1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4. Eluolu ja perekond Vana-Kreekas, õp. lk 115-119 Mõisted: akropol, agoraa, andreion. Riietus: kitoon. Peamine toit. Aristokraatlik eluviis: aristokraatide konkurents ja sümpoosionid, kraater. Sport Vana-Kreekas: gümnaasion ja olümpiamängude traditsioon: kes osalesid olümpiamängude, peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena,
· Muusika oli tihedalt seotud poeesiaga · Tekkisid uued kunstivormid: komöödia, tragöödia · Armastatud pillideks said: aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. · Hakati korraldama kontserte, kus kõlas laulu- ja pillimäng ilma tantsu ja näitemänguta · Kujunes välja heliastmik, kus oktaav jagunes seitsmeks astmeks (varem viieks astmeks - pentatoonika) · Helilaadid koondati ühtseks süsteemiks Tekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia · Kujunes aristokraatlik musitseerimine, kus peamine oli muusikaline väljendus. · Kirjutati esimesed muusikateoreetilised tööd · Kirjutati hümne jumalate auks · Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: o apollonlik - muusika onkorrastatult harmooniline o dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja mõistuslik 5. Keskaja üldiseloomustus · Periood kestis u 10 saj (5-15saj) · Iseloomulik: usu olulisus inimese maailmavaates
üks oli Rooma. Rooma lin rajati aastal 752.ekr.Romulus ja Remus. Poisid kukutasid Amuliuse ja seadsid vanaise´a troonile. Romulus tappis remuse linna rajamise käigus.Rooma vabariigi kodanikud. Ptriitsid-aristokraadid, põlite suguvõsade liikmed. Plebeid-vaesemad kodanikud. 12 tahvli seadus. VALITSEMINE- peaaegu kogu rahvas võttis valitsemisest osa. Vabariiklik riigikord. Kodanikud seaduse ees võtdsed. Pigem aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametlikud-magistraadid. Ja vanemate nõukogu-senat.riigiametite eest palka ei makstud. Rahvakoosolekud. Magistraadid valiti üheks aastaks. Igas ametis 2 meest. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid,juhtisid armeed.Preetorid võisid asendada konsuleid.Tsenorid-valiti iga 5aasta tagant. Diktaator-määrati ametisse kui riigis oli tõsine ohuolukord. Senat- valitsev riiginõukogu-300liikmeline,endised ja tegevad magistraadid,juhtis siiski riiki
· Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
· Orjandusliku korralduse väljakujunemine. · Polisliku korralduse teke. · Kirja taaskasutamine ja kultuuri kiire areng. Klassikaline 500 338 eKr · Kreeka-Pärsia sõjad (500 449 eKr) panid aluse periood Kreeka polisliku korralduse hiilgeajale. · Linnriikidest tõusid esile demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta. · Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr.
Ja hiliskeskaegse õnne sära polegi täiesti möödas, see elab veel rahvalaulus, muusikas, maastike tasastes avarustes ja portreede tõsistes nägudes. (lk 36) Igatsus ilusama elu järele nägi igal ajal enda ees kolme teed, mis viitavad kauge sihi poole. Esimene- maailma mahasalgamise tee viis otsejoones maailmast välja. (41-42) Teine tee viis maailma parandamisele ja täiustamisele. (42) Kogu hilisema keskaja aristokraatlik elu- mõeldagu Prantsusmaale ja Burgundiale või Firenzele- on katse unistust mängida. Ikka ühtsama unistust muistsetest kangelastest ja tarkadest meestest, rüütlist ja teenijapiigast, lihtsatest ja lustlikest karjastest. (46) Formaalne autunne on nii tugev, et eksimine etiketi vastu, nagu veel tänapäevalgi paljude Idamaa rahvaste puhul, haavab nagu tappev solvang, sest see kummutab tolle omaenda kõrge ja puhta elu kauni illusiooni, mis ei pea vastu varjamatule tegelikkusele. (53)
Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos js Sürakuusa. Sel ajal kujunes aristokraatlik võim (ehk suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi ja Olümpia. Sel perioodil tihenesid ka kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeetfoiniikia tähestiku põhjal. Sparta linnriik ja Ateena linnriik (ühiskondlik struktuur ning ühiskond, ning lühike ülevaade valitsemisest)- SPARTA ARISTOKRAATIA ATEENA DEMOKRAATIA aristokraatlik demokraatlik (kuigi alguses oli
Rajasid oma kloostrid Padisele ja Kärknasse. Nende vahendusel jõudis rahvani nii mõnigi uus põllukultuur, käsitööoskus jne. Küllap ka ehitasid nad esimesed vesiveskid. Vasallide annetustest said peagi suurmaavaldajateks. Õige pea saabusid ka kerjusmungaordud, dominiiklased jäid Tallinna ja Tartusse ning frantsisklased Viljandisse, tartusse ja Rakvere. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, suur rõhk haridusele. Kui tsitserslased oli aristokraatlik ja aadlikelembe, siis kerjusmungaordud olid aga eelkõige mõeldud tavalisee rahvale. Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse. · 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. · 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.
