Maastik ja elukeskkond Ookeanid,lahed, järved ja jõed: Jaapanit ümbritseb igast küljest meri. Seetõttu on Jaapan teiste IdaAasia riikidega võrreldes geograafilises isolatsioonis, mis võimaldas Jaapanil võtta Hiinast, Koreast ja teistest MandriAasia maadest üle mõjutusi siis, kui see sobis ning muul ajal isoleerida end välismaistest mõjudest. Jaapani meri eraldab Jaapanit Hiinast ja Koerast. Seto sisemeri on Vaikse Ookeani osa, mis eraldab Honshü, Shikoku ja Kyüshü saari. Seto sisemeres asub umbes tuhat saart. See meri oma saartega oli keskajal kaubanduse ja transpordi seisukohast oluline. Keskajal olid mitmed lahed sadamate suudmesse jäävaks vaikseks veeks, mis võimaldasid toimida nii kodukui ka välismaisel kaubavahetusel. Sel ajalooperioodil olid tähtsaimateks Osaka laht, Edo laht, Ise laht ja Uraga laht. Taimestik ja loomastik: Jaapanis leidub rikkalikult erinevaid taimi ja loomi. Neid kasutati toiduks, meditsiinis ja igapäev...
Augustuse võimuletulek ei täh. ametlikult vabariigi lõppu, nim. end selle taastajaks. Tegelik võim kuulus ainult talle. Oli mitmes eri ametis (senat, asevalitseja, rahvatribuun). Võttis aunim. princeps (kõige auväärsem senaator), imperaator (asevalitseja, väepealik), ka oma kasuisa - Caesari nimi -> "keiser". Kuigi senat, magistraadid võimu kaotanud, siiski pol. mõju. Keisrid püüdsid läbi saada. Varem ainult Rooma nobiliteedid, nüüd ka kogu Itaalia, provintside aristokraadid <- provintside ülikkond võtab riigijuhtimisest rohkem osa. Provintslinnad sõltuvad ka keisririigi ajal keskvõimust suht. vähe - omavalitsus, asehaldur. Kodanike õigused väh. Varase keisririigi perioodi lõpul kodakondsus riigi kõigile vabadele elanikele - kaotasid viimsedki eelised. Rooma imp. rajatud relva jõul.Võitlusvõime täiustamine kuni keisririigi perioodini välja. Palgasõjavägi. Peamine väeüksus leegion - u 5000 meest. Põhiosa raskerelvastuses
Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. Hellenismi periood (338-30 eKr). Sellest täpsemalt konspekti lõpus. 1 RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud. Poliseid, kus domineerisid aristokraadid (kr. k parimate võim), nimetati aristokraatlikuteks. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg- ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. Lõpuks muutus kõigile vastumeelseks karmide meetodite tõttu
ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Tsunftimeistrite majades oli nii nende töökoda kui eluruumid. Linnad piirati müüridega. Kõik inimesed ei mahtunud linnadesse ja siis tuli müürivööndit laiendada ning vaesed elasid väljaspool müüre agulites. Samas ei olnud linnamüüride sisse jääv ala alati täis ehitatud, vaid rikkamatel oli majade juures ka suuri aedu. Kuna vaesemad pidid kaitseta linnamüüridest väljaspool elama, samas kui aristokraadid ja kaupmehed elasid kaitstult linnamüüride sees, siis võib oletada et seisuslik ja majanduslik ebavõrdsus sel ajal erinevate ühiskonnakihtide vahel oli väga suur. Inimesed puutusid tihedamalt kokku ja abielluti vastastikuse tahte järgi mitte vanemate soovi järgi. Aadlipered aga talitasid vanemate soovi järgi. Laialt levis ka prostitutsioon, sest mehed abiellus vanas eas ning prostitutsioon aitas ära hoida seiklusi abielunaistega.
põlluharimisega , neid nimetati lintkogukondlasteks. Arenes käsitöö ja kaubandus, mille tulemusena kujunes arvukas käsitööliste ja kaupmeeste kiht. Riigimehed ja vaimuinimesed olid aristokraadid. Kõige vaesemad ja sõjavangid muudeti orjadeks. Riikluse arenemine Kujunesid linnriigid ehk polised nii emamaal kui kolooniates. Tähtsamad neist olid: Sparta, Ateena, Mileetos, Kirintos, Siirakuusa. Kirja olemasolu Foiniikia tähestiku alusel kujunes Kreeka
Grigori Jefimovits Rasputin Referaat Tallinn 2011 Sisukord · Sisukord .....................................................................................................1 · Sissejuhatus................................................................................................2 · Elulugu........................................................................................................3 · Surm............................................................................................................5 · Kokkuvõte....................................................................................................6 · Kasutatud materjalid.....................................................................................7 · Lisad..................
