Arutlus - Kas parem oli Vana-Kreeka või Vana-Rooma ühiskonnakorraldus? On vaja teada saada kumb ühiskonnakorraldus oli parem, kas Vana-Rooma või Vana- Kreeka ning võrdlusteemadeks võtan 1)Seisused, 2)Perekond ja naiste-meeste vahelised suhted ja 3)Orjad. Mina tahaks nii ühes kui teises elada,aga kummas oleks parem, selle saan lõpuks teada. Ma panen iga lause(-te) järele +või- märgi, st. kas see on hea või halb. 1)Alguses oli mõlemas riigis aristokraatlik kord. (-) Vana-Kreekas muutus rahvakoosolek väga tähtsaks. Ning peale seda kujunes sellest välja demokraatlik kord. (+)Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud , sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast.(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks
BAROKKLUULE DONNE (1572-1631) oli inglise luuletaja. Tolleaegseid luuletajaid (kellest silmapaistvaim Donne oli), nimetati metafüüsilisteks luuletajateks, seda iseloomustas rõhutatud intellektuaalsus, paradoksid, vastandamised Kuna Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab t...
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
topelttallaga kingi. (4) 1.3 Meik Sellel ajal kanti väga palju ning väga rasket meiki. Meigi tegemisel kasutati palju pliivalget. Kui esines vistrikke, siis need kaeti siiditükkidega. (4) 2.ROKOKOO Rokokoo sai alguse 18. sajandi alguses Prantsusmaal. Levis enamasti Prantsusmaal ning Saksamaal. (4) Rokokoo ajastul sai moe tekkimise peakeskuseks Pariis. Moesuundi hakkas dikteerima mitte kuningas ja tema õukond, vaid mõni moesolev intiimne aristokraatlik salong. Nendes salongides kogunesid oma aja kuulsused: muusikud, kunstnikud, luuletajad, kirjanikud. 2.1 Soengud Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu. (5)
· Sparta (Lakoonia + Messeenia mk.) Elaikud: spartiaadid, perioigid, heloodid Spartiaadid 7a. saadeti sõjakooli 20 a. oli täisväärtuslik sõjamees 30 a. sai kodanikuõigused ja sai luua oma pere Valitsemine: 2 kuningat kuulusid Geruusiasse (vanemate nõukogu al 60 a.) Neid kontrollisid 5 vaatlejad e. EUFOORID. Rahvakoosolekul valiti Geruusia. · Ateena (Atika mk.) Alguses aristokraatlik al 5. Saj eKr demokraatlik. Elanikud: kodanikud (mehed al 20 a.), metoigid ja orjad Valitsemine: Eukleesia (rahvakoosolek) valis HELIAIA (kohtunikud u 600), BULEE (nõukogu u. 500) ja STRATEEGID (sõjaväepealikud u. 10). Kohtunikud ja nõukogu valimisel tõmmati loosi, aga sõjaväepealikud valiti ise. 4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport
ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem sarnased või pigem erinevad? Põhjendage vastust vähemalt 3 väitega! Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem erinevad kuna mõlemas riigis oli väga erinev riigivalitsemisviis. Ateenas valitses demokraatia, mis andis ateenlastele võimaluse ise riigiasjades kaasa lüüa ja lasi elu korraldada tavainimese vajadustele parimini vastavaks. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Juhtival kohal olid kohtustuslikult valitud inimesed, kes kuulusid vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui Spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskendama, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi
spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjusat plebeide huve. 12 SEADUST olid esimesed seadused, mida nõudsid plebeid ja mis kirjutati pronkstahvlile. Rooma kandis oma vallutused ps välja ja sõdis Kartaago vastu 100 a. nn ,,PUUNIA SÕDADES", milledest tähtsaim oli 2 sõda, kus Kartaago vägesid juhtis HANNIBAL, kes reisis oma sõjaväega üle ALPIDE. Kindlat riigikorraldust ei olnud, osa võttis peaaegu kogu rahvas. Riigikord oli siiski aristokraatlik, riiki juhtisid MAGISTRAADID ja SENAT. Sinna pääsesid ainult jõukamad, poliitiliste elu kogemustega ja avalikkuse ees tuntud kodanikud. KONSULID Kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. PREETORID Võisid vajaduse korral konsuleid asendad, õigusemõistjad. Neid oli 8. TSENSORID Valiti endiste konsulite hulgast 5-ks aastaks. Kodanike loendus, senaatorite nimiri.
