· Sümpooosionid-pidusöögid · Lõbustused armukestega-hetäärid · Poistearmastus-pederastia · Eesmärk olla parem teistest · Orjapidajad-näitas rikkust Linnriik-polis · Vana-aja levinuim riigivorm · 2 kuulsamat kreeka linnriiki · Sparta · Ateena · Linnrikk oli linn ja seda ümbritesv maa · Hiljem lisaks ka kolooniad · Võim oli kodanike käes · Moodustasid rahvakoosolekuid · Lisaks valiti ka nõukogu · Oli nii aristokraatlik kui ka türanlike võime Sparta · Lakoonika maakonnas asunud linnrikk · Koosnes tegelikult 4 külast · Valitsees suurt osa lõuna-kreekat · Lisaks lakoonikale ka messeenia · Sõjaväelisuse ja distipliini võrdkuju · Rangete põhimõtetega valitsemine · Kõik riigi kontrolli all Sparta ühiskond · Kodanikkond ehk spartiaadid · Kes vaesustusid perioik · Elanikkond jagunes · Perioigid-lakoonika elanikud · Heloodid-messeenia elanikud,orjastaatuses
Orja käsitati kui omaniku vara, millega too võis oma suva järgi ümber käia, isegi tappa. Kreeka polised vaevlesid pidevalt sisemiste vastuolude käes. Vaesed kodanikud olid rahulolematud (neid ähvardas pidev oht laostuda, mis võis kaasa tuua kodanike hulgast väljalangemise). Samal ajal võitlesid aris- tokraadid suurema mõjuvõimu eest linnas. Sageli kasvasid polisesisesed pinged üle relvastatud kokkupõrge- teks. Paljudes polistes suutis mõni aristokraatlik juht suure osa kodanikke enda poole tõmmata ja haaras nende abil riigis võimu. Võimule tõusnud ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka teatud määral parandada vaeste elujärge. Seetõttu oli mõnigi türann rahva seas austatud. Samas tähendas türannia paratamatult suure osa kodanike poliitiliste õiguste märgatavat kärpimist ja sellega ei võinud kreek- lased pikemat aega leppida. Peamiselt teised aristokraadid püüdsid türanni kukutada
kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E. Konstitutsiooniline monarhia on selline riigivalitsemise vorm, mille puhul monarhia pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga. F. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes
erisused. Sparta: hõlmas kahte maakonda, keskuseks neli kindlustamata küla, kodanikkonna moodustasid spartiaadid - Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud; kaks kuningat, kelle võim oli päritav, nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi; muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu (valiti spartiaadide seast), sõjale suunatud kasvatussüsteem oli riigi range kontrolli all, riigihuvid kõrgemal kui üksikisiku huvid, aristokraatlik linnriik. Ateena: hõlmas ühte suurt maakonda, kodanikud olid kõik vabad põliselanikest täisealised mehed, demokraatlik linnriik, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, aristokraatidel ei olnud riigi valitsemisel eesõigusi. Sarnasused: mõlemate puhul oli tegu linnriigiga, toimusid kodanike rahvakoosolekud, võõramaalastel polnud õigusi, funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele. 5
Korintos VIII sajandi keskpaigast alates kehtis linnas kitsas oligarhia Bakchiaadide suguvõsa võim. U 657 kukutas Kypselos Bakchiaadid võimult ja kehtestas türannia (valitses u 657 727). Oli pärimuse järgi hea ja rahvameelne valitseja. Tema poeg Periandros (u 627 587) oli arvatavasti oma aja võimsaim valitseja Kreekas. Olevat muutnud isa leebe võimu hirmuvalitsuseks. U 583 kukutati Periandrose jäglane võimult ja Korintoses taastati aristokraatlik riigikord. Sparta Hiljemalt VIII sajandi keskpaiku vallutasid spartalased kogu Lakoonika maakonna: alistatud Lakoonika elanikud jagunesid vabadeks perioikideks ja orjastatud helootideks. U 730 710 vallutati nn I Messeenia sõja käigus naabermaakond Messeenia. VII sajandi keskpaiku vallandas messeenlaste ülestõus nn II Messeenia sõja, mille käigus spartalased taasalistasid Messeenia ja muutsid selle elanikud helootideks. Selles
saj. Mõiste võttis esmakordselt kasutusele Bodin. Suveräänsus - kõrgeim võim teatud territooriumil. · SISENE DIMENSIOON. Legitiimse vägivalla monopol · VÄLINE DIMENSIOON. Iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänse võimuga. Suverääni võim on absoluutne ja jagamatu (ei allu teistele). Suveräänne riik saab olla kas demokraatlik, aristokraatlik või monarhistlik nende segud, kombinatsioonid pole riigid. Suveräänsus kuulub sellele, kel on võim anda edasi seadusi. Kui rahvas valis endale kuninga, loobus rahvas võimust. Kuninga tahe on seadus ja ta vastutab vaid jumala ees. Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab vaid jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, ent ses suunas liiguti jõudsalt, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu
Kaasaegse spordiliikumise sünd sport- mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus. harta ,,olümpiaharta" 1832. a. prantslaste koostatud dokument, mille kohaselt oli Rondeau's asuva seminari õpilastel enda tarbeks õigus olümpiamängud korraldada. aadlik- kõrgema seisusega isik aristokraatia/ aristokraat- valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule Kaasaegse spordiliikumise juured: aristokraatlik seltsielu Spordikultuur tekkis maaomanike vaba aja harrastuste ning rüütlite sõjalis-kehalise ettevalmistuse baasil. Tähtsamateks oskuteks olid ratsutamine ja relvade käsitsemine. Rivitantsude kõrval hakkas kasvama paaristantsude populaarsus. Rüütliturniirid. talupojakultuur Võistlemine tekkis vajadusest selgitada, milline on kellegi võimekus (kellele võib rünnaku ajal loota). Võistluste võitjad said lisaks tunnustusele ka materiaalseid
Välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad olid nende pärusmaa. · Rahvakoosolek koosolekut juhtiva magistraadi ettepanekute üle otsustamine. Lihtrahvas ettepanekuid teha ei saanud, vaid ainult vastu võtta/tagasi lükata senatist tulnud seadusi ning hääletada magistaadi ettepanekute pool/vastu. Hääletamine sõjaväeosade kaupa, igaühel üks hääl ning neis kuulus tavaliselt eelis jõukatele. Eelnevast tulenedes oli Rooma riigikord üldiselt aristokraatlik. Reaalselt said riigiametisse kandideerida vaid tuntud, poliitiliste kogemustega ning jõukad inimesed. Kujunes nobeliteet patriitside ja jõukate plebeide ühendav kogukond. Rooma kinnitas igale vallutatud alale eri tingimused, mis takistas üleüldist väljaastumist. Siiski ei tunginud nad pea kunagi vallutatud riigi elukorraldusse, ei surunud peale usku, keelt ning kombeid. Vaid ülestõusude korral muudeti valitsemiskorda. Itaalia võidetuilt võetu 1/3 maast
“türannid” on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Jumal andis võimu Aadamale, kes selle pärandas kuningale, ainult päritud võim on seaduslik. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Vabariiklikud mõtlejad varauusajal – segavalitsus ideaalne, loob tasakaalu. Rooma eeskuju- demokraatlikud tribüünid, aristokraatlik senat, monarhistlik konsul..Selle teooria järgi on võimusuhted loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomuliku vabadust ega võrdsust pole. Antiikaja Sparta – varauusaja Veneetsia. John Locke – võimude lahusus. Seadusandlik, täidesaatev ja fõderaalne. Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Valitsemine ülim eesmärk on reputatsioon, au mis kaasneb riigi kasvu ja õitsenguga. Saavutatakse läbi rahu. Peab vältima sõdu ja sisetülisid
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
romaani jooned. Kui rüütli- ja pastoraaliromaanis oli tähtis kangelase eraelu, siis realistlikus romaanis võeti vaatluse alla konkreetne ühiskond, mis kangelase eluteed kujundab ja mõjutab. Armuseikluste- ja kommeteteemalised romaanid olid Lyly pärusmaa (,,Euphes ja tema Inglismaa") keerulised ja otsitud kujundid, lilleline-ilutsev stiil eufeism. 16.saj lõpus ja 17.saj algul tekkis pretsioosne salongikirjandus sarnanes eufeismiga. Tekkis kultism Hispaanias. Tekkis manerism ehk aristokraatlik metafooririkas üleminek hilisrenessansilt barokile ja klassitsismile. Realism algas 1499 algul, kui ilmus ,,Celestina" (de Rojas) näidendisarnane dialoog, 21 vaatust, proosa vormis. Sisult võiks sarnaneda keskaegsete moraalijuttudega, kus räägitakse maise armastuse surmavast tagajärjest, aga Celestina kinnitab vastupidist: maine armastus tuleb loodusest, mis on jumala looming. Teose lõpust jääb kõlama panteistlik (jumalat elukõiksusega samastav) filosoofia
Haritlaskonnas: humaansus, kultuuriradikalism (Zola), eksperimentaalsus (impressionism). Zola pöörab tähelepanu nt juutide õigustele. Vasakpoolsed: 20.saj on Prantsusmaal olnud väga tugev kommunistlik partei. Vasakpoolsetele on tüüpiline solidaarne ja humaanne hoiak. II: Konservatiivne Prantsusmaa (absolutismi pärand): oli väga tsentraliseeritud. Idealiseeris vana seisusliku ühiskonna ,,head" korda ja pooldas traditsioonilisi väärtusi ja väärtushinnanguid: vanameelne, aristokraatlik, talupoeglik, roomakatolik, rojalistlik, antisemitism. Austas Prantsusmaa traditsioonilist suurriigi staatust. Toetajad olid armee, kirik ja parempoolsed parteid. (Need kaks Prantsusmaad olid tugevalt vastuolus. Lõpuks jääb peale demokraatlik Prantsusmaa.) Prantsusmaal valitses nn aristokraatlik moraal (range kodanliku moraali vastand). Kuni Napoleoni kaotuseni oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtiv suurriik. Seejärel langeva suurriigi staatus, millega prantslased ei taha leppida. 19.saj
-kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid -linnriik> kodanike vabadusel põhinev riigivorm Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) aristokraatide vaheline pidusöök -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne.