Tunnuseks on huvi eksootiliste maade vastu ja tahetakse ära tänapäevast. Otsitakse muutusi paremuse poole. Väljendavad pettumust valgustusideoloogia vastu ning rõhutavad instinkte. Romantism e boheemlikus (isikupära rõhutav). Arhitektuur Romantismi aegne arhitektuur on historitsistlik. Hakatakse rohkem huvi tundma mineviku arhitektuuri vastu (gootika ja barokk). Kõik stiilid saavad neo nimetuse. 1820.aastal hakkavad levima üle Euroopa. Neogootika peamiseks tellijaks monarhid, aristokraadid ja kirikud. Linnakodanik eelistab pigem neobarokk ja –renessaanssi. 1836-1860 Charles Barry poolt Londonis parlamendi hoone. Gootika: erineva kõrgusega tornid, rõhutatakse vertikaalsust. Gootika on ühendatud klassitsistliku korrapäraga. Prantsusmaal historitsism viib selleni, et hakatakse vanu kirikuid restaureerima. Saksamaal ehitatakse valmis Goni katedraal, mida ehitati alates 12/13.saj. Alatskivi ja Sangaste losside eeskujuks oli Inglismaa.
1.kreeta kultuur-Kreeta kultuur kujunes 2000-1400 a eKr, võtsid kasutusele kirja, mille järgi ei saa m tänaseni kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u...
Henry avalikustas Jane Austeni nime, luues esimest korda lugejate ees sideme Jane’i ja tema tööde vahel. (Warren, 2018) 8 2. RAAMATUTE AINESTIKU ÜHISKONDLIK TAUST See peatükk aitab avada Austeni romaanides kujutatud ühiskonnakihte tolleaegsel Inglismaal ning naiste olukorda. 2.1 Austeni-aegse Inglismaa sotsiaalne kihistus Tolleaegses Inglise ühiskonnas oli kolm kihti: aristokraadid, keskklass ja alamklass. Sellest, millisesse kihti kuuluti, olenes elukoht, elustiil, töö ja haridus. Väga raske, peaaegu võimatu oli klassi vahetada. Pääsme kõrgklassi tagasid vaid vähesed positsioonid: vaimulikud ja kuninglik pere (kuningas, kuninganna), tähtsamad riigi ohvitserid (baronetid, rüütlid, aadlikud, maahärrad, hertsogid, vikontid). Seisuste vahest kinnipidamine oli väga oluline. Aristokraadid olid reeglina rikkad ning nad ei pidanud enamasti töötama
Rahvuslikku eneseteadvust aitas luua neogootika, mis levis ajaloo romantilise tõlgendamise tagajärjel üle maailma. Eelkõige Inglismaal ja Saksamaal, hiljem Prantsusmaal. Kust gootika tegelikult pärines polnud siis veel teada, selle tõttu pidasid nii inglased, sakslased, kui prantslased end selle loojateks. Kuna heal järjel olnud linnakodanikud eelistasid peamiselt neorenessanssi ja barokki, olid neogooti-stiilis ehitiste peamisteks tellijateks kirikud, aristokraadid ja monarhistlikud valitsused. Eksootilise lisandina levis neogootika inglise stiilis parkidesse kabelite, karjasemajakestena pärast seda kui üks inglise kirjanik 18. sajandi keskel oma maakodu laiendada otsustas ja selle ,,gootipäraseks" muutis. Neogootika polnud Inglismaal aga ainuvalitsev. 19. sajandi alguses levis see kõrvuti ,,uuskreekaliku klassitsismiga". Polnud ime, kui mõni arhitekt lausa mõlemas stiilis töötas. 1836.-1860
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Oluline oli ka raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt (Nt: Paddingtoni raudteejaamad Londonis), vastuolu fassaadi ning siseruumide vahel. Kolm levinumat alastiili: >neogootika- jäljendas gootika stiilipõhimõtteid levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal tellijateks olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud Näited: Londoni parlamendihoone, Sangaste mõisahoone, Aleksander Nevski katedraal Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. >neobarokk- jäljendas baroki stiilipõhimõtteid levis Prantsusmaal ja Saksamaal tellijateks uusrikkad Näited: Pariisi ooperiteater- arhitekt Charles Garnier, Vittorio Emanuele II monument
Esimesel juhul, näiteks Suurbritannias, kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Seda ei valita, vaid õiguse parlamendi töös eluaegselt osaleda saab inimene koos päritud või omandatud tiitliga. Ka need silmapaistvad inimesed , kellele kuninganna on annetanud aadlitiitli, võivad minna ülemkotta (nt Elton John). Tegelikult osaleb ülemkoja töös ainult viiendik vastava õigusega isikutest. Et üks inimene ei saa olla korraga mõlema koja liige, loobuvad need aristokraadid, kes tahavad teha tõsis poliitilist karjääri, oma kohast ülemkojas ning kandideerivad parlamendisaadiku mandaadile. Sajandite jooksul on Suurbritannias kujunenud seadusandlusorganiks alamkoda. Kuigi ülekojal, mis peab alamkojas vastu võetud eelnõu heaks kiitma, on vetoõigus, ei kasutata seda peaaegu kunagi. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi suur territoorium ja administratiivjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil piirkonna või osariigi huve.