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. 6)Isikud
vajadustele parimini vastavaks. Kodanike elu oli seal mugavam kui üheski teises omaaegses linnas. Samas aga muutis see linna mõjutatavaks inimeste omakasupüüdlikkusele, kes seadsid nt. linna turvalisusest ettepoole enda vara suurendamise võimalused. Kohtusüsteem oli puudulik, sest enamus inimesi on kergesti mõjutatavad ning paljud on võimetud erapooletut ja kohast karistust määrama. Seega ei tohtinuks valikut vaid liisu abil teha. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Riigi eesotsas seisid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, üks dooria, teine ahhaia päritoluga, kes olid ühtlasi nii väejuhid kui peapreestrid. Nad kuulusid kohustuslikult vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Sellel oli peale kuningate veel 28 eluaegset, vähemalt 60-aastast liiget. Geruusia arutas valitsemisküsimused läbi ja esitas siis oma otsuse üle 30-aastaste sõdurite-spartiaatide rahvakoosolekule hääletamiseks. (Hääletati kisades
rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teoste kaudu · kuldsete kätega (12 suuremat linnriiki) pronksist skulptuur, kasutasid siduainet mörti, kaarvõlvid · aristokraatlik · hauakambrite seintel kujuttu pidustusi, sporti ja tantsu. · Uskusid paljusid jumalaid (häid & kurje vaime) Usk surmajärgsesse ellu · ennustuskunst · pühad tekstid · 8.-6. saj mõjuvõimsaim rahvas Itaalias · edendasid kõikjale linnaelu ja kaubandust · põliselanikud Rooma linna tekkimine Romulus (21. aprill 753. eKr) · Karjused ja maaharijad ühinesid asustati kõrgendikud (mitusada aastat linna kujunemine) 600. a eKr
Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima Senatist. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikud ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ning söjaväeosade kaupa. Rooma riigikord oli pm aristokraatlik. Rooma võim vallutatud maades Roomlased ei mõjutanud teiste riikide elukorraldust, sealset usku, keelt ning kombeid. Itaalias võeti võidetulit ära osa maast. Need maad jaotait plebeidele jne. Rajati rooma kodanike asulaid-kolooniaid. Enamik Itaalia rahvaid pidi andma oma söjaveä Rooma käsutusse. Kõik vallutatud maad väljaspool Itaaliat olid provintsid. Neil kuulusid Rooma omandisse ning olid maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi. Iga provintsi valitses
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Rooma riigil oli oma palgasõjavägi, nad ei olnud häälestunud kaitsmisele, vaid ründamisele. Vastupidiselt ida- roomlastele ei tundnud nende vastased barbarid laevastikku, see käis neile kasuks. 3. Bütsants (395-1453) a. Millised olid Ida-Rooma impeeriumi geograafilised piirid? Ida- Rooma võttis enda alla Kreeka ja tänapäeva Türgi alad. Keskuseks oli Konstantinoopol b. Bütsantsi keiser ja tema ülesanded Bütsantsi keisri võim oli piiramatu võimuga, tal oli aristokraatlik senat, mis võis talle vaid nõu anda. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse. Hipodroomil krooniti keiser, seal toimusid rahvakogunemised jms. c. Justinianus I ja Nika ülestõus Justinianus oli edukaim Bütsantsi keiser, kes üritas taastada Rooma suursugust impeeriumi. Tegi palju vallutusi, kuid peale teda algas Bütsatntsi langus, sest vaenlaseid tuli aina juurde: slaavlased, langobardid, araablased, pärslasedtürklased. Nikaia kirikugogu mõistis Aariuse õpetuse hukka, mille
võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud.otalitaarses. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. · Orjad
Senat oli valitsev riiginõukogu ning koosnes senaatoritest, kes oli ametis eluaegselt. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad riigivalitsemisalad: välispoliitika, sõjandus ja rahaasjad. Senat pidi seaduseelnõud eelnevalt heaks kiitma ning mängis riigi juhtimisel suurt osa. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle, kuid sellel puudus suurem võim ning ise seadusi algatada ei lubatud. Seega oli rooma riigikord oma põhijoontes aristokraatlik. Riigiametisse võisid kandideerida ainult jõukamad ning seetõttu kujunes nobiliteet, kust pärines enamik riigiametnikke ja senaatoreid. Puunia sõjad Rooma kõige kardetum vastane oli Kartaago ning omavahel pidasid nad kolm sõda. Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. · Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) sõjategevus toimus merel ning hea laevastiku
II Puunia sõda- Kartaago väepealik Hannibal, kaotati kogu laevastik. III Puunia sõda-Kartaago vallutati 146 eKr. Vabariiklik kord- ise nimetati Roomat -res publica`ks. Riigiametnikud ehk magistraadid. Kõrgeimad kaks konsulit-pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega.Tsensorid korraldasid loendust. Kui riiki ähvardas oht, määrati diktaator. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rooma riigikord oli aristokraatlik. Kitsas ring patriitside ning jõukate plebeide perekonnad- nobiliteet. Rooma võim vallutatud maades:Itaalias võesti ära osa maast , mitmele poole rajati kolooniaid. Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse-neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sõjaväe Rooma käsutusse. Makse ega kohustusi peale ei pandud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid
eksisteeris aga ka enamjaolt rikastest ja suursugustest kodainikest koosnev nõukogu . Paljudes polistes etendas nõukogu riigi valitsemises otsustavat osa ja rahvakoosoleku piirdus vaid tema otsuste heakskiitmisega.Sageli täitis nõukogu ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ühtlasi valis rahvakoosolek igal aastal riigiamnetikud , kelle kohustus oli juhtida põlise sõjavägi ja korraldada igapäevaelu. Nagu nõukogude liikmedki ,valitgi ka atnikud enamasti rikaste ja suursuguse seast . Aristokraatlik riigivorm oli peaaegu ainuvalitsev varasemal perioodil ja väga levinud ka klassikalisel ajajärgul.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes , keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena . Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad ning jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime
Bulee andis välja ka seadusi. 4. oskab võrrelda Sparta ja Ateena kasvatussüsteemiAteenas tegelesid tüdrukud majapidamis- ja käsitööalase ettevalmistusega. Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal kohal olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Spartas oli kasvatussüsteem riigi range kontrolli all ning peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates 7a viibisid poisid kodust eemal ning pidid ise füüsiliste treeningute kõrvalt ka oma elu korraldamisega hakkama saama. 20a loeti nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30selt said neist täieõiguslikud kodanikud
Euroopa vaimul on peaaegu võimatu kohaneda Kaug-Ida teatri traditsioonide ja rituaalidega. Ometi peab sealt paljut imetlema. Eriti huvitavad on lavakujunduse sümboolika ja äärmiselt ilusad kostüümid, kus iga värv ja volt kannab tähendust. Imetlusväärne on näitlejate meisterlikkus, täielik kontroll iga žesti, iga peapöörde ja kehaliigutuse üle, mis on saavutatud lapsepõlvest alanud harjutamise ja karmi distsipliiniga. Jaapani teatril on kaks vormi. Üks on klassikaline ja aristokraatlik noh-teater, mille juured ulatuvad sügavale religioossesse rituaali, teine rahvalik kabukiteater, mis koosneb erinevatest osadest (ka-laulmine, bu- tants, ki-näitlemine). Noh-teater on põhiliselt monoloogide ja reministsentsidega draama ilma lääne teatrile omase tegevuse või selle konfliktse arenguta. Nagu Vana-Kreekaski, on esinäitleja (neid on üldse kaks) maskis. Kreeka saatüridraamat kõrvutatakse kyogen’iga ehk koomilise interluudiumiga, mis oma
