Mida tähendas olla moodne naine 20.sajandi algul? 20.sajandi alguseks loetakse aastaid 1900-1918, ehk aastad enne ja pärast Esimest maailmasõda. Sel ajal oli maailm muutumas ja oodati, mida uus sajand endaga kaasa tööb. Erinevates maailmanurkades hakkasid inimesed ja valitsused oma prioriteete ja tõekspidamisi ümber hindama. Alates Esimese maailmasõja algusest 28.juunist 1914 olid sõjas osalevad mehed sunnitud jätma maha perekonnad, mida hakkasid üleval pidama naised. Naised, kes vanade uskumuste järgi olid kodukanad, pidid hakkama avastama seda, mis asus neis endis. Üldiseks moesõnaks oli progress, mida ootasid eelkõige naised, sest neil tuli üles leida jõud ja panna see kasvama. Mida tähendas olla tol ajal moodne naine? Naiste osalemist täieväärtusliku liikmena avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et nais...
Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astmed. Vaid see tunnetab ilu, kes elab
c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b
Püütakse saada teadmisi eeskätt terviku kohta. Suunatud tervikule. IV) Võib seostada moraalsete hoiakutega, moraalsete hoiakute kogum. Sellest kasvanud välja eetika. Mida peetakse õigeks, mida vääraks. Filosoofia põhiprobleemid: Neid jagatakse kolmeks (kolm põhiprobleemide tasandit): I) Metafüüsiline tasand (meta e. millegi järel) Füüsikale järgnev. Tulnud mõiste on Aristootelese käsikirjade uurimisest. Füüsikale järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Aristoteles ütles, et kõige tähtsam on see, mis on. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Need probleemid on ontoloogilised probleemid ehk olemise probleemid. Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine. Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt
A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt poolt klassikalise mõtlsemise edasiarendamine mitmesugustes vooludes ja koolides, teisalt aga ka juba olemasoleva filosoofilise ainese kordamine. Seda pikka ajastut võime vaadelda kolmes ulatuslikus perioodis:
keelemuutusi , n eesli kirjakeele ärkamisajast tänapäevani.(ajalooline areng) Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Praktiline soltsiolingvistiga tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika , keelepoliitika küsimustega.(küsitlused) Makrolingvistika=mikrolingvistika 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Keeleteaduse alged India – Panini (umbes 400 eKr): Hiina sanskriti keele – konfutsianism (8.-5. saj eKr):keel on värssgrammatika (eelkõige korra looja fonoloogia ja morfoloogia)
Praktiline filosoofia · tegeleb küsimustega, mis kerkivad esile igapäevases elus; · ei jaga tegutsemisretsepte vaid selgitab mõisteid ja argumenteerib; · mõtestab küsimusi: mis on hea elu? mis on hüve ja pahe? mis on õnn? mis on õiglus? mis on südametunnistus? mis on kohus? mis on vabadus? mis motiveerib inimest moraalselt käituma? missugused moraalsed õigused peavad olema kõigile tagatud? Moraalifilosoofia suurkujud on Aristoteles (384 322 eKr) ja I. Kant (1724 1804) Vanakreeka filosoofid seostasid küsimuse miks olla eetiline inimese (isiksuse) vaimse tervise ja harmooniaga. Alates 18. 19. sajandist moraalifilosoofia tegeleb eelkõige tegude eetilise iseloomu üle otsustamisega. 20. sajandi 70-ndail 80-ndail aastal tähtsustub rakenduseetika. 20. sajandi lõpp 21. sajandi algus: rõhk asetub eetika tihedale seosele sotsiaalsete probleemidega. Moraali subjekt
