poolringikujuline näiteplats orkestra, kus esines koor. Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi. Trgöödiad olid tõsised ja tihti kurvad. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Euroopa omandas suure osa VanaKreeka teatrist. Sport oli varastest aegadest peale üks meelisharrastusi VanaKreekas. Sportlasi hinnati väga ja aristokraadid kandsid suurt hoolt oma füüsiliste võimete eest. Spordiväljakut nimetati kreekas gümnaasiumiks. Hiljem hakkasid gümnaasiumides õpetlased ka loenguid pidama ja õpetusi jagama. Kreekas korraldati ka palju spordivõistlusi, kus võisteldi alasti. Võistelda võisid ainult mehed. Kuulsaim võistlus VanaKreekas oli Olümpiamängud, mida peetakse tänapäevani. Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna Kreekas
Vana-Kreeka riigikorrad Ateena ja Sparta näitel Tolle aja linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Kodanikeks olid tavaliselt põliselanikest vabad mehed või siis jõukamad inimesed. Tavalises Kreeka polises oli elanike kuni kolme-neljakümne tuhandeni. Ateena ja Sparta olid erandid, kus oli paarsada tuhat elaniku. Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. Spata keskus koosnes vaid neljast kindlustamata külast, mille elanikud moodustasid Sparta kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse, ül...
2. Töötlus siin arendatakse ja varieeritakse mitmete võtetega teemat ning osa lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon- kõrgpunkt, kõige pingelisem lõik 3. Repriis e lõpuosa teema esitatakse algkujul, millele sageli lisandub kinnitav lõpposa coda oratoorium- mitmeosaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile Kujunes välja 17. saj Itaalias, kus oli väga vilgas muusikaelu, heliloojaid ja muusikuid toetasid rikkad aristokraadid. Oratooriumi süzee võib olla nii vaimulik kui ilmalik Klassikaline oratoorium kujunes välja 18. saj Inglismaal G. Fr. Händeli loomingus. kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile Kujunes välja 17. Saj Itaalias. Kantaadivormi arendas täiuslikkuseni J. S. Bach (üle 300 kantaadi). sonaat-allegro-sarnaneb ülesehituselt fuugaga-koosneb samuti ekspositsioonist, töötlusest, repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks 1
looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. 8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks
aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli Roomas madal ja nende hulgas oli isegi orje, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli sündsusetut sõnapruuki. Seega mängis suuresti Rooma teatri kujunemisel ka Kreeka teater. Kõnekunstile hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul. Enamik roomlasi saatis oma pojad kooli kirjatarkust õppima. Üsna tavaline oli saata noored Rooma aristokraadid Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde ennast täiendama ja kõnekunsti õppima. Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile Cicero , kes saavutas oma kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega, kus ta paistis silma oma meisterliku keele-kasutusega. Ta polnud üksnes oraator. Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel. Rooma kõnemehed õppisid Kreeka kõnemeestelt ja
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päeva...
d) Teatritest kadus eetiliselt hariv põhimõte, selle asemele tuli meelelahutus. 4) Religioon: a) Kadusid polise kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, mille asemele müsteeriumid ( - kitsale ringkonnale mõeldud salajane usuline talitus, millega loodeti mõjutada inimeste elu pärast surma ). 20. Selgita: hellen põliskreeklane. barbar kõik mittehellenid, kes kõnelesid arusaamatut keelt. aristokraadid auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, rikkad ja kuulusid mõjukasse ülemkihti. polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. aristokraatlik vabariik võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord)
Vana-Kreeka ajaloo perioodid ning nende iseloomustus Kreeta-Mükeene 2000-1100 aastat eKr 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguses sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos. Kreetalased olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Tähtsamaiks keskuseks kujunes Mükeene. U 1500 a eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 eKr lossid purjustati ja järgnes tsivilisatsiooni allakäik. Tume ajajärk 1100-800 eKr Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanike arvukus vähenes ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat muutust. Arhailine periood 800-500 eKr Kreekas hakkas elan...
lahendasid ka vähemtähtsaid probleeme. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660.-te aastate alguses halvenes oluliselt Rootsi kuninga ja balti aadli läbisaamine. Kui Karl XI 1660.a. troonile tuli päris ta oma eelkäijalt võlgades
· ,,Germanie" 98 aastat pKr · nimetas esimest korda eestlasi ,,aesti" · ,,Annaalid". See rääkis Rooma ajaloost aastatel 14 kuni 68 pKr. Keiser Augustuse kuni keiser Nero surmani. Aurelius Augustinus · kummaline mees · alguses oli joodik, siis muutus täielikult, lõpus sai isegi preestriks · ,,Pihtimused" Luule · õitseng Augustuse valitsemisajal · tekkisid rühmitused · aristokraadid enamasti Maecenas · keiser Augustuse rikas lähikondlane · tema nimest on tulnud mõiste metseen (rikas kunsti, teaduse ja kirjanduse toetaja) · rühmituse liider Vergilius · 70 kuni 19 eKr · ,,Bocalica" tähendab karjuseluulet · Maecanse sõber ja tema kaudu sai keisri lähikondlaseks · ,,Georgica" · plaanis luua rahvuseepost ,,Aenis". See jäi lõpetamata, sest suri enne ära. a) peategelane Aenas
lühikesed *saateta koorilaulud Renessanss- keskaja ilmaliklaul *tähendab ,, taassündi" *sai 14.saj alguse Itaaliast, võttis eeskuju Antiik-Kreekakunstist. *muusika käsitleb keskaja ilmalikku laulu, kes väljendub rõõm, naer, armastus, ülistati naise keha ja ilu, sisu oli Jumala vallatu. *Arhitektuuris kuppeltornid, arenes kaubandus, tekkisid vabrikud, kodakondus, side loodusega. *12-13.saj sai alguserüütliordud. Rüütliteks said aristokraadid, alguse sai Prntsusmaalt.Lauldi sõja-, joogi-, nalja ja armastuslaule. *tekkis madrigal, 13.saj ühehäälne, 16.saj 4-5häälne. Laul kajastas õrnu tundeid, loodust. Tekkisid vamulikud hümnid ja 16.saj protsestantlik koraal. *uus helikeel, homofoon, kus 1 hääl oli tähtis- tekkis mazoori ja minoori tekkega ning pingelises juhttooni 7.astmega. Uued vormid muusikas: 1. missa (vokaalinstrumentaalne suurvorm, jumalateenistustel kanti ette) 2. reekviem (vok.inst
Kuid Tiberius ei alistunud, vaid läks kavatsetud küsimuse lahendamisel mehiselt lõpuni. Reformi teostamiseks oli Tiberiusel vajalik võim ka järgnevaks aastaks. Seepärast esitas ta oma kanditatuuri rahvatribuuni kohale ka järgnevaks, 132 a. Rooma seadused keelasid ühte ja sama isikut kaheks aastaks järgemööda valimast. Nobiilid otsustasid seda kasutada. Varahommikul kogunes rahvas platsile, kus pidid toimuma valimised. Kui algas koosolek, püüdsid aristokraadid segada hääletamist. Kuid Tiberius andis oma poolehoidjaile kokkulepitud märku ja need, haarates relviks, mis kätte puutus, ajasid nobiilid minema. Selsamal ajal toimus senati istung. Keegi kohalviibijaist laskis lendu valekuulduse, nagu oleks Tiberius Gracchus nõudnud endale kuningakrooni. Siis hüüdis ülempreester Scipio Nasica, üks Tiberiuse ägedamaid vastaseid: "Kes tahab päästa isamaad, see järgnegu mulle!" Teised senaatorite ja relvastatud klientide hulga saatel
Sõja korral relvastusid kodanikud oma majanduslike võimaluste järgi. Muidugi oli olukord Kreekas erinevate riigikordade ajal erinev. Kreekas on valitsevateks riigikordadeks olnud aristokraatia, türann ja demokraatia. Türann üritas kehtestada riigis kindla korra ja ka vaeste elujärge teatud määral parandada. Seepärast oli türann kohati rahvaseas au sees. Türanniga kaasnes ka kodanike poliitiliste õiguste kärpimine, millega rahval aga nõustuda ei saanud. Eriti olid türanni vastu aristokraadid, kes ootasid sobivat võimalust ainuvalitseja kukutamiseks. Peale türannia kukutamist kaasnesid tavaliselt riigikorras suured muudatused, millega prooviti türanniat vältida. Ainus kahte maakonda hõlmav polis oli Sparta. Kuigi peaaegu kogu Kreeka allus Sparta võimule, koosnes see vaid neljast kindlustamata külast. Sparta kodanikkonna moodustasid spartiaadid. Sparta riiki juhtisid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Nemad täitsid preestrikohustusi ja neile allus sõjavägi
Ajaloo kontrolltöö ,,Antiik-Kreeka" kordamisküsimused 10.klassile 1 Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateerige need. 2 Loetlege Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. 3 Millisteks perioodideks jagatakse Vana-Kreeka ajalugu? Dateerige ja iseloomustage lühidalt. 4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. (aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele...
Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma võlgadele kodanikuõigustest ilma võisid jääda. Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja kaupmeestest. Käsitöölised üldjuhul olid väga madala sotsiaalse positsiooniga. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes teenisid orjade ja sõltlaste põllutööst. Ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka parandada vaeste elujärge. Sparta riik põhines vallutustel. Sparta riigi eesotsas olid üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus sõjavägi. Spartalaste maaorjad olid heloodid. Spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem ning riigihuvid olid seal esiplaanil. Ateena oli aristokraatliku valitsemisvormiga riik
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidi...
Kas parim ühiskonnakorraldus on demokraatia? ,, On öeldud, et demokraatia on kõige halvem valitsemisviis, kuid kõik eelnevalt läbiproovitud olid veel halvemad" Churchill. Kas Vana- Kreekas võis lugeda demokraatiat parimaks valitsemisviisiks ja kuidas on olukord tänapäeva maailmas. 5. sajandi eKr kujunes Ateenas välja demokraatlik kord- aristokraadid olid kaotanud oma eesõigused riigi valitsemises ja kõik otsused tehti rahvakoosolekul. Tolle aja demokraatia erines tänapäevasest, sest kodanikud said ise riigi valitsemises kaasa lüüa, tänapäeval rahvas valib endale esindajad, kes on võimul. Tundub küll hea valitsemisviis, kuid see on petlik, sest kodanike hulka kuulusid Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, nii et ülejäänud rahvas oma soove avaldada ei saanud
Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta. · Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara. Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne.
Ateenast sai suurim linnriik Ateena kindlustati müüriga 7. Hellenite igapäevaelu. Õpik lk. 97-99 Hellenite igapäevaelu olenes sellest, millisesse ühiskonnakihti inimene kuulus 1.ARISTOKRAADID põlde harisid orjad ja sõdalased ei põlanud ära tulusaid kaubaretki pühendusid nii enese igakülgsele arendamisele ja täiedamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamiste avaldamisele aristokraadid veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus korraldasid pidusööke ehk SÜMPOOSIONE 2.VABAD TALUPOJAD harisid maad 3.RENTNIKUD rentisid maad 4.KÄSITÖÖLISED teenisd elatist käsitööga enamikes riikides hinnati põlluhariatest madamalt mõnel pool olid kodanikuõigustest ilma jäetud 5.ORJAD neisse suhtuti kui varandusse
Orkestris 3 pillirühma: KEELPILLID (viiulid, vioolad, tello, kontrabass) PUUPILLID (flööt, oboe, klarnet, fagott) UUS! VASKPILLID (trompetid ja metsasarved) Uut ooperis Kui enne teemad mütoloogiast ja ajaloost, siis 18. sajand tõi vaataja REAALSE ELU KESKELE Aariad muutusid lihtsaks Retsitatiiv asendus kõnedialoogidega Tegevusse kaasati koor ja balletirühm Tõsise ooperi kõrvale tulid uued anrid: opera buffa, intermeedium, singspiel TEGELASED Enne kangelased, aristokraadid Nüüd naeruvääristati mõnda kõrgklassi kuuluvat isikut, või naerdi rikka üle Positiivses valguses näidati teenreid, lihttöölisi jne. Tavaliselt armukolmnurk Tegelased olid sageli tõsisest ooperist Tänan kaasamõtlemast! Jätkub... VIINI KLASSIKALINE KOOLKOND
Vana-Kreeka riik, ühiskond, eluolud ja perekond Kreeka linnriik e. Polis - agoraa (keskne asula/foorum) ja selle lähiümbrus - rajati kaljunukil asuva kindluse - akropoli jalamile. Linna kaitsesid väljastpoolt müürid. Mahutas 30 - 40 tuhat inimest, kusjuures majad olid ühekorruselised ja põletamata tellistest. Majadel oli nelinurkne väike siseõu ja külalistetuba - andreion ("meeste ruum"), ning tänava poole avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokr...