põhjused ja vältida seeläbitürannia kordumist.8.Ateena ja Sparta Ateena ja Sparta riigi kodanikud osalesid rahvakoosolekul. Rahvakoosoleku vaheaegadeks valiti nõukogu ja ametnikud. Ateena riigis puudusid kuningad, Spartas seevastu valiti kaks kuningat, kes valitsesid riiki, juhtisid sõjaväge ja olid ülempreestriteks. Ateena muutus demokraatlikuks vabariigiks, kus kõige tähtsamaid asju otsustas rahvakoosolek. Sparta oli aga aristokraatlik riik, kus kõige tähtsamaid asju otsustas nõukogu. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskenduma, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Spartas treeniti üliosavaid sõdureid, kes juba 7 aastaselt barakkidesse võitlust õppima läksid. Spartas keskenduti lahingukunsti eriti inimese kehalisele võimekusele, mis eijätnud ruumi teste eluvaldkonadade jaoks. Ateenas mõeldi hoopis inimese
plebeide huve. Hiljem sai sellest kogu rooma riigi rahvakoosolek ning patriitsige ja plebeide erinevust pold. Kaheteistkümne tahvli seadus-pronktahvlil kirjas olevad esimesed rooma seadused, plebeid lasid kirja panna et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Rooma vabariik-kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomakodanikud seaduse ees võrdsed, tegelt siiski aristokraatlik, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõukogu-senat. Sinna pääsesid aint need kes olid piisavalt jõukad-nobliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririik-roomast sai vahemeremaid hõlmav suurriik, sõjavägi koosnes palgasõduritest kes sõltusid rohkem nende pealikust kui rahvakoosolekust ja senatist. Alagasid kodusõdad, võimu haaras Augustus kes tegi sellele lõpu ja kehtestas ainuvõimu
· kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused Demokraatia kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid võõramaaalased Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus
15. Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavl...
Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ning kindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a
Nad austasid jumalaid (ühiseid) ja kõnelesid murdeid. *Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu 5.saj. algul e.Kr. *Kreeklased nimetasid end helleniteks. Kõiki teisi rahvaid aga barbariteks (sõna "barbar" ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset). -Kreeklased pidasid end barbaritest paremaks ning uskusid, et barbarid on loomuselt orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev viigivorm-linnriik. 1.3 Aristokraatlik eluviis ja eetika. (98) *Aristokraadid e. suurmaaomanikud moodustasid Kreeka ühiskonna ülemkihi. Nende põlde harisid orjad ning sõltlased. *Aristokraadid ei olnud elukutselised kaupmehed, kuigi vahel tegid tulusaid kaubaretki. *Majapidamine huvitas vaid nii palju, kui oli vaja seisukohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju saavutamiseks. *Riigimehed ja vaimuinimesed olid valdavalt aristokraadid. *Rikastel ja suursugustel oli rohkem aega pühenduda nii enda igakülgsele arendamisele ja
