Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"aristokraadid" - 278 õppematerjali

aristokraadid – olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja – türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt.
thumbnail
19
doc

Spordiajalugu

Rudik-spordipsüholoogia D.Tonskoi-biomehhaanika A.Krestovnikov-spordifüsioloogia N.Brenstein-biomehhaanika N.Jakovlev-biokeemia S.Letunov-spordimeditsiin SPORDIAJALOO KT nr6 (varasematel ,,keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee 1.Enne 19.sajandit tegelesid spordiga 13.18-19 sajandil hakkas spordi harrastus Inglismaal põhiliselt Inglismaal rahva seas laialdasemalt levima · Aristokraadid sest: · Elukutselised sportlased · Taheti tõhustada noorsoo kehalist · Üliõpilased ettevalmistust · Inimestel tekkis rohkem vaba 2.Oxfordi ja Cambridge´i ülikoolide aega,mida oli vaja otstarbekalt sõudmisvõistlus peeti esmakordselt: sisustada...

Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus

Pärast kahte kaheldavat võitu said kreeklaste väed lõpuls lüüa ja Pyrrhos lahkus koos oma vägede riismetega Itaaliast. Kreeklaste linnad olid sunnitud alistuma ja kogu Itaalia oli 265. aastaks eKr roomlaste võimu all. (Pyrrhose võit ­ võit saavutatakse väga suurte kaotustega ja see on peaaegu mõttetu võit) Patriitsid ja plebeid. Patriitsid ­ aristokraadid , põliste suguvõsade liikmed. Plebeid ­ vaesem elanikkond, kellel on õigus osaleda rahvakoosolekutel, suurem osa elanikkonnast. Plebeid taotlesid endale võrdseid õigusi patriitsidega. Loodi rahvatribuunid. Need olid plebeide seast valitud ametnikud nende õiguste kaitsmiseks. 450 eKr avaldati plebeide nõudmistel 12 tahvli seadused. Need olid plebeide suhtes küll karmid, kuid esimest korda olid nad seadustes mainitud....

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

AVALIKUD PIDUSTUSED VANAS KREEKAS

Avalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord....

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma kirjandus

See rääkis Rooma ajaloost aastatel 14 kuni 68 pKr. Keiser Augustuse kuni keiser Nero surmani. Aurelius Augustinus · kummaline mees · alguses oli joodik, siis muutus täielikult, lõpus sai isegi preestriks · ,,Pihtimused" Luule · õitseng Augustuse valitsemisajal · tekkisid rühmitused · aristokraadid enamasti Maecenas · keiser Augustuse rikas lähikondlane · tema nimest on tulnud mõiste metseen (rikas kunsti, teaduse ja kirjanduse toetaja) · rühmituse liider Vergilius · 70 kuni 19 eKr · ,,Bocalica" tähendab karjuseluulet · Maecanse sõber ja tema kaudu sai keisri lähikondlaseks · ,,Georgica" · plaanis luua rahvuseepost ,,Aenis". See jäi lõpetamata, sest suri enne ära. a) peategelane Aenas...

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kui mina oleksin kreeklane

Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid ­ olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja ­ türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker

Kodanikud ­ kohalikud põliselanikest täisealised vabad mehed. Sõja korral olid rikkad ratsaväes. Keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväes. Kõige vaesemad olid vibulaskurid ja linguheitjad. Ühiskonna struktuur Enamus kodanike olid talupojad. Palju oli vaesuse piiril elavaid talupoegi, kes halval aastal võtsid rikastelt laenu. Kui laenu tagasi maksta ei suutnud, tuli maa loovutada. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitööliste positsioon oli madal. Aristokraadid olid suursugust päritolu suurmaaomanikud. Sisemised vastuolud Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja hävitati. Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. Hellenismi periood (338-30 eKr). RIIK JA ÜHISKOND Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid, kus domineerisid aristokraadid (kr. k parimate võim), nimetati aristokraatlikuteks. Võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja ­ türann. Türannia vältimiseks hakatakse paika panema riigielu reegleid. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Ateena. Asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Riiki valitseti demokraatlikult. Kõik otsused langetati rahvakoosolekutel. Nende...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kreeka kultuur