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile klavessiini, vioola ja oreli tunde. 14aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...
müüridega lossid, neist tuntum kuulsa lõviväravaga Mükeene. Kreeklased vallutasid seejärel ka Kreeta ning tõusid seeläbi ka Knossose valitsejaks. 12. sajandil eKr tabasid tänu rahvaste liikumisele Kreekat purustused, tänu millele vähenes elanikkonna arvukus, inimesed olid vaesemad, lossid jäeti maha. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj eKr hakkas ühiskond taaskord arenema. Tõusis esile rikas ülemkiht ehk aristokraadid (aristokraatia parimate võim). Põhiline elatusallikas inimestele oli põlluharimine. Vahel langesid vaesed talupojad, kes olid laenudega hädas, aristokraatiast sõltuvateks rentnikeks. Talupoegasid müüdi ka orjadeks. Kujunes välja orjanduslik ühiskond. Orjad olid kas vangi langenud kreeklased või läbi sõja saadud või ostetud välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades. Kreeka kolonisatsioon
seintel naiste ja pidustuste pildid korrapärased seintemaalid mittesõjaline ühiskond sõjaline ühiskond lineaarkiri Tume ajajärk kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele Arhailine ajajärk linnriigid, seadused, kolooniate rajamine, om Klassikaline ajajärk sõjad, sparta ülemvõimu aeg, Hellenistlik periood segu idamaade ja kreeka kultuurist, Demosthenes Ühiskond ülemkiht aristokraadid talupojad töölised kreeklased hellenid võõramaalased barbarid Kreeka ühiskond on demokraatlik. Mõisted polis (Vana-Kreeka) linnriik akropol polise keskele ehitatud kindlus agoraa rahvakoosoleku- või turuväljak, linnaplats oraakel pühamu, ennustaja türannia - ainuvalitseja faalanks Vana-Kreeka lahingurivi sümpoosion sõpruskonna ühine koosviibimine, pidu müsteerium salajane jumalateenistus
varasematel „keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee 1.Enne 19.sajandit (16-17 saj) tegelesid spordiga Inglismaal põhiliselt Aristokraadid Elukutselised sportlased Üliõpilased 2.Oxfordi ja Cambridge´i ülikoolide sõudmisvõistlus peeti esmakordselt: 1755 1812 1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli: Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867 1877 1887 5
looduslike põhjustega. Kreeka lähema ajaloo sündmusi hakkas uurima Herodotos, keda peetakse ajaloo isaks. Tema eesmärgiks oli oma teosega kuulajatele õpetliku iva väljatoomine, ta püüdis näidata inimsaatuse tagapõhja. Elufilosoofia oli Kreekas pikka aega tagaplaanil, kuid selles valdkonnas teoreetiliselt arutlema hakkati alles 5. sajandil eKr sofistika. Sofistid jõudsid veendumusele, et see mis ühele näib hea, ei tarvitse seda olla teisele. Aristokraadid üritasid sofistide vaateid ka poliitikaelus rakendada, kuid see põhjustast poliitilist vägivalda. Sofistlikud seisukohad hakkasid tekitama tõsist opositsiooni ja nende vastu astus välja kuulsamaid Ateena filosoofe Sokrates. Sokrates mõistis sofistlikud konksuga küsimused hukka, sest need ei õpetanud olemuse kohta midagi. Parimaks filosofeerimisvormiks pidas ta dialoogi. Ta leidis, et täisverelise ja tõelise elu aluseks on teadmised
*Klassikalise filosoofia koolkonna keskus *sportlikud harjutused, filosoofide loengud Sparta: *range reglimeneteeritus vaprate sõjameeste kasvatamisel surus maha igasuguse loomingulisuse(pole kunstnikke, kirjanikke, teadlasi) *eesmärk oli kasvatada vapraid, julgeid ja kartmatuid sõjamehi *muusikaõpetus(rivilaul), mingil määral ka lugemist ja kirjutamist 3. Iseloomustage mõne lausega aristokraatide, talupoegade ja käsitööliste seisundit ühiskonnas. Aristokraadid vabad ja täieõiguslikud kodanikud, kelle ülesandeks oli juhtida rahvast ja koguda andamit. Talupojad omasid üldjuhul kodanikuõigusi, ülesandeks oli põlluharimine(rendi maksmine). Käsitöölised neid hinnati talupoegadest madalamalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigustest ilma jäetud. Ülesandeks oli käsitööga tegelemine. 4. Kellel olid kodanikuõigused polises? Mis kohustused olid poliste kodanikel (2 kohustust)?
