suurema osa polise söjaväest ja olid ka kodanimud. Aga oli ka virelevaid pöllumehi, kes vötsid liiga suuri laene, mida nad ei suutnud ära maksta kaotasid kodanikuöigused. Ülemkiht sai jöukamaks ja söjavägi vähenes. 2. Käsitöölised (linnaelanikkond) nad pidasid väiksemaid töökodasid hankides iga päevast elatist endale ja perele. Madala sotsiaalse positsiooni töttu ei saanud nad kodanike öigusi. 3. Aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle pölde harisid orjad ja söltlased. türann ainuvalitseja SPARTA JA ATEENA TABEL, TV LK 50 Solon Ateena riigimees, poeet ja seadusandja, kes kärpis aristokraatia eesöigusija avas lihtkodanikele senisest suuremad vöimalused riigiasjade kaasarääkimisel. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik kord. Orjad olid völgade katteks orjusesse müüdud vöi
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suh...
Kodanikud kohalikud põliselanikest täisealised vabad mehed. Sõja korral olid rikkad ratsaväes. Keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväes. Kõige vaesemad olid vibulaskurid ja linguheitjad. Ühiskonna struktuur Enamus kodanike olid talupojad. Palju oli vaesuse piiril elavaid talupoegi, kes halval aastal võtsid rikastelt laenu. Kui laenu tagasi maksta ei suutnud, tuli maa loovutada. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitööliste positsioon oli madal. Aristokraadid olid suursugust päritolu suurmaaomanikud. Sisemised vastuolud Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik
maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon kes oli vähegi aristokraat, löödi maha. Juba varem olid tekkinud vastuolud. Kodanlaste klass hakkas nõudma õigusi, mida aristokraadid anda ei tahtnud. Mõnes kohas oli asi leebem. Juba 17.saj oli Inglise alamkojale antud rohkem sõna. Suurenesid ka inimeste teadmised. Valgustus panebki rõhku inimeste teadmisele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga. Mitte lasta mõjuda nt usutõdedel. Valgustus tähistab tohutut hariduslikku plahvatust. 18.sajandiks oli jõudnud areneda ka trükitehnika. See oli jõuakale inimesele juba kättesaadav. See aitas informatsiooni levikule oluliselt kaasa
..). Härra Goriot'i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets voodi, mille katteks õhuke vaip ja vateeritud jalatekk, niiske ja tolmune põrand) "Selle toa ilme ajas külmavärina peale, ängistas südant, see sarnanes viletsaima vanglakongiga.". See eest vikontessi kodu salong säras rikkustega (isikupärase elegantsi imeväärsused, lai valge rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Tolleaegsed suhted jagunesid kaheks rikaste aupaklikuks ning ülejäänute vabaks, häbematuks. Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest. Kõrgseltskonnas oldi viisakamad. Paljud aristokraatlikud abielupaarid harrastasid morganaatilisi ühendusi
..). Härra Goriot'i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets voodi, mille katteks õhuke vaip ja vateeritud jalatekk, niiske ja tolmune põrand) "Selle toa ilme ajas külmavärina peale, ängistas südant, see sarnanes viletsaima vanglakongiga.". See eest vikontessi kodu salong säras rikkustega (isikupärase elegantsi imeväärsused, lai valge rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Lapsepõlv mõjutas tegelasi palju: Eugene'i oli ilmselt noorest peale harjutatud mõttega, et perekonna tulevik sõltub temast; Anastasie ja Delphine õppisid oma lapsepõlvest seda, et midagi ei ole kättesaadamatu, see mõjutas neid kogu nende elu jooksul. Rikkust peeti suurimaks väärtuseks, isegi hr Goriot ütles, et "Raha
4.1. Kuningriigi aeg Kuningriigi aeg Rooma õiguse ajaloos on periood aastast 754 eKr kuni 510 eKr. Rooma riik nagu inimesed seda teavad hakkas 753. aastal eKr tekkima Palatiumi kõrgustikule.18 Tol ajal jagunes Rooma rahvas patriitsideks ehk vanadeks põlisteks rooma kodanikeks, kes elatusid maksudest, plebeideks ehk lihtrahvaks ning klientideks ehk patriitsidele alluvaks lihtrahvaks. Patriitsid omasid kõiki kodanike õiguseid ning olid linna aristokraadid, kelle maade harimise eest muretsesid orjad. Plebeid moodustasid aga suurima massi ühiskonnas. Nad pidid tasuma maksusid ning olid kohustatud sõjaväeteenistuses olema. Kliendid rentisid plebeidelt maad ning omasid plebeidega sarnast kauplemisõigust, kuna maaharimise kõrval oli tähtsaks sissetulekuallikaks just kauplemine. Üldiseks ühiseks iseloomujooneks on sellel perioodil võitlus plebeide ja patriitside vahel.19 Roomas oli välja kujunenud täielik poliitiline organiseeritus
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakk...