Rõivad ja soengud Kreeklased kandsid tavaliselt kahte või kolme riietus eset. Kreeklaste rõivastus oli tegelikult kandiline riidetükk mis heideti lihtsalt ümber keha. Alusrõivastus kandis nime kitoon. Kreeka mehed ja naised kandsid pikki juukseid, mis olid kammitud keerulisteks soenguteks. Mehed kandsid ka habet. Aristokraadid Nagu mujal Kreekas olid ka Ateenas kõige rikkamad inimesed aristokraadid . Maal olid neil uhked mõisad, linnas aga teistest suuremad elumajad. Nende heaks töötas palju orje. Aristokraadid pidasid rahvakoosolekutel kõnesid ja kandideerisid riigiametitesse. Nad pöörasid suurt tähelepanu ka enda arendamisele, näiteks õppisid keeli, kirjutasid luulet ja tegelesid spordiga. Kõigis alades üritati teistest parem olla. Peaaegu igal õhtul kogunesid aristokraadid mõnda majja kus nad jõid veini, sõid ja arutasid riigiasju. Tihti...

Kunstiajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Mängude saatus: Korraldati üle 1000 aasta. Ristiusu võiduga Rooma impeeriumis keelati kui paganlikud mängud. Kaasaegsed OM taastas 19. saj. lõpul Pierre de Coubertin. Lüürika ­ luuletused, mis kanti ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel. Autoriteks ­ ettekandjateks aristokraadid : Tunded, mõtted ja tõekspidamised. Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks. Solon: Tuntud ka poliitikuna. Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele ­ spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama ­ tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast:...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Klassitism ja romantsim

Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus ­ esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus ­ väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maa...

Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid ­ Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja kangelane" ei ole ka romantiline, vaid realismi tunnusmärkidega teos. Romantiline on ,,Deemon". ,,Deemon" ­ Deemon oli ingel, keda Jumal...

Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka

Linnaelanikkond kasvas käsitöö ja kaubanduse edenedes. Linnaelanikkond moodustas vähemuse kogu riigi elanikkonnast. Käsitöölisi hinnati madalamalt kui põlluharijaid. Linna lähiümbrus oli tasane ja sobilik põlluharimiseks, seal paiknesid ka külad ja rikaste maamajad. Mäeveergudele jäid karjamaad. Kreeka ühsikonnas naistel kodanikuõigused puudusid. Aristokraadid elasid mugavat elu. Nende igapäeva tegevused tegid ära orjad. Nad korraldasid piduõhtusööke, et oma sõpraeda aega veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus, millest kujunes pederastia(poistearmastus). Religioon Jumalad...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Minoiline, Mükeene ja Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon

Nii muutusid maa omanikest rentnikeks. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas linnaelanikkond. Linnaelanikest osa oli põlluharijad, suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati linnriikides madalalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigusest ilma jäetud. Ülemkiht Ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased- aristokraadid. Riigimehed ja vaimuinimesed- aristokraadid . Aristokraatide sõpruskonnad veetsid aega sümpoosionites (pidusöögid, koosjooming) Orjandus Ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati palju ja orjade arv aina kasvas. Enamik oli võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud. Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades. Orjad tegid kõige kurnavamat tööd Naise positsioon, abielu, perekond...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Kreeka erinevad ajastud antiikajal

Vanimad t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist. Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa. Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid . Nende p�lde harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas kujunesid v�lja s�pruskonnad. Neid hoidsid koos �hised pidus��gid e. s�mpoosionid. S�gavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kreeka �hiskond oli orjanduslik. Orjat��d kasutati palju. Enamasti j�eti orjadele k�ige raskemad ja ebameeldivamad t��d. Vaasimaal - geomeetriline stiil, looma- ja inimfiguurid, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil....