Euroopa sünd Robert Bartett 950-1350 * Euroopa ühiskonna eriline vitaalsus 10 . sajandil lõpu ja 14. sajandi alguse vahelisel perioodil avaldus väga mitmetes eluvaldkondades. Tootmise ja kaubavahetuse ulatuse ja kiiruse kasv tõi kaasa suured muutused: rahvaarv suurenes, hariti üles üha enam põllumaad, linnade areng ja kaubanduse elavnemine kujundasid ümber majandusliku ja sotsiaalse elu. Koos raha, panganduse ja tööndusalaste seadmete levikuga arenes mõnes paigas välja manufaktuurne tootmine- see oli põhimõtteliselt uus tase, milleni polnud kunagi varem jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon * Igal piiskopil oli oma diötseesid. Igal piiskopkonnal oli omaette vaimulikehierarhia, oma pühak, sissetulekud ning lad...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne) ning vabariik ( parlamentaarne või presidentaalne) Vabariik – riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega, vaid on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe Ajaloolised vormid – aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik Modernsed vormid – presidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik Usuline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs teokraatlik riik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Unitaarriik ehk üksikriik - riik kui tervik -> maakonnad -> linnad ja vallad nt Eesti
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
1.Milliste Kreeka ajaloo perioodidega kattus ajaliselt Rooma võimu laienemine a) Itaaliale b)muudele Vahemeremaadele? 2.Vorrelda Sparta, Ateena ja Rooma riigikorda. Millised kaks sarnanevad teineteisega rohkem? Põhjenda Rooma Riigikorda juhisid aristokraatlikust ühiskonnast inimesed. Sõjad olid suurendanud orjade hulka kuid samas oli kadumas võlaorjus. Majanduse aluseks oli põllundus. Arenes ka käsitöösuslik tootmine, kaubanduse areng oli esialgu pärsitud Sparta Sparta riigikord oli aristokraatlik. Rahvakoosolekul käisid ainult spartiaadid Ateena Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda
1.Milliste Kreeka ajaloo perioodidega kattus ajaliselt Rooma võimu laienemine a) Itaaliale b)muudele Vahemeremaadele? 2.Vorrelda Sparta, Ateena ja Rooma riigikorda. Millised kaks sarnanevad teineteisega rohkem? Põhjenda Rooma Riigikorda juhisid aristokraatlikust ühiskonnast inimesed. Sõjad olid suurendanud orjade hulka kuid samas oli kadumas võlaorjus. Majanduse aluseks oli põllundus. Arenes ka käsitöösuslik tootmine, kaubanduse areng oli esialgu pärsitud Sparta Sparta riigikord oli aristokraatlik. Rahvakoosolekul käisid ainult spartiaadid Ateena Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda
kulutusvõime ja majandusliku edukuse sümbol. Sellal, kui Tema kaaslane näeb oma tehases ränka vaeva, jalutab Tema peenimatel tänavatel ja viibib luksuslikemais hotellides, mehe varandus seljas ja rinnal, sõrmedes ja randmeil, teeb põhjalikke kulutusi oma mehe majas, kus on Tema koht ja piirid, nautides seda siidist jõudeolekut, mis on vajalik, et säilitada Tema kaaslase prestiizi ja Tema enda oskust seda demonstreerida. Kunagi võis ainult aristokraatlik leedi nõuelda tiitlit "Loodu Kroon"; vaid Tema käed olid küllalt valged, tema jalad küllalt tillukesed, tema talje küllalt peenike, tema juuksed piisavalt pikad ja kullased; kuid viimane kui üks jõukal järjel oleva pürjeliemand püüdis Teda ahvida - kuni minu daam oli sunnitud end vaatamiseks välja panema tohutute rubiinide ja seakõrva-suuruste pärlitega ülekoormatud kuldnukuna. Tänapäeval peab Inglismaa kuninganna ikka veel oma kuningliku