Härra Goriot’i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets voodi, mille katteks õhuke vaip ja vateeritud jalatekk, niiske ja tolmune põrand) “Selle toa ilme ajas külmavärina peale, ängistas südant, see sarnanes viletsaima vanglakongiga.”. See eest vikontessi kodu salong säras rikkustega (isikupärase elegantsi imeväärsused, lai valge rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Tolleaegsed suhted jagunesid kaheks – rikaste aupaklikuks ning ülejäänute vabaks, häbematuks. Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest. Kõrgseltskonnas oldi viisakamad. Paljud aristokraatlikud abielupaarid harrastasid morganaatilisi ühendusi
Kirjtatud ameerika kontekstis. 19. Saj. Teise poole uusrikaste kohta. Tahtsid end ersile tõsta silmatorkava tarbimise ja vabaaja toodete tarbimisega. Töölisklassil oli vaba aega vähe. Pühapäev. Kõrtsis. Hasartmängud. Joomine. "Püha esmaspäev" laupäeva lühendamine. 4 Töötingimused olid rasked, linnad ülerahvasttus, vähene ruum, pead-jalad koos, võõrandumine Tootlikkus vähenes, aristokraadid ja maa aadelkond ja linna keskklass tundsid muret. Tajuti ohtu avalikule korrale. Masside distsipliin. Repressiivsed seadused. Et saavutada sotsiaalne kontroll ja kord. Töödistsipliin. Vaba aja "õige" sisustamine. Mõju ei avaldanud. Positiivsed võrsed. Victoria. Ameerikas ametiühingud. Sotsiaalsed reformed. Meditsiini areng. Hügieen. Naiste ja laste tööaja vähendamine. 20. sajandi I pool. Peale II MS mõlemad tööl. Linna elama. 60-70 jälle äärelinna.
lahkusid roomlased Britanniast, romaniseerunud britid ei suutnud kaitsta end sotlaste eest, appi kutsuti mõned germaani hõimud. Walesi keel Kõmri Gonoelli poolsaarel Korni keel Bretooni poolsaarel Bretooni keel (Bretagne) Vana-Gaeli keelest - välja kasvanud Iiri keel Soti-Gaeli keel Mani saarel Mänksi keel Vanimad meieni jõudnud kirjalikud ülestähendused keltide ühiskonnakorraldusest ja asjadest 1 saj e.m.a oli keltidel kolm sotsiaalset kihti 1) Druides sõdurid, aristokraadid 2) Milites sõdurid 3) Miserrima plebs lihtrahvas Keldi võim kuulus druiididele Druides tähendab Dru - tammepuu Dru- palju Wid palju teavad Druiidid ei pea midagi pühamaks tammest, kui nad on oma kombekohaselt ette valmistanud ohvrid, siis ajavad nad kohale kaks sõnni, kelle sarved pärgavad, siis tuleb preester, kes lõikab puuvõõrikut. Puu võõriku mahla juues ravim kõikide haiguste vastu
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused. Demograafias saame tajuda ainult 2 punkti: üleminekuteooria ja rändeülemineku teooria. Üleminekuteooria- teatavate sotsiaalmajanduslike arengute saavutamiseks, iga kogukond möödub kaasajale eelnevast vormist, kus kõrge suremus suretab välja kõrget sündivust, kaasaegsesse vormi, kus on madal suremus ja madal sündimus, kuid sündide l...
Seal omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirduski. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus atga hariduse andmine veel pikka aega. Õpetati kreeka ja ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kreeka keele ja kultuuri põhjalikku tundmist pidasid suursugused roomlased enesestmõistetavaks. Sageli suundusid noormehed Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Kuid rooma aristokraadid ei jätnud unarusse ka praktiliseks riigi- ja sõjamehekarjääriks valmistumist. Noormehed olid oma isa või mõne teise sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima. Hilisemal perioodil muutub ka laste õiguslik seisund, vabanemisel järkjärgult isa võimu alt. Abielu Nagu eespool märgitud sai tundis Rooma vaid patriarhaalset perekonnavormi. Viimane
mõtteviis. Romantism sai alguse inglismaalt. Tärkas huvi gooti stiili ja keskaja ning seega rahvaluule vastu. Uus pargistiil-inglise park. Arhitektuuri nimetatakse historitsistlikuks arhitektuuriks. Sellepärast, et arhitektuur jäljendas mineviku arhitektuure. Neo stiilid levisid alates 1820ndatest aastatest, neogootika algas samal ajal klassitsismi uue tõusuga(1850). Neogootika levis peamiselt inglismaal ja saksamaal. Neogooti hoonete peamised tellijad olid valitsejad, aristokraadid ja kirik. 19.saj alguses levis inglismaal neogootika koos klassitsismiga. 1860 aastal ehitati Londoni parlamendihoone. Eri kõrguse ja kujuga tornid, mis teevad hoone ebasümmeetriliseks. Põhiosas oli maja klassitsistlikult reeglipärane, aga oli ka rohkelt kaunistusi. Prantsusmaal neogootikat ei olnud, kuid hakati rohkem restaureerima keskaegseid kirikuid, sh Jumalaema kirik. Saksamaal Kölni toomkirik(1248-1880). Eestis ehitati 19.saj enamik luteri kirikuid. Jaani kirik(neogooti)