5) Kuningriik: Rooma kuningriigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ning kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse (senatisse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitsidearistokraatia. Vabariik: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika, kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad ehk nobiliteet. Keisririik: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus: Rooma riigi ülikud ja senaatori perekond, Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased,
Kordamine: Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Vihik POLIS-linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maa piirkond. VALITSUSVORMID: a)demokraatlik rahvavõim nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast rahvakoosolekul on valitsemise keskne roll (NT. Ateena demokraatia Periklese ajal) b)aristokraatlik võim on koondatud aritokraatide kätte nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel (NT. Sparta) c)türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta rahulolematute suhtes rakendati terrorit (NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametite...
Delose mereliit 478/477 eKr. Juba 6. sajandil eKr loodi tervet Peloponnesose poolsaart hõlmav linnriikide liit Peloponnesose liit (linnriikide välispoliitikat juhtis Sparta) Esilekerkimine pärast Kreeka-Pärsia sõda. Ülekreekaline tõus pärast Peloponnesose sõda Ühiskonnakorraldus alguses aristokraatlik Ühiskonnakorraldus - nn Lykurgose kord. (arhailisel perioodil), hiljem demokraatlik. 594 Pärimuse järgi olevat too elanud juba enne eKr Soloni seadused. Kleisthenese reform 507 Messeenia valutamist. eKr, mis ateenlaste hinnangul pani aluse nende demokraatlikule korrale, sest asendas rahvakoosoleku suguvõsajärgse ülesehitusega territoriaalsega, seega nõrgenes sugukonna mõju. Ta rajas ka killukohtu ehk ostrakismi.
See omakorda võimalik ainult vabariigis. Ent vabariik püsib vaid niivõrd, kui selle seadusi täidetakse eeldab kodanikuvoorust. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas. Tavaliselt vabariigid manduvad ajas, v.a Rooma, sest seal olid: 1) seadused, mis reguleerisid võimuloleku aega ja varanduse kasutamist, ja 2) kaks vastandlikku sotsiaalset gruppi, esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Esimesed valitsevad, teised osalevad valitsemises ning valvavad esimeste üle, et nad ei riivaks vabadust. 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Väliste piirangute puudumine. Ka seadusi võib tõlgendada kui mõttelisi takistusi, seega riigialama vabadus algab seal, kus lõpevad seaduste keelud-käsud, nt vabadus valida oma elukohta, ametit, käsutada oma vara jne. 5
Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot’i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi – inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega – Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant’i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik maailm, moodustas suure osa selles teoses. Claire on see, kes saab Eugene’i abistajaks kõrgseltskonnas. Mitte ainult tema abile, ei saa Eugene lähemalt tuttavaks pr Delphine de Nucingeniga vaid ta ka hoiatab Eugene’i selle hurmava maailma pahupoole eest, “Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!”. Ta valgustab Eugene’i, et menu on Pariisis võimu võti ja, et kui naised leiavad temas vaimukust ning talenti siis usuvad seda ka mehed. Oli märgata, et
Senat koosnes magistraatidest, kes olid ametis eluaeg. Ta tegeles riigi tähtsamate asjadega. Kõik seaduseelnõud pidi olema senatis heaks kiidetud, enne kui see läks rahvakoosolekule edasi. Rahvakoosolekud võtsid vastu või lükkasid tagasi seadusi ja hääletasid valitavate magistraatide poolt või vastu. Lihtkodanikud ei tohtinud ise seaduseelnõusid algatada ega kandidaate esitada ja nende tahe võitis harva. Rooma riigikord oli põhijoontes aristokraatlik. Riigiametitesse oli võimalus kandideerida ainult rikastel, sest seal palka ei makstud. Vallutatud maades olid erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid Rooma vastu ülesastumist. Rooma jättis puudutamata teiste elukorraldust. Itaalias võeti 1/3 maast ühiskondlikkusse maasse, rajati kolooniaid, osa vallutatud linnu sai munitsiipiumi staatuse. Rooma kodanike arv kasvas pidevalt. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid.
