500-liikmeline nõukogu, mis oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 6. Sparta kasvatus alates 7 riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes (kehaline ja sõjaline õpe), 20 saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30 saadi kodanikuõigused, soetati maatükk ja võeti naine. 7. Ühiskonna struktuur · Aristokraadid · Vabad talupojad suurim osa kodanikest. Võlaorjusesse langedes kaotasid kodanikuõigused. · Käsitöölised väikeste töökodade omanikud. Madal sotsiaalne seisund, ilma kodanikuõigusteta. · Orjad sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Suhtuti kui omaniku varasse. 8. Naiste positsioon patriarhaalne ehk meestekeskne ühiskond. Polnud kodanikuõigusi...
Riigi eesmärgiks oli tema arvates tagada oma kodanikele õnnelik elu. Selleks tuli hoiduda äärmustest ja leida aristokraatia ja demokraatia vahel kuldne kesktee. Aristotelese peateosteks olid ,,Metafüüsika" ja ,,Eetika". Ta asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli. VANA-KREEKA SPORT Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika olid kreeklaste hariduses...
saj uus tõus · Tsivilasatsioonid areng · Suhted foiniiklastega · Kreeka alfabeet · Ümberkaudsete alade koloniseerimise algus · Kehv põllumajandus · Suhted · Kultuurivahetus · Kreeklased-hellenid;ülejäänud-barbarid · Linnriikide ajastu algus Ühiskond · Enam-jaolt 3 ühiskonnaklassi · Orjad · Vabad talupojad · Aristokraadid · Patriarhaalne ühiskond' · Mehel kõik õigused,naine õigusteta · Abielu reeglina kasulik tehing Aristokraadid · Rikkam osa kreekast · Kreeka keeles parimate võim · Haritud ja kultuursed · Omalaadsete veidrustega · Sümpooosionid-pidusöögid · Lõbustused armukestega-hetäärid · Poistearmastus-pederastia · Eesmärk olla parem teistest · Orjapidajad-näitas rikkust Linnriik-polis · Vana-aja levinuim riigivorm...
Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid , keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus...
eKr hõivasid pärslased Ateena, hävitades pühamud ja palju muid ehitisi. Ateena kujunes Kreeka kirjanduskeskuseks ja oma suurepäraste ehitiste tõttu kauneimaks Kreeka linnaks. KÄSITÖÖLISED Suur osa Ateena linnaelanikest teenis leiba käsitööga. Kuulsamaid olid Ateena pottsepad. Enamus käsitöölisi olid aga üsna vaesed. Jõukaid meistreid, kelle juures töötas kümneid orje, oli vähe. ARISTOKRAADID Nagu kõikjal Kreekas, nii olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid . Maal asusid neil toredad mõisad, linnas aga teistest suuremad ja uhkemad majad. Nende majapidamistes töötas palju orje. Suur osa aristokraate tegeles poliitikaga. Nad esinesid kõnedega rahvakoosolekutel ja kandideerisid kõrgetesse riigiametitesse. Aristokraadid pöörasid suurt tähelepanu igakülgsele enesearendamisele. Nad õppisid kõnekunsti, kirjutasid luulet ja harrastasid sporti. PEREKOND ja KASVATUS Perekonnas oli kogu võim meeste käes. Kogu pere pidi vastuvaidlematult kuulama...
See on luuletaja enda kaasaeg. Hesiodos jõuab järeldusele, et parem oleks üldse mitte elada sel õudsel ajal. Sel puhul esitab autor manitsuseks kaasaegseile valmi- esimese meile tuntud antiikse valmi- ööbikust ja kullist, milles allegoorilised kujutatakse ühiskondlikke vahekordi. Kuningad, s.o. aristokraadid , hoiavad kogu võimu enda käes; alamast soost, ehkki tubli ja isegi andekas inimene on nõrk, sest ta on täielikus sõltuvuses tugevast. Nendes sõnades kõlab juba luuletaja nördimus, kes ise sai tunda kuningate võimu. Kuid Hesiodos ei mõtle veel poliitilisele võitlusele sugukonnaülikute vastu, vaid ähvardab annetuseahneid vägivaldseid ning ülekohtuseid kuningad ainult jumalate kättemaksuga, kõikvõimsa Zeusi vihaga. Hesiodose...
Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
koostamine, valvasid kodanike elukommete järele, nende sõnal oli suur kaal Diktaator-määrati konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht, amet pool aastat, piiramatu võim Rahvatribuunid-kaitsevad lihtrahva huve, õigus panna veto (keeld) ükskõik millisele riigiorganisatsiooniotsusele, kui see oli vastuolus rahva huvidega Senat-vanemate nõukogu (300 liiget), kogenud riigimehed, sise- ja välispoliitika kujundaja *Rooma riiki juhtisid aristokraadid ehk NOBILITEEDID. Riigikorraldus keisririigis * näiliselt sarnane * senat käib koos ja magistraadid valitakse samamoodi * rahvakoosolekuid ei ole * Keiser-tähtsamate piirkondade asevalitseja, sõjaväe ülem ja rahvatribuun * Senat-keisri nõuandja (väga auväärne amet) Mõisted 3 ajalooallikat- kirjalik, esemeline ja suuline Ajalooline aeg-aeg, mis ajast inimesed oskasid kirjutada Ajalugu-teadus, mis uurib ajaloolist aega Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega...
Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
Tegeldi sise- ja välispoliitikaga, samuti sõjanduse ja rahaasjadega. Tegelikult juhtis senat riiki. Keisririik Keisririigi ajal jätkas senat tööd. Senat andis keisrile ainult nõu. Keiser püüdis senatiga hästi läbi saada -> senat koosnes mõjukatest ja suursugustest meesest. Senatisse said ka Itaalia linnade ja provintside aristokraadid . o Konsul Rooma Vabariigi kõrgeim riigiametnik. Igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida rooma sõjaväge/armeed. o Vabariik res publica = avalik asi. Rahvas võttis osa riigi juhtimisest. Hiljem näitas termin res publica ühiskondlikku vabariiklikku korraldust. o Keisririik tekkis 30. a eKr, kui pärast puhkenud kodusõdasid Octavianus endale võimu haaras (võttis endale nimeks Augustus)...
Olulisel kohal oli härg KREEKA Arhailine periood *Kasvas elanikkond *Kujunesid linnad *Olümpia mängud Klassikaline periood *Kujunes demokraatlik riigikord *Peloponnesose sõda tegi lõpu Ateena võimsusele *Sparta domineeris Kreekas *Sparta ülemvõim lõppes *Moodustati Kreeka linnriikida liit *Kreeka langeb Makedoonia võimu alla VANA-KREEKA Kodanikuks saamine: *Mees *Vaba *18-aastane *Sõja kohustus *Polises sündinud Ülemkiht: aristokraadid e. Suurmaaomanikud SPARTA ATEENA Aristokraatlik Demokraatlik Võimul kaks kuningat Võimul türannid Orjad (heloodid) Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud Põliselanike võis orjastada Täisealine 20.a Täisealine 30.a...
Philippi ebaedu peegeldus kõikides sõjateatrites Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas. Roomlastel õnnestus sõlmida sõbralik liit Nuubia kuninga Sifaksiga. See oli suur kaotus Hannibalile, kuna Nuubia ratsavägi moodustas Kartaago sõjaväe tuumiku. Rooma kasutas oskuslikult ära tüli kahe kuninga Sifaksi ja Masinissa vahel, kes võitlesid liidri rolli pärast Nuubias. Massinissat toetasid Kartaago aristokraadid , Sifaksi suutsid enda poole meelitada Rooma diplomaadid. Sifaks kõhkles kaua, kuid Rooma edu Makedoonias avaldas muljet ja ta läks roomlaste poolele. Rooma abiga alustas Sifaks sõda Kartaago vastu. Pärast paari edukat lahingut läks ka Masinissa roomlaste poole. Tänu nendele Rooma diplomaatilistele kombinatsioonidele sai Kartaago lõpliku kaotuse osaliseks Zame lahingus Aafrikas 202 a. e. Kr. Hannibal kaotusega ei leppinud ja põgenes Süüria kuninga Antiochos III juurde...
· 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased...