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esiajalugu

Riigiametnikud valiti igapäevaelu korraldamiseks igal aastal. Sõja korral-rikkamad ratsaväes, keskmiselt jõukamad raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskuritena. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond. Ülekaalus olid käsitöölised. Kreeka ühisk. rikkama ja mõjukama osa moodust. aristokraadid -auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Aristokraadid püüdsid üksteist üle trumbata, tulemuseks oli riigi ebastabiilsus. Võimule oli tõusnud ainuvalitseja e. türann, ta tegi kõike tav. väevõimuga, meelitas rahvast enda juurde jne. mõnikord parandas ka vaeste elujärge. Sparta riik-keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas põhines vallutusel. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Sparta kodanikkond-spartiaadid. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Perioigid-olid küll vabad, kuid...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma ajalugu

Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat ­ aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

Mitmetes polistes kaasnes selle staatusega ka kodanikuõiguste äravõtmine. Edenesid käsitöö ja kaubandus ning kasvas linnaelanikkond, kus olid ülekaalus käsitöölised. Kuigi nad said ise hakkama ja olid piisavalt jõukad ei antud neile paljudes polistes kodanikuõigusi. Rikkaim ja mõjukaim elanikkonna osa olid aristokraadid ­ auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Sisemised vastuolud ja türannia Vaesed kodanikud ei olnud rahul, kartes laostuda ja aristokraadid püüdsid samal ajal üksteist üle trumbata, et saavutada linnas üha suuremat võimu. Kasvas riigi sisemine ebastabiilsus, mis lõppes tihti relvastatud kokkupõrgetega. Paljudes polistes suutis mõni aristokraatlik juht lõpuks võimu haarata, saades ainuvalitsejaks ­ türanniks...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma mõisted, isikud

Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus apelleerida (edasi kaevata) keisrile endale. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrustel. 9) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita. Aristokraadid , ratsanikuseisus ja proletaarid. 10) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas? Kreeklastelt erinevalt ei pidanud Roomlased spordist suurt lugu. See vastu armastasid nad närvikõdi tekitavaid vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna tegelased peamiselt kultuuripidustustel. Varases keiser riigi ajal hakti tihedamalt mänge korraldama....

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
7
doc

KREETA JA MÜKEENE

Linnade,kaubanude ja käsitöö edenemisega kasvas ka linnaelanikkond, kes olid vähemuses ja polnud põluharimisega otseselt seotud. Suremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, kes pidasid peamiselt väikeseid töökodasid,harvemal juhul said nad töökoda laiendada ja tõusid jõukamasse seisu.Mõnes linnriigis ei olnud neilgi kodakondsust, mis selgitab väikest positsiooni. Kõige rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid , kes olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. 1 Sparta ja Ateena riigikorraldus Sparta- Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgeima preestri kohustusi. Muudel valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu ­...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Milline roll oli linnal kõrgkeskajal.

Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid. Linnad piirati müüridega. Kõik inimesed ei mahtunud linnadesse ja siis tuli müürivööndit laiendada ning vaesed elasid väljaspool müüre agulites. Samas ei olnud linnamüüride sisse jääv ala alati täis ehitatud, vaid rikkamatel oli majade juures ka suuri aedu. Kuna vaesemad pidid kaitseta linnamüüridest väljaspool elama, samas kui aristokraadid ja kaupmehed elasid kaitstult linnamüüride sees, siis võib oletada et seisuslik ja majanduslik ebavõrdsus sel ajal erinevate ühiskonnakihtide vahel oli väga suur. Inimesed puutusid tihedamalt kokku ja abielluti vastastikuse tahte järgi mitte vanemate soovi järgi. Aadlipered aga talitasid vanemate soovi järgi. Laialt levis ka prostitutsioon, sest mehed abiellus vanas eas ning prostitutsioon aitas ära hoida seiklusi abielunaistega....

Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun