jose tapab oma kallima Carmen...
neid kodus ees ootab. Tihti jooksevad lapsed kodust ära ka majanduslike raskuste pärast või liiga vähese või rohke tähelepanu pärast. Kui laps tunneb, et ta on justkui piiratud siis ta tahab põgeneda. Kui ta ei tohi midagi teha ning igat tema sammu jälgitakse kullipilguga, siis laps vajab puhkust, rahu ning põgeneb oma kodust, kust ta saab olla vabam. Teiseks põhjuseks võib olla liiga vähene tähelepanu. Laps tunneb, et teda ei armastada ning läheb otsib armastust kuskil mujalt. Just oli uudistes lugu tüdrukust, kes kaotas oma elu, kuna perekonnas ei pööratud talle tähelepanu ning otsis armastust mujalt. Selliseid äärmuslikud olukorrad viivad lapsed traumani ning nad tahavad selle koledust eest põgeneda. Lapsed, kes on tänavalasteks saanud on mitmeid ning neid on kõigil oma lugu. Igal lapsel on oma põhjus miks nad on kodu hüljanud ning valinud tänavaelu. Kuskil pole õiget või valet põhjust,
sõber jne. Just sellepärast olen tahtnud ka endale õde. Kindlasti peaks minu unistuste perekonnas olema mees,kes oleks hell ja armastav isa nii oma lastele kui ka oma naisele, sest Jumal ei ole loonud naist ainult mingiks soki pesijaks.Mees peaks aitama oma naist nii kodus kui ka lastega toimetulekus.Mehe töö ei tohiks olla kuskil välismaal või kaugemal,sest muidu võivad tunded maha jahtuda.Minu unistuste perekonnas oleks mehe roll aidata oma naist, armastada ja kaitsta teda,olla lastele hea isa.Mees ei tohiks tarbida palju tubakatooteid ja alkholi.Hea oleks kui ta neid üldse ei tarbiks, kuna see annab lastele halba eeskuju.Kui minu mees neid tarbiks üle liia, siis ma ei vaatakski sellise mehe poole, sest mulle see ei meeldi. Naise ja mehe vahel ei tohiks olla palju tülisid,kui siis ainult mõned väiksemad arusaamatused, mis lepitakse peatselt.Mõlemad vanemad peavad lapsele pakkuma hellust,kuna laps vajab seda
sureb keegi meie jaoks eriline ja armas inimene, siis on tema surm raske, väga raske taluda. Mis siis, et iga päev sureb häid inimesi ja halbu inimesi ja igasuguseid meile tundmatuid inimesi. · Ma ei karda surra. Ma lihtsalt ei taha kohal olla, kui see minuga juhtub. · "Mõned räägivad, et elu peale surma pole olemas," ütles õpilane. "Kas tõesti?" ütles Meister. "Kas see pole kohutav -- surra ja mitte kunagi enam näha, kuulda, armastada, rõõmustada..." kurvastas õpilane. "Sa leiad, et see on kohutav? Aga enamik inimesi elab just nii juba enne surma," vastas Meister. · Surmal on eeliseid: voodisse sa jääda võid. Ükskõik kus juhtud viibima, surm tuuakse sul' tasuta · Võid valada pisaraid kurvastusest, et ta on lahkunud, või naeratada, rõõmustades selle üle, et ta üldse elas. · On öö ja päev, mu sõber, mõlemad on kaunid; päike, kuu ja tähed, mu sõber, samuti kaunid; kaunis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