Kapitalistlikus ühiskonnas 2 klassi: kapitalistid ja töölised Weber 3 tunnust: 1) Majanduslik jõukus 2) Staatus, prestiiz 3) Võim - Tänapäeval mõõdetakse: haridus, amet, sissetulek Klassisüsteemi areng Marxi ajal oluliseimad töölised ja kapitalistid - Kapitalistid - Väikekondalased - Töölised - Talupojad Tänapäeval: - Kõrgklass suurfirmade juhid ja omanikud, tipppoliitikud, aristokraadid - Keskklass keskmised firmajuhid, spetsialistid nt arst, ei pea toimetuleku pärast muretsema kui laristada ei saa, marxi teooria ette ei näinud - Töölisklass vähest haridust nõudev töö nt poemüüja - Alamklass töötud, kodutud, alkohoolikud Ametite klassifitseerimine - ISCO - Ameti prestiizi skaala - Ameti sotsiaalmajanduslik indeks Ebavõrdsuse mõõtmine
- feodaal-aristrokraatlik kord läks üle kodanliku klassi valitsusele - alguse sai kultuuriimperalism, impeeriude põhihuvi oli vallutada turge ja toorainet - kultuurisfääris oli oluline Gutenberg leiutas oma masina, mis võimaldas raamatuid trükkida suur türkikunsti levik - vana aristokraatlik kord lagunes ja vajas lõplikku ümberlükkamist, sellega seotud sündmus 1789 Prantsuse revolutsioon (aristokraadid tapeti) - kodanlased hakkasid nõudma õigusi, mida aristokraadid ei andnud - suurenes inimeste teadlikkus, rõhk haridusel, inimesi kutsuti üles oma peaga mõtlema ja otsuseid langetama - sisendati seda, et usulised põhimõtted ei pea inimest mõjutama, kirik ei pea elu juhtima - 18. sajandiks arenes trükitehnika, mis oli jõukatele kättesaadav, aitas info levikule kaasa - loodi avalikud raamatukogud, varasemalt olid raamatukogud nt kloostrisisesed - tekkisid ajakirjad, 1711 The Tatler. Lisaks uudistele trükiti selles nt kirjanduslikke arvustusi
hoiatab. Ta nimetab seda ''daimonion'iks'', südametunnistuseks (sõnasõnalt ''jumalik''). Sokrates on sügavalt religioosne inimene. Selleks et inimene vooruslikuks muutuks on vaja teda selleks õpetada. Tunne iseennast! - Sokratese isiklik kreedo. See on üleskutse oma hinge eest hoolitsemisele, mõtestatud elule, hingesuuruse kasvatamisele. Sokratese surm muudab ta esimeseks filosoofiks. Platon 427-348 eKr tgegelikult oli nimi Aristokles vanaisa järgi. Vanemad olid aristokraadid. Alates 20. eluaastast 8 aastat oli Sokratese õpilane. Pärast Sokratese surma võttis ette pikki reise. Peatus Megaras Eukleidese(õpilase) juures. Lõuna- Itaalias kohtus pütaagorase pooldajatega. 387 eKr rajas ta Ateenas Akadeemia. Tegeles seal oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Valmib mahukaim teos RIIK (Politeia). Akadeemia püsib 1000 aastat. Platoni kõik teosed on säilinud. Looming koosneb eranditult dialoogidest. 34 on säilinud (kirjarull, 7m)
Drakoni seadusandlus esimene seaduste kirjapanek Ateenas. Peisistratos Peisistratos haaras 3 korral türannivõimu; tuntud leebe, tasakaaluka ja kultuuri ja tema soosiva valitsejana; tema ajal olevat lavastatud Ateenas esimene tragöödia. pojad pojad Hippias ja Hipparchos jätkasid isa tasakaalukat poliitikat. Ateenast sai silmapaistev kultuurikeskus, kuhu kogunes kuulsaid poeete 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil võimult aastal 510. 507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena poliitilised struktuurid: 10 füüli, 500-nõukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Kleisthenes Ateena riigimees; demokraatliku korra aluspanijaks Ateenas. Korinthose Periandros7
seadustikud sh CCC piinamise detailse regulatsiooni kui ühte võimalikku tõendi saamise viisi. CCC regulatsioonis oli ka piinamise ähvarduse nõue, mis eelnes reaalsele piinamisele, kui ähvardus ei mõjunud. Samuti oli erisusi isikutes, kelle puhul piinamist kohaldati. Reeglina kõik isikud kes juba oma olemuselt ei oleks suutnud piinamist lõpuni kannatada nagu raugad, rasedad naised ja lapsed ei kuulunud piinatavate isikute alla. Palju aastaid oli piinamisest vabastatud ka aristokraadid, arstid, riigitöötajad jm. Piinamine kui tõendite kogumise viis ei olnud peale CCC kasutuselevõttu ja tõendi kvaliteedi reeglistiku kohaldamist enam laiaulatuslikult kasutatav. 16 saj. lõpus ja 17 saj. alguses hakkas kohtu poolt määratud piinamiste arv kahanema. Näiteks Frankfurti kohtus, kus piinamisi määratu kohtu poolt varasemalt 59% juhtudest, siis aastatel 1562-1594 langes see 15%-le. Sama tendents jätkus ka 18 saj
linna 7. detsembril. Kui on hiljem aruanded öelda, ei leinajaid osalesid, ka see on kooskõlas Viini matmiskombeid ajal, hiljem Jahn (1856) kirjutas, et Salieri, Süssmayr, van Swieten ja kaks muusikud olid kohal. Lugu torm ja lumi on vale; päev oli rahulik ja kerge. Väljend "ühishauda" viitab ei kommunaal hauda ega kerjuse hauda, vaid üksikute haua liige tavalised inimesed (st mitte aristokraatia). Ühine haudade allusid kaevetööd kümne aasta pärast; haudadele aristokraadid ei olnud. Põhjus Mozarti surma ei saa kindlalt teada. Ametlik rekord on see nagu "hitziges Frieselfieber" ("raske pärsitud palavik", viidates lööve, mis näeb välja nagu hirss seemned), kirjeldus, mis ei ole piisav, et selgitada põhjus, kuna see oleks diagnoositud kaasaegses meditsiinis. Teadlased on paika pannud vähemalt 118 surmapõhjuste, sealhulgas Trihhinoosi gripp, elavhõbeda mürgistus ja harva neeru häda. Üks üldtunnustatud hüpoteese on, et Mozart suri reumaatilised palavik