mulje, üks väljapääs oli kujutada end ametis. Niiviisi koos ametivendadega portreteerides demontreeris see pühendmist kogukonnale. Võrreldes teiste Euroopa maade maalikunstiga moodustas hollandi maalijate looming äärmiselt iseseisva ja eriilmelise koolkonna. Selles ilmnes rohkesti uusi ja teedrajavaid elemente, mis laiemalt mõjutasid kogu kunsti edasist kujunemist. Et kodanlikus Hollandis peaaegu täiesti puudus aristokraatlik õukonnakultuur, ei tekkinud seal ka barokselt pidulikku ja suurejoonelist paleekunsti. Nii ei loodud seal losside kaunistamiseks mõeldud suuri dekoratiivseid seina- ja laemaale, ei tellitud aristokraatlikke esindusportreesid ega üksikute valitsejate võimu ja suurust ülistavaid allegoorilisi kompositsioone. Kunsti tellijaks oli kodanlus. Nõuti peamiselt väikeseformaadilisi maale, mis olid mõeldud tagasihoidlike eluruumide kaunistamiseks
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
vallutasid nende piirid väike-aasias, elanikkond hakkas üle võtma islamiusku ja rääkima türgi keel, b palun abi Lääne-Euroopalt, see tõi kahju, sest langes ise frankide kätte, 13 sajandil taastati küll võim, aga mitte enam kunagine hiilgus. 14 sajandil vallutas Türgi riik lõplikult Bütsantsi (1453) Hiilgeaeg oli keiser Basileuse I ajal, siis oli nende käes ka Bulgaaria. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, eksisteeris ka aristokraatlik senat, nõuandmiseks, nähti ainult pidulikel sündmustel. Keisri nimetas ametisse senat, armee ja rahvas. Algul polnud keisrivõim päritav, keiser ise määras järeltulija. Uue keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh. Langusajal hakkas ametikoha pärandamine. Bütsantsi sõjaväe moodustasid palgaarmee. Sõjaväeringkonnad ehk teemad, kus võim kuulus sõjaväepealikele ehk strateegidele. Peaosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased.
hoiab eemale, kui koguk.tarvis ei ole Kuidas taltsutada auahnust? Sõltuvusse?VAID sõltuvus sõpradest (nende seltskonnast) - klassiühiskond Roomlased aust Valvurite vooruseks on julgus. Kasvatatakse usus, et “ükski kodanik pole Analoogne Kreekaga – aristokraatlik väärtuskoodeks kunagi olnud vaenujalal teisega; selline asi oleks jumalakartmatus” Põhimõisted: Virtus – mehelikkus. Kangelaslik julgus, õiglus, ausus, Eesmärgiks ühiskondlik harmoonia. Selleks inimhinge ümberkasvatamine usaldusväärsus, kasinus, Dignitas – väärikas staatus; gloria – kuulsus. Tänu Aristoteles (Nikomachose eetika) teenetele, Gratia – patronaažisuhted, mõjukus
● Kui aga võrdne on vahepealne, siis peab ka õiglane olema mingi vahepealne. ● Võrdsus seisneb vähemalt kahes asjas: õiglane on siis paratamatult ka vahepealne ja võrdne, ja seda kellegi suhtes ning mingis asjas. ● See mis on jagamisel õiglane, peab vastama mingil määral väärtusele, kuigi väärtuse sisu ei pea kõik ühesuguseks: demokraatidel on see vabadus, oligarhidel – rikkus, ühtedel kõrge päritolu, teistel aristokraatlik loomutäius. Kasu ja kahju korraldavas õigluses Korraldav õiglus esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas vastastikustes tehingutes. See erineb võrdsuse õiglusest, sest ühisvahendeid jaotav õiglus peab alati lähtuma põhimõttelisest vastavusest – vastavalt osanike panusele. - rohkem head ja vähem halba on kasu ja vastupidi. - Korraldav õiglus seisneb vastastikustes tehingutes võrdsuse saavutamises.