Kõigil metallidel on elektrijuhtimise omadused Kuld on metall Kuld juhib elektrit M P Metall Elekter Kuld Metall Kuld Elekter Süllogism- Järeldus, mis saadakse kahest teiseteisest sõltumatult vastu võetud lause loogilisest kooskõlastamisest nim süllogismiks. Lihtkategoorilises süllogismis fikseeritakse kahe mõiste S ja P omavaheline suhe mõiste M kaudu. (2 esimest on eeldused) 1. Kõik filosoofid(M) on targad(P). Aristoteles on tark. M P Filosoofid Targad Aristoteles Filosoof Aristoteles Tark SÜLLOGISMIREEGLID 1.Süllogismis peab olema vähemalt 3 terminit. Kõik filosoofid on targad Aristoteles on filosoof. 2.Süllogismis ei tohi olla rohkem ega vähem kui 3 otsustust 3.Kesktermin peab vähemalt ühes eelduses omel täies mahus. Kõik eestlased on eurooplased Kõik tallinlased on eurooplased
Ta ei arutlenud selle üle, mis on täiuslikkus kommetes igal üksikjuhul. Aristotelese järgi aga tingib eetika ehk vooruseetika. Tähtis on omada õigeid tundeid, kalduvusi, emotsioone. Mitte ainult rääkida tõtt, pidada lubadusi jms vaid et ta ka naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. inimeste ja nende käitumise erinevus selle, et kõigi jaoks, kõikideks juhtudeks ja kõikideks aegadeks ei saa olla ühiseid reegleid. Aristoteles järgib Platoni mõtteid selles suhtes, et astub välja sofistide Teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Vooruseetika väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese vaadete vastu, kes pidasid moraalipõhimõtteid täiesti suhtelisteks. Nende järgi on eetiline hinnang suvaline ja ilma kindla aluseta. Aristoteles viitab eetikateostes küllalt sageli traditsioonilisele iseloomu kohta
Filosoofia all mõistame ka eetilisi norme, moraali. Eetika, kui teadus moraalist, on välja kasvanud filosoofiast. Filosoofia on tegelikult teatud mõttekäikude analüüs, mis analüüsib mõtteid ja väiteid. See on mõte mingist mõttest. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID Filosoofia põhiprobleeme liigitatakse kolmeks ehk on 3 tasandit: 1. Esimene tasand on seotud OLEMISE probleemiga. On olemas olemise õpetus ehk ontoloogia. Aristoteles- kõige tähtsam on see, mis on. Aristoteles on olemise probleemide kohta kirjutanud käsikirjad- füüsikale järgnev osa on metafüüsiline tasand, mis on seotud olemise probleemiga. ,,Meta"- millegi järel. Olemisprobleemidega seotud esimene küsimus on alge probleem- mis on alge? Millest kõik saab alguse, mis on ühine (arche kr k alge; principium lad k alge). Üldine alge termin on SUBSTANTS- mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid: 1
BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on range hierarhiline astmestik kogu mateeria jaoks, mis usuti jumala poolt määratud olevana. Astmestiku tipus asetseb Jumal ning riburada pidi järgnevatel astmetel inglid, deemonid, tähed, kuud, mees (omakorda jagatud hierarhiliselt), naine ..
vastuvõtlikkuse vahel. Esteetikat saab nimetada kunsti filosoofiaks, kuna filosoofia uurib fundamentaalseid küsimusi, esteetika aga, uurib ilu ja kunsti loomust. Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Hegel, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche. 8. Mida tähendab ilu defineerimine harmooniana? Tooge näiteid! (Plotinos ja Plaaton väljendasid ilu vormi ja vaimu harmoonia kaudu) Meie keha/näo on sümmeetriline, aga mõnikord see on ilus, mõnikord kole - see tähendab, et ilu sõltub mitte ainult sümmetriast, selle taga seisab midagi veel (hing)
kirjanduse ,,Odüsseia", Sappho- laul", Hisp. ,,Laul minu komöödia", Francesco Petrarca, olulised esimene naisluuletaja, Cidist", Saks. ,,Nibelungide Giovanni Boccaccio ,,Dekameron", autorid nende Sophokles ,,Kuningas laul", Vene. ,,Lugu Igori Martin Luther, Thomas More (tipp)teosed. Oidipus", Sokrates, Platon sõjaretkest". (,,Tristan ja ,,Utoopia", Francois Rabelais ,,Pidusöök", Aristoteles Isolde" keldi eepos.) ,,Gargantua ja Pantagruel", Miguel ,,Poeetika" Lood lustakast Robin de Cervantes ,,Teravmeelne Rooma: Vergilius ,,Aeneis", Hoodist. hidalgo don Quijote La Manchast", William Shakespeare ,,Hamlet",