Võitlejate austamine: Oliivipuu lehtedest pärg Luuletused, kingitused, ausambad Eluaegne pension Võitjate nimekiri esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. Mängude saatus: Korraldati üle 1000 aasta. Ristiusu võiduga Rooma impeeriumis keelati kui paganlikud mängud. Kaasaegsed OM taastas 19. saj. lõpul Pierre de Coubertin. Lüürika luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel. Autoriteks ettekandjateks aristokraadid: Tunded, mõtted ja tõekspidamised. Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks. Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr
Võitlejate austamine: Oliivipuu lehtedest pärg Luuletused, kingitused, ausambad Eluaegne pension Võitjate nimekiri esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. Mängude saatus: Korraldati üle 1000 aasta. Ristiusu võiduga Rooma impeeriumis keelati kui paganlikud mängud. Kaasaegsed OM taastas 19. saj. lõpul Pierre de Coubertin. Lüürika luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel. Autoriteks ettekandjateks aristokraadid: Tunded, mõtted ja tõekspidamised. Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks. Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast:
Võitlejate austamine: Oliivipuu lehtedest pärg Luuletused, kingitused, ausambad Eluaegne pension Võitjate nimekiri – esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. Mängude saatus: Korraldati üle 1000 aasta. Ristiusu võiduga Rooma impeeriumis keelati kui paganlikud mängud. Kaasaegsed OM taastas 19. saj. lõpul Pierre de Coubertin. Lüürika – luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel. Autoriteks – ettekandjateks aristokraadid: Tunded, mõtted ja tõekspidamised. Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks. Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele – spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama – tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast:
- saab tähtsaks küsimuseks. Sajand, kus aristokraatia sünnipärane tähtis mees. Krahvid,kuningad jne- nende esikpoeg pärib krooni. Need olid ka kõige tähtsamad seisused. 18. sajandis oli ka see klass juba olemas, taheti säilitada oma võimu jne. Kuid hakkas esile kerkima ärimehe-klass.Võitlused ülemkoja ja alamkoja vahel. Liigutakse demokraatiliku asjakorralduse poole.See tähendas ühiskonna struktuuri muutust ja see kajastus ka kirjanduses. Klasside teadvustamine toimus! Paljud aristokraadid põgenesid, sest neid taheti giljotineerida. Klassivastuolu oli ka vaimulikkonna vastu. Jäägitu usk asendub kriitilise konseptsiooniga. Klassistruktuuri muutusel on sellega ka oma seas. Eriti suur vastuolu Prantsusmaal: papid tulle vms katoliku usus.Novalis , Heine, Schlegel- vahetasid mitmeid kordi usku-läksid katolikku ja tegid seda suure zestiga. Klassimuutused toimusid teisel sajandi poolel kiiruga. 18. sajandi alguse poolele ühel pool olid
6 sajandil paljud kreeka linnriigid hakkasid raha müntima, münditi eirinevate kaalude alusel, mingit ühtset mündisüsteemi ei kujunenud.Erinevalt lydialastest kes kulda müntisid, kreeka oma sai olema hõbe ja väiksemates pronks. Said alguse kreeka müntide rahaühikute terminid, obolos(varras, nüüd sai väiksem münt) 6 obolost moodustus drachma (peotäis), kuus raudvarrast oli moodustanud selle täispeo ja see nüüd kandus üle sellele. Kreeka ühiskonna tipu moodustasid aristokraadid, ülikond, houste ja kaarikuga kujutati, selge ülemkiht, suurmaa valdajad, kui suur osa oli aristokraatide käes seda me ei tea. Nende rikkus moodustus ka karjadest, võisid olla karjakasvatajad, ideoloogiliselt seostasid hobusega (hippos), aristokraate nimeati ratsamehed, hobumehed hippioi. Sõltuv tööjõud moodustus valdavalt orjadest, kes olid hangitu dmujalt röövitud ja ostetud, 600 aastat eKr , athenas sel ajal leidsid aset soloni
Ta oli ülikusoost sõjaväelane ja tema jambid räägivadki sõtta läinud noormeeste elust. 27. Millised on peamised motiivid ja teemad Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingus? Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid? Kirjanduslikuks keskuseks kujunes Lesbose saar, kus räägiti aioolia murret. Sappho ja Alkaiose looming oli suunatud kitsamale ringile, kelleks olid autoriga samast ühiskonnakihist pärit aristokraadid samade poliitiliste eelistustega mehed Alkaiose puhul (poliitilised motiivid) või ühiselt riitustes osalevad naised Sappho puhul (pulmalaulud ja hümnid). Seetõttu on Alkaiose ja Sappho laulude laad intiimsem. Ka Anakreoni luules tõusid esikohale joomine, noorus ja armastus. Olulisteks muutusid isiklikud elamused poeedi sõprade ring ja päevasündmused, hetkemeeleolud. Anakreonil oli palju jäljendajaid, tekkis anakreontiline luule. Tema värssi kasutati nii