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...
1999 Vend, Emil, õpilane, vorstivolli, harjatsura, Pim, 2008 James Tyrone juunior – Eugene O'Neill Pikk Trik – R. Hachfeld ja V. Ludwig Rongijuht ja Millipillli päevatee kaob öösse 1999 Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2000 Pavlis – J. Stein Zorbas 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2000 Casimir – B. Friel Aristokraadid 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk 2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel
Bradley Võlur Oz 1998 Jakob või Hanna Erik – T. Lindgren Mao tee kalju peal 1999 Aleksei Petrovitsh Fedotik – Anton Tšehhov Kolm õde 1999 Esav – M. Kõiv Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta 1999 Vend, Emil, õpilane, vorstivolli, harjatsura, Pim, Trik – R. Hachfeld ja V. Ludwig Rongijuht ja Millipillli 1999 Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline 2000 Pavlis – J. Stein Zorbas 2000 Casimir – B. Friel Aristokraadid 2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja 2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Davey – M
vastu ma üldse kirjutasin selle romaani. · Väike hulk kirjandussõpru taipas teose väärtust, kiitis ja soovitas seda lugeda. Ja raamatu menule aitas loomulikult kaasa ka skandaal. Emma Bovary · Emma kujutlusvõime on suurem kui analüüsioskus. · Ta on tähelepanelik inimeste pealispinna, aga mitte sisemuse suhtes. Peenemaitselisest riietusest ja kõnemaneerist teab ta kõike. · Emma arvab, et aristokraadid elavad naudingu- ja õnnerohket elu. · Emma teose kangelannana üritab olla aristokraat ja sõbruneda inimestega, aga see ei õnnestu tal, kuna teda ei huvita, mida teised temast arvavad. · Emma usub, et ta on õnnetu olevus ja teistel naistel on palju parem elu kui temal oma kohmetu ja igava mehega. · Emma soov õilmitseda, üle olla muudab ta kergeks saagiks
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega-Kaubasuhted foiniiklastega, Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele. Kujunes alfabeet Kreeka tähestik (24 tähemärki): Aluseks Foiniikia tähestik. Lisati juurde täishäälikud. Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi. Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas. Ühiskonna struktuur- Aristokraadid ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud. Võisid tegeleda ka kaubandusega. Põlde harisid orjad ja sõltlased. Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.egeldi poliitika ja vaimueluga. Pühenduti enesearendamisele ja täiendamisele.Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.Tugev konkurentsivaim püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.Vabad talupojad- Moodustasid suurema osa kodanikest.Sõjavägi koosnes peamiselt neist.Jõukamad
tappis Remuse ja tema järgi pandi nimi Rooma. c) "Pyrrhose võit" edu saavutamine ränga hinnaga. d) "Ka sina, Brutus" Caesari öeldud lause enne surma oma sõbrale, kes ta reetis. e) "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada" iga istung lõpetati selle lausega, Puunia sõdade ajal kui Kartaagoga sõditi. f) "Hannibal on väravate ees" oht on lähedal. 4. Kuidas jagunes Rooma elanikkond a) Varaliselt aristokraadid, talupojad b) Päritolult plebeid ja patriitsid 5. Kes moodustasid kodanikkonna, millised olid kodanike õigused ja kohustused Kodanikkonna moodustasid plebeid ja patriitsid, kodanikel õigus hääletada, kohustus maksta makse ja olla sõjaväes. 6. Kes kodanikest olid vabastatud sõjaväekohustusest? Miks? 7. Mõisted a) Proletaarid laostunud talupojad b) itaalikud (kuidas on nimi jäädvustatud ajalukku)? Indoeuroopa hõimud,
Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. (nt spartas oli selline võim). c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi aristokraate terrori ja jõuga maha surudes. See võim kestis lühikest
Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsetPlatoni,Xenophoni,Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. 1.Platon ...(umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. 2.Xenophon ...(umbes 430 eKr Ateena 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik.Poliitiliselt mõjutasid teda Sparta-sõbralikud aristokraadid, kes ei tunnustanud Ateena demokraatiat. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis palgasõdurina osa Kyros Noorema sõjaretkest Pärsia kuninga Artaxerxes II vastu (401 eKr). Kui Kyros samal aastal Kynaxa lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid Traakiasse. 3.Aristophanese (u 445 eKr 385 eKr) oli kuulsaim vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, tragöödiaautorite Sophoklese ja Euripidese noorem kaasaegne, ainus
Suurim väärtus keskaegses ühiskonnas Keskaeg algas aastal 476 p.K.r, kui Odoaker kukutas Romulus Augustuse Lääne-Rooma keisririigi troonilt ja saatis Lääne-Rooma keisri insiigniad keiser Zenonile. Keskaeg oli periood mis kestis peaaegu terve milleniumi. Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal. Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju. Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse...