Purustati Bütsantsi vägi. Hakkasid toimuma ristisõjad. 1216 taastati keisrivõim Bütsantsis, aga hiilgus ei taastunud. XIV tugevnes Türgi riik. 1453 Bütsantsi riigi lõpp. Keiser piiramatu võimuga, kristuse asemik, võis ainukesena kanda purpurrüüd ja kirjutada purpurtingiga, teda nimetas ametisse armee, senat ja rahvas, alguses ei olnud päritav võim, keiser määras ise endale järeltulija, Keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh Senat aristokraatlik, võis anda vaid nõu keisrile Ametkonnad allusid keisrile, kõrged ametnikud keisri poolt määratud aristokraadid, Bütsantsi sõjavägi palgaarmee, maa oli jagatud sõjaväeringkondadeks, mida juhtisid väepealikud (sõjaline ja tsiviilvõim), maakaitseväelased said riigilt maatüki. Talupojad isikuliselt vabad, maksukohustuslikud, enamus inimesi, üha enam muutusid nad rentnikeks võlgade pärast, tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise
kiusama. Kuna hr Goriot'i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant'i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik maailm, moodustas suure osa selles teoses. Claire on see, kes saab Eugene'i abistajaks kõrgseltskonnas. Mitte ainult tema abile, ei saa Eugene lähemalt tuttavaks pr Delphine de Nucingeniga vaid ta ka hoiatab Eugene'i selle hurmava maailma pahupoole eest, "Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!". Ta valgustab Eugene'i, et menu on Pariisis võimu võti ja, et kui naised leiavad temas vaimukust ning talenti siis usuvad seda ka mehed. Oli märgata, et vikontess on nii
loll. Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot'i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant'i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik maailm, moodustas suure osa selles teoses. Claire on see, kes saab Eugene'i abistajaks kõrgseltskonnas. Mitte ainult tema abile, ei saa Eugene lähemalt tuttavaks pr Delphine de Nucingeniga vaid ta ka hoiatab Eugene'i selle hurmava maailma pahupoole eest, "Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!". Ta valgustab Eugene'i, et menu on Pariisis võimu võti ja, et kui naised leiavad temas vaimukust ning talenti siis usuvad seda ka mehed. Oli märgata, et
Ta hakkas märkamatult hr Goriot taga kiusama. Kuna hr Goriot’i oli raske taga kiusata, hakkas pr Vauquer teda vihkama. Peale oma tütarde sai härra Goriot veel ühe inimesega hästi läbi – inimesega, kellesse ta hakkas suhtuma kui poega – Eugene de Rasignac. Eugene kiindus ning austas härra Goriot rohkem kui ta tütred kunagi suutelised oleksid olnud. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Valisin proua vikontess Claire de Beauséant’i pikema kirjelduse siin, sest aristokraatlik maailm, moodustas suure osa selles teoses. Claire on see, kes saab Eugene’i abistajaks kõrgseltskonnas. Mitte ainult tema abile, ei saa Eugene lähemalt tuttavaks pr Delphine de Nucingeniga vaid ta ka hoiatab Eugene’i selle hurmava maailma pahupoole eest, “Kui kunagi peaksite armastama, hoidke hästi oma saladust!”. Ta valgustab Eugene’i, et menu on Pariisis võimu võti ja, et kui naised leiavad temas vaimukust ning talenti siis usuvad seda ka mehed
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ü...
-kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid -linnriik> kodanike vabadusel põhinev riigivorm Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) -konkurents Orjandus: -orjanduslik ühiskond -enamus võõrsilt sisse ostetud -kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. -töötasid suurmajapidamistes
Võrdsus seisneb vähemalt kahes asjas: õiglane on paratamatult vahepealne ja võrdne, ja seda kellegi suhtes ja mingis asjas. Seesama võrdsus kehtib ka isikute vahel ja asjade suhtes, kui nad pole võrdsed, ei ole neil ka võrdselt asju. Kõik see, mis on jagamisel õiglane, peab vastama mingil määral väärtusele. Väärtuse sisu ennast ei pea kõik ühesuguseks: oligarhidele- rikkus, demokraatidele on see vabadus, ühtedele kõrge päritolu, teistele aristokraatlik loomutäius. Proportsionaalne võrdsus on siis, kui jagatud hüved on vastavuses saajate väärtusega. Aristoteles toob välja teo motiivide tähtsuse õigluse suhtes hinnangu andmisel. Kui kaks isikut on võrdsed ja üks võtab teiselt midagi ära, siis võrdsus kaob ja äravõtja saab kasu, omades suuremat osa. Õiglus taastatakse äravõetu tagastamisega. Seega sinna, kus on vähem lisatakse juurde, et mõlemad osapooled oleksid võrdsed.
kohut, osales usuriitlustes · Ülistuslaulud jumalatele, püramiiditekstid, surnuteraamatud · Kodanikkonna moodustasid jõukamad mehed, kes olid sõltumatud · "Sinuhe jutustus" · Aristokraatlik vanemate nõukogu, korraldati rahvakoosolekuid Ehnatoni usureform · Uue riigi ajal kehtestas ainujumalaks Atoni · Rentnikud ja orjad- orje oli vähe ja neid kasutati peamisel majapidamistes teenijatena · Teistele jumalatele ohvreid ei toodud Mesoptaamia suurriigid
Saagad ja kangelaseepika Pärimusi anti suuliste lugude ehk saagadena edasi põlvest põlve alates XII sajandist. Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga. Strateegid juhtivad väepealikud Ikonoduulid ikoonide austajad Stratioodid maakaitseväelased Hagiograafia pühakute elulood Kolleegium äri-ja ametiühing Konstantinoopoli hakati varasema kreekapärase nimetuse järgi kutsuma Bütsantsiks.
mis viitab pigem “juhtivale” või “originaarsele” valitsemisele, nagu näiteks sõnades “monarhia” või “hierarhia”. Demokraatia vastab küsimusele, kes peab valitsema, nimelt “poliitiliselt võrdsete kodanike enamus kas isiklikult või (enamuse) valitud esindajate kaudu”. Sellest tulenevalt on demokraatial kaks põhiprintsiipi: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Neid ei tohi segi ajada demofiilia või palja egalitarismiga. Rikas parlarentarismi põlgav aristokraatlik monarhist võib väga vabalt olla demofiil (ehk kiindunud lihtrahvasse), mitte aga demokraat. Liberalism ei vasta seevastu mitte küsimusele kes, vaid kuidas peab valitsema. Tema printsiip on, et kes ka ei valitseks, üksikkodanik peab saama nautida suurimat, aga ka alati üldisele heaolule kasulikku vabadust. “Nii palju vabadust kui võimalik, nii palju sundi kui hädavajalik.” Liberalismi põhiprintsiip on järelikult vabadus.