2. Ülemkiht e. aristokraatia Positsioon põhines suurmaavaldusel. Haridus ja kasvatus saadi Gymnasionidest. Kasvatus oli suuresti füüsiline, aga õpiti ka palju muud. Kreeka aristokraat pidi püüdlema täiuslikkuse poole, ta pidi olema ilus, tugev, tark, vaimukas. Spordivõistlustel võrreldakse füüsilist täiuslikkust. Vaimses täiuslikkuses konkureetiti sümpoosionitel sõpruskonna kogunemistel, kus joodi veini ja peeti vaimukat vestlust (võisteldi luules ja kõnes). Aristokraadid võisid tegeleda ka kaubandusesga, kuid peamiselt tegeldi siiski poliitikaga + homoerootiline armastus. Kreeka ühiskond oli erakordselt patriarhaalne. Naised arvati ühiskonnast välja, neil ei olnud kodanikuõigusi. Nad olid alati meeste eestkoste all, nende koht oli kodus. Naine pidi olema truu, samas kui mees võis ringi tõmmata. Orjad arvati samuti ühiskonnast välja. Ori oli omand ning pidi olemas olema igal vabal inimesel. Orjandus võimaldas Kreeka kultuuriplahvatuse
kodanikud. Kodanikud kohalikud põliselanikest täisealised vabad mehed. Sõja korral olid rikkad ratsaväes. Keskmiselt jõukad raskerelvastusega jalaväes. Kõige vaesemad olid vibulaskurid ja linguheitjad. Ühiskonna struktuur Enamus kodanike olid talupojad. Palju oli vaesuse piiril elavaid talupoegi, kes halval aastal võtsid rikastelt laenu. Kui laenu tagasi maksta ei suutnud, tuli maa loovutada. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitööliste positsioon oli madal. Aristokraadid olid suursugust päritolu suurmaaomanikud. Sisemised vastuolud Peaaegu kõigis polistes tekkisid omavahel vaenulikes suhetes olevad aristokraatide rühmitused. Sageli toimusid relvastatud kokkupõrked. Võimule tõusnud ainuvalitsejat nimetati türanniks. Türannid püüdsid kehtestada riigis korda ja parandasid vaeste elu. Türanni võim piiras kodanike poliitilisi õigusi ja seetõttu ei püsinud nad kaua võimul. Sparta riik Sparta oli ainus polis, mis kolmas kahte maakonda ja ei
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd. Kui inimene sün...
Marleyt ja ei pooldanud rassilist diskrimineerimist. Aga neile ei meeldinud pakistanlased, kes nende meelest tööd ei teinud ja petsid inimesi. Teise laine skinheadid tekkisid 1970-ndate lõpus. Erinevalt esimestest ei olnud nad enam keskklassi esindajad. Nad olid depressiivsetest piirkondadest pärit töötud teismelised. Esimese ja teise laine skinheadidel pole omavahel midagi ühist peale nimetuse ja jalanõude. Nende sotsiaalsed taustad olid erinevad esimesed olid töölisklassi aristokraadid, teised aga madal töötute klass. 80ndate alguses kasutasid neofasistlikud liikumised ära asjaolu, et skinheadlus oli populaarne. Toetati noorte ühendusi ja lõpuks jõutigi selleni, mida me tunneme tänapäeval skinheadlusena: nad on tuntud neonatsistlike vaadete, agressiivsuse, sallimatuse, rassismi, maskuliinsuse ja erilise stiili poolest. Orjandus Lõuna -Amerikas .Orjanduslik süsteem on sotsiaalse ebavõrdsuse äärmuslikem vorm
Oli ka hulk vaeseid põlluharijaid, kes võtsid laene, mida ei suutnud tasuda, ning pidi ära andma oma maa ja saama rentnikuks. Mitmetes polistes kaasnes selle staatusega ka kodanikuõiguste äravõtmine. Edenesid käsitöö ja kaubandus ning kasvas linnaelanikkond, kus olid ülekaalus käsitöölised. Kuigi nad said ise hakkama ja olid piisavalt jõukad ei antud neile paljudes polistes kodanikuõigusi. Rikkaim ja mõjukaim elanikkonna osa olid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Sisemised vastuolud ja türannia Vaesed kodanikud ei olnud rahul, kartes laostuda ja aristokraadid püüdsid samal ajal üksteist üle trumbata, et saavutada linnas üha suuremat võimu. Kasvas riigi sisemine ebastabiilsus, mis lõppes tihti relvastatud kokkupõrgetega. Paljudes polistes suutis mõni aristokraatlik juht lõpuks võimu haarata, saades ainuvalitsejaks türanniks
HINDUISM OM'i abil loodi maailm. Mediteerimisel tehakse sama häält. Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid. Vajaduse korral aitasid brahmaneid ning olid nende õpilased. Vaisijad olid käsitöölised ehk kolmas kast, kes pidid tootma. Neljas kast olid sundrad ehk teenijad, kes tegid musta tööd. Kui inimene sünnib mingisse kasti, siis ta si...