Patroon ja klient- jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla, kui too teda austavalt teenib Patriits- muistsest suguvõsast pärist suursugune roomlane Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige Rahvatribuun- Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 12 tahvli seadus- Rooma esimesed seadused, mis pandi kirja 12-le pronkstahvlile Populus romanus- Rooma rahvas Magistraadid- riigiametnikud Vana-Roomas Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid Keiser- valitseja tiitel, kõrgeim monarhitiitel Imperaator- tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, see hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ''Jaga ja valitse''- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid
Rikkaim ja mõjukaim elanikkonna osa olid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Sisemised vastuolud ja türannia Vaesed kodanikud ei olnud rahul, kartes laostuda ja aristokraadid püüdsid samal ajal üksteist üle trumbata, et saavutada linnas üha suuremat võimu. Kasvas riigi sisemine ebastabiilsus, mis lõppes tihti relvastatud kokkupõrgetega. Paljudes polistes suutis mõni aristokraatlik juht lõpuks võimu haarata, saades ainuvalitsejaks türanniks. Ta püüdis parandada vaeste elujärge ja kehtestada riigis kindlat korda. Vaesemad kodanikud olid sellega väga rahul, arisokraatidele tähendas see aga vähem võimu ning nad ootasid pidevalt sobivat hetke türanni kukutamiseks. See tähendas aga, et türann rakendas veelgi karmimaid vahendeid ja muutus lõpuks vastumeelseks ka lihtrahvale. Sparta Asus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas ja põhines vallutusel
Suur Prantsuse Revolutsioon Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas teda kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. Rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon
aleksandria,antioopia,pergamon,attena2)336-323-Aleksander Suure valitsus*146-kr alistus rooma ülemvõimule,roomlased vallutasid hellenistliku egiptuse riigi 30eKr3)3saj eKs Aleksandrias Museioni rajamine*teaduse areng*aleksandria luuleAteena ja Sparta riigikorraldus: Sarnasused:Polise kohta tavatult suured,võim oli päritavErinevused: Ateenas oli demokraatlik riigikord ja kodanikke oli palju. Spartas oli aristokraatlik riigikord(oligarhia), kodanikke vähe (5%).Ateena ja Sparta kultuuri ja hariduse eripärad. Ateena haridus-poisid saadeti 7aastaselt kooli, õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid., rikkamates peredes õpiti kodus pedagoogi käe all., harjutati gümnastikat. Sparta haridus-7ndast eluaastast elasid poisid eakaaslastega rühmades kodust eemal, tegelesid füüsilise treeninguga ning pidid ise hakkama saama polise
Selle tulemusena ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla ja sellest ajast peale saab kunstis kõige olulisemaks teemaks ainuvalitseja võimu ülistamine. Akkadi. Akadid võtsid üle enamiku sumerite kunstitraditsioonidest ja lõid hirmuäratavalt jõulisi ja veelgi loomutruumaid teoseid. Akaadlasi võime ajada segi assüürlastega. Kuninga pea (mõne allika põhjal ka Sargoni pea) Täiuslik pronksi käsitsemise oskus erinevad on nii näo, juuste kui habeme tekstuur. Pea on aristokraatlik ja võluva vormiga ning oma karmis lihtsuses täiesti veenev. Kuningatele püstitati kaugelt maalt tellitud kividest plaaditaolisi kivisambaid, mille reljeefid pidid jäädvustama sõjalisi võite ja rõhutama valitseja võimu suurust. Reljeefide ülesehituses püüti rõhutada valitseja isiku erandlikkust ja tähtsust. Kuninga figuur oli teistest suurem, sellele järgnesid väepealikud, sõdalased ja lõpuks vaenlased. Akadi kuninga Naram Sini võidusteel
SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...