Euroopast ning sellest sai üks ristisõdade peamisi ajendeid. 1204 vallutasid Lääne-Euroopa väed Konstantinoopoli, Bütsants oli frankide võimu all. 1261 taastas Bütsants 'i keiser oma võimu, ent mitte riigi endist hiilgust. o 14 sajandil tugevnes Türgi riik Osmani võimu all, 1453 vallutasid nad Konstantinoopoli ja lõpetasid Bütsants 'i riigi. RIIGI KORRALDUS o Bütsants 'i keiser oli piiramatu võimuga, aristokraatlik senat oli nõuandjaiks. Keiser oli ülim kuninglikkus, Jeesuse asevalitseja ja kõige juht. Ta oli ainus, kes võis purpurrüüd kanda. o Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse, vastavalt millist värvi kaarikuid toetati. Parteide konfliktid olid konfliktid ühiskonnakihtide vahel. Keisrivõim ei olnud siiski kindel, pidi arvestama sõjaväemässude, õukonna vandenõude, rahva meeleoludega
kuni kolmandiku linna eelarvest. Tänu kaubandusele arenesid kiiresti linnad. 14. sajandi algul oli Cagliaris 10 000 elanikku. Põhja-Itaalia 11. sajandil kaotas Põhja-Itaalias asuv Itaalia kuningriik praktiliselt igasuguse teovõime ning tegelik võim kandus linnadele. Esialgu said kuninga esidajaks linnades asunud piiskopid. Sajandi lõpust alates hakkasid linnade mõjukad isikud piiskoppe kõrvale tõrjuma. Tekkisid linnkommuunid, kus ainuvalitsejat asendas aristokraatlik demokraatia. 13. sajandi jooksul omandasid aristokraatide kõrval olulise rolli gildid. Niisuguseid linnkommuune nimetati societas populi või Popolo. Keskvõimu puudumisega kaasnesid konfliktid nii linnade vahel kui sees, ühise vaenlase korral võisid linnad aga ka omavahel liituda. Tuntuim niisugune liit oli 1167 asutatud Lombardia Liiga. Fraktsioonide tasakaalustamiseks loodi hiljem linnadele suurte volitustega linnapea (podesta) ametikoht. Podesta erapooletuse tagamiseks valiti ta sageli
Pideval vihjatakse Louide'le (Kui kogu õukond tormas kokku Suure Mademoiselle'i juurde, kellelt Louis XIV kiskus ära ta armukese). Kui ka sel ajastul nagu teoses, oli kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis mõjutas tegelasi raha ning kõrgemaklassi inimeste tegevused. Looduskeskkond on asendunud suurlinnakeskkonnaga, kus teiste arvamuse nimel nähakse rohkelt vaeva. Maal elavad inimesed väljendasid oma tundeid vabamalt kui suurlinnadaamid (See väljendus ema kirjas Eugene'ile.). Aristokraatlik eluviis mõjutas Eugene'i märgatavalt. On loodud selge vahe selle vahel kuidas elavad rikkad ja kuidas vaesed. Viis kuidas kirjeldatakse pansioniümbrust (tänavakivid on kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre) ning pansioni (Miski ei avalda kurblikumat muljet kui see salong sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi...)
eluenergia, eluhingus Juudi vaimulik hindude traditsiooni kohaselt Visnu seitsmes kehastus. Tema armastuse ja lahingutega seotud lood on pand kirja "Ramajanas". Ta on õigluse ja moraalse vooruslikkuse eeskujuks. hindude eepos, mille autoriks peetakse pühamees Valmikit, ning mis jutustab avatara Rama loo. Eppos sai praeguse vormi 1. saj eKr. isand, õpetaja, mentor; Hassiidide usuline juht Juudi uusaasta ei tohi Juudi preesterkonna aristokraatlik usulis-poliitiline rühmitus, 2 sj ema - 70 pKr. Juhtisid templiteenistust, tunnistasid järgimisväärseks vaid Toorat, eitasid hilisemat suulist pärimust ("Suulist Seadust"), ei uskunud igavest elu ega oodanud messiat. "Väline ja nähtav märk sisemisest ja vaimsest armust". Reformeeritud kirikud peavad sakramentideks üksn Kristuse poolt seatud ristimist ja armulauda. Roomakatoliku ja õigeusu kirik loevad sakramentideks ka