Olümpiamänge peeti Elise maakonnas, Olympia nimelises kultusekohas.Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. · Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. · Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu oli okaspuupärg. · Nemea mängud Pühendatud Zeusile, mängude algataja oli Herakles. Mänge peeti igal 2. ja 4. aastal. Mängud toimusid Nemea orus
Nii riigikorraldus kui ka kohtupidamine olid seadusega kindlalt määratletud ja seaduse ülimuslikkus kehtis kõigi inimeste, sealhulgas ka keisri suhtes. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus apelleerida (edasi kaevata) keisrile endale. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrustel. 9) Millisteks seisusteks jagunes ühiskond keisririigi ajal? Selgita. Aristokraadid, ratsanikuseisus ja proletaarid. 10) Milline roll oli avalikel mängudel Roomas? Kreeklastelt erinevalt ei pidanud Roomlased spordist suurt lugu. See vastu armastasid nad närvikõdi tekitavaid vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitlusi amfiteatris. vabariigi ajal korraldasid neid rikkad ja tuntud ühiskonna tegelased peamiselt kultuuripidustustel. Varases keiser riigi ajal hakti tihedamalt mänge korraldama.
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette o...
KREEKA TEST Arvestuslik töö nr.5 I osa Õpilane: Imre Millert klass: 11K2 Kreeka asukoht on tinginud avatuse muu maailma suhtes. Nimelt asub Kreeka Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. Kuna ta on mägine ja liigendatud, oli Kreeka sisemiselt killustatud. Kreeka ülesandeks vanaaja perioodil oli oma asukoha tõttu täitis pideva kultuurivahendaja rolli, kuna asus Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Kreeka tsivilisatsioon on loonud oma originaalse kultuuri, kuid selle üheks osaks on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades ...
Olympia asus Alpheiose jõe ääres Kronose mäe jalamil. OM korraldasid doorja hõimud ja Spartalased (OM peeti iga nelja aasta järel ja olid pühendatud Zeusile).Autasuks oli õlipuu või oliivipuu okstest pärg. Püütiamängud Tätsuselt järgmised mängud OM järel. Pühendatud Apollonile.Toimusid igal 3. olümpiaadi aastal.Toimusid Krissa tasandik Delfi lähedal. Mängudest võtsid osa ainult aristokraadid. Võisteldi muusikas, hiljem lisandusid atleetika-ja ratsutamisvõistlused.Autasuks oli loorberipärg. Isthomose mängud Pühendatud Poseidonile. Toimusid igaligal 2. ja 4. aastal. Toimusid Nemera orus. Mängudest võtsid osa ainult dooria rahvad. Peeti spordivõistlusi, hiljem ka muusikakonkursid.Võitja autasu oli okaspuupärg. Nemea mängud Pühendatud Zeusile, mängude algataja oli Herakles. Mänge peeti igal 2. ja 4. aastal. Mängud toimusid Nemea orus
Elanikud eri kihtides. Kogukond tervikuna oli DEEMOS (kr k rahvas). Sealt eraldus suursugusemate kiht, keda nimetati PAREM (aristoi). Ühe linnriigi rahvas = deemos. POLIITIKA oli polise asjadega tegelemine, sellega tegeleti rahvakoosolekul valiti ametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised: SPARTA, ATEENA, KORINTOS, MÜLEETOS, SÜRAKUUSA Kreeka polised olid ka nt Türgis ja Itaalias. ÜHISKONNA STRUKTUUR · Kõrgeim kiht ARISTOKRAADID suurmaa omanikud, võisid tegeleda kaubandusega · VABAD TALUPOJAD võisid langeda võljaorjusse. Neid oli kõige rohkem, moodustasid enamiku sõjaväest. · KÄSITÖÖLISED madala sotsiaalse staatusega, tihti olid ilma kodanike õigustest, aga siiski vabad inimesed · ORJAD väga tähtsal kohal nendel põhines majandus ja ühiskond. Tegid kõiki töid. Olid kas sõjavangid või barbaritelt ostetud.