sest seal olid: 1. seadused, mis reguleerisid võimuloleku aega ja varade kasutamist sellega hoiti ära, et mõned silmapaistvamad kodanikud hakkaksid teisi manipuleerima ja koondaksid võimu 2 enda kätte 2. nende poliitilised institutsioonid tagasid selle, et säilis pidev pinge ja vastasseis kahe üksteisele vastanduva sotsiaalse grupi vahel - aristokraatlik senat vs lihtrahva tribunaat esimese käes on võim, kuid teised osalevad valitsemises. Nad valvasid üksteise üle, et vabadust ei hakataks piirama ning kumbki ei saanud oma erihuve seadustena realiseerida. Sama ideed rakendasid vabariiklased 17. sajandi Inglismaal kuninga ja parlamendi vastasseisus. Konflikt tekkis kuninga meelevaldsest maksude kehtestamisest. Parlamendi liikmed ütlesid selle peale, et kuningas püüab alamaid orjastada, muudab nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast
Enda suhtes ei lasta teha, ise tuleb teha. Kummaline võistlus loogiline vastuolu. Kui kõik on väärikad, ei saagi head teha. · üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse väheste, aga suurte ja kuulsusrikaste tegude inimene Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne. Roomlased aust Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus riigi teenistuses, voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. Samalaadsed probleemid ühiskonnas: Cicero ,,Kohustustest" millised valikud seisavad ühe tubli rooma kodaniku ees, kas ta peaks olema ambitsioonikas, otsima au ja kuulsust riigiametite abil või pigem tõmbuma elust tagasi privaatsfääri, tegelema oma mõisa, perekonna ja kaunite kunstidega. Mõlemad valikud on valed valikud, vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, aga ta ei tee seda
V RAAMAT Aristoteles Nikomachose eetika 1. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb 162. Vaatlus lähtugu samasugusest arutluskäigust, nagu eelnev käsitluski. Näeme, et kõik163 tahavad õigluseks nimetada sellist seadumust, millest tekiks tahtmine õiglaselt tegutseda, mille alusel tegutsetaks õiglaselt ja tahetaks olla õiglased. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglasi tegusid. Olgu see siis meile ka esialgu põhijoontes aluseks. Asi pole aga ühtmoodi teadmiste, võimete ja seadumuste juures, sest võime ja teadmine näib olevat sama ka vastupidise nähtuse juures...
Ka linnaelanikest olid osa põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Kuid suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, so enamasti väikeste töökodade omanikud, kes peamiselt enda ja oma pereliikmete tööga igapäevast elatist hankisid. Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt. Mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigustest ilma jäetud. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid see ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majapidamisest olid aristokraadid huvitatud vaid nii palju, kui oli vaja seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast
-6. aastatuhat eKr ja levis evolutsioonilisel teel koos põlluharimisega. Enne PIE-d oli veel mingi pre-PIE, mis jagunes anatoolia ja PIE haruks, PIE omakorda loode, stepi ja Balkani haruks. Praegu arvatakse, et see on tõeseim. 3. Tamaz Gamkrelidze Umbria järve algkodu hüpotees: vähem populaarne. Indo-iraanlased jagunevad indo-aarialasteks ja iraanlasteks. Termin aaria(arya) esineb palju iraania ja indo-aaria keeles. Sanskriti keeles on aaria aristokraat või aristokraatlik olek ja käitumine. Veedades tähistatakse temaga (vaimset) kangelast; rahvust selles kontekstis ei tähenda. Iraani Avestas airya on üllas, üllalt sündinud. Airyanam: airya-te maa; sellest tulnud Iraan. Indo-eurooplaste uuendused: · Hobune (kujunenud Ameerikas): algul söögiks, kodustati siis, kui teised loomadki (nt. koer). Kodustati Volga ja Doonau aladel 4000-2000 eKr. · Sõjavanker sellelt sõdimiseks, esemete vedamiseks, juba enne kasutusel. Oli kiire
Neid oli 2. Tsensorid olid need, kes pidasid rooma kodanike nimekirja(kodanikeloendus) ja nad valvasid ka elukommete järgi. *Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati poolt siis, kui riiki ähvardas suur oht. Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Üks konsul nimetati diktaatoriks. Pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aruande tegema ja nende eest vastutama. Miks oli Rooma vabariik rohkem aristokraatlik kui demokraatlik? · Kõik need ametid olid auametid, palka nende eest ei saanud. Ametnikena said tegutseda ainult rikkad(suurmaaomanikud) Rooma impeeriumi teke 1) Esmalt oli tegemist Rooma linnriigina, mis hõlmas Roomat ja tema ümbrust. 2) Rooma vallutas Itaalia aastal 265 eKr. Tuli sõdida nii itaalikute kui ka kreeklastega. Väga raske vaevaga saadud võit(mingi Pürrose lause vms) 3) Rooma hõivab Vahemere lääneosa
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon kes oli vähegi aristokraat, löödi maha. Juba varem olid tekkinud vastuolud. Kodanlaste klass hakkas nõudma õigusi, mida aristokraadid anda ei tahtnud. Mõnes kohas oli asi leebem. Juba 17.saj oli Inglise alamkojale antud rohkem sõna. Suurenesid ka inimeste teadmised. Valgustus panebki rõhku inimeste teadmisele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga.