Kooliharidust anti ainult poistele, kes hakkasid õppima alates 7. eluaastast. Õpetati lugemist, kirjutamist, muusika algeid ja katkeid tähtsamatest luuleteostest. Vaesemad lapsed käisid koolis, rikkamaid õpetas pedagoog ehk ,,lastejuhtija". Tüdrukuid kasvatas iga pere eraldi (tegelesid majapidamis- ja käsitöödega. Ainult Spartas tegid tüdrukud ka kehalisi harjutusi. Kreeklased, eriti aga aristokraadid , armastasid väga kangelaseeposid. Tuntumad on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia", millest esimene räägib Trooja sõjast ja teine Odysseuse eksirännakutest Trooja alt kodu poole. Mõlema eepose autoriks oli arvatavasti pime laulik Homeros. Aristokraadid harrastasid ka lüürikat ehk luulet, tänu millele teame, kuidas aristokraadid ellu suhtusid ja milline oli nende maailmavaade. Lüürikas esines nii armastust, kui ka kriitikat vastaspoliitikute kohta....
Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid , karjused. Õigused puudusid naistel ja orjadel Miks enamus Kreeka kirjasõnast on aristokraatide kirjutatud? Sellepärast, et nad olid haritud ja neil oli vaba aega. Mil viisil saadi orje ja kes kasutasid orjatööd? Orjasid ostesi välismaalt sisse. Orjadeks jäid ka need kellel olid suured võlad, orjadeks võeti sõjavange. Orjasid kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades( talupojad, käsitöölised, aristokraadid.) Mis oli abielu eesmärk...
Deemosest eraldus suursugusemate kodanike kiht paremad ehk aristoi. Poliitika oli polise asjadega tegelemine ja see oli iga vaba mehe kohus. Poliitikaga tegeleti rahvakoosolekul , mis oli polise kõrgeim võimuorgan. Seal valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised olid Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa. Ühiskonna struktuur Aristokraadid olid suurmaaomanikud, kes võisid tegeleda ka kaubandusega. Vabad talupojad (võlaorjusesse langedes kaotasid nad oma kodanikuõigused), moodustasid kõige suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Käsitöölised olid madala sotsiaalse staatusega, sageli jäetud ilma kodanikuõigustest. Orjad olid nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad, aga ka võlaorjusesse sattunud endised kodanikud....
kreeta kultuur-Kreeta kultuur kujunes 2000-1400 a eKr, võtsid kasutusele kirja, mille järgi ei saa m tänaseni kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u...
Romantik hindab kunstniku originaalset eneseväljendust. William Blake Muistsed ajad Historitsism Historitsistlik arhitektuur hakkas levima 19. saj. Võtab eeskuju minevikuarhitektuurist. Levinumad stiilid on neogootika, neobarokk ja neorenessanss. Neogootika Levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal. Peamised tellijad olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud. Toetus gootika stiilile. Neobarokk Tellijateks olid uusrikkad. Levis Prantsusmaal ja Saksamaal. Toetus barokkliku stiilile. Mihhail Preobrazenski Aleksander Nevski katedraal Realism Eemaldumine romantismist. Kehtis objektiivsus. Nad maalisid,mida nägid. Kunstnikud: Camille Corot, Theodore Rousseau ja JeanFrancois Millet. JeanFrancois Millet Viljapeade korjajad...
Millise otsuse langetas Versailles's resideeriv Asutav Kogu Bastille' vangla vallutamisele järgnenud päeval? 5. Mida sümboliseerivad prantsuse trikoloori kolm värvi? Kes on prantsuse trikoloori autor? Kuidas see sündis? 6. Kuidas hindad augustis 1789 Asutava Kogu poolt vastu võetud " Inimõiguste deklaratsiooni" tolle aja kontekstis? 7. Keda "Inimõiguste deklaratsiooni" kolmest autorist tead juba eelnevate sündmuste põhjal? Mida nad eelnevalt korda saatsid? 8. Miks vihkasid Euroopa aristokraadid kõige enam Mirabeau'd? 7. Marie-Antoinette oli veendunud, et tema lähisugulased välismaal tõttavad tema perekonnale appi. Millele aga Euroopa kuningapered eelkõige mõtlesid? 8. Mis jäi 1789 a. teisel poolel puudu, et revolutsiooni saanuks pidada lõppenuks? 9. Milline näeb tänapäeval välja Bastille' vangla kunagine asukoht Pariisis? IV KUNINGA PÕGENEMINE JA VABARIIKLIKE IDEEDE SÜND Lihtrahva elu pealinnas muutus üha raskemaks...