advokaadid ja arstid), ka osa aadleist, mitte aga kaupmehed. Prantsusmaal toetas valgustuse põhimõtteid eelkõige kodanlik-aadellik eliit ei levinud lihtrahva hulka. Rahvast puudutas valgustus esialgu vaid ühiskonnareformide kaudu (mh talupoegade vabastamine). Filosoofilisel tasandil esindab valgustust uus ,,kodanlik" moraal: töö, kohusetunde, võrdõiguslikkuse, mõõdukuse ja perekeskse eluviisi väärtustamine (vastand absolutistliku Prantsusmaa aristokraatlik moraal ja eluviis). Valgustuse iseloom: Eliidi kosmopoliitiline (Prantsusepärane) kirjanduslik kultuur (mh lendlehed, raamatud), hakkab tekkima avalik arvamus suhtlemine lugemisringides, salongides, (sala)seltsides, kohvikutes jne. Valgustusaeg oli kodanikuühiskonna 27 moodustumise algus (kodanikuaktiivsus hakkas kasvama), mille tulemusena riigialamatest on saanud kodanikud.
kätte koondus juriidiline õigus (Apollon andis Orestesele loa oma ema tappa). Tekkis Demeteri kultus ehk maakultus. Demeter pani need, kes eluajal olid õilsad olnud Elüüsiumiväljadele elama, kui nad surid. Demeteri kultusekohaks oli Eleüse linnake Ateena lähedal, seal oli suur Demeteri tempel ja seal toimusid Demeteri müsteeriumid. Kultuse juures oli teatraalne element. Apolloni ja Demeteri kultused olid väga esoteerilised pühendatuid väga vähe. Demeteri ja Apolloni kultusel oli aristokraatlik iseloom. Tekkis vajadus demokraatlikuma rahvakultuse järele. Dionysose kultus lubas paradiisi siin ja praegu. Kustutati piir inimese ja looduse vahel. Vallandusid inimese ürgsed ja stiihilised instinktid. Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi koosmõjul.Lõpuks tekkis Dionysose kultus, mis jõudis Kreekasse Väike-Aasiast. Dionysos lubas paradiisi nüüd, kohe ja praegu. Dionysos kustutas inimese ja moraali vahelise piiri, vallandas inimeses loomalikud instinktid alkoholi kaasabil
sest võidelda tuli langobardide, bulgarite, lõunaslaavlaste ja araablastega. Kõige ohtlikumaks vaenlaseks kujunesid türklaste seldzukid. 1701. a. purustasid türklased Manzikerti lagingus Bütsantsi väe. Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi: Maa jaotati sõjaväe ringkondadeks teemadeks, mida juhtis strateeg. Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest stradiootidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidi ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse.
Montesquieu (18. saj.): Prantsusmaa: kohalik võim bürokraatide käes, kes keskvõimu käepikenduseks, aristokraatia tasalülitatud (Richelieu, Louis XIV) Prantsusmaa kui ,,halb" -aristokraatide vastulöögiks on parim tugevdada keskvõimu Inglismaa: seadusandlik autoriteet keskne, kuid võim hajutatud läbi aristokraatia, kes kontrollis kohalikku võimu Inglismaa kui ,,hea"- toimib kohalik esindatus, kohalikul esindusel on võim, aristokraadid esindasid ka kohalike huve Samas, aristokraatlik privileeg ei ole kaasajal enam legitiimne esinduse alus, aristokraatia asemel sobiks föderalism (näide: USA, kus föderaalsetes suhetes keskvõim ja osariiklik võim). Ameerika föderalism rõhutab vabatahtlikkust, iseotsustamist. Võrreldes USA-ga Euroopa on erinev järgmistes aspektides: riikliku suveräänsuse tähtsus rahvusriiklus kohaliku omavalitsuse kogemuse ebaühtlus kultuuriline heterogeensus moraalse konsensuse puudumine 37