4)Preetorid – algselt oli 2 , kasvas kuni 8-ni – õiguse mõistmine. 5)Konsolid – 2 – kõige kõrgemad ametnikud – kõrgeima tsiviilvõimu kandjad ja sõjaväejuhid. Kui oli tegemist hästi keerulise olukorraga(sõda), siis nimetas senat ühe konsulitest diktaatoriks. Diktaator nimetati ametisse kuni pooleks aastaks. Siis pidi ta oma diktaatoriametist loobuma ning selle aja jooksul tehtud tegude eest vastutama. Rooma riik oli rohkem aristokraatlik kui demokraatlik. Rooma impeeriumi tekkimine: Rooma riik hõlmas Latiumi maakonda. 1)Itaalia vallutamine – jõudis lõpule aastaks 265 eKr. 1/3 maast konfiskeeriti, sinna rajati Rooma kolooniad. Rooma kodanikud asusid elama üle kogu Itaalia. Teine osa vallutatud osadest säilitasid omavalitsuse. Rooma kodanikkond suurenes. Kolmas osa aladest nimetati Rooma liitlasteks. Nüüd koondati kõik Itaalia sõjaväed Rooma alla. 2)Suurriigi teke – 133 a eKr Sõjad Kartaagoga. Vahemere lääneosa
Bütsantsi pealinn oli konstantinoopol ja enamik elanikke olid kreeklased. Bütsants jäi püsima oma kultuuri, sõjaväetegevuse ja majandusliku olude tõttu, ning oli üks mõjukamaid riike sel ajal. Kaubandus(ja ka käsitöö) oli väga kõrgel tasemel. Koguti makse talupoegadelt ja kaupmeestelt, sest nii sai palgata sõdureid ja tugevdada riigi kaitset. Piiramatu võimuga valitseja oli Bütsantsis keiser. Tema kõrval oli aristokraatlik senat, kes võis keisrile ainult nõud anda. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülimseadusandja. Keisri valisid ametisse armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidikeise rahva meeleolusid arvestama. Pikka aega polnud keisrivõim päristav. Ktegelikkuses keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ka tema kaasvalitseja. See pidi tagama uuele keisrile alamate ustavuse ja sujuva võimuletõusu peale eelmise valitseja surma. Uue keisri
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi Rühm PYHTAGORASE KOOLKOND ANTIIKFILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1. PYTHAGORAS................................................................................................................................. 4 1.1 Pytharorase elukäik....................................................................................................................... 4 1.2 Py...
Kuningate ajajärgust kuni vabariigi ajajärgu lõpuni oli Rooma riik oma valitsemiskorralt aristokraatlik - riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside [(ld k patres – isad): põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud, kellel oli õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks] ja rikaste plebeide [(ld k plebs – rahvahulk): Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul] esindajad. Keisririigi perioodil oli Rooma ühiskond aga seisuslik, mis jagunes senaatori– ja ratsaseisuseks, lihtrahvaks, vabakslastuteks ja orjadeks.1 Rääkides Vana-Rooma aristokraatidest ehk ülemkihti kuuluvatest isikutest, peab konstateerima, et need moodustasid kogu elanikkonnast vaid ühe osa, kusjuures kindlasti vähemuse2. Kodanike õiguslik võrdsus, mid...
Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem. Itaalia geograafiline asend lõi eeldused ühtse riigi tekkeks, kuid etniliselt polnud Itaalia ühtne. Esimesel aastatuhandel eKr elasid Itaalias s päritolult , keelelt ja kultuurilt erinevad rahvad . Kesk- ja lõuna Itaalias elasid itaalikud sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid keelelt lähedasteks rühmadeks. Kesk-Itaalias elasid latiinid . Nendest pärinevad hilisemad roomlased ja ...