Allood- vabalt pärandatav ja võõrandatav maaomand, erines tingvaldusest (benefiitsist), läänist ja talupoja maavaldusest.( L- Prantsusmaal ja Skandinaavias) Teatud tingimustel sai läänist allood ja vastupidi- kui aristokraadile kingiti allood, saadi tagasi lään. Aristokraatia ja väikeaadel: Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale. Keskajal olid aristokraadid jõukamatesse perekondadesse kuuluvad mehed. Väikeaadel- rüütel, kelle valduses oli tema endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused, vähene mõjuvõim. Rüütlid ja rüütlikultuur: Rüütli seisus kujunes 9. sajandi ja 11. sajandi vahel, mil sõjamehed koondunud olid salkadeks. Aja jooksul kujunes nendes salkades välja oma eetika, mis seadis esiplaanile vapruse, ustavuse ja kiindumuse oma juhti. Sellistes
Enamuse roomlaste haridus sellega piirduski. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus kasvatus veel pikka aega. Õpiti kreeka keelt, ja ladina (rooma) kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kreeka keele ja kultuuri põhjalikku tundmist pidasid suursugused roomlased enesestmõistetavaks. Sageli suundusid noormehed Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Kreekapärase vaimuarendamise kõrval ei jätnud rooma aristokraadid unarusse ka ettevalmistust praktiliseks riigi- ja sõjamehekarjääriks. Noormehed osalesid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes, olgu kaitsja või süüdistajana, oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi praktiliselt järele proovima. Teater Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, nagu tsirkuse võidusõidud ja gladiaatorite võitlusedki
ruumi...). Härra Goriot'i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets voodi, mille katteks õhuke vaip ja vateeritud jalatekk, niiske ja tolmune põrand) "Selle toa ilme ajas külmavärina peale, ängistas südant, see sarnanes viletsaima vanglakongiga.". See eest vikontessi kodu salong säras rikkustega (isikupärase elegantsi imeväärsused, lai valge rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. Tolleaegsed suhted jagunesid kaheks rikaste aupaklikuks ning ülejäänute vabaks, häbematuks. Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest. Kõrgseltskonnas oldi viisakamad. Paljud aristokraatlikud abielupaarid harrastasid morganaatilisi ühendusi. Ka ühe tähtsaima
päritolu ( a 14. saj saksa tsunftidesse saamine) X peatükk Rooma kirik ja ristirahvas Paavstluse roll * John Mundy ,,Gregoriuse päevist alates kuni 14. 15. sajandi segadusteni juhtis Euroopat aadlidünastiate ja Püha Peetruse aujärje nähtamatu ja harva teadvustatud, kuid väga reaalne allianss." Paavst lõi sidemeid olemasolevate või potentsiaalsete liitlastega aristokraatia seast. Samuti ei olnud alati initsiaatoriks paavst, vaid ka aristokraadid näitasid üles esmast huvi (Svaabimaa hertsog Rudolf oli asunud paavsti Gregorius VIIiga kontakti, lootes, et saab sellest kasu. Nelja aasta pärast valiti Rudolf Heinrich IV vastukuningaks. Paavst kinnitas, et saab aidata seda, keda soosib õigus, kuid otsustas siis, et õiglus soosib Rudolfit. 1080 a märtsis tunnistas ta Rudolfit Saksa kuningana ja andis tema poolehoidjate kõik patud andeks.) Kristlaskonna mõiste * ,,ristirahvas" tähendas ,,kristlaste kogukonda"
(1856). 1851 aastal alustab ta ka vene mõisniku romaani kirjutamist. Selle tahab ta välja anda eraldi raamatuna. Ta hakkab kirjutama sõjateemalist proosat. See viib lõppkokkuvõttes romaanini ,,Sõda ja rahu". Esimene osa kannab nime ,,Rünnak", veel alustab ta ,,Markööri märkmete" kirjutamist. Ta esitab endale küsimuse, kuidas kirjutada. Teda piinab vormiprobleem. Teda köidab suurvorm romaan. Enne ei olnud vene kirjanduses professionaale. Enne 40ndaid tegelesid kirjandusega aristokraadid. 40ndatel hakkavad kirjandusega tegelema segaseisuslased. Belinski püüdis seda situatsiooni analüüsida ja sellele pühendas ta eraldi artikli. Kogumiku nimi oli ,,Peterburi füsioloogia". Sissejuhatuseks püüdis kirjeldada kaasaegse kirjanduse funktsiooni. Ta jaotab kirjanikud kategooriateks. See klassifikatsioon on pärit romantismiajast. Ühed on geeniused, teised on tavalised talendid. Ta püüab vaadata seni vene kirjanduses esinenud geeniusi Puskin, Lermontov, Gogol, Gribojedov
üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suuri maavaldusi omav sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid kiire ja võitlusvõimeline kaarikuväe, mis tagas hetiitidele sõjalise edu. Võib oletada, et hetiidid olid esimesi hobukaarikute kasutajaid Lähis-Idas, kelle vahendusel see oskus peagi ka laiemat rakendust leidis. Aristokraadid etendasid olulist rolli ka riigi valitsemisel. Kuningatel tuli sageli arvestada ülikute vastasseisu ning võimalike relvastatud vastuhakkudega. Tülide lahendamiseks kutsuti kokku sõjaväe koosolek, kuid pole selge, kas seal osalesid ainult aristokraadid või ka lihtsõdurid. Hettiidi lihtkogukondlaste talupoegade ja linnaelanike ühiskondlikust positsioonist on teada vähe, kuid näib kindel, et nad olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist üsna sõltumatud
