Zeusil ja Europel sündis poeg, kelle nimeks sai Minos. Minos oli isale ustav poeg, kuid kord ei olnud ta kuulekas. Karistuseks sünnitas tema naine talle inimese keha ja härja peaga koletise - Minotauruse. Labürindis elanud Minotaurus, sõnni pea ja inimese kehaga olend oli Minose kuninga naise, Pasiphae ja sõnni ühendusest sündinud järglane. Sõnni saatis teda võrgutama Poseidon. Ariadne lõng, mille abil pääseb labürindist Ateena kuninga poeg Theseus. 1.3.Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 1500 a. eKr. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida- ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa.
* Minos Kreeta kuningas, kes olevat olnud peajumal Zeusi ja sureliku naise Europe poeg. Minose järgi on ka kunstiajaloolased nimetanud Kreeta saarte kunsti minoiliseks kunstiks. * Minotauros -sõnnipäine koletis, kes oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg, kelle heaolust sõltus terve riigi saatus. Tema auks ehitati Knossose palee. * Theseus -Noor kangelane, kes vabastas Minotaurose kohutavatest nõudmistest Ateena ning tappis ta Knossose palee labüruntides. * Ariadne -Kuningas Minose tütar, kes armus Theseusse ning andis talle kuldse lõngakera, millega pääses noormees paleest välja. * Daidalos ja Ikaros -Kuulus Ateenast pärit meister, kes vangistati koos pojaga Knossose paleese. Ikaros oli Ateenast pärit meistri poeg (kes soovitas Ariadnel lõngakera kasutada). Ehitas endale sulgedest ja vahast tiivad, põgenes. Hoolimata isa keelust, lendas ta päikesele liiga lähedale, ning vaha sulas ning noormees kukkus merre ja hukkus.
Niisugust nõu oli andnud talle Medeia, kel oli kuningale suur mõju. Medeia ulatas Theseusele mürgikarika, kuid viimane tõmbas kohe mõõga tupest, soovides end isale tunda anda. Isa paiskas karika põrandale ning kuulutas, et T. on tema poeg ja pärija. Medeia pages Aasiasse. Minotaurosele tuli saata järgmine ohver (vt. 19). Theseus, päästnud end ja teisi, võttis Ariadne kaasa ja koos purjetati tagasi Ateena poole. Vahepeal peatuti Naxose saarel. 2 varianti: kas T jättis Ariadne saarele magama, või jäi Ariadne merehaigeks, T jätnud ta kaldale puhkama, läind laeva korrastama, kuid tormituul kandnud laeva merele. Tagasi jõudes leidnud T Ariadne surnuna eest. Ohvreid viiv laev pidi tagasitulekul heiskama senise musta asemel valge purje juhul, kui Theseuse päästeoperatsioon korda on läinud. T unustas, Aigeus nägi musta purjega laeva ning kargas südamevalust kaljult merre, mis tema järgi nimetati Egeuse (Aigeuse) mereks.
Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine kentaur gorgo kerberos paan sireen nümf najaad sileen plejaadid Isikud.
Exemplary Works Colonial Period. 9 Self-Portrait by Thomas Smith (c. 1690) Pau de Wandelaer by Gansevoort Limner (c. 1730) The Bermuda Group by John Smibert (1729) Boy with Squirrel by John S. Copley (c. 1765) Watson and the Shark by John S. Copley (1778) Death of Wolfe by Benjamin West (1770) Republican Period. The Staircase Group by Charles W. Peale (1795) George Washington by Gilbert Stuart (1796) Ariadne Asleep on the Island of Naxos by John Vanderlyn (1812) 10 Winter Scene in Brooklyn by Francis Guy (c. 1820) Mid-C19. Ruins in a Landscape by Thomas Doughty (1828) The Beeches by Asher B. Durand (1845) Approaching Storm by Martin J. Heade (c. 1860) Merced River, Yosemite Valley by Albert Bierstadt (1866) The Lackawanna Valley by George Inness (1855) Jolly Flatboatmen by George C. Bingham (1846)
Exemplary Works Colonial Period. 9 Self-Portrait by Thomas Smith (c. 1690) Pau de Wandelaer by Gansevoort Limner (c. 1730) The Bermuda Group by John Smibert (1729) Boy with Squirrel by John S. Copley (c. 1765) Watson and the Shark by John S. Copley (1778) Death of Wolfe by Benjamin West (1770) Republican Period. The Staircase Group by Charles W. Peale (1795) George Washington by Gilbert Stuart (1796) Ariadne Asleep on the Island of Naxos by John Vanderlyn (1812) 10 Winter Scene in Brooklyn by Francis Guy (c. 1820) Mid-C19. Ruins in a Landscape by Thomas Doughty (1828) The Beeches by Asher B. Durand (1845) Approaching Storm by Martin J. Heade (c. 1860) Merