Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. · Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid ajajooksul leplikumalt suhtuma. · Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks vajalikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike neidude ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali.
Päeval, kui preester süüdistas teda kuradis valdamises ja kui onu Marcose surnukeha toimetati kutsika kaaslasega majja, hakkas Clara del Valle pidama ajakirja. Viiskümmend aastat hiljem viitavad abikaasa Esteban ja lapselaps Alba neile ajakirjadele, kui nad kirjutavad kokku oma pere loo. Clara on noor tüdruk, kui Barrabás jõuab Del Valle majja. Tema lemmikõde Rosa The Beautiful on kihlatud Esteban Truebaga. Clara on selgeltnägija ja suudab ennustada peaaegu iga sündmust oma elus. Ta ei suuda tulevikku muuta, ainult seda näha. Sel ajal kui Esteban on varandust proovides kaevandustes, on Rosa oma isa Severo del Valle asemel tahtmatult mürgitatud. Rosa sureb. Clara on sündmustest nii šokeeritud, et lõpetab rääkimise. Üheksa aastat hiljem on Esteban tänu oma raskele tööle ja kohalike talupoegade ekspluateerimisele varanduse teeninud oma perekonna Tres Mariasega. Lisaks tööjõu ärakasutamisele kasutab Esteban seksuaalse rahulduse saamiseks är...
Aristotelese arvates peituvat jõudeajas, st võimaluses tegeleda meelepärasega, mitte aga vältimatu või pealesunnituga. 5. Riigikorraldused: Inimene on poliitiline loom, ta elab polises. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinud poliste analüüsist. Ta peab aktsepteeritavaks mitmeid erinevaid riigikordasid ning jaotab neid järgmiselt: ÕIGED VALED ÜKS Monarhia Türannia VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia 4 Aristoteles isiklikult eelistab politeia riigivormi. DESCARTES 1.Tema filosofeerimise põhiprobleem: 2.Metoodiline kahtlemine: Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda
Oligarhia, kus võim on majanduslikku ladvikusse kuuluva kildkonna käes ja kes peavad silmas ainult oma isiklikke või oma kitsama ringkonna materiaalseid huvisid ja ei ole võimelised mõistma laiemate rahvamasside vajadusi. Demokraatia ehk rahva võim on A. arvates väheväärtuslik, sest see on toore enamuse võim, masside hääl, kus ei ole võimalik, et kostuks ja pääseks kehtivusele arukas, kaine ja vooruslik hääl. Kokkuvõttes võib öelda, et A. arvates on ideaalne valitsemisvorm aristokraatia ja demokraatia positiivsete omaduste kombinatsioon, kuid valimisõigust tuleks piirata ja anda suurem sõnaõigus haritlastele. Antiikfilosoofia koolkonnad. Küünikud. Rajaja Sokratese õpilane Antisthenes (435-370 e.Kr.) haritud ja tõsine inimene, õpetaja gümnaasiumis, kus õppisid ja õpetasid mittetäieõiguslikud kodanikud (nt. A. isa oli vaba ateenlane, aga ema orjatar, sestap polnud tal täielike õigusi) ja ühiskonna alamkihid, kes ei
Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama. Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid,kadusid.Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve. 5.Rooma ühiskond:Varane Rooma ühiskond , keisririigi ajal Varane-talupojaühiskond.Enamik hankis elatist põllumajandusega.Ühiskonna täisväärtuslik liige-maaomanik. Rikkad teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad olid enamasti
pannakse täitma oma kohust, olles seeläbi seotud suverääniga) on närvid; mis teevad sedasama loomulikule kehale; kõigi üksikute liikmete jõukus ja rikkused on tugevus; inimeste turvalisus selle eesmärk; nõunikud, kes annavad talle teada kõigest, mida ta peab teadma, on mälu; õiglus ja seadused on kunstlik mõistus ja tahe; üksmeel on tervis; mäss on haigus ja kodusõda on surm." Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri Klassikaline kriitika: legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm (teoloogiline: kuningad Aadama järeltulijad; ajalooline: kuningad hõimupealike legitiimsed pärijad); efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam (demokraatia