Korraldasid kodanike loendust (tsensus), koostasid senaatorite nimekirja, hoolitsesid kodaniku elukommete eest. Ohu korral võidi kuni 6ks kuuks määrata diktaator. Senat - valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, ametis eluaegselt. Välispoliitika, sõjandus, rahaasjad. Rahvakoosolekud - ainult et hääletada magistraadi tehtud ettepaneku üle, ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine elamispiirkondade ja sõjaväeosade kaupa - eelise said jõukamad kodanikud. Riigikord ARISTOKRAATLIK. Läbirääkimisi peeti ja kokkuleppeid sõlmiti iga vallutatud maaga eraldi - takistas nende liitumist Rooma vastu, vajadusel sai õhutada vaenu. Allutatud riikide elukorraldus, usk, keeled, kombed (sageli ka valitsusviis) jäeti puutumata. Itaalias võeti ära osa maast (1/3) - Rooma riigi maatagavara. Strateegilistesse kohtadesse Rooma kodanike asulad - kolooniad. Osa linnad - munitsiipiumi staatus - säilis omavalitsus, kodanikele anti Rooma kodanike õigused
Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas-populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud- magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid- 2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed
tegelased on tõepoolest tegelikult elanud, on nad vaid eetiliste väärtuste sümboliteks. Niisiis on opera seria dramaatiline konflikt väärtuste konflikt. See teeb aga kogu draama staatiliseks -- tegelased ei arene sisemiselt, ei vaheta oma allegoorilist maski. Zanri probleeme näitas kõige ilmekamalt Händeli juhitud Royal Music Academy ja "Kerjusteooperi" vaheline konflikt. Koos ooperiteatriga läks pankrotti ka aristokraatlik ideoloogia, asemele tuli igapäevaelu ja ümbrusest tuttavad tegelased. Uus sisu tõi kaasa ka uue muusikastiili -- retsitatiive asendasid tihtipeale kõnedialoogid ja aariate lihtsad meloodiad väldivad barokilikku toredust. Kunagi tõsise ooperi vaatuste vahele etendatud intermeediumitest arenes sel ajal välja kogu õhtut täitev koomiline ooper (opera buffa). Selle tegelased on enamjaolt madalast seisusest ja tihtipeale kliseelikud:
jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni. o Surmajärgne elu: Puudus Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki (sinna pääses koobaste/allikate kaudu) Allilmas troonis emand Persephone Seda sai mõjutada pidades spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks ja elades vooruslikult · Aristokraatlik eluviis: o konkurentsivaim o väljapaistmissoov o aristokraatlikud sõpruskonnad o kodused pidusöögid (mehed, vein, jne) o kehaline ja vaimne arendamine · Orjandus: o orjatööd kasutati laialdaselt, orjade arv kasvas aja jooksul o enamik orjadest välismaalased o usuti, et barbarid ongi orjadeks loodud o orjadesse suhtuti kui varandusse, millega võidi suvalt ümber käia
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS)
5)filosoofiline essee Võib eristada järgmisi perioode: I 16.sajandi I pool domineerib optimism, usk täiuslikuma elukorralduse võimalikkusesse; II 16 sajandi II pool alanud ususõjad, kahtluse ja pettumuse tundemärgid, uue rahvusliku luule ja rahvuskeele loomine Marguerite de Navarro (1492-1549) - kirjutas luulet ja näidendeid (religioosne taust); novellikogu "Heptameron" (1559), raamjutustus, aristokraatlik seltskond on tagasi pöördumas tervisevetelt Pürenee mäestikus, kui teel tabavad neid mäestikujõe tulvaveed. osa neist 5 daami ja 5 noormeest leiavad varjupaiga kloostris, kus nad on sunnitud veetma mitu päeva. Iga seltskonna liige peab jutustama 10 lugu ajaviiteks. Valmis ainult 72 novelli. Seltskonda kuuluvate isikute taga on püütud näha prototüüpe, enamasti on tegemist tõestisündinud lugudega õukonnaelust, mid M on kas ise pealt näinud või kelleltki kuulnud. Ülevaade 16
nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta Aristokraatlik oligarhia. Hõlmas kaht maakonda. Messeeinia elanikkud olid orjastatud. Eesotsas 2 kuningat, kelle võim päritav(juhtisid sõjaväge ja täitsid preestri kohuseid) Muus osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia. Valiti 5 efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Lõplikuid otsuseid langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaat- vaba poliitiliste õigustega inimene
usuline talitus, millega loodeti mõjutada inimeste elu pärast surma ). 20. Selgita: hellen põliskreeklane. barbar kõik mittehellenid, kes kõnelesid arusaamatut keelt. aristokraadid auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, rikkad ja kuulusid mõjukasse ülemkihti. polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. aristokraatlik vabariik võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) demokraatlik vabariik rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi
Amfiteatrid olid ehitatud nii täiuslikult, et heli, mis tekkis areeni keskele heidetud kivist, kostis ka kõige kõrgemate marmoristepinkideni. Veel tänapäevalgi hämmastavad need rajatised meie asjatundjaid. Kõnesoleval ajal polnud veel olemas ühtset Itaalia riiki. Koosnes linnriikidest, kus olid võimul hertsogidünastiad- Firenzes, näiteks, Medicite dünastia; Milanos Sforza ja Mantovas Gonzagade dünastia; Veneetsia aga oli aristokraatlik vabariik ja Rooma kirikuriik. Nende linnriikide valitsejad püüdsid üksteist üle trumbata säravate ja suurejooneliste õukonnapidustustege. Sinna läksid linnriigi kõik varad. Andekaid kunstnikke, arhitekte ja muusikuid meelitati ühe õukonna juurest teise juurde ja nii tekkisid innustunute rühmad. Üks niisugune rühm tekkis 16. saj. lõpul Firenzes. Seda nimetati "Firenze camerata"-ks (camerata- tuba, salong), kes oli huvitatud muusiksast antiikteatris. Nende ajal oli muus.
Itaalia Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.....................................................................................................................................
Slaavi hõimud jagunesid järgnevalt: Idaslaavlased (venelased; hiljemjagunevadnad ukrainlasteks, valge- ja suurvenelasteks). Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid). Lõunaslaavlased (sloveenid, serblased, horvaadid ja bulgaarlased). Protoslaavlased elasid sugukondadena, mis koosnevad nn suurperedest. Mitu sugukonda moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud germaani keelest (König), korlji (tsehhi kral) Karl Suure nimest, tsaari tiitel roomakeelsest caesar' ist. Slaavlased tegelesid maaharimise, jahi, kalapüügi, loomapidamise ning mesindusega Lisaks tegutsesid eelkõige linnades erinevad käsitöölised: sepad, puussepad, kudujad, pottsepad. parkalid, köösnerid jne. Kaubavaheta toimus slaavlastel piki jõgesid. Toorainet (mesi, vaha,
muude valdkondadega tegeles 30-liikmeline vanemate nõukogu suures vähemuses sprartiaadid olid kodanikud, muu elanikkond koosnes põhiliselt spartiaadide orjadest ning ülejäänud Lakoonia elanikest kodanike kasvatamise süsteem range ühiskondlik kord summutas loomingulise, vaimukultuur peaaegu puudus · Ateena asus Kesk-Kreekas, ühendas Atika algne aristokraatlik võim hakkas 6. sajandil taanduma - Solon andis rahvale senisest suuremad võimalused poliitikas kaasarääkimiseks, suurenes rahvakoosolekute tähtsus Periklese ajal (5. saj) kujunes välja kindel demokraatlik kord, Ateenast sai tugeva laevastikuga mereriik Kodanikkonna moodustasid kõik täiskasvanud Atika meessoost põliselanikud Kõik kodanikud said rahvakoosolekutest osa võtta, mis kogunes iga 10 päeva tagant. Seal otsustati kõik tähtsamad
demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Olles küll vormiliselt täidesaatva võimu juht, täidab monarh eelkõige esindusfunktsioone. Vabariik riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Ajaloos on esinenud vabariike erinevatel kujudel: aristokraatlik vabariik(või kuulus kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus), demokraatlik vabariik (võim kuulus rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud), sotsialistlik vabariik (nõukogude vabariik seadusandlikuks organiks ja parlamendi ülesannetes oli otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille koosseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon), nõukogude vabariik (1917. Venemaal nõukogude
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
ebavõrdne ebaõiglane. Võrdsus seisneb vähemalt kahes asjas: õiglane on paratamatult vahepealne ja võrdne, ja seda kellegi suhtes ja mingis asjas. Seesama võrdsus kehtib ka isikute vahel ja asjade suhtes, kui nad pole võrdsed, ei ole neil ka võrdselt asju. Kõik see,mis on jagamisel õiglane, peab vastama mingil määral väärtusele. Ja just seda väärtuse sisu ei pea kõik ühesuguseks: demokraatidele on see vabadus,oligarhidele rikkus, ühtedele kõrge päritolu, teistele aristokraatlik loomutäius. Proportsionaalne võrdsus on siis, kui jagatud hüved in vastavuses saajate väärtusega.Matemaatikud nimetavad põhimõttelist vastavust geomeetriliseks mille puhul tuleb välja, et terviku suhe tervikuga on nagu osa suhe osaga. Siiski ei saa ainult matemaatilise proportsiooni järgi õiglust arvestada: see on võimalik raha puhul, kuid keerulisem juba au ja kuulsuse osas. Edasi uuritakse teist liiki õigust, mis esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