1. Mõisted Teadus tegevus, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtu...
kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja rikastumist; Platon - Filosoof-idealist, kes töötas välja oma riigiteooria. P.arvates koosneb inimese hing kolmest osast: 1) mõistuslikkusest 2)kärsitusest ja 3) ihalusest ; Ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. P. Väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult üht liiki tööd ; Aristoteles - ei tunnistanud Platoni ideaalriiki, tema ideaaliks oli naturaalmajandusele lähedane majandussüsteem 12. Mis on olemuselt monopol? - turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid; tähistab samas ka turul üksi olevat ettevõtet, kellel puuduvad konkurendid (*oligopol turuvorm, kus väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid konkureerivad omavahel) 13
1 reegel Dfd=Dfn (definitsioon peab olema tasakaalus, st defineeriv pole liiga suur defineeri tava jaoks) 2 reegel Idem per idem seesama sellesama kaudu (tõlk). Defineeritavas ei tohi esineda defineerivat. Maailmas elab 7 miljardit inimest. Hiinlane- on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam. Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto. 3 reegel! Definitsioond ei tohi olla eitav, väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi olla eitavas vormis, kuna eitavalt edastatakse vähe informatsiooni. Eitavas vormis varjatakse sisu, ei edastata tunnuseid. Võõramaalane/mittekodanik- (on eitav mõiste) isik, kel puudub antud riigi kodakondsus. Punkt on matemaatiline suurus, millel puuduvad mõõtmed (Eukleides). Vale, kuna sees on eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon pea...
olemasolule Maa Maa pöörleb tunduvamalt kiiremini kui kaks eelmist planeeti (päikeseööpäev Merkuuril kestab 176 päeva ja Veenusel 117 päeva) Tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi Kuu on üks suuremaid kaaslasi päikesesüsteemis Kuu on Maa poole pööratud koguaeg ühe küljega teist külge pildistati esmakordselt 1959.aastal Kuul puudub magnetväli Maa ,,avastamise" ajalugu Pythagaros avastas 6.sajandil e.Kr, et Maa on kerakujuline Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid Esimene maailmakaart koostati 2. sajandil ning sellel oli kujutatud Lõuna-Euroopat, Põhja-Aafrikat ja osa Aasiast Alles 16.sajandil saadi aru, et Maa on ainult üks planeetidest Marss Marsil on läbipaistev atmosfäär ja hulgaliselt pinnadetaile Marsi kaaslased on Phobos ja Deimos Marsil vahelduvad aastaajad
3. Deus ex machina- lad. Jumal masinast. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, selle abil võis jumal taevast maale laskuda. 4. Theatron- vaatamispaik. Paiknes poolringis ümber orkestra. Kreeka Ehitati mäenõlvale, eredavärvilised rüüd, kõrged jalatsid(koturn), maskid, mehed, templi lähedal, etendused tasulised, megasuured teatrid, kohustuslik, peakatted, kutselised näitlejad Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles Rooma Lauskmaal, piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga, orkestrat polnud vaja koori lahkumiseks, lavapoodium, tõusvad pingiread, kahekorruseline sein, heal tasemel lavatehnika, dekoratsioonid, kostüümid, varikatused, puuviljamüüjad, lõhnadusid Caesar, Cicero, Vergilius
Draamaetendused andsid kreeklastele võimaluse avastada inimloomust ja jumalate olemust aga ka väljendada ühiskonnaelu ja poliitikat käsitlevaid seisukohti. Ateenast sai ka hariduselu ning intellektuaalsete vaidluste keskus, asutati koole ja õppeasutusi, kuhu tuldi õppima kõikjalt üle kogu Egeuse mere. Ateenas kujunes välja kaks filosoofilist koolkonda akadeemia ja lütseum -, mille eesotsas olid vastavalt Platon (427-347 eKr) ja Aristoteles (384-322 eKr).Nende kahe mõtleja tööd, mida on sajandite jooksul korduvalt uuesti tõlgitud, kujutavad enesest tänapäevalgi Lääne filosoofia alustalasid. Ateena ja Sparta vastasseis Vastupanu pärslaste sissetungile mõjutas kreeka ühiskonda tugevasti. Kreeka avalikkus mõistis väga hästi oma saavutuse tähtsust: purustades pärslased, säilitasid kreeklased oma tsivilisatsiooni. Ühist võitu tähistades võis nii mõnigi kreeklane esmakordselt tunnetada end kui osa ühtsest rahvast.
seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad halteere ikka veel käes , ning Philostratos ütleb, et halteerid aitavad hüppajal kindlalt maanduda. Lukianos suhtub halteeridesse selgelt nagu hüppe rakendamise vahenditesse: "Me treenime neid hüppama vajaduse korral üle kraavi või mõne muu takistuse, isegi hoides käes seatinast raskusi, mis on nii suured, kui nad suudavad käes hoida." Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta, ja pole tõenäoline, et ta oleks esitanud nii kategoorilise väite, kui tal poleks olnud kogemustest omandatud täpseid teadmisi. Antiikajast on teada kahe hüppe pikkus. Salamise lahingus ühte laeva käsutanud krotonlase Phayllose kohta ütleb epigramm" "Ta hüppas viis jalga üle viiekümne, kuid heitis ketast viis jalga alla saja." Selle epigrammi muistsed kommenteerijad informeerivad meid, et
eesmärgiks säilitada ühiskonnas nende aluseks olevaid kõlbelisi väärtusi, määrab käitumisnorme igapäevase elu olukordades. Rakenduslik eetika Rakenduslik eetika uurib era-probleeme ja taotluse moraalseid ideid ja põhimõtteid. Mis kuuluvad normatiivsesse eetikasse teatud olukordades mis on kõlblikud valikuga. Rakenduslik eetika tihedalt suhtleb sotsiaal-poliitiliste teaduste vastu. Eetika ajalugu Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba Vana- Kreekas. Sofistide, Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte- eetilistele mõistetele. Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid
Vasakukäeline laps peab tegutsema sünnipäraselt tugevama käega, siis on ta vasak käsi sama edukas kui paremakäelistel parem käsi. Tuntud vasakukäelisi inimesi: Julius Caesar, Leonardo da Vinci, Jeanne d´Arc, Napoleon, Michelangelo, Bob Dylan, David Bowie, Jimi Hendrix, Ludwig van Beethoven, Paul McCartney, Phil Collins, Ringo Starr, Wolfgang Amadeus Mozart, Ayrton Senna, Muhammed Ali, Albert Einstein, Aristoteles, Bill Gates, Isaac Newton, Neil Armstrong, George Bush, Fidel Castro, Elizabeth ll, Rajiv Gandhi, Napoleon lll, Pablo Picasso, Harry Truman, Mark Twain, Winston Churchill, Johann Wolfgang von Goethe, prints Charles, Bill Clinton, Pele, Tom Cruise, Nicole Kidman, John Lennon, … Vastandiks tuntud paremakäelisi, kellel oli taktiline mõtlemine väga hea (vastupidiselt vasakukäelistele): Hitler, Mussolini, Lenin, Baghwan (usumees Indias),
kasutatakse? 17. Keelelise mõjutamise vahendid · Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada · Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... · Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu · Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... · Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg · Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... · Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 18. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Hinnangulised verbid: · kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses (torises, kokutas)
http://www.eetika.ee/et/805728 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Annab nõu kuidas k äituda Selleks, et panna raamidesse lubatud ja lubamatud asjad. Seega võib tegelikult öelda, et eetikakoodeksi võivad vastu võtta sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus ükskõik, kas see on elukutse, töökoht või hobi ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu; juhtimistasandite vähendamisest ja vastutuse delegeerimisest tulenenud käitumuslike raamide kehtestamise tõttu; Kõrgemate struktuuride poolt e...