Louis VIII tõi moodi paljaks raseeritud näo ja ülespoole keeratud vuntsid. Kuna mees oli riigijuhtimiselt kõrvale tõrjutud, jäi tal aega nö maailmamoodi mõjutada. Nimelt kujundas ta kuningliku kaardiväelaste habemed nii, et lõuaotsa jäi lihtsalt tutt. Selline habe sai nime mouche või a`la Royalle ning moepilti jäi selline habe kuni XVII sajandi 60. aastateni. Noored mehed kandsid õlgadeni ulatuvaid pikki ja lokitud juukseid. Muidugi polnud kõik õnnistatud paksu juuksepahmakaga ja abiks tuli võtta ka parukad. Omal kohal oli ka peakate, milleks oli laiaääreline viltkübar, mis oli kaunistatud jaanalinnusulgedega. Huvitaval kombel kujunes sellest peakattest ka meeleolude ja tunnete näitamise atribuut. Uljas tujus härrasmees lükkas selle kuklasse, rahu sooviv surus silmile ning austuse avaldaja võttis peast ja tegi kummarduse. 1650 tulid moodi parukad. Peakate kui selline muutus dekoratiivseks. Kübarate äär tehti kitsamaks, suurus läks väi...
Caesar(valitses 60- 44 a eKr) oli Gallia vallutaja, Roomat valitses diktaatorina, oli kõnemees ja poliitik. Pani alguse päikese aastale, 365 päeva ja iga 4 a. järel liigaasta Vabariigi ajal rahva koosolek kinnitas senati otsustatut. (Senat aristokraatlik riigi juhtija) Teatud hetkel polnud senatil ja rkoosolekul võimalik riiki kontrollida ja tekkis vabariik, ent sellele järgnesid kodusõjad. Riigi võtab üle Augustus. Talupojad laostusid, Marius sõlmib lepingu, tekib palgaarmee. Kodusõjad, vabariigi langemine. Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas....
16. eluolu ja perekond Linn ja maa- Kuigi enamus inimesi elas maal, oli siiski Kreeka ühiskond linnaline, mis täitsid ühiskonna poliitilise, majandusliku ja suuresti ka usulise rolli, ning seega määrasid tsiv. Üldnime. Tavaliselt paiknes linn akropoli jalamil, nii all-linnas, kui akropolis paiknesid enamus jumalate templid. Linna süda oli koosoleku ja turuplats(agoraa). Tänavad tavaliselt üpris kitsad, kulgesid nii kuidas oli välja kujunend, mõnes koloonias planeeritud ja korrapärane. Enamasti sillutis, väljast kaitsesid müürid. Linnamaja- Enamasti kivivundamendile, 1-2 korrust, põletamata tellistest. Enamikel väike siseõu, mille läbi pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse(2 korruse puhul mööda treppi ülakorrusele). Esindlukeim ruum andreion(meeste ruum) täitis külaliste toa rolli. Tihti tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjai...