Seepärast puistati juuksed üle tumeda puudriga. Pidulikel juhtudel kasutati purukspressitud muskaati. Kasutati ka kalliskive, mida puistati soengule nii hulgaliselt, et juukseid ei olnud peaaegu näha. Raketisoeng – juuksed keerati peenikeselt üles koonusena. Inglismaa XVI saj. 11 Soengutes rahvuslik koloriit Meeste moes jäljendati kuningat. Aristokraadid kandsid pikki keeratud lokke, mis olid ühelt poolt lühemaks lõigatud. Anri kantr – hispaania lühikest lõikust jäljendav tuka juuksed lokiliseks keeratud, laubale langes üks armastuselokk. Lambalokk- tihedalt lokitud juuksed Siilisoeng – lühikesed siiliokkaid meenutav lõikus. Pikemad juuksed kammiti taha. Naised kandsid hispaania moodi jäljendades kõrgeid karkassidele tehtuid soenguid. Südamekujuline soeng, võllikujuline soeng. Mis oli lai ja mahukas. Kasutati soengute alla
hääletamisega rahvakoosolekul. Igapäevaelu ja perekond Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Linnaelanikkond kasvas käsitöö ja kaubanduse edenedes. Linnaelanikkond moodustas vähemuse kogu riigi elanikkonnast. Käsitöölisi hinnati madalamalt kui põlluharijaid. Linna lähiümbrus oli tasane ja sobilik põlluharimiseks, seal paiknesid ka külad ja rikaste maamajad. Mäeveergudele jäid karjamaad. Kreeka ühsikonnas naistel kodanikuõigused puudusid. Aristokraadid elasid mugavat elu. Nende igapäeva tegevused tegid ära orjad. Nad korraldasid piduõhtusööke, et oma sõpraeda aega veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus, millest kujunes pederastia(poistearmastus). Religioon Jumalad
3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus. Mõistusliku hingejaoga inimene sobis siis valitemise ametisse, söekusega sõjalisse ja administratiivsesse, ihalev tootmisega seaotud ametisse. Aristokraatias domineerib mõistuslik hingejagu ja see oligi Platoni arvates ideaalne valitsemiskord. Varsti tõukavad söeka hingejaoga inimesed aristokraadid võimult ja moodustavad timokraatia klassi. Timokraatia on auahnus.Nad hakkavad laiendama alasid ja saavad rahvalt toetuse lubades palju vallutada(ei jätaks ütlemata et timokraatidel domineerib söekas hingejagu).. Aristokraatias ei tohtind olla isikliku vara, aga timokraatid teevad seaduse ümbernii et valitsejatel võib olla isiklik vara. Ja just neist saavad oligarhid. Oligarhia on rikka vähemuse võim(valitsejatel domineerib ihalev hingejagu). Nemad
Ühe halduspiirkonna rahvast, aga ka kogukonda tervikuna, nimetati deemoseks. Deemosest eraldus suursugusemate kodanike kiht paremad ehk aristoi. Poliitika oli polise asjadega tegelemine ja see oli iga vaba mehe kohus. Poliitikaga tegeleti rahvakoosolekul , mis oli polise kõrgeim võimuorgan. Seal valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Tähtsamad polised olid Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa. Ühiskonna struktuur Aristokraadid olid suurmaaomanikud, kes võisid tegeleda ka kaubandusega. Vabad talupojad (võlaorjusesse langedes kaotasid nad oma kodanikuõigused), moodustasid kõige suurema osa kodanikest. Sõjavägi koosnes peamiselt neist. Käsitöölised olid madala sotsiaalse staatusega, sageli jäetud ilma kodanikuõigustest. Orjad olid nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad, aga ka võlaorjusesse sattunud endised kodanikud.