võtab ja edasi jookseb. Ta näeb, et paat ulbib keset järve ja ta tunneb end süüdi, et filosoof koju ei saa, sest paat on keset järve. Kodus kirjutab Sofie filosoofile kirja, kus vabandab paadi pärast ja kokkuleppe rikkumise eest. Uus küsimus on: ,,Kumb tuli enne, kas ,,ideeline" kana või päris kana?" Sofie saab uue kirja, kus Alberto ütleb, et ta pole vihane ning Sofie on õnnelik. Kiri räägib Aristotelesest. Aristoteles oli ka Platoni õpilane, vastupidiselt Platonile, uuris ta loodust, kasutades selleks oma meeli. Aristoteles uskus, et vorme, mille järgi kõik asjad on tehtud, reaalselt ei eksisteeri. Tema arvates on need vormid ainult ühised jooned, mis sama liiki asjad omavad. Ta uskus veel, et kõige reaalsem ongi see, mida me silmaga näeme, mitte see, mis meie hinges on. Kõik, mis on tulnud meie teadvusesse, on tulnud sinna läbi meelte. Aristoteles arvas, et kõikide asjadel on oma eesmärk
Põhjus on vastus küsimusele miks. Ainelised, materiaalsed, vormiv, võimalikkuse põhjus. Toimiv põhjus, lõpp-põhjus. Igasugune muutus eeldab asja, mis muutub. Aristotelese kategooriad Iga eeskujulik väide koosneb subjektist ja predikaadist. Subjekt on väljend, mis nimetab seda, millest on jutt. Predikaat väljendab seda, mida subjektist räägitakse. Platonil ei ole üksikud asjad tõsiolevad, vaid ainult ideede ebatäiuslikud kujutised. Rohkem tervele mõistusele apelleeriv Aristoteles kirjutab, et kõik peale esmaste substantside kas omistatakse neile predikaadina või sisaldub see neis. Kui pole esmaseid substantse, ei saa olla ka midagi muud. Iga substants on mingi see. Substantsi olemus põhjustab teatud omadusi. Kvantiteet- predikaadikategooria. Kvaliteet, relatiivid, koht, hetk, tegevus, tegevuse objektiks olemine, seisund, olukord. Aristotelese kategooriad näivad kehtivat üheaegselt nii keele, mõtlemise kui tegelikkuse kohta
alla 30 eKr (periood, mil kreeklased kultuuri- ja teaduskeskus. valitsesid Idamaade üle). Hellenism aristokraatia riigikord, kus võim on tähendab pärast Makedoonia Aleksandri koondunud rikaste ja suursuguste inimeste vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste kätte. (Sparta) ja makedoonlaste kultuuri segunemist poliitika linnriigi asjadega tegelemine idamaade kultuuriga. Homeros vanakreeka pime laulik, Aristoteles filosoof, Platoni õpilane. Teda kes oli arvatavasti eeposte "Illias" ja loetakse antiikaja mitmekülgseimaks "Odüsseia" autor. õpetajaks: tegeles loodusteaduse, loogika, Sokrates 5. sajandi teisel poolel füüsika, ajaloo, riigikorra, eetika, muusika, eKr; filosoof, kes ei kirjutanud ise kirjanduse, maailma üldise korraldusega.
Sparta. Spartast hakkas kujunema sõjalinn. Kreekas kujuneb demokraatia ja Ateenast kujunes haridus ja kultuurielu tugevad küljed. Sparta sõdib ja naaberriigi Teebaga. Lõpuks ta alistub Teebale. Ateenast põhjapool kujuneb võimsaks riigiks Makedoonia. Ta hakkab korraldama sõdu kreeka polistega. Perioodi lõpuks langevad kõik kreeka polised Makedoonia võimu alla. Klassikaline ajajärk on seotud antiik filosoofiaga. Antiik filosoofia rajaja on Sokrates , Platon , Aristotheles. Aristoteles on kujundanud loodus seaduste kujunemist. Ateena polis. See oli kesk-kreekas . seal oli 200 000 elanikku, neis kodanikud olid 50 000. Kodanikud said olla vabad mehed ja põliselanikud. Ennem 5 saj eKr oli võim aristrokraatide käes. Lihtrahva olukord oli raske , talupoegadest võis saada orjad, kui nad oma võlgu ära ei tasunud. Drakon pani paika esimesed seadused Ateenas. Seadused olid karmid ja iga eksimuse eest oli ette nähtud karistus
pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelsaslike tüüpilisi jooni. Konfliktid lah. enamasti õnnelikult. Aristophanes (5 saj ekr)- ,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud" PROOSA- filosoofiline, ajalooline, retooriline (6 saj ekr) Demosthenes (384-322 ekr)- säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates (470-399 ekr), Platon (427-347 ekr), Aristoteles (384- 322 ekr), Herodotos (485- 425 ekr) KREEKA KIRJANDUS- Rooma periood (2 saj ekr- 4 saj pkr)- Kreeka suurejoonelise mineviku imetlemine. Plutarchos (46-120 pkr)- ,,Paralleelsed elulood" Langos (2-3 saj ekr)- ,,Daphnis ja Chloe" Vanakreeka kirjandusele iseloomulik: tihe side rahvaloominguga sh. Mütoloogiaga, kunstiväärtuslikkus, humaansus ja elulisus. HELLENISMIAJASTU KIRJANDUS (4-2 SAJ EKR) Theokritos (305-250 ekr)- idüllizanri( väike lüürilis- eepiline luuletus) ja
KREEKA KIRJANDUS Antiikaja kirjandus on alates 8. saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustus...
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just Naos Templi sisemuses asuv kivist seintega ruum, kus sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu asus jumala kuju võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel Geograafilised olud: On mägine ja liigendatud maa ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias paljude poolsaarte ning saartega.Tasandike on vähe. rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunud ja sajandite vältel kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks arvukateks ja sõltumatuteks riikideks jagunenud.Pemine riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks ühendus teeks meri. teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeli...
söömaaeg" ja "Mona Lisa". Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks harmoonilise kompositsiooni loomine. Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise. Teine maalijana tuntud kunstnik kannab nime Raffael (1483-1520). Ta töötas peamiselt Vatikanis paavstide residentsis ja tegi nii seina- kui ka tahvelmaale. Üks tuntuim on "Ateena kool"- uhkete kaarte ja võlvide all vaidlevad antiikaja filosoofid (Platon ja Aristoteles, õpetaja ja õpilane). Raffaeli lemmikmotiiviks oli madonna - jumalaema. Tema tööde kompositsioon on tavaliselt kolmnurkne või sümmeetriline. Kolmnurkse kompositsiooniga on näiteks "Sixtuse madonna"(Maarja sammub maakeral pilvede vahel, hardunult põlvitavad tema ees maali tellija paavst Sixtus IV ja naispühak Barbara. Sidet reaalsusega kajastab ema ja laps). Maal sai oma nime tellija järgi. Leonardo da Vinci - Annunciation
Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel mägine maa-ala. Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja a...
apostlit. Fresko - "Ateena kool" - ülistab filosoofiat. Avarasse, suurejoonelise stiiliga ruumi on kogunenud antiikmaailma vaimukangelased Sokrates, Pythagoras, Ptolemaios jt. Filosoofid ja matemaatikud vestlevad ning diskuteerivad elavalt omavahel. Keskele on kunstnik paigutanud Platoni ja tema õpilase Aristotelese, kes jätkavad vaidlust ideaalse ja materialistliku maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri. Vasakul orvas seisab päikesejumal Apollon, käes lüüra. Apolloni kohalolek sümboliseerib harmooniat, filosoofilise mõtte selgust, mõistuse väge. Valgusejumala Apolloni poos põhineb Michelangelo skulptuuri "Surev ori" jäljendamisel. Fresko parempoolses orvas seisab tarkusejumalanna Minerva, peas kiiver, käes kilp Medusa peaga. Minerva valvab rahu ning tagab teaduse ja loomingu järjekestvuse.
ANTIIKKIRJANDUS Autorid ja teosed Kristiin Helisalu KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi ...
see, et kui ühele osapoolele meeldib Keskerakond ja teisele Reformierakond, siis sedalaadi lahkarvamus ei ole veel konflikt. Konfliktiks areneb see alles siis, kui üks tunneb, et tema arvamus on õigem ning hakkab seda teisele peale suruma ning teine selle peale vihastab. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktid on osa igapäevaelust. Juba Aristoteles on öelnud: ,,Igaüks võib vihastada. See on lihtne. Aga vihastada õige inimese peale, õigel määral, õigel ajal, õigel eesmärgil ja õigel viisil - see ei ole enam lihtne." Konfliktid ilmnevad kõikjal - kuhu me ka ei vaataks. Pingeid, negatiivseid emotsioone, tagakiusamist ja sallimatust on nii pereelus, töökohal, kultuuride- ja ka riikide vahelistes suhetes. Inimestevahelisi konflikte täielikult vältida ei ole paraku võimalik.
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka...
TÖÖLEHT VANA-KREEKA KULTUURIST 1. Selgitage 3 olulisemat mõistet, mis iseloomustasid religiooni! 1) Vana-Kreeka religioonis puudus tsentraliseeritud kultus. Jumalust ei kogetud kauge ja kättesaamatuna, vaid iga isikliku ja avaliku elu tähtsat silmapilku iseloomustas kontakt jumalatega. 2) Kreeka religioon oli dogmadeta ja kirikuta. Polnud ühtset kirikut, sealne religioon oli seotud mütoloogiliste pärimustega. Jumalad ja inimesed olid samal tähtsusel. 3) Kreekakeelne sõna hieros – püha – seondub ilmselt indoeuroopa tüvega, mis märgib tugevust. Tajuti üleloomulikke jõude. Ehitati templeid, kujunesid pühapaigad, sh kangelaste hauad (seotud Mükeene päritolu matusepaikadega, mida peeti perekonna või kogukonna heaolu tagatiseks). 2. Mis oli müsteerium, miks hakati neid korraldama? Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Neid korraldati ebamäärase surmajärgsuse ...
Pärast Püha Peetri kiriku ehitust valmis tema tuntuim tahvelmaal "Sixtuse Madonna". Maal asub Dresdeni galeriis ning on üks täiuslikemaid renessanssi madonnapilte. Ta lõi selle altarimaaliks Piacenza San Sisto kiriku jaoks. Pildil asub Maarja lapsega, Paavst Sixtus III, püha Barbara ning inglid. Raffaelo Sanzio uuris ka Vitruviuse teoseid. Kõige tuntum nendest freskodest on "Ateena kool", mille Raffael pühendas vanakreeka kultuurile. Selle kesksed kujud on Platon ja Aristoteles, kelle ümber on filosoofe, luuletajaid, õpetlasi ja kunstnikke. Tänu Raffaeli seltskondlikkusele võtsid paavsti õukonna õpetlased ja aukandajad ta oma ringkonda. Oli juttu isegi tema kardinaliks tegemisest, kuid kunstnik suri oma kolmekümne seitsmendal sünnipäeval (peaaegu sama noorelt kui Mozart) kõrge palaviku tõttu. Oma lühikese elu jooksul lõi ta imetlusväärselt palju meistriteoseid. Raffaeli küps stiil pani kogu Euroopa jaoks paika täiuse kriteeriumid. Need olid
Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbeline...
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...
Platoni kriitika. Teleoloogia mõiste. Aristoteles (383-322) on teine kuulsam Kreeka metafüüsik. Tema arvates ideedeõpetuses ületamatud raskused: ,,Kuidas ideed saavad olla püsivad, aga tegelikkus muutuv?" ja ,,Ideedeõpetuses meeleline maailm asjatult topeldatud. See, mis ideed ja asja ühendab, on omakorda idee. Need, mis ühendavat ideed idee ja asjaga ühendavad, on jälle ideed jne. Kui üritame ideede ja nähtuste ühendamist mõista, peame lisama üha uusi ideid lõpmatuseni." Kuigi Aristoteles eitab ideid, eeldab ta üldist elementi filosoofia teemana. Esimene filosoofia ongi teadmine põhjustest. Niisiis on filosoofia ülesandeks määratleda, mis on oleva kui sellise põhjused. Aristoteles määratleb neli põhjust: 1) Materiaalne põhjus (millest olev on, nt savi). 2) Formaalne põhjus (mis olev on, nt vaas). 3) Liikumispõhjus (nt pottsepp) - temas endas (physis), temast väljas (techne, oskus). 4) Eesmärkpõhjus. (millepärast olev on, nt ohvrinõu).
9-10 saj- kiriku üldine langus Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu-- eesotsas GregoriusVII-ga--gregoriuse reformid Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe--bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 ...