50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Ateena ühiskonnakorraldus Sparta ühiskonnakorraldus Kõik tähtsamad otsused langetati Aristokraatlik riigikord; täieõiguslikud kodanikud olid rahvakoosolekul; nõukogu liikmed, spartiaadid tööd ei teinud, tegelesid sõjaliste kohtunikud ja riigiametnikud valiti harjutustega; heloodid olid orjastatud põliselanikud loosi teel kõigi kodanike seast; naised, harisid spartiaadide põlde; riiki juhtisid kaks kuningat võõramaalased ja orjad ei kuulunud ja vanemate nõukogu; rahvakoosolek kinnitas nende
RAHVA SUVERÄÄNNE VÕIM AMEERIKAS Erinevalt enamusest teistest maadest ei ole Ameerikas rahva suveräänsuse printsiip kuhugi kadunud ega viljatu. See on sätestatud seadustes ja esineb tavades, ta toimib vabalt. Suveräänsuse printsiip ei pääsenud kohe alguses juhtivaks põhimõtteks, kuna teda ei saanud seaduseks sõnaselgelt sätestada, sest asundused olid esialgu veel sunnitud emamaa käsku täitma. Ühiskond ei olnud valmis seda kogu täieuses omaks võtma. Uus-Inglismaa teatav aristokraatlik mõju jättis ilma paljud kodanikud valimisõigusest, kehtis tsensus. Aga peale Ameerika revolutsiooni tuli rahva suveräänsuse doktriin kommuunist välja ja laienes ka riigivalitsemisele. Ta muutus seaduste seaduseks. Selle võitlusega läks võim demokraatiale. Kõik pidid alistuma. Demokraatlik kord vallandus seda tormilisemalt, mida sügavamad olid aristokraatia juured teatud osariikides. Ameerikas on kasutanud see printsiip oma kõiki võimalusi. Vahel teeb rahvas ise seadusi
3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12.Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 13.Mida muutis Solon Ateena riigikorras? 14.Millised olid kreeklaste tähtsamad lahingud pärslaste vastu? 15.Miks kreeklased võitsid Pärsia armee? 16.Seleta mõisted: Strateeg, heloot, faalanks, perioik, spartiaat, polis, akropol, barbarid, aristokraatia, akadeemia, hellenism, Museion, Tempel. 17.Kes olid: Solon, Homeros, Peisistratos, Perikles, Aischylos, Sophokles, Thales,
Keelati võlaorjus, abielukeeld tühistati, riigiametid olid avatud.287 eKr said nad vastu võtta seadusi. Aristokraatia koosnes patriitsidest ja plebeidest. 450 eKr pandi kirja Rooma seadused 12 pronkstahvlile, et vältida omavolilist suusõnade tõlgendamist. 22.RIIK,ÕIGUS,ARMEE. Res Publica-avalik asi-vabariiklik korraldus. Rooma rahvas- populus romanus-rooma kodanikkond. Riigiametnikud-magistraadid ja senat-vanemate nõukogu juhtisid riiki, kuigi riigikord oli aristokraatlik. Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed.
keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ningAragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil olidVeneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu Lääne-Euroopa kõige jõukam ja piirkond, muu hulgas tekkisid seal pangad ningkindlustusseltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka renessansikultuuri häll. Omavahel pidevates vastuoludes olevad linnad ei suutnud aga võistelda suurvõimudega. 16
SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Ho...
RIIK, ÕIGUS, ARMEE Riigikord Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma Rahva. Kuid tegelikkuses oli Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud -magistraadid - ja vanemate nõukogu - senat. Riigiametisse ja senatisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud. Tänu sellele juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks.