Montesquieu (18. saj.): Prantsusmaa: kohalik võim bürokraatide käes, kes keskvõimu käepikenduseks, aristokraatia tasalülitatud (Richelieu, Louis XIV) Prantsusmaa kui ,,halb" -aristokraatide vastulöögiks on parim tugevdada keskvõimu Inglismaa: seadusandlik autoriteet keskne, kuid võim hajutatud läbi aristokraatia, kes kontrollis kohalikku võimu Inglismaa kui ,,hea"- toimib kohalik esindatus, kohalikul esindusel on võim, aristokraadid esindasid ka kohalike huve Samas, aristokraatlik privileeg ei ole kaasajal enam legitiimne esinduse alus, aristokraatia asemel sobiks föderalism (näide: USA, kus föderaalsetes suhetes keskvõim ja osariiklik võim). Ameerika föderalism rõhutab vabatahtlikkust, iseotsustamist. Võrreldes USA-ga Euroopa on erinev järgmistes aspektides: riikliku suveräänsuse tähtsus rahvusriiklus kohaliku omavalitsuse kogemuse ebaühtlus kultuuriline heterogeensus moraalse konsensuse puudumine 39
vaimukuse, filosoofia, draama, näitlejate ja publikuga kogu teatriga". Kõik tahtsid kõneleda nagu Wilde´i tegelased, pilduda säravaid epigramme, paista silma sõnaosavusega. Suur lavamenu saatis tema näidendeid, nagu ,,Leedi Windermere´i lehvik", ,,Tähtsusetu naine" ja ,,Ideaalne abikaasa". Neid kolme näidendit nimetatakse ka kommetekomöödiateks. Wilde nimetas ,,Tähtsusetut naist" ,,naise näidendiks". Selles on kahtlase minevikuga missis Arbuthtnot, tema vallaspoeg ja aristokraatlik dändi kui kahjutundetu võrgutaja. Näidendis on teravmeelsust ja melodraamat, kõige enam aga vestlust. Wilde tähendas uhkelt, et esimeses vaatuses puudub tegevus, on ainult vestlus Ennetades kõiki teisi tulevasi näitekirjanikke, andis ta vestlusele draama mõõtmed ja tema tegelased paljastavad ibsenlikul moel vähehaaval oma sisemise ilu. ,,Tähtsusetu naine" sisaldab Wilde´i parimaid mõtteteri abielusuhete kohta.
Wolflased arvavad, et eeposte üksikud osad on vasturääkivad ja omavahel sobimatud. Unitaarlased peavad Homerost ajalooliseks isikuks ja eeposeid terviklikuks. Homerose küsimuse puhul arutletakse siiani, kas Homeros oli pime laulik, oskas ta üldse kirjutada jms. Kirjelda parodeerivat eepost ,,Batrachomyomachia". Herolilise poeemi otsene paroodia ,,Konnade ja hiirte sõda" (Batrahhomüomahhia"). Kuulub 5. sajandisse. Objekt on aristokraatlik heroika, selle olüposlikud jumalad ja eepline stiil. Sisu: konnade kuningas uputas kogemata tähtsa hiirepoja, puhkes sõda. Kasutatakse olümposlikku plaani, jumalate nõukogu. Lahingukirjelduses parodeeritakse ,,Iliase" kahevõitlusi. Sõjakas jumal Athena ei aita hiiri, kuid hiired võidavad ja isegi Zeusi piksenooled ei suuda konni aidata. Zeus saadab appi vähid ja hiired põgenevad ja saabub ,,ühepäevase sõja" lõpp. Mis on küklilised eeposed?
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
puudub monarhi võimul absoluutne iseloom (seisuslik-esinduslik, konstitutsiooniline-monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab esindusfunktsioone. Tänapäeval kõige enam levinud monarhia vorm) Vabariik on riigivalitsemise vorm, kus riigipeaks on kindlaksmääratud ajaks valitav president. Antiikmaailmas orjanduslik - aristokraatlik (võim kuulus kitsale pärilikult privileegitud eliidil, valimisõigus puudus) demokraatlik vabariik (võim rahval, valida võisid kõik kodanikud) Feodaalses- muidu monarhilised kui olid linnvabariigid. Sotsialistlik- Kommuun (pariisi kommuun (1 katse) , nõukogude vabariik(rahvaesinduste ülesandeid täitev nõukogude süsteem), rahvademokraatlik vabariik) Presdentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, kus võim koondub parlamendist sõltumatu presidendi kätte. President
eesõiguste kogu. · Kindlakuberneri institutsioon: kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner, kelle võimu piirid olid üsna ulatuslikud. Kindralkuberneri toeks valitsemisel oli kantselei, mille kaudu suheldi nii kohalike seisulike organisatsioonidega kui ka keskvalitsuse institutsioonidega. Kindralkubernerile allusid politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad väeosad. 1818-1829 oli ametis Filippo Paulucci, kelle juhtimisstiil oli aristokraatlik. · Kubermangude valitsemine: kubermangus oli oluliseim võimuesindaja kuberner, kes allus otse senatile. Ühtlasi võidi ka tema kõrval ametisse nimetada sõjakuberner, kes allus otse sõjaministrile. Kõige olulisemad asutused kubermangudes: kubermanguvalitsus(tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat(majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus(tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö
lg 3 tülid tuleb lahendada rahumeelselt lg 4 iga rahuarmastav riik võib olla ÜRO liikmeks 14 lg 7 ÜRO ei tohi sekkuda asjadesse, mis oma loomult alluvad iga riigi enda jurisdiktisoonile (riikide siseasjadesse). ÜRO organid Peaassamblee ÜRO parlament, mis toimib põhimõttel "üks riik, üks hääl". See on aristokraatlik klubi, mis teatud määral meenutab valitsust. Probleemiks on see, et teda on hakatud pidama "jututoaks", millel ei ole reaalset võimu. Võib vastu võtta resolutsioone, mis on soovituslikud. LEGITIIMSEM (tulenevalt laiemast koosseisust). Suhted nende kahe põhiorgani vahel on olnud pingelised. Tegevuse kõrgpunktiks oli 1970ndatel loodud "Sõbralike suhete deklaratsioon" Peaassamblee kirjeldas, mida üldised põhimõtted täpsemalt tähendasid.
Viskit kasutatakse ka mõnede liha- ja riisitoitude valmistamisel ning kondiitritööstuses. TaDzinni baasiks on neutraalne, harilikult viljast destilleeritud alkohol, millele annavad spetsiifilise lõhna kadakamarjad. Kõigis dzinni nimele pretendeerivates jookides peab olema äratuntav kadakamarja lõhn ja maitse, muud kasutatavad maitseained võivad varieeruda. Täpsed retseptid on iga tootjafirma saladuseks.rbimine Brändid, eriti konjak, ei sobi kiirustava elulaadiga. See aristokraatlik jook väärib nautimist kõigi meeltega ja mitmel erineval moel puhtalt, jääga, pikendatult, tee või kohviga, sigari kõrvale jne. Konjakile pühendatud aeg on võrdeline selle värvusest, unikaalsest lõhnabuketist, järelmaitsest saadava elamusega. Enamasti võtavad eestlased brändi jaoks kas suurema või väiksema balltüüpi klaasi, prantslased seevastu eelistavad väiksemat tulbikujulist klaasi, mis kogub ja suunab aroomi paremini
U 12 inimpõlve varasemad sündmused 13. saj eKr Trooja häving Moonutused, liialdused, anakronismid (nähtus või vaade, mis ei sobi oma ajaloolisse konteksti; samuti sellise nähtuse kujutamine), kontaminatsioon (mitme kirjandus- või rahvaluuleteose või teoseosa sulandumine uueks teoseks või selle tulemusena tekkinud teos), fiktiivsed lisandused Eeposte arhailine keel (nn Homerose keel) Aristokraatlik diskursus, "konservatiivsed" väärtused 19. Mis on traditsiooni järgi Ateena türanni Peisistratose roll Homerose eeposte ajaloos? Esitati panatenaiade pidustustel (tava 522. aastaks eKr), alusepanija: Ateena türannid Hipparchos ja Peisistratos (6. saj) Panatenaiad (kreeka keeles 'üleateenaline') olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused. Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.m.a
" Eneseväärikus - täielik loomutäius enese suhtes; õiglus - täielik loomutäius teiste suhtes. ,,Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." ,,Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inmesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohem, ja seda õigustatult." 2. Cicero vabariiklase aust Voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. "Kohustustest": ambitsioon vs privaatsus? (mõlemad valed valikud). Hingesuurus (magnitudo animi) erinev kuulsusejanust (gloria). Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkuse voorus. Pühakud peavad end väärituks kõiges va Jumala armus. Vääritus pattude pärast, kuid Jumala au ja ligimeste hüve nimel suured, ennastunustavad teod. Kui talle osutatakse au, siis võtab ta selle vastu, osutades Jumalale. 4
Gallia kaguosas tekib omaette keskus. Peamiseks asualaks saab Rhone’i jõe org. Lerinumi kloostri rajas Honoratus. Ta oli riigiteenistujate perest pärit. Kloostreid nimetatakse sageli põgenike kloostriteks, sest pealetungivate germaanlaste eest põgenevad aadlikud kloostritesse. Omakorda hakates seal tooni andma, mis tähendab, et neist kujunevad võrdlemisi rahulikud paigad ja teiseks lõppeb Lääne munkluses vastuseis teadusele ja kultuurile. Aristokraatlik mõtlemine kloostrimüüride vahel kujundab Lääne munklusest sellise vaimse ja akadeemilise suundumuse. Honoratus reisis palju ning õppis tundma ka idamunklust, ent kujundas enda kloostri ümber ning lihtsalt ei kopeerinud varemnähtut. Lerinumi kloostri puhul on kord ja omavaheline läbikäimine oluliselt rangem: vastuvaidlematu kuulekus abtile on tingimus, mis Lerinumi kloostri tüüpi kloostreid iseloomustab, mungad tegelevad enda sisemise distsiplineerimisega. Töötamine oli ka
omas kokku ühe hääle. Need alajaotused olid aga korraldatud nii, et eelise said jõukamad kodanikud. Vaeste kodanike tahe jäi rahvakoosolekul harva peale. Seega sõltusid Rooma rahvakoosolekud sõltus alati suurel määral magistraatidest ja senatist ning väljendas peamiselt rikkamate kodaniku huve. Demokraatliku Ateenaga võrreldavat mõju riigiasjade otsustamisel Rooma rahvakooselekud ei omandanud. Seega võib öelda, et Rooma riigikord oli aristokraatlik. Riiki juhtisid magistraadid ja senat. Riigiametisse pääsesid vaid vähesed, kes olid piisavalt jõukad, et pühendada kogu oma aeg riigasjadele, olid avalikkuse ees tuntud ja omasid poliitilise elu kogemusi. Nii juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring – nobiliteet (nobiles – tuntud) –, millesse kuulus nii patriitse kui ka jõukaid plebeisid. Valdav enamus riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteediperekondade liikmete seast