a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha aga ka hästi ja õnnelikult elada. Seaduseid teha, mille järgi elav kogukond suudaks hästi elada. Tänapäeval eetika või praktiline filosoofia c. Teadmine, mille kohta Aristoteles ise ütleb, et need on teadmised sellest, mida ei ole vaja mitte millegi muu, kui iseenda pärast. A ja B oli vaja millegi jaoks. Teoreetiline on midagi sellist, midagi erilist, mida vaimusilmaga saaks näha, mida ei ole vaja teada et midagi paremini teha. Asjade enda pärast. Filosoofiline teadmine. Filosoofiline tarkus puudutab sellist teadmist, mida ei ole vaja mitte millegi tegemise pärast vaid iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib kolme tüüpi asjade kohta
· Perikles Ateena väejuht ja riigimees (poliitik); võitlus pärslaste vastu; ehitati Ateena akropol · Pythagoras filosoof ja matemaatik · Hippokrates Vana-Kreeka arst, arstivanne tema poolt · Herodotos ajaloo isa; Vana-Kreeka rännumees; kirjutas kokkuvõtte Kreeka Pärsia sõdadest · Sokrates filosoof (,,Ma tean, et ma midagi ei tea); kõhkles teesides · Platon filosoof; Sokratese õpilane; pani kirja tema mõtted; idee ideaalsest riigikorrast · Aristoteles filosoof; Platoni õpilane; peetakse paljude teadusharude rajajaks (psühholoogia, loogika); kogus kokki kõik seni teadaolevad mõtted ja hakkas neid süstematiseerima · Philippos II ( elas 382336 eKr) Makedoonia kuningas; Aleksander Suure isa; pani aluse Makedoonia suurvõimule · Aleksander Suur Makedoonia kuningas (336-323 eKr); antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht · Demosthenes Vana-Kreeka oraator ja riigimees; sai kuulsaks oma Makedoonia-
kultuur laenas palju Kreekast, kuid Sibawaihi süntaks ei näita sellest mingeid märke. Sibawaihi grammatika on vanim ja põhjalikem klassikalise araabia keele grammatika. See on nii grammatilise traditsiooni alusepanija kui selle parim esindaja. Sibwaihi süntaks keskendub rektsioonile, on elemente sellest, mida tänavu peetakse diskursuselingvistikaks, puudub abstraktse lause mõiste. 4. Kreeka 1) filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Kreekas oldi teadlikud murdeerinevustest, suheldi võõraste rahvastega. Platoni ''Kratyloses'' on mainitud sõnade laenamist. ma ei saa aru mis asja siit palju puudu slaidid nr 2 Aristotelese põhihuvi oli süllogism (tuletamine loogika alusel). Tema loogika oli euroopaliku mõtlemise põhialus väga kaua. Aristoteles defineeris suure
MK SOKRATES & PLANTON Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka omavahel seotud.
On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Tragöödia on kõige kõrgem zanr, eepos. 20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Mimêsis tähendab Aristotelesel loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures viimane reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmub, kuid samal ajal on eesmärgiks ka üldise avamine üksikus, objektis üksnes võimalusena olemasoleva, puudulikult avalduva olemuse väljendamine ning psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine kunstiteose nautijate suhtes. Mimesis matkimine, kõik zanrid matkivad
selliseks nagu ta on (maja- telliskivi- savi- savimülakas- algelemendid- algelement- esimene mateeria) ■ hing on elusolendi olemus: taimne hing (taimne alge- toitumine, kasvamine, paljunemine), looma hing=taimne alge+loomne alge (aistingud ja liikumine), inimese hing=taimne alge+ loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime) ■ enne arvati, et tekkimine on mitteolemine - minemine- olemiseks ■ Aristoteles arvates on tekkimine võimalikkuselt- üleminek- tegelikkusele ■ 2 liiki olemasolu 1)tegelikkusena olemasolu ehk tegelikkus (laps- täiskasvanu, tammetõru-tamm) 2)võimalikkusena olemasolu ehk võimalikkus (raha ei ole automaatselt maja) ■ loomulik asi- selles eneses on liikumise/muutumise allikas (Aristoteles nimetas loovuseks) ■ kunstlik asi- muutub välise jõu mõjul
Keskaegses ülikoolis oli eristatud vaid nelja teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ning õigusteadus. Keskaegses ülikoolis polnud õppeaeg piiratud, erinevalt tänapäeva ülikoolidest. Keskajal asusid ülikoolidesse õppima 13 14 aastased meessoost isikud. Õppetöö toimus ladina keeles. Kõiki keskaja ülikoolides viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks, mille kõige iseloomlikum joon oli toetumine autoriteedile. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. Keskajal arenes mingil määral siiski ka kogemusele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Antud argumentide põhjal julgen väita, et keskaeg on olnud tõesti üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus, kuna just keskajal avardus inimeste maailmapilt, tehti olulisi saavutusi kaubanduses, tekkisid esimesed teadaolevad ülikoolid ning leiutati trükikunst.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