Sellega tõusis vaeste kodanike osatähtsus (nad olid madrused ja sõudjad ehk nad tagasid sõjalise ja poliitilise võimsuse). Riigi juhiks sai 5 saj Perikles, kellega kujunes riigist välja demokraatlik riik. Aristokraatidel polnud siis eesõigusi ning seadusesilma ees olid kõik kodanikud võrdsed ning said võrdselt anustada riigi ellu. Ateenas saadeti poisid seitsmeselt kooli ning tänu sellele oli ühiskonnas tähtis vaimne areng. Homerose kangelaste aristokraatlik vaade, mida kasutati õpetamistel, kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Miks rooma vabariigist sai keisririik? https://docs.google.com/document/d/12ULVxr1W87zSfIJS7ip82gN6c8R-CX_XSAaC0Jp0bOA/edit?usp=sharing võrdlev tabel 1. sajandil eKr olid Roomale iseloomulikud arvukad kodusõjad, mille eri leeride eesotsas olid armee abil oma võimupositsioone kindlustanud väejuhid. 60.–50. aastatel eKr tõusid esile Gnaeus Pompeius ja Gaius Julius Caesar
Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad Corneille teoses tegelaste kirgi,
puhastavad neid
Molière´i teosed kui 17. sajandi ühiskonna peegel
Don Juan. Ihnus. Misantroop. Ta rtuff. Ebahaige. Naiste kool
Molieri komöödia peegeldas kaasaegsed igapäevaolu, päevaprobleemi
kujutamine
Peegeldas kaasaja Pr elu ja kombeid kriitiliselt, satiiri kasutas
Tema satiiri märklauaks on nii salongide peenutseb aristokraatlik seltskond
(Misantroop)
Tegelased on kodanikust keskklassist või alamast rahvakihist
Tegelaste tüpiseerimine: kindel karakter, ideed, iseloomujooned (Tartuffe –
silmakirjateener, Alceste - pessimist, don Juan – paadunud elumees
Humaanse moraal ja filosoofia
Romantiline stiil ja teemad (tähtsamad esindajad)
Romantismi ideal:
Mõdukus ja tasakaal
Ratsionaalne inimene
Isiklik vision kunstis
Tundeline
huvi ka antiikteatri vastu. Amfiteatrid olid ehitatud nii täiuslikult, et heli, mis tekkis areeni keskele heidetud kivist, kostis ka kõige kõrgemate marmoristepinkideni. Veel tänapäevalgi hämmastavad need rajatised meie asjatundjaid. Kõnesoleval ajal polnud veel olemas ühtset Itaalia riiki. Koosnes linnriikidest, kus olid võimul hertsogidünastiad- Firenzes, näiteks, Medicite dünastia; Milanos Sforza ja Mantovas Gonzagade dünastia; Veneetsia aga oli aristokraatlik vabariik ja Rooma kirikuriik. Nende linnriikide valitsejad püüdsid üksteist üle trumbata säravate ja suurejooneliste õukonnapidustustege. Sinna läksid linnriigi kõik varad. Andekaid kunstnikke, arhitekte ja muusikuid meelitati ühe õukonna juurest teise juurde ja nii tekkisid innustunute rühmad. Üks niisugune rühm tekkis 16. saj. lõpul Firenzes. Seda nimetati "Firenze camerata"-ks (camerata- tuba, salong), kes oli huvitatud muusiksast antiikteatris. Nende ajal oli muusika
vajaduse korral asendas konsulit Tsensor vanarooma riigiametnik, kes pidi jälgima roomlaste kombeid ja korrigeerima kodanike ning senaatorite nimekirju Kvestor vanarooma rahandusametnik, algselt nimetati konsulite poolt Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik vanaroomas, seati ametisse kriisiolukordades pooleks aastaks Jaga ja valitse põhimõte roomlased tegelesid kõigi riikide probleemide ja kokkulepetega eraldi, et vältida nende ühist vastuseisu Rooma riigile Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Rooma õigus- Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigi õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Erinevused ida- ja lääneprovintside vahel IDAPROVINTSID LÄÄNEPROVINTSID Kreeka, väike aasia, süüria ja egiptus Põhja aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia
kontsertettekannet. Vanemuises on Sirp lavale toonud järgmised lavastused: Menotti ,,Telefon", Massenet' ,,Don Quijote" ja ,,Manon", Verdi ,,Falstaff" ja ,,Rigoletto", Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke", Händeli ,,Xerxes"", Rossini Tsaikovski ,,Pähklipureja, Mozarti ,,Figaro pulm", Purcelli ,,Haldjakuninganna" jpt. Operett ,,Savoy ball" peidab endas palju värvikaid ja omanäolisi karaktereid, kellest eredamalt jäid mulle meelde aristokraatlik abielupaar Madeleine ja Aristide de Faublas, liiderdaja ja naistemees Mustafa Bei, Türgi saatkonna atasee ; moodsat ameerikalikku elusstiili viljelev, elujanust pakatav Daisy Darlington ning loomulikult kurikuulus meesteneelaja ja võrgutuskunsti kuninganna Tangolita. Kõik nad valmistusid Nizza seltskonnaelu tippsündmuseks, milleks on kord aastas suvehooaja lõpul toimuv Savoy ball, kus kohtuvad nii selle maailma rikkad, ilusad ja edukad kui ka õnneotsijad ja seiklejad
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis Kreeka linnriik Kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses poliitika linnriigi asjadega tegelemine agoraa linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pim...