(näiteks Prantsusmaal). Legislatiiv funktsiooni jagab president konstitutsioonis fikseeritud korras parlamendiga. Aristotelese riigi käsitlus: riike võib jagada demokraatiaks(rahvas valitseb enamuse huvides) ja aristokraatiaks (väike hulk inimesi valitseb kõigi huvides). Siit on näha, et Aristoteles lähtub riigvormide käsitlemisel võimukandjate arvust. Platoni ideaalriigi käsitlus Ideaalriigi vormiks on ideaalne aristokraatia Inimese hingel on kolm osa: mõistus(=mõtlemine, teadmine), emotsioon(=julgus, vaprus) ja iha (=himu, instinkt). Ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osakesele kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Valvurite ülesandeks on riigi valitsemine, sõdurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks on varade loomine. Ei või oodata paremaid riike seni kuni pole paremaid inimesi ja seepärast onriigi tähtsaim ülesanne kodanike kasvatamine
Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et
Juhan Liivi nimeline Alatskvi Keskkool Aristoteles Filosoofia ring Sveta kostina 2007/2008 LÜHIKE SISSEJUHATUS Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas neljandal sajandil eKr. Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias, kus ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike-Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapai...
sõjamehe omadusi. Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia, kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda, andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati riigi tähtsaimad asjad. Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu, kes midai allmuma rahvakoosoleku otsustele. Igal
võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid, allveelaevad, lennuvägi Venemaa I MS järel 1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas sõjategevus Venemaa pinnal, in. kaotused sakslaste okupatsioon b)majandus oli allutatud sõjategevusele, samuti majanduslik kaos c) venemaa põline aristokraatia keisriperekond ja kindralite rahulolematus väejuhi Nikolai II ga d) Venemaal puudus demokraatia, rahval puudusid igasugused võimalused riigi valitsemisest osa võtta e) keisripere autoriteedi langus f) keisriperekonna saksasõbralikkus tulemused: riigiduuma moodustab ajutise komitee, mille sõjavägi legiteerib. B) ametisse pandi ajutine valitsus c) 2. märts poliitiline amnestia erakondade tegutsemisvabadust C) 3. märtsil Nikolai loobub
Joonistustes on selgelt näha spartalaste lõbusust ja huumorimeelt. Mingist hetkest aga see muutus, arvatakse et põhjuseks võis olla rahvaarvu suurenemine. Kuna juba enne oli sobivat haritavat maad olnud vähe, siis rahva juurdevool põhjustas tõsise probleemi. Kõigile ei jätkunud süüa. Nälginud rahvas on aga valmis tegema kõike, et oma olukorda parandada. Enamasti suunatakse oma süüdistused rikkamate inimeste vastu. Nii oli kerge tulla võimule türannidel, kes rahva toetusel aristokraatia kukutas. Seepärast oli vajalik suurema kontrolli kehtestmine, riigikorralduse rangem süstematiseerimine ning võiks isegi öelda et sõjaväekorra kehtestamine igapäevases elus. Spartalased jagunesid kolmeks sünnipäraseks seisuseks · spartiaadid (täieõiguslikud kodanikud) - tööd ei teinud · perioigid (vabad inimesed, kuid ilma kodanikuõiguseta) harisid põldu või tegelesid käsitööga, maksid maksu · heloodid (orjad) - harisid spartiaatide põlde
millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. 2.Valitsemiskordade tüpoloogia..................................................................................... Tüpoloogia on tähendab mingi tüübi järgi ritta pandud. Platoni tüpoloogia kirjeldab ühinkonnakorralduseallkäigutreppi. ..Platoni eluajal oli Kreekas demokraatlik valitsemiskord. Kui demokraatia muutus pinnapealsemaks, muutus Platon pessimistlikumaks. Tema arvates oli ideaalseim valitsemiskord aristokraatia ehk parimatevõim. Parimad olid keskajal rikkamad ja kõrge või kuningliku perekonna sugulased. Platon, aga pidas parimateks neid, kes oma elu püüdlevad tarkuse poole. Platon arvas et inimesel on hingejaod, mis jagunevad 3. Ükshingejagu peaks neist olema domineeriv ja see määrab ära inimese töö. 3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus. Mõistusliku
8. Milliseid mõjutusi said skandinaavlased või viikingitest kolonistid ise vastava piirkonna kultuurist/kommetest/usust? Inglise keel mõjus ka nende keelele. Tekstides kujutati viikingeid stereotüüpselt, kuigi ajati erinevalt. Ajalugu ei räägitud alati korrektselt, tehti üldistusi, moonutati. Friisid mõjutasid skandinaavlaste spirituaalset maailma, millele on viidatud ka Skandinaavia mütoloogias. Ka Skandinaavias hakkas levima aristokraatia mõiste, jahtimine, peekrist joomine ja lõpuks ka ristiusk. Kombeid ei pruugitud otseselt üle võtta, kuid kohandati sobivaks. 2 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura 9
käitumisest..." - ,,Voorus tugineb kõige enam teise inimese austamisele..." - ,,Iga inimene on omaette väike maailm..." - ,,Me peaksime tegema oma parima, et aidata neid, kes on ülekohut kannatanud..." - ,,Head teha tähendab mitte vääralt käituda; ja ka mitte tahta vääralt käituda..." - ,,Loevad head teod, mitte sõnad..." - ,,Demokraatia vaesus on parem kui jõukus, mis väidetavalt käib käsikäes aristokraatia või monarhiaga, justnagu vabadus on parem kui orjus..." - ,,Tark mees kuulub kõikidele maadele, sest suure hinge kodu on kogu maailm." - ,,Meie poliitiline süsteem ei võistle institutsioonidega, mis onn jõus mujal. Me ei jäljenda oma naabreid, vaid püüame ise olla originaal. Meie valitsus soosib paljusid väheste asemel: seetõttu kutsutakse seda demokraatiaks." - ,,Meie seadused võimaldavad eravaidlustes võrdset õiglust kõigile ühtemoodi, kuid me ei
elanikest said heloodidid, kes olid spartiaatide orjad. Sparta riigi eesotsas seisi kaks kuginat. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu Gruusia. Igal aastal valiti ka viis foori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Nende mõju oli väga suur, kuid lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul. Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas oli polise kohta väga suur. Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Algul valitses Ateenas aristokraatia, kuid riigimees Solon kärpis kärpis rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste omi. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Peale selle kukutamist kehtestati kõigile võrdsed õigused. 7. Olümpiamängud, teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Osaleda võisid ainult hellenid ning naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi
praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Figarod ja tema sõpru saadab energiline, kiireloomuline ning "ründav", krahvi ja tema lähikondlaseid aga õrn ning rauge muusika. Samal määral kui ooperi tekstid, kõlab ka muusikas tollesama "kolmanda seisuse" pealetung, kes juba mõne aasta pärast astus otsustavalt ning võidukalt välja aristokraatia vastu. Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust ning feodaalühiskonna väärnähtusi, keelati Viinis selle esitamine. Kuid seegi kord naeratas saatus Mozartile - ta sai külastada linna kulul Prahat. "Figaro pulmal" oli seal ebatavaline edu. Praha võttis Mozarti vastu kui suure muusiku. Üksnes siin sai ta juba oma eluajal selle üleüldise tunnustuse osaliseks. Prahasse sõit oli Mozarti jaoks tähtis veel teisestki küljest. Ta sai siit tellimuse uuele ooperile.
koos tegid temast riigi tegeliku juhi. Senatist sai keisriigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse kuulumine ja magistraadiks saamine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagades mõjukuse ja au. Nii senaatorite arv kui ka kogu kodanikkond hakkas keisririigi ajal üha enam kasvama. Varem koosnes senatiaristokraatia Rooma nobiliteediperekondadest, nüüd hakkasid keisrid senaatoriteks tõstma esmalt Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid. Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäi senaatoritel eesõigusi. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele meestele. Sellega kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusega polnud Rooma riigis enam tähtsust. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid
1 pool Miks tekkisid Ateenas ja Spartas eri mentaliteedid? Spartas oli väga palju mittekodanikke. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast vähemuse ning heloodid olid spartiaatide vastu vaenulikud. Selleks, et heloode kuuletuma sundida, arendati ühiskonnas välja range kasvatusüsteem (seitsmeselt kolitakse välja, kahekümneselt said nendest sõjamehed, kolmekümneselt täieõiguslikud kodanikud). Ühiskonnas peeti riiklike huvisi tähtsamaks kui indiviidi huvisid. Ateenas peale türannia kukutamist kehtestati kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ka vaestel soodustati võimalust riigiasjades osaleda. Soloni reformidega pandi alus demokraatlikule riigile. Kuna Pärsia sõdade ajal arendasid ateenlased endale tugeva laevastiku, said nad ühineda ka mereliiduga ning kiirelt peale seda said ateenlased liitlased enda võimu alla. Kuna liitlastega tehti ühiskassa, kuhu kõik pidid maksma, arendas Ateena selle rahaga enda laevastikku. Katsed liidust lahkuda su...
suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. III sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Nüüdsest moodustus Rooma aristokraatia nii patriitsidest kui ka jõukatest plebeidest. · 265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all · Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel III II saj eKr Kartaago valdused läksid Roomale · 146 eKr liitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka · 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlastele roomlaste esimene valdus Aasias · 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus
lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi sotsiaalne staatus- indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid staatuslik hierarhia-sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele sotsiaalne straatum ehk sotsiaalne kiht- sarnaste ressursside ja sotsiaalsete tunnustega inimeste kategooria; nt.intelligents, aristokraatia, äärerühmad, eliit sotsiaalne tõrjutus-seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: * Kihistumuse seotus inimeste haridusnäitajatega * vabameelsus ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine Kihistumise mudelid õp. lk. 39. Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga õp. lk. 40. Rollikonflikt-olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku.
vastuolud teravnesid taas ja ähvardasid hugenottide tähtsama kindluse piiramist. viia uue kodusõjani. Ligi pool elanikkonnast suri nälga enne kui alistuti, armuediktiga säilitati usuvabadus · Aadlikud taotlesid suuremat võimu ja ei · Richelieu surus aristokraatia soovinud kuningale alluda. vastupanukatsed otsustavalt maha. vandenõulaste maavaldused konfiskeeriti, nende kindlustused hävitati. keelati ka duellid. provintse saadeti valitsema kuningale alluvad
15. saj. võeti seal kasutusele puulõiketehnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür · Rokokoo (ka Louis XV stiil) sünnib Prantsusmaal. Nimetus tuleneb pr. k. sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. · Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. · Rokokoo arengut Euroopas mõjutavad Hiinast jt. idamaadest toodud luksuskaubad (siid, lakkesemed, portselan). · Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik.Seinu katsid õrnades Rokokoo interjöör. toonides maalingute, lilleliste tapeetide või rohkete peeglitega puupannood. Pannoosid ümbritses ebasümmeetriline, õhuline, väänlev taimornament koos merekarbimotiividega.Värvid ruumis olid heledad ja kerged (roosa, heleroheline, taevassinine ja sidrunkollane).Rokai (eesti k. ka nimetusega orvand).
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis Kreeka linnriik Kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses poliitika linnriigi asjadega tegelemine agoraa linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur
Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu perpetuelle) valitsejate võimust “Absoluutne” = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule “Absoluutne” = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või kellad) on kunstlik elu? Sest mis muud on süda kui üks vedru; ja närvid muud kui demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole hulk nööre; ja liigesed muud kui hulk rattaid, mis panevad liikuma terve keha, nii “riik”) nagu looja seda kavatses?”