Marxi nimega on väga tihedalt seotud klassi mõiste. · Väikekodanlus väikefirmade omanikud, Marxi arvates tuleks üldse ära kaotada. · Töölisklass füüsilise töö tegijad linnas · Talupojad maarahvas, Marxi arvates suhteliselt ebaoluline klass. Talupojad on pigem jäänuk Klassid tänapäeval (lihtsustatult) · Ülemklass suurfirmade omanikud ja juhid, tipp-poliitikud, tipp-kunstnikud, aristokraadid · Keskklass keskmiste ja väikefirmade juhid ning omanikud; kõrgharidusega spetsialistid ehk tippspetsialistid e professionaalsed. Marxi arvates ei tohiks seda klassi üldse olemas ollagi. Kõige tähtsam klass arvulises mõttes · Töölisklass vähest haridust nõudva töö tegijad. Kui kõrgharidust pole, siis on haridust vähe. Kõige tähtsam klass arvulises mõttes · Alamklass kodutud, alkohoolikud Kesklass
industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile. Tuli mõiste geenius(18saj, nüüd pmts nagu popstaar), see kes sai loodust kontrollida, kuid kindlasti mitte naine.Romantismiga käis kaasas väide, et kunst peab olema kasutu, sellega tegelesid aristokraadid, kes raiskasid muud moodi ka. 4. Kommertslikus. Populaarkultuur on loodud rahaliste suhete tarbeks. On sündinud kaubavormina, tarbeks. Mass tuleb ilmsiks linnades, tekib küsimus kas see rikub inimeste puhta olemuse/suhtlemise, mis kunagi oli. Probleemiks jälle see, et see on nauditav, kuid tõeline kunst on pigem sügav. Freud ütleb, et inimesed ei tea, mida tahavad, kuna nad ei tea oma tegude motiivi ja ei tea miks nad nii käituvad. Meil polegi reaalset valikut, meile
konteksti) ja ka sotsiaalne sobivus. Ameti on tekkinud inimeste erivajaduse tõttu, st erinevatel inimestel on erinevad oskused ja võimekused. Ameti vajadus kui selline ei tekkinud üksikisiku vajadusest, vaid surve oli tõenäoliselt ühiskondlik. Ilmselt on erinevaid kontekste, mis tekkisid ametid (eri kultuuriruumidel on erinevad vajadused). Ametite tekke loos on oluline koht ka tööväärtustamisel. Üldiselt siis oli tööväärtustajaks nn teised ehk siis need kes domineerisid (st nt aristokraadid, teokraadid, bürokraadid ja juhid). (Näiteks iidses Hiinas tootsid inimesed juba enne kui Usas asutati Henry Fordi autofirma suurtes kogustes erinevaid tooteid (käsitöö), kuid seda ei saanud teha ainult oma nn tsunfti jõududega. Hiinas olid oskustöölised ja nad suutsid töötada sarnaste meeskondade osana. Oskustööliste meeskondade ülesanded olid reguleeritud ja segmenteeritud. Üksik indiviid töötas osana meeskonnast. (Näiteks sobiks siiditootmine)
põhendumine, hõljub lubaduse tulevasest õnnest). Lisaks on need võõrapärased kultused avatud ka naistele. 6) Kreeka filosoofia Roomas Roomlased on tuntud inimestena, kelle vaim pole mõeldud filosoofilisteks mõtisklusteks. Kreeka ja idaalade vallutamisega hakatakse filosoofiavoolu paremini tundma. Erinevad koolid saadavad kiiruga oma meistreid ja saadikuid kreekast uude maailmapealinna, kreeka meistreid kuulatakse aina enam. Paljud rikkad aristokraadid usaldavad nende kätte oma laste harimise. Rooma õpetlastel oli põhjalik ülevaade kreeklaste teooreetilistest seisukohtadest, kuid puudus huvi neid edasi arendada. Selle asemel püüti leida kreeklaste teooriatest konkreetseid elu- ja kätiumisjuhiseid. Kreeka filosoofiakoolkondadest sai roomas kõige populaarsemaks hellenismiperioodil tekkinud STOITSISIM, mis õpetas, et igal inimesel on maailmas saatusest määratud roll
1. Ajalooline kapitalism 2. Ajalooline kommunism 3. Ajalooline pessimism 4. Ajalooline determinism * 14. Anoomia mõiste autor on 1. Herbert Spencer 2. Max Weber 3. Vilfredo Pareto 4. Emile Durkheim * 15. Plato arvates peab ühiskonnas olema kolm inimgruppi. Millised need grupid on? 1. Töölised, sõdurid, kuningad 2. Töölised, sõdurid, aristokraadid 3. Töölised, sõdurid, valvurid 4. Töölised, sõdurid, poliitikud * 16. Kes peab olema Plato seisukohalt valitseja? 1. Poliitik 2. Kuningas 3. Aristokraat 4. Filosoof * 17. August Comte arvates peab ühiskonnas uurima 1. Ainult sotsiaalset staatikat 2. Ainult sotsiaalset dünaamikat 3. Ainult sotsiaalset tehnoloogiat 4
tantsuklubisid, kus külastajad võisid leida raskusteta sobivaid partnereid. Inglise ja Ameerika homoseksuaalid lendasid Berliini kokku. Igapäevase homoseksuaalse subkultuuri kõrval oli Saksamaal arenenud erinevad seda toetavad või selle vastu võitlevad ideoloogiaid. Sotsiaaldemokraatlikud teoreetikud taotlesid homoseksuaalsuse dekriminaliseerimist, viidates sellele, et homoseksuaalid on looduse eksituse ohvrid. Esteetidest aristokraadid tõestasid omasooarmastuse ülev-vaimset iseloomu, nõudes selle ees kummardamist. Vastavalt erinesid ka „tõelise homoseksuaali“ kujud. Ühtedel oli see naiselik androgüün, teistel nooruk-efeeb, kolmandatel tugev ja toores sõjamees. (Ibd: 213) XX sajandi algul huvitusid väljapaistvad saksa proosakirjanikud homoseksuaalsuse psühholoogiast, osalt freudismi mõjutusel. Näiteks kirjanikud Robert Musili romaan
kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. Versailles töötasid raugematu usinusega ka parukameistrid. Oma teoste loomiseks kasutasid nad loomakarvu, mererohtu, maisikiude jne. Kuninga korraldusel jäid blondid juuksed kui paruka materjal ainult tema ja tema pereliikmete käsutusse. Viimaseid saadi Flandria ja Bretagne`i blondiinidelt. Aristokraadid pidid oma parukaid pidevalt puuderdama jahu jms, et nende tume värv heledaks saada. Louis XIV omas oma valitsusaja alguses tihedaid juukseid ning ei näinud parukatel erilist mõtet. Samas aeg hakkas tema loomulikku juuksekasvu tugevalt hõrendama ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise käsk. Kui alguses olid tema parukad suhteliselt rahumeelsed, siis varsti hakkasid nad kandma nimesid Lõvilakk ja Puudel, mis viitab otseselt nende väljanägemisele
Faalanks kreeka lahingurivi, jalavägi paigutati pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha, liikus rütmiliste vilepillihelide saatel Türannia olid aristokraatide rühmitused, kes tahtsid võimu, mõni haaraski võimu, türann võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada kindlat korda, parandada vaeste elujärge, mõni türann oli austatud, kuid poliitiliste õiguste kärpimisega ei lepitud, eriti teised aristokraadid, paljud läksid pagendusse, mõned ootasid sobivat hetke kukutamiseks, õiguste taastamiseks, türann pidi rakendama veelgi karmimaid meetmeid; türannia kukutamisega kaasnesid ümberkorraldused, et vältida türannia kordumist, seaduste abil püüti seda ennetada, sõnastati riigielu reegleid, sätestati põhjalikumalt kodanike õigused, kohustused; türannia aitas kaasa riigikorralduse arengule Ühiskonna struktuur enamik kodanikke olid talupojad, jõukamad tulid ise toime, muretsesid
· Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aeg-ajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana · Pühamu keskpunkt oli altar see oli madal, enamasti kividest laotud alus · Tähtsaimatest pühamutes oli ka jumala koda e tempel suuremates oli nii templeid kui altareid mitu · Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palved esitada. suuremate pühamute juures oli selleks preestrid ja preestrinnad nad olid tavalised aristokraadid, ei moodustanud eraldi seisust · Tähtsaim rituaal oli vereohver · Jumalate ühine austamine ühendas poliste kodanikke ilmnes eriti paljudel iga-aastastel usupidustustel · Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid. Olid spetsiaalsed pühamud, kus sai jumalatelt nõu küsida Kuulsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas. = preestrinnat, kelle suu läbi Apollon tulevikku kuulutas nim püütiaks
Omavalitsuse idee ja praktika: Montesquieu (18. saj.): Prantsusmaa: kohalik võim bürokraatide käes, kes keskvõimu käepikenduseks, aristokraatia tasalülitatud (Richelieu, Louis XIV) Prantsusmaa kui ,,halb" -aristokraatide vastulöögiks on parim tugevdada keskvõimu Inglismaa: seadusandlik autoriteet keskne, kuid võim hajutatud läbi aristokraatia, kes kontrollis kohalikku võimu Inglismaa kui ,,hea"- toimib kohalik esindatus, kohalikul esindusel on võim, aristokraadid esindasid ka kohalike huve Samas, aristokraatlik privileeg ei ole kaasajal enam legitiimne esinduse alus, aristokraatia asemel sobiks föderalism (näide: USA, kus föderaalsetes suhetes keskvõim ja osariiklik võim). Ameerika föderalism rõhutab vabatahtlikkust, iseotsustamist. Võrreldes USA-ga Euroopa on erinev järgmistes aspektides: riikliku suveräänsuse tähtsus rahvusriiklus kohaliku omavalitsuse kogemuse ebaühtlus kultuuriline heterogeensus
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
kujutades teda tolleks ajaks maine kaotanud sofistide otsese vastasena. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda, mis polnud tema meelest hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest midagi ei tea. Sokrates ise oli, vähemalt enda väitel, kõigest hoolimata kuulekas kodanik, kinnitades, et seadusele tuleb alluda ka siis, kui sellega nõus ei olda, sest vastasel juhul kannataks kogu riiklik ühiselu. Kuid mitmed temaga seotud aristokraadid, teiste seas oligarh Kritias, püüdsid Peloponnesose sõja aegsete ja järgsete riigipöörete käigus demokraatiat relva jõul kukutada. Seetõttu võib mõista, miks Ateenlased Sokratese 399 eKr noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla andsid. Ilmselt lootsid ateenlased, et Sokrates, kellele anti võimalus endale ise karistus valida, eelistab minna pagendusse. Kuid filosoof keeldus end karistuse vääriliseks tunnistamast ja mõisteti tema väljakutsuvast hoiakust
Ameerika ajalugu 1 Sissejuhatus · Karl May (1842-1912) · Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade · Olulised (poiste) seiklusromaanid · Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde · Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga...