hiljem austavalt kutsuma "ajaloo isaks". 6) arhitektuur - on seotud templitega. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Templid kaunistatud skulptuuridega. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium - tuntuim küngas Roomas Foorum - turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas Senat - aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Konsul-Rooma vabariigi kõrgeim ametnik (2), peamine ülesanne juhtida sõjaväge Vabariik-mittepärilik võimukorraldus, mida juhib valitud president Keisririik-riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on pärilik ainuvõim keisril Patriits-suursugusest suguvõsast pärit roomlane, kellele kuulus kõik kodanikuõigused Plebei-Vana-Rooma lihtrahva liige, kes võis osaleda rahvakoosoleku, kuidas ei
Harva õnnestus neil tõusta jõukamasse seisusesse. Mõnedes linnades polnu neil kodanikuõigusi, mis viitab nende madalale sotsiaalsele positsioonile. Aristokraadid moodustasid ühiskonna rikkama ja mõjukama osa. Nad olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tegid kaubaretki, kuid kaupmeesteks neid nimetada ei saa. Türannia Paljudes linnriikides suutis mõni aristokraatlik juht varem või hiljem suure osa kodanikest enda poole tõmmata ja haaras nende abil riigis võimu. Võimule tõusis ainuvalitseja türann, kes püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli parandada vaeste elujärge. Eriti vaenulikud olid türanni vastu teised aristokraadid. Paljud neist pidid minema pagendusse. Kohalejäänud ootasid sobivat hetke, see sundis türanni veelgi karmimatele meetmetel, mis kahandas tema populaarsust lõpuks ka lihtrahva seas. Türannia ei kestnud
Siin kujunesid mitmed, hiljem barokkooperile (17.saj 18.saj I p) väga iseloomulikud tüüpstseenid, nagu jumalate laskumine lavale (see võte - deus ex machina, ld k jumal masinast, on laenatud kreeka tragöödiast], allilma jõudude kujutamine tulevärgiga jne. Kellest said ooperiloojad? Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, haritlaste ringis (16.saj viimasel veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring). Nad huvitusid Vana-Kreeka luulest ja draamast. Vana-Kreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas renessansiajastu lõpus Jakopo Peri (1561 1633). 1598.a lavastati Itaalias Firenzes tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Kahjuks pole selle ooperi muusika säilinud. Esimene ooper, mis on meieni jõudnud Peri "Euridice". Veidi hiljem kirjutas samanimelise ooperi Caccini.
sobiva maa vähesus kodumaal; ühtekuuluvustunne; kreeklased nim. end helleniteks kõik teised aga barbarid; linnriik; Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas Elatist teeniti põlluharimisega;vaesemad talupojad võtsid rikamatelt laenu; käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega kaudselt soetud linnelanikkond, mis ei moodustanud küll üheski; mõnel pool olid käsitöölistel kodanikuõigused ära võetud;neid hinnati madalamalt kui põlluharijaid; Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Suuromanikud ehk aristokraadid(parimate võim) ; nii riigimehed kui ka vaimuinimsed pärinesid valdavalt aristokraatide seast; enese igakülgne arendamine; konkureerivad aristokraatlikud sõpruskonnad; ühised pidusöögid ehk sümpoosionid(koosjooming) sõpruskonna ühe või teise liikme majas; kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim; Aristokraatide meelest andis nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