Alistatud messeenlased, osad Lakoonika elanikud heloodid maaorjad. Kodanike kasvatamise süsteem 7-a. poisid elasid kodust eemal rühmades, tegelesid kehaliste, sõjaliste harjutustega. 20-a. sõjamehed, 30-a. kodanikud, õigus saada maatükk, luua pere. Tööd ei pidanud tegema heloodid tegid. Elu perekonnast eemal väeosas. Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. Ateena Atikas Kesk-Kreekas; algselt aristokraatlik, 594 eKr kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon aristokraatia eesõigusi, avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Tugevaima laevastikuga mereriik. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena, Periklese ajal demokraatlik kord. Kodanikud olid kõik täiskasvanud põliselanikest mehed, nende orjastamine oli keelatud. Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga kümne päeva tagant
Roomas). Varajaseks meelisteemaks ajastu sotsiaalsete reeglite hukutav mõju aadlikule, hiljem eluvale paljastamine. Näited loomingust: ,,Brand" (1866, luulevormis, taustal poliitilise skandinavismi läbikukkumine): ideedraama, kus esitati moraalse kompromissituse nõue: tõe ja eheduse taotlus. Tema looming pole aegunud. ,,Peer Gynt ,,(1867, luulevormis): suurteos ja filosoofiline ideedraama ,,Nukumaja" (1879): naisemantsipatsioon ja suur menu kogu Euroopas. 1880. aastatel: aristokraatlik radikalism, mis pilas masside nõusmisi ja võrdsuse argumente ja valitute hulka kuuluvate õiguste kaitsmine. Realistliku dialoogi oluline arendaja (alates 1870. aastatest) ja meisterlik karakterite kujundaja. Mõju teatri-ja draamakunsti arengule oli pöördeline: Ibseni ühiskondlikud, poliitilised, eetilised, religioossed probleemiasetused mõjutasid Euroopa kirjandust. Realism Soomes Aleksis Kivi (suri 1872). Soome rahvuskirjanik. Proosa realismi vaimus, milles jätkus romantismi
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Ühiskonna struktuur: peamine tegevusala oli maaviljelus talupojad sattusid sageli võlaorjusse ja muutusid rentnikeks linnades olid ülekaalus käsitöölised maine madalam kui talupojal akropol = kindlus, mägilinn agoraa = koosoleku- ja turuplats Ülemkiht: aristrokraadid suurmaaomanikud nende põlde harisid orjad ja sõltlased ülikud: pöörasid vähe tähelepanu majapidamisele, oluline oli enese arendamine, oma mõtete ja arvamuste avaldamine Kreeka kirjasõna on aristokraatlik kujunesid sõpruskonnad(erakonnad) korraldati sümpoosione = ühine pidusöök aristrokraatide vahel valitses konkurentsivõim andron = meeste ruum ??? 2. Ülikoolid ja Teadus varakeskajal Piibel ja kirikuisade teosed Ladina keel Õpiti tundma Cicerot + kreeka keel Plaaton - filosoof kes annab riigi mudelid Katedraali koolid ehk toomkoolid hakati andma ka õigus ja arstideaduse alast teadust Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid
Kiriku elu takistas poliitilne ebastabiilsus ja piiskopide võimuvõitlus orduga. 15saj esimesed reformi püüded 1. hakati rõhutama emakeelse jutluse olulisust 2. vaimulikelt hakati nõudma rangemaid elukombeid. 16saj algul hakati korraldama sinodeid. (vaimulike kogunemised, kus jagati juhtnööre maarahva õpetamiseks. Katekismust hakati õpetama eestikeeles alates 1517a. Ordud 1. tsistertslased- osalesid aktiivselt liivimaa missjoni tegevuses. Oli aristokraatlik ordu mis võttis oma liikmes ainult aadlike. Rajasid kloostri eraldatud paikadesse. Eestis padise ja kärkna. Mingad pidid ise töötama ja ennast elatama. 2. dominiiklased- kerjusmunga ordud. Tallinna ja tartu. Nõudis oma munkadelt head haridust ja kohalikue keele oskust. 3. frantsisklased- viljandi tartu rakvere. Põhitegevus jutlustamine ja rahva vaimulik harimine. 2-3 kohta. Kloostrite juurde tehti avarad kirikud linna rahvale. Mungad
(India, Pakistan) Lepingulised on jäänud suveräänseks, osad asjad delegeeritud keskvõimule. Konstitutsioonilisel föderatsioonil ei olnud sellist õigust. On üks konstitutsioon. Riigi territooriumit võib keskvõim ise muuta. 71. Vabariik riigi valitsemise vormina. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul on riigipeaks kindlaks määratud tähtajaks valitav president. Demokraatlik Vabariik on nt Kreeka, kus võim kuulus rahvale. Aristokraatlik Vabariik nt Sparta, oli riik, kus kuulus võim eliitkihile. Linnriik oli omavalitsuslikud ja sõltumatud keskvõimust nt Pihkva, Novgorod. (Tänapäeva) Kodanlikku vabariiki iseloomustab: 1) Võimu ainsaks allikaks on rahvas, kes teostab oma võimu otse või esindusdemokraatia kaudu. (seadusandlike organite kaudu) 2) Riigipea valitakse kas otse rahva poolt, parlamendi või valijameeste kaudu. 3) Võimud on üksteisest lahutatud. Seadusandlik võim, täidesaatev, mis kuulub ka presidendile ja
võrdne maaomand. Muu isikliku vara kogus võiks küündida kuni 4-kordse maa väärtuseni. Platon lubab ka monogaamset abielu ning jaotab kodanikud nelja klassi, iga klass saab neljandiku kohtadest (rahvakoosolekul), kuigi vaeseid on arvuliselt kõige enam. · Liiga rikkad ja liiga vaesed on välistatud. UUS KLASSISÜSTEEM: 360-nõukogu, kuhu valitakse igast varalisest seisusest neljandik (valimised on aristokraatlik meetod!!!), lisaks on 37 seaduse valvurid ja 10 liikmest koosneb kontrolliorgan, mis kehastab taas targemaid... · UUS TÖÖJAOTUS: Põllutööd teevad orjad, käsitööd metoigid, vabad mehed teistest linnadest. Kodanikel aega poliitikaga tegeleda. Nad ei kaubitse, ei hari põldu. Periklese aegne demokraatia ei olnud selline! Kodanikud tegid ka tööd ning klassid olid eri kodanikest...
kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere'il õnnestus oma tegelasi näidata üldinimlikena, lahates selle loomust koos vooruste ja nõrkustega. Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karekteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomika (Moliere oskas hästi matkida kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i.
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma ...
.. löömamehelikkust, teiste kulul elamist, sinu enesekindlust õpetajana ja oma pimestatud õdede suunajana, kelle ainsaks filosoofiaks on "Mihhail ütleb"... MIHHAIL: Ah nii! BELINSKI: ...ja üle kõige sinu pidevat põgenemist abstraktsioonide ja fantaasia maailma, mis ei lase sul märgata, et filosoofi elu on aristokraatlik asi, mis on saanud võimalikuks tänu Premuhhino viiesaja pärisorja higile, kellel millegipärast ei ole 86 õnnestunud saavutada ühinemist Absoluudiga. MIHHAIL: Ah nii! Ma ei mäleta, et sa oleksid midagi sellist rääkinud siis, kui sul Premuhhinos kärss künas oli. BELINSKI: Ma isegi ei mõelnud selle peale
Too jääb vahepeal haigeks ja umbes sellel ajal hakkab ka tõeliselt Sonjat armastama - tulevik tundub helgem ja mõlemad on valmis veel 7 aastat ära kannatama. Kõik tundub armastuse mõjul kergem - ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla. 39)L.Tolstoi ,,Sõda ja rahu'' ,,Anna Karenina'' ,,Anna Karenina''(1873-1877) Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees.
Ta osales Katariina II peetavates sõdades ja vastavalt sellele oli välja kujunenud tema vaim, seesmine maailm. Üksikisiku huvid peavad ühtima riigi huvidega. Tolstoi vaated muutuvad, enam Riigi huvid ei ühti isiklike huvidega. Bolkonski isa pooldab isiklikke huvisid, ta on egoist. Tema poeg soovib aga elada teistele, tal on vaja kuulsust, au, teiste imetlemist. T arvates on see vale, ta rõhutab ka oma seisukohta. Bolkonskite perekond on uhkete perekond. See on aristokraatlik uhkus. Bolkonskid osalesid otse riikluse formeerimise protsessis. Bolkonski läheb sõtta, kuna ta on tüdinud tühistest inimestest enda ümber. Teda on kujutatud 1805. aasta sõjategevuses. See on aeg, mil ta veel usub, et ka temast saab ka veel keegi Napoleonilaadne. Olulised on Schöngraleni lahingu stseenid. Vägesid juhatab Bagration. Andrei jaoks on ta eeskuju. Bolkonski kujutab endale sõda kui heroilist ülevat tegevust. Bolkonski viibiks nagu ülemjuhataja kohal
D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. F. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses
Ka doorlaste sissetungile olid nad pärimuse järgi edukalt vastu seisnud. Millal ja kuidas tervet maakonda hõlmav Ateena linnriik tegelikult tekkis, pole teada ateenlaste meelest eksisteeris see juba müütilisel kangelasajal. Tumedal ajajärgul oli Ateena ümbrus üks arenenumaid piirkondi Kreekas ja 8. sajandi haualeiud annavad tunnistust elanikkonna suurest juurdekasvust sel ajal. Kui uskuda hilisemaid allikaid, oli 7. sajandil välja kujunenud aristokraatlik riigikord. Igal aastal valiti rikaste ja suursuguste seast (vahel nimetatakse neid eupatriidideks: eupatrides heast isast põlvnev) 9 valitsejat arhooni. Nende seas tõusid esile kolm tähtsamat, kellest üks oli riigi nimeline ülemvalitseja kõnealusel aastal (tema järgi tähistati ka aastat), teine oli sõjapealik (polemarchos) ja kolmas kandis kuninga (basileus) tiitlit ning vastutas ülempreestrina tähtsamate kultuspaikade ja riituste eest. Klassikalisel perioodil koostatud
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Prantsusmaa elu kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Eluolu suutis mees kirjeldada kriitiliselt, vaheda satiiri abil. Moliere'il õnnestus oma tegelasi näidata üldinimlikena, lahates selle loomust koos vooruste ja nõrkustega. Lisaks pani autor oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat: ta oli loomulikkuse ja inimliku lihtsuse pooldaja. Teda häirib võltsus, tehtud, silmakirjalikkus, peenutsemine. Tema satiiri märklauaks on aristokraatlik seltskond, elukauge idealism, naiivsus. Nõrga kohana Molier'i loomingus peetakse tema süzee arendamisvõimet: näidendite lõpud on sageli kunstlikud. Tema tugevus seisnes aga tegelase karekteri psühholoogiliselt peenes ja vaimukas esituses, sõnakoomika (Moliere oskas hästi matkida kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i.
mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. 5 F. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel
Kolm poega oli tapetud ja Emmeline oli surnud. Vanal dzentlmenil oli palju farme ja üle saja neegri. Mõnikord tuli hulk inimesi ratsa kümne või viieteistkümne miili tagant ümberkaudu ja jäi viieks või kuueks päevaks. Siis pidutseti siin-seal lähikonnas ja jõel, tantsiti ja lõbutseti päeval metsas ja öösi oli majas ball. Need inimesed olid enamasti perekonna sugulased. Mehed tõid püssid kaasa. Oli kenake hulk peeni inimesi, teate. Lähikonnas elas veel teine aristokraatlik sugukond -- viis või kuus perekonda -- enamasti Shepherdsoni-nimelised. Nad olid sama õilsad ja kõrgest soost, sama rikkad ja tähtsad kui Grangerfordide sugukond. Shepherdsonid ja Grangerfordid tarvitasid oma laevasilda, mis oli umbes kahe miili kaugusel me majast; mõnikord, kui ma sillal käisin meie omade salgaga, siis nägin seal harilikult hulga Shepherdsone uhketel hobustel. Kord olime, Buck ja mina, eemal metsas jahil ja kuulsime h«buse lähenemist. Läksime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