vastu, eeskuju andis PR rühmitus, püüti võidelda sõja vägivalla ja sots ülekohtu vastu, Vaimsus oli tähtis, nimetaga on seitse ajakirja. Gailit ja Visnapuu leidsid, et kunsti eesmärk on midagi muud. Lagunes sisemiste vastuolude tõttu. ARBUJAD- 30' keskel- 40' võimuvahetuseni. Loitsumine) Tuumik- Betti alver, H.Talvik) K. Merilaas-A.sang) Uku Masing, B.Kangro,M.Raud,P Viiding. Ignoreerisid sots tellimusi, suhtumine võimu oli põlglik, vaimu aristokraadid,Teema- vabadus, ilu, kunst, vormi täius oli oluline, puhas luule keel. Palju allegooriat, ridade vahelepeidetud, palju vihjeid maailma kultuuriloo sündmustele, vastuoluline rühmitus. VISNAPUU- vastuoluline autor,alustab siuru raames, ilmub esikkogu"amores" impressionistlik armastusluule, keskendub tundemaailmale,palju autobiograafiat, igatsus! Vormiliselt toob palju uuenduslikku, teises pooles on vastuolulisus selgelt näha,"kaks algust" tema loomingus elab ingel ühes majas saatanaga
olid kangemad ja odavamad. 3)Prantsusmaal kujunes ulatuslik rantjeede kiht, kelle raha oli pankades hoiul või riigile laenatud ning kes ei teinud tööd vaid elasid protsentide arvel. Prantsusmaa poliitiline elu oli aktiivne, mida iseloomustab: 1) suured skandaalid (Dreyfussi skandaal, Panama skandaal) 2)mitme parteilisus, jõudude polariseerumine: (Radikaalsotsialistid lihtrahvas, otsustavad reformid; Monarhistid aristokraadid, monarhia taastamine). 3)Teravalt tõusis päevakorda kiriku osa ühiskonnas: 1901 saadeti loata tegutsevad religioosssed organisatsioonid laiali. 1902-1906 suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel õpetamine. 1905 vastuvõetud seadusega lahutati kirik riigist. Kiriku varandused võeti riiklikult arvele ning kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. 1906 aastal sai peaministriks George Clemenceau, kes üritas läbiviia mitmeid sotsiaalseid
Jalas kanti sandaale. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju ning kala, piima ja juustu, peamine jook oli veega tublisti lah- jendatud vein. Aristokraatia etendas Kreeka poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kirjanikud pärinesid nende hulgast). Aristokraadid tööd üldiselt ei teinud. Oluliseks vaba aja veetmise vormiks olid kodused pidusöögid ehk sümpoosionid. Need olid meeste omavahelised koosviibimised, naised neist tavaliselt osa ei võtnud (v.a. hetäärid*). Püüeldes täiuslikkusele igas vallas, kandsid aristokraadid pidevalt hoolt ka enda kehalise arendamise eest. Spordist sai aristokraatide igapäevane tegevusala, sporditi gümnaasionides (spordiväljak + sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietusruumid).
saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased
saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased
2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal. Selle seisneb zanri uuendus
Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor lehmakujuline, lehmapeaga loomade ja inimeste viljakus Thot Kuujumal (mingi linnu peaga), kirjatarkus Rahvas pööras religioonile vähem tähelepanu. Enamuse talitustest viisid läbi aristokraadid. Mumifitseerimine; hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender
Kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel.Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oligi pmst riigi kõrgeim võimuorgan. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. 10. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond. Ülekaalus oli käsitöölised. Väga harva õnnestus neil saada jõukamasse seisusesse. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid aristokraadid. Nende põldse harisid orjad ja sõltlased. 11. Peaaegu kõikides polistes tekkisid omavahel pingelised või vaenulikud rühmitused. Üritati koguaeg teineteist üle trumbata oma võimukusega. Konfliktides põimusid lihtrahva ja aristokraatide vastuolud ning suursuguste kodanike endi vaheline vaen. Mõned türannid oli rahva seas austatud, kuna nad üritasid vaeste elujärge parandada, mis sest, et hakkasid ise valitsejateks kasvõi tänu palgatud sõduritele. 12
6000 kohtunikku ja 10 strateegi (tähtsamad ametnikud). 500-liikmeline nõukogu, mis oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 6. Sparta kasvatus alates 7 riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes (kehaline ja sõjaline õpe), 20 saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30 saadi kodanikuõigused, soetati maatükk ja võeti naine. 7. Ühiskonna struktuur · Aristokraadid · Vabad talupojad suurim osa kodanikest. Võlaorjusesse langedes kaotasid kodanikuõigused. · Käsitöölised väikeste töökodade omanikud. Madal sotsiaalne seisund, ilma kodanikuõigusteta. · Orjad sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Suhtuti kui omaniku varasse. 8. Naiste positsioon patriarhaalne ehk meestekeskne ühiskond. Polnud kodanikuõigusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