· u.427 u. 348 e.Kr. · Platoni õpetus olemisest · Platoni elu · Tõeline maailm. Tõeliselt on olemas vaid see, mis kunagi · Platoni nimeks oli tegelikul vanaisa järgi Aristokles. ei muutu, mis ei teki ega hävi. · · Vanemad olid lugupeetud aristokraadid Alates 20-st eluaastast 8 aastat Sokratese õpilane · Mittetõeline maailm. Meeleline maailm, kus kogeme pidevalt muutusi, tekkimist ja hävimist. Maine, meeleline · Platoni elu maailm ei saa olla tõeline. Tõeline on ideede maailm.
Platoni järgi on olemas filosoofid, sõdurid ja käsitöölised. lapsed. Eesti ajakirjanduses on räägitud Estmesest ja Teisest · Ebavõrdsus eksisteerib, kuna inimestel on Eestist. 19. saj olid Marxi järgi olemas kapitalistid, erinevad võimalused. väikekodanlus, töölisklass ja talupojad. · Ebavõrdsus on domineerivatele gruppidele Klassid tänapäeval on ülemklass (tippjuhid, aristokraadid, kasulik. poliitikud, kunstnikud), keskklass (keskmiste ja · Madalama positsiooniga grupid ei ole olukorraga väikefirmade juhid, kõrgharidusega spetsialistid e. nõus, kuid ei saa süsteemi muuta. professionaalid), töölisklass (vähest haridust nõudva töö Ebavõrdsuse suurus ühiskonnas: tegijad) ja alamklass (kodutud, alkohoolikud, kroonilised Kui ühtlaselt on hüved ühiskonnas inimeste vahel töötud)
Ta ei taha, et rahvas määraks kultuurisfääri. Kult ei tohi määrata. Ühe inimloomusega peab suutma valida õige koha maailmas. Arnold: ,,et harimata inimene ei tõuseks valitsema, peab kult selle blokeerima." Hariduse probleem kuidas üles ehitada haridussüsteemi. Hariduse tähendus et neid saaks juhtida ja suunata. Massid peavad oskama ennast juhtida laskma. Kõik ei saa kõrgharidust. Harima peab keskklassi. Neid peab koguaeg korrigeerima ja harima. Kodanlus pidi asemele tulema. Aristokraadid pidid eralduma, et mitte takistaa teisi ehk olema kasutud. Tuleb ära hoida rahutusi idee tugevast riigist, kes peab kontrollima madalat klassi nii kaua kui nad saavad ise hakkama, alluma ja tunnistama seda. Ameerika vastandus Inglismaale. Am kui neg eeskuju, ta on kult poolt koloniseerimata maa. Am demokraatlikus oli halb, kuna ta ei tohiks anda massile võimu vaid hoopis juhtima massi
biograafia (Suetonius) romaan (Apuleius) 125. Too esile jooni, mille poolest proosakirjandus erines antiikkirjanduse teistest pealiikidest (lüürika, eepika, draama), nt autorkonna päritolu, teoste eesmärkide, vormi, terminoloogia, sisu jne suhtes. Proosakirjandust eristas näiteks lüürikast see, et proosa kirjutamisele pandi peale rangemad nõuded kui luulele. Proosateoste kohta ei tekkinud üldistavat teriminit. Kui varem kirjutasid peamiselt aristokraadid, riigi- ja sõjamehed, siis proosakirjanduse puhul autorite päritolu ja siht laienes. Peamiselt oli eesmärgiks siiski õpetamine ja harimine, kasulike ja õigete vaadete levitamine. 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? Vabariigi ajal kasutati kõnekunsti peamiselt poliitiliste eesmärkide saavutamiseks:
Alles 18. sajandi keskel ja 19. sajandil sai lihtinimene tõsise kujutamise objektiks, stiilide range jaotuslik hierarhia lagunes. Realistliku kirjanduse algusajaks loetakse 1830. aastat, mil ilmus Stendhali romaan ,,Punane ja must". Prantsuse revolutsioonita poleks saanud inimese sotsiaalsete küsimuste väärtustamine toimuda. See pani erinevad ühiskonnakihid liikuma, see ei vaibunud ka restauratsiooni ajal. ,,Punane ja must" puudutabki seda pagulusest naasnud aristokraadid polnud midagi õppinud ega unustanud, kuigi Napoleoni ajal olid seisuslikud standardid pea peale pööratud. Romaani peategelane on provintsinoormees Julien Sorel. See on vaimukalt kirjutatud teos, mis tõstatab 19. sajandi prantsuse kirjandusele iseloomuliku küsimuse noormees provintsist, kes üritab karjääri teha, nn ,,tõusik". Stendhal hakkas kirjutama suhteliselt hilises eas, ta oli romaani ilmumise ajal 40ndates. Oli Napoleoni sõjaväes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