tärkamist, KOLLANE-õnnelikku armastust, SININE-truudust, PUNANE- armulõõma, ja võitlus valmidust. Kitsaid pükse armastati õmmelda erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu jms. Taskuid ei kasutatud. Mood muutus, meeste vammus muutus lühemaks ja vöö liigub puusale. Aga sellega kaasnes ka probleem, vaimulikud hakkasid torisema, et kui mees kummardab, siis on pee paljas. Vaba mehe tundis selle järgi ära kui tal olud vähemalt õlgadeni juuksed. Aristokraadid ning rikkad kaupmehed said särgi peale tõmmata peenest kangast, värvikirevad pealisrüüd. Mida eredam oli rõivaste värv, mida peenem materjal ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegemist. Vaimulikud riietusid maaniulatuvatesse rüüdesse, mille värvus - must või valge - olenes mungaordust, kuhu kuuluti. 9. Jalanõud. Piirangud olid samuti menukal keskaegsel terava ja pika ninaga jalavarjul, poulaine'il
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maa...
Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii
Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse mõõdu järele. U 600 eKr hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanike mõjul müntima raha. Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika Kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid (aristos parim; kratos võim: aristokraatia tähendab seega parimate võimu), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Tarviduse korral ei põlanud aristokraadid ära ka tulusaid kaubaretki, kuid ee ei teinud neist elukutselisi kaupmehi. Majanduslikust tegevusest olid aristokraadid huvitatud vaid niivõrd, kuivõrd see oli tarvilik seisusekohaseks eluviisiks ja poliitilise mõju hankimiseks. Aristokraatia etendas kõigist ühiskonnakihtidest kindlasti kõige olulisemat osa nii kreeka poliitilises elus kui ka kultuuris. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam aega pühenduda nii
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
maatüki ja jäid rentnikuks. Linnade,kaubanude ja käsitöö edenemisega kasvas ka linnaelanikkond, kes olid vähemuses ja polnud põluharimisega otseselt seotud. Suremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, kes pidasid peamiselt väikeseid töökodasid,harvemal juhul said nad töökoda laiendada ja tõusid jõukamasse seisu.Mõnes linnriigis ei olnud neilgi kodakondsust, mis selgitab väikest positsiooni. Kõige rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. 1 Sparta ja Ateena riigikorraldus Sparta- Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgeima preestri kohustusi. Muudel valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu
Igapäevaelu ja perekond Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Linnaelanikkond kasvas käsitöö ja kaubanduse edenedes. Linnaelanikkond moodustas vähemuse kogu riigi elanikkonnast. Käsitöölisi hinnati madalamalt kui põlluharijaid. Linna lähiümbrus oli tasane ja sobilik põlluharimiseks, seal paiknesid ka külad ja rikaste maamajad. Mäeveergudele jäid karjamaad. Kreeka ühsikonnas naistel kodanikuõigused puudusid. Aristokraadid elasid mugavat elu. Nende igapäeva tegevused tegid ära orjad. Nad korraldasid piduõhtusööke, et oma sõpraeda aega veeta. Nendest üritustest tavaliselt naised osa ei võtnud. Meestevahelised suhted olid suure au sees, sõprus. Oli kombeks, et kogemustega mees võttis nooruki endakäe alla, teda õpetada. Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus, millest kujunes pederastia(poistearmastus). Religioon Jumalad
hellenismiperiood, hellenistlik kultuur. Hellen kreeklane Barbar mittekreeklane, barbariks kutsusid kreeklased neid inimesi, kes ei osanud kreeka keelt, sest nende jaoks tundusid võõrad keeled kui ühesuguse põrinana. Aristokraat vana aja rikas ja võimukas kodanik, parimate võimu pooldaja. Polis linnriik, mis hõlmas linna ning seda ümbritsevat maa-ala. Aristokraatlik vabariik Vabariik, kus valitses aristokraatlik kord, ehk riigiametites ning võimul olid aristokraadid. Demokraatlik vabariik Vabariik, kus võim kuulus rahvale ning rahvakoosolekutele. Türannia Valitsemisvorm, kus valitses ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja. Rahvakoosolek koosolek, kus kodanikud arutlesid riigiküsimuste üle. Akropol polise kindlus, kuningalossi asukoht. Agoraa koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades Sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu koos meelelahutusega. Hetäär kõrgema seltskonna prostituut