Kuningavõimu tugevnedes hakkasid templid ja preesterkond järkjärgult kuninga võimu alla langema. Olulise osa linnriigi elanikkonnast moodustasid vabad kodanikud sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Nemad moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu ja omasid sellest tulenevalt ka õigust linnriigi valitsemist puudutavates küsimustes teatud määral kaasa rääkida. Sumeri linnriikides oli nii kodanike rahvakoosolek kui ka aristokraatlik vanemate nõukogu. Arvatavasti valis rahvakoosolek algselt ka kuninga. Linnriikide hiilgeajal piirdus rahvakoosoleku osa siiski peamiselt kuninga poolt langetatud otsuste heakskiitmisega. Kodanike osa riigi valitsemisel jäi seega üsna piiratuks. Akadi suurriik 2340 2160 eKr 2340 eKr vallutas Akadi valitseja Sargon kõik olulisemad Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Sargon ja tema lähikond olid semiidi päritolu. Kuid
Laulatuse juures peab olema preester. Oli olemas menetlus kui taheti lahutata end perekonnast ja suguvõsast. See oli võimalik lahkumisega 6.Kuningad – ülikud – talupojad – orjad Sugukonnad ühinesid hõimudeks. Mida enam oli veresugulasi, seda enam võis loota liitlasi. Germaani ülikud reguli-väikekuningad. Nad valitsesid väikeste gruppide üle. Põhja-Euroopa arhailistes kultuurides valitseti aristokraatlikult. Ühenduse tipus seisis valitseja, isand nim ka kuningaks. Aristokraatlik valitsemine on hierarhiliselt korrastatud valitsemine. Ühenduse – perekonna või hõimu tipus seisab kõrgem instants, hõimus oli selleks kuningas. Kuninga võimuses oli hõimu heaolu kindlustamine.Kus oli hea kuningas, kosus maa jõudsasti, loomad paljunesid, naised viljakad, palju kala, valitses rahu ja head ajad. Kuningas oli hõimu heaolu tagatis, preester ja valitseja. Tema suutis ravida haigusi , kutsuda välja vihma, õnnistada viljasaaki ja tuua sõjaõnne. Kuninga
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753510 e. Kr.) 2) vabariik (51030 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.476 p. Kr.) 395 jagune mine Ida ja LääneRoo maks. Roo ma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kree kat). Roo ma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Roo ma kunst on seotud valitsejatega. Roo ma kunst püüdleb rohke m toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Roo ma kunst on aristokraatlik , ametlik. Roo ma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hilje m kreeka m õjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. K õige iseseisva m ja o mapärase m oli Roo ma arhitektuur. Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roo mlased edu just il maliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad, ter mid, amfiteatrid, foorumid, teed, sillad, akveduktid, triumfikaared.
Laulatuse juures peab olema preester. Oli olemas menetlus kui taheti lahutata end perekonnast ja suguvõsast. See oli võimalik lahkumisega 6.Kuningad – ülikud – talupojad – orjad Sugukonnad ühinesid hõimudeks. Mida enam oli veresugulasi, seda enam võis loota liitlasi. Germaani ülikud reguli-väikekuningad. Nad valitsesid väikeste gruppide üle. Põhja-Euroopa arhailistes kultuurides valitseti aristokraatlikult. Ühenduse tipus seisis valitseja, isand nim ka kuningaks. Aristokraatlik valitsemine on hierarhiliselt korrastatud valitsemine. Ühenduse – perekonna või hõimu tipus seisab kõrgem instants, hõimus oli selleks kuningas. Kuninga võimuses oli hõimu heaolu kindlustamine.Kus oli hea kuningas, kosus maa jõudsasti, loomad paljunesid, naised viljakad, palju kala, valitses rahu ja head ajad. Kuningas oli hõimu heaolu tagatis, preester ja valitseja. Tema suutis ravida haigusi , kutsuda välja vihma, õnnistada viljasaaki ja tuua sõjaõnne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