Ühiskond ja keisririik Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Enamik aega veetis keiser oma luksuslikus palees(pilt14). Alamatega, välja arvatud õukondlased ning kõrged aukandjad, puutus ta kokku ainult rähtsamatel tseremooniatel ja rongisõitudel. Valitsemina jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskoona keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust, tänu sellele kehtestati eksamite süsteem. Need, kes eksamid edukalt sooritasid, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigis. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes elasid müüridega kindlutatud maakonnalinnades
Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama. Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui tervetele linnadele.Kodanike eesõigused kahanesid,kadusid.Kaitses üha enam võrdselt kõiki impeeriumi elanike huve. Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskusteks, seal elas enamik Rooma rikastest inimestest. Roomas oli seisuslik ühiskond, kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia, siis ratsanikuseisus, kes kokku moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi
Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele
Järgnesid Giza püramiidid. Hufu (Cheops), Hafra (Chephren), Menkaura (Mykerenos). Kuningavõim ja teised seisused. Kui kuningas tuli võimule, hakkas ta kohe püramiide ehitama. Aastaringi ei saanud ehitada, kuna tööd tegid enamikus talupojad. Tegu oli ikkagi sunnitööga. Giza püramiidide juurde kuulusid igast kompleksid matuserituaalideks, k.a protsessioonitee. Hafra juurde kuulus ka Sfinks, tõenäoliselt portree. Püramiidid tähistavad ka kuningavõimu absoluutset tippu. Aristokraatia oli koondunud Memphise ümber. Järgneb viies dünastia. Püramiide ehitati, aga mõõtmed olid märgatavad väiksemad. See ei näita kuningavõimu nõrgenemist, vaid ressursside mõttekamat kasutust. Hakati rõhutama seost Raga. Hakati rajama Päikesetempleid, mis polnud otseselt hooned, vaid avarad väljakud pigem. Säilinud neid pole . Kujunes välja ka kuningavõimu ritualiseeritus. Kuninga ülesanne oli hoida maailmakorda- Maat. Jumalatega ühendusepidamine käis läbi kuninga. Kolm
riigi ajast, kus vallutusretked Nuubiasse tõid vajaduse professionaalse sõjaväe järele. Sõjaväge tuli aga värvata, mis tõi kaasa nekrutivõtmise süsteemi. Sõjamehed elasid omaette sõjaväelistes asulates, kui nad jõudsid teatud vanusesse, siis said nad maatüki, millel pensionipõlve pidada. Kujunes välja ka professionaalne ohvitserkond, mis on selgelt näha alates teisest vaheperioodist (kaarikusõitjad olid aristokraadid, nendest kujunes sõjaline aristokraatia, mille tipp oli kuningavõimuga tihedalt seotud). Uue riigi lõppfaasis hakkasid sõjalise aristokraatia esindajad jõudma ka kuningatroonile. Teine grupp, kes hakkas Uue riigi ajal esile kerkima, olid preestrid. Vana riigi ajal iseseisev preesterkond puudub. Templid hakkasid esile kerkima Keskmise riigi ajal, Uue riigi ajal muutus keskseks Karnaki tempel (Amon-Ra temple) ning kuningad hakkasid delegeerima riigifunktsioone preestritele
mis oli rigi range kontrolli all ja mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7 eluaastast pidid poisid elama eakaaslastega rühmades, kodust eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia, kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda, andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati riigi tähtsaimad asjad. Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu, kes midai allmuma rahvakoosoleku otsustele
teatraalsus, üllatavus, ebatavalisus. Barokk vastandus renessandi harmoonilisusele Claude Lorrain ,,Odysseuse loovutamine"; Caravaggio Carracci ,,Peetruse ristilöömine", ,,Lautomängija"; Carlo Maderna Santa Susanna kirik; Lorenzo Bernini skupltuur ,,Apollo ja Daphne" 18. rokokoo 17301780a Rokokoo hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Seda mõjutavad idamaadest toodud luksuskaubad. Kunsti ülesandeks oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi olema rõõmus ja meelelahutuslik. Värvid ruumides olid heledad ja kerged. Rokokoomaali iseloomustas mänglev kompositsioon, õrn koloriit, õhuline ja peen pintslitöö. Antonie Watteau ,,armastuse nauding"; Francois Boucher ,,Venus lohutamas Amorit"; Jean Honore Fragonard ,,Kiik"; William Hogarth ,,Kohus"; Canaletto (Anatonio Canale, veduutide ülitäpsete linnavaadete maalija). 19. klassitsism 1619saj
patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. saj. eKr Riigitüüp: 12 lõdvalt seotud linnriiki, kus domineeris aristokraatia. Põhitegevusalad olid kaubandus ja meresõit, maaharimine ja käsitöö eelkõige metallitöötlemine. Kultuur: mõjutused nii foiniiklastelt kui ka kreeklastelt. Tähestik- võeti üle kreeklastelt. Säilinud on raidkirju ja pühasid tekste, mis käsitlevad inimeste ja jumalate vahelise suhtlemise korraldamist. Uskumused, mis mõjutasid ka hilisemat roomlaste usundit. Usk hauatagusesse ellu rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid.
Karenin annab alla, sest ei saa enam abielu päästmiseks midagi teha. 33.peatükk-Levin veedab enamiku ajast talus on kirjutab põllundusest raamatut. 34.peatükk. Stiival on rahaprobleemid ja ta tuleb taas Levini talusse. Stiiva tegi lepingu metsa müümiseks Rjabinile. Levin arvab, et hind on liiga madal ja käsib Stiival seda tõsta. Stiiva mõtleb, et liiga hilja on tingimusi muuta. 35.peatükk-Stiiva toob Kitty'st uudiseid. Levin ja Stiiva vaidlevad Vronski ja aristokraatia üle. Stiiva räägib neist hästi, Levin kritiseerib.
Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises.Platoni arust on ainult filosoof kohane rahvast juhtima. Platoni elulugu Platon ( 427 347 eKr) Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof. Tema isa põlvnes Kodoronist, aga ema esivanemad olid suguluses Soloniga. 20- aastaselt hakkas Platon õppima Sokratese juures, oli kõige kuulsam paljudest Sokratese õpilastest. Õppis ka Kratylose juures. Pärast Sokratese surma lahkus Platon Ateenast ja rändas mitmeid aastaid võõrsil Megaras, käis Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Aastal 390 tuli Platon Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysus Esimese naisevend
1) Poliitikafilosoofia 2) Eetika/moraalifilosoofia Õigluse, õiguste, vabaduse, omandi, riigi ja valitsemisega kr komme, tava. seonduvad küsimused: Eristatakse: normatiivne eetika Milline on õige valitsemisvorm? meta-eetika (demokraatia, aristokraatia vms) rakenduseetika Mis on vabadus ja kui palju vabadust peaks indiviidil olema? Mis on õiglus ja milline on õiglane hüvede Peamised küsimused: jaotus ühiskonnas? N-eetikas: Kas teo (nt valetamine) moraalsuse üle
Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud. Memde seast valiti igal aastal riigiametnikke. Sparta Ateena Kodanikeks saadi 20- Meessoost vabad aastaselt(spartiaadid) põliselanikud olid kodanikud Aristokraatia Demokraatia(kõigil 2 päritava võimuga kodanikel võrdsed kuningat õigused)millele pani Riigihuvid olid aluse Perikles tähtsamad Iga kodaniku huvid 30-liikmeline
hävitavat iseloomu, mis kahjustab loomulikke ühiskondlikke suhteid, on üritatud seda neutraliseerida, samas on vastupidiseid teooriad, mis näevad au positiivset funktsiooni. Varase Kreeka ühiskond (8.5. saj. e. Kr.) Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest. Kreekas olid linnriigid, mida valitseti kindlate seaduste alusel. Piiratud valitsejavõim valitseja võim olenes tema isikuomadustest. Tema kõrval seisid nõuandvad ülikud või ,,parimad" ehk aristokraatia. Oikos (majapidamine) kui üliku võimu baas. Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel. Ülikute võitlus au ja kuulsuse pärast Ülikute sotsiaalne roll · Riiginõukogu liikmed · Sõda · Kohtumõistmine · Välissuhtlus ehk diplomaatia; teiste polistega suhtlemine Võistlus prestiizi pärast ,,...olla alati parim ning paista silma teiste ees." (Ilias)
enam. Arhailine inimeste elujärg hakkas paranema, inimesi hakkas rohkem sündima, linnad saavutasid endise võimsuse, hakkasid kujunema linn riigid ehk polised, tuntumad neist Ateena, Spartaaaaaaaaaa, Korintos. Korintos ja Sparta asusid Peloponnesuse poolsaarel ja Ateena asus kesk Kreekas. Ühte suurt riiki ei olnud. Sellel ajajärgul võeti uuesti kasutusele ka kiri. Kujunes välja ka ülemkiht, kes hakkasid tegelema juhtimisega aristokraatia. Suhted naabritega muutub aktiivseks. Kreeklased hakkavad rajama asumaid ehk kolooniaid naaberriikidesse. Hakatakse ka korraldama esimesi Olympia mänge. Linnriigi keskus oli akropol, mis asus kalju otsas. Turuplats oli agoraa. Nende lähestikus asusid ka templid, kus toimusid ohverdused. 8 saj. Ekr hakkavad Kreeklased rajama asumaid. Üks põhjusteks oli see, et rahva arv oli juba nii suureks kasvanud. Kolooniaid rajati musta mere äärde, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaa ja Hispaania aladele.
Kes valitseb Õige vorm Väärastunud vorm Türannia ehk despootia ehk Üks isik Monarhia ehk ainuvalitsus hirmuvalitsus Oligarhia ehk paremate Aristokraatia ehk ülikute Osa rahvast valitsus ehk väheste valitsus valitsus ehk kildkonnavalitsus Demokraatia ehk Ohlokraatia ehk Rahva enamus rahvavalitsus jõuguvalitsus ~5~
Selleks pidas Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta käsitles just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt oli küsimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod üksteisega. Vastavalt sellele, milline hingejagu konkreetsel juhul valitsejate hinges domineeris, iseloomustasid neid erinevaid hingelaade – tänapäevaselt üteldes: valitsevaid mentaliteete – ka erinevad väärtushinnangud. Faktilistelt olemasolevatest ühiskonnakorraldustest oli aristokraatia Platoni hinnangul kõige lähedasem õiglusele riigile. Raske öelda, mida Platon selle terminiga täpselt silmas pidas. Aristokraatia oli tollases poliitilises sõnavaras käibiv termin, mis tähistas sugukonna/hõimu eliidist välja kasvanud kõrgema päritoluga isikute võimu. Tähttähelises tõlkes aga tähendab see aga “parimate võim”. Milline valitseja oli tema silmis parim valitseja, seda põhjendas tema õiglase riigi õpetus. Jääb
Põlised egiptlased olid uhked oma vasekarva nahavärvi üle ja suhtusid põlgusega mustadesse etiooplastesse, kollastesse semiitidesse ja valgetesse eurooplastesse. Nahavärv, mis võimaldas oma kaasmaalast eristada võõramaalastest, soodustas rahva ühtsuse säilitamist rohkem kui usk, mida võib soovi korral vahetada või keel, mida võib ära õppida. Vaarao valitses riiki alalise sõjaväe ja miilitsa ehk politsei abil, samuti suure hulga ametnike abil, kellest hiljem kujunes pärilik aristokraatia. Vaaraod tituleeriti seaduseandjaks, ülemjuhatajaks, kõige rikkamaks maaomanikuks, ülemkohtunikuks ja ülempreestriks ning isegi jumalate pojaks ja jumalaks. Vaarao ei võtnud vastu ainult jumaldavaid austusavaldusi, vaid mõnikord ehitas ka ise endale altareid ja suitsutas viirukit omaenda kujude ees. Vaaraode kõrval, tihtilugu nendest kõrgemalgi, seisid preestrid - maa saatust otsustavate tarkade seisus. Enamasti allus vaarao preestrite tahtele, tõi kalleid ohvreid jumalatele
Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks. |kohaliku vöimu esindajad peamiselt sakslased, möisnikkond kuj vasallidest, 14. Rootsi riigivöim ja balti aadel Rootsi püüded allutada siinne aadel tugevamalt keskvöimule ei andnu d pikk aega tulemusi , sest kuingavöim oli nörk ning Rootsi riigi valitsemisel kasvas aristokraatia möju. Rootsi körgaadel, kes omandas nii Eesti-kui k a Liivimaal roheksti maid, oli samuti sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest. Taoline olukord kestis kuningas Karl Xi absolutistliku valitsusreformini 1680.a. Reduktsioon alustas Karl Xi, erakätesse antud riigimaade tagasivötmine. 1680.a Rootsi riigipäeva otsusega laiendatu reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Reduktsiooni alla langes 4/5 maadest. Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud.
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end...
Usundis oli tuhandeid jumalusi, kellele pidi inimesi ohverdama (sõdade eesmärk). Kõrgeltarenenud vaimukultuur: olid riigi ülalpeetavad koolid, kõrgel tasemel filosoofia, kaks eri pikkusega kalendrit (päikese-ja usukalender), piktograafiline kiri kirjandus, arhitektuuris suur insenermeisterlikkus. Maajade linnriigid Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need omavahel lõdva konföderatsiooni. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia, linnriiki juhtis preester- kuningas, kes oli päritava võimuga. Lihtrahvas koosnes vabadest maaharijatest ja käsitöölistest. Alepõllundus, maksevahendina kakaoube. Usundis peeti loojaks taevajumalat ja peajumalaks tema poega vihmajumalat. Inimohvrid. Haridus kättesaadav vaid preestriseisusele. Suured teadmised matemaatika (kahekümnendsüsteem ja null) ja astronoomia alal. Täpne kalender. Hieroglüüfkiri. Inkade riik Lõuna-Ekuadorist Põhja-Tsiilini
tööliste ülesandeks varade loomine. Täiuslikus riigis peaksid tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia(valitsemisvorm kus võim on koondunud väikese grupi inimeste kätte) hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia. Kuid ka demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Esimesel pilgul näib see olevat kena korraldus
arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati suuremad kuriteod. Viimane sõna jäi Rootsi kuningale! Rootsi riigivõim ja balti aadel Alad, mis olid Rootsi võimu alla tulnud vabatahtlikult, said leebema suhtumise osaliseks. Johan Skytte- 1629. aastal Riias ametisse seatud kindralkuberner, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. 1632. aastal kehtestati Liivimaal aristokraatia. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, mis iseloomustab siinsete rüütelkondade poolt endile kätte võidetud õigusi ja vabadusi. Rahvastik 1629- aastaks oli rahvaarv katastroofiliselt kahanenud, seda tänu rohketele sõdadele. 1620- ndatel aastatel oli talurahva arv vähem kui 100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad kolmeks aastaks maksudest.
○ 10 rahvatribuuni ● Vanemate nõukogu senat ● Riiki juhtis kitsas perekondade ring nobliteet ● Ka rahvakoosolekud ● Kodusõjad erinevate väepealike vahel ○ Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada ● Palgasõdurid ● 30 eKr kehtestas Octavianus keisrivõimu Rooma keisririik ● Loobuti rahvakoosolekutest ● Riigi tegelik valitsemine keisri käes ● Keisrid hakkasid senaatoriteks tõstma provintside aristokraatia esindajaid ○ Suurenesid ülikkonna võimalused riigi juhtimises ● Kodakondsuse eelised kadusid ● Võidetud rahvastega seoti eraldi kokkulepped ○ Ei sekkutud riigikorraldusse (usku, õigusesse, keelt) ● Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Varem tsivilisatsiooni tekke staadiumis Kõrge kultuur juba varem
palverändureid, kerjuseid ning muud võõrast rahvast · Kirjaoskus linnas märksa levinum kui maal · 23.2 · Vaenutsevad patriitsi- ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid · Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval · Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu · Luksusmäärused olid liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu · 23.4 Linnapidustuste kavas näitemängud (müsteeriumid) religioossetel teemadel (,,Aadama mäng") Linnakirjandus värsivormilised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