Zaratustra umbes 1200 e.m.a. Vanim käsikiri, mis on säilinud 1323a. Avesta jaguneb: Yasna (preestrite teenistus, sisaldab kõige vanemat kihistust gathasid), visprat ehk palved ja yast ehk kiiduhümnid. Esimene kuningas olevat Jamstd. Khordesh avesta ehk palvete kogumik. Zand ehk kommentaarid. KRISTLUS ehk ristiusk Maailmas kõige rohkem levinud. Ristiusk on lunastususund, eesmärgiks lunastus. Kristluses on surm ühelt tasandilt teisele. Heimarmene ehk saatus. Saduserid aristokraadid, kõige jõukamad inimesed. Variserid esindab sotsiaalselt keskmist kihti. Apokalüptika ehk ilmutusliikumine. Apokalüpsid ehk ilmutusraamatud. Messia inimene, mitte jumal, ülesandeks kurjuse hävitamine. Seloodid esindasid vaeseid, tuntud roomlaste kallaletungide pärast. Esseenid mood uue koguduse, nim ennast valgusepoegadeks. Allikas Q vanim Jeesuse sõnade kogumik. Evangeeliumid: Luukas (80a.), Matteus (80a.), Johannes (100a.). Kirjeldavad Jeesuse elusündmusi
territooriumist ja mis kõige tähtsam, loobuma liidulepingust Kartaagoga. Philippi ebaedu peegeldus kõikides sõjateatrites Itaalias, Hispaanias ja Aafrikas. Roomlastel õnnestus sõlmida sõbralik liit Nuubia kuninga Sifaksiga. See oli suur kaotus Hannibalile, kuna Nuubia ratsavägi moodustas Kartaago sõjaväe tuumiku. Rooma kasutas oskuslikult ära tüli kahe kuninga Sifaksi ja Masinissa vahel, kes võitlesid liidri rolli pärast Nuubias. Massinissat toetasid Kartaago aristokraadid, Sifaksi suutsid enda poole meelitada Rooma diplomaadid. Sifaks kõhkles kaua, kuid Rooma edu Makedoonias avaldas muljet ja ta läks roomlaste poolele. Rooma abiga alustas Sifaks sõda Kartaago vastu. Pärast paari edukat lahingut läks ka Masinissa roomlaste poole. Tänu nendele Rooma diplomaatilistele kombinatsioonidele sai Kartaago lõpliku kaotuse osaliseks Zame lahingus Aafrikas 202 a. e. Kr. Hannibal kaotusega ei leppinud ja põgenes Süüria kuninga Antiochos III juurde
Kerti Pool Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Francis Scott Key Fitzgerlad(1896-1940) Teose nimi: ,,Suur Gatsby" (1925) ,,Suur Gatsby" on Fitzgeraldi kuulsaim romaan, mis kujutab peategelase Nick Carraway kokkupuuteid Jay Gatsbyga materialismi ja moraalituse poolest tuntud dzässiajastu aegses New Yorgis. Tegevustikuaeg on 1920nendad (1922. aasta suvi täpsemalt), kohaks New York, kus tegelased on uusrikkad ja uueaja aristokraadid. Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autori maailmavaade, selle kujunemine konkreetseis ühiskondlikes oludes ja avaldumine tema teostes. Fitzgerald on kadunud põlvkonna kirjanik. Selle aja kirjanikud kirjutasid palju sõja teemasid, aga ,,Suures Gatsbys" ei räägita sõjast. Seal räägitakse armastuse keerdkäikudest ja selle olemusest.
· Kultuurisaavutuste ülevõtmine. d. Kolonisatsioon: · Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. · Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. e. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): · Aluseks Foiniikia tähestik. · Lisati juurde täishäälikud. · Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. · Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. 2. Ühiskonna struktuur a. Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. · Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim. · Võisid tegeleda ka kaubandusega. · Põlde harisid orjad ja sõltlased. · Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju. · Tegeldi poliitika ja vaimueluga. · Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele. · Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad. · Sümposioonid (kr. K
● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed ja vaimulikud pärit aristokraatide seast ○ Ühised pidusöögid ehk sümpoosionid ● Orjanduslik ühiskond ○ Võõrsilt sisse ostetud ● Patriarhaalne ühiskond (naistel polnud kodanikuõigusi, mehe eeskoste all) ● Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi ● Antropomorfsed jumalad ○ Zeus = taeva-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja
ruumi *Härra Goriot’i tuba, (urgas, eesriideta aken, seintel lahti löönud ja krussi tõmbunud tapeet, kollane krohv, vilets voodi, mille katteks õhuke vaip ja vateeritud jalatekk, niiske ja tolmune põrand) “Selle toa ilme ajas külmavärina peale, ängistas südant, see sarnanes viletsaima vanglakongiga. *vikontessi kodu salong säras rikkustega (isikupärase elegantsi imeväärsused, lai valge rikkalikult lilledega kaunistatud ning punase vaibaga kaetud trepp). Sel ajal kui aristokraadid muretsesid kleitide pärast, mida nad ilmselt enam kunagi enam ei kandnud, ei vaevanud tavainimesed oma pead selliste asjade üle. *Pansionaatides ei hoitud keelt hammaste taga vaid räägiti mis keelel oli, hoolimata kellegi tunnete riivamisest Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata
Ajaloo kontrolltöö Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm. · polis linnriik, mis koosnes linnast koos selle lähiümbrusega. Oli ka tüüpiline Vana- Kreeka riig...
1 varustus, mille sümboolseid tähendusi värskele rüütlile selgitati. Pärast auringi linnas, läks rüütel lossi, kus tema auks oli korraldatud pidusöömaaeg. Rüütlid olid väga kokkuhoidev koorekiht, kes kaitsesid oma võimu ja klassi. Enda võimu kindlustamiseks ehitasid aristokraadid kõrgeid losse, kust saaks enda maal silma peal hoida. Loss oli aristokraatia võimu sümbol! Rüütellikkus tähendas eestkätt rüütellikkust teiste rüütlite vastu, mitte lihtrahva vastu. Inglismaa kuulus rüütliideaal Walesi prints Edward, tuntuma nimega Must Prints, sai ilmselt oma hüüdnime mitte tumeda turvise, vaid enda musta südametunnistuse eest. Kui Prantsusmaal asuv linn Limoges, mis oli
Kõige rikkamates ja kultuurilembelisemates peredes kasutati selleks sageli kreeka päritoluga koduõpetaja orja või vabakslastu teeneid, teised saatsid oma pojad ja vahel tütredki 7-aastaselt kooli. Seal omandasid kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirduski. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus aga hariduse andmine veel pikka aega. Kuid rooma aristokraadid ei jätnud unarusse ka praktiliseks riigi- ja sõjamehekarjääriks valmistumist. Kalender Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Aasta alguseks loeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud. Alates 2. sajandist eKr toimus iga-aastane magistraatide vahetus 1. jaanuaril ja nii sai sellest kuupäevast uue aasta algus. Lõplikult korraldati Rooma kalender ümber Caesari korraldusel 1. sajandil eKr. Kuukalender asendati nüüd egiptlaste eeskujul
7/6 saj võeti lüüdlaste järgi kasutusele müntimise kunsti. Mündid võeti kasutusele ilmselt palgasõduritele maksmiseks, 6 saj tegid seda mitmeid Kreeka linnad. Rahamajandus kujunes suht kirjult, kuna igal linnal oli oma kaal ja vääring mündile. Kreeklased kasutasid suures osas hõbedat, väiksemates vääringutes pronksmünte. Varasemad nimetused kandusid üle müntidele: 6 obolost (pronksmünt) = drahma (peotäis raudvardaid), hõbemünt. Kreeka ühiskonna tipu moodustasid siiski aristokraadid. Nad olid suurmaa valdajad. Nende rikkuse moodustas mingi osana ka karjakasvatus. Hobustega seotud tugevalt. Hippioi- ratsamehed. Tööjõud ilmselt moodustus orjadest (ülikute majapidamistes olid Hesiodose järgi mujalt toodud orjad). Samas paljud talupojad olid võlasõltuvuses aristokraatidest. See tõi kaasa väikeomanike maavalduste mineku suuromaniku kontrolli alla. Ideoloogiliselt pidasid aristokraadid ennast paremaks. Nad olid aristoi- parim, kakoi- all, alumised. Kaloi
· Jumalate tahte selgitamiseks järgiti endeid ja küsiti nõu oraakli käest. Eriti kuulus oli Delfi oraakel ehk püütia kelle sõnades ei kaheldud, vaid kui asi õigesti ei läinud usuti, et inimene on jumalate sõnumi lihtsalt valesti tõlgendanud. · Usuti et karistused saadakse kätte juba eluajal või kanduvad need ta järglastele. Surm tähendas elu lõppu ja Hadese riiki minekut. Pidustused, lüürika, teater ja sport. · Aristokraadid kandsid pidevalt hoolt oma vormi eest ja spordi võistlusi peeti igas linnriigis. Võisteldi alasti. · Toimusid ülekreekalised olümpia mängud, mis olid eriti kuulsad. · Luule kuulus pidustuste kavva, poeedid olid pärit kõrgest soost ja andsid luules edasi oma mõtteid, tundeid ja tõekspidamisi. · Spordivõistluste võitjale loodi ka laule, mida kandsid ette koorid võistluspaigas või koju saabumisel. · Teater sai alguse dionysuse pidustustelt
,,Oresteia", Sophokles ,,Kuningas Oidipus" · Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Võis naerda ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu 7. Sport · Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. · Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
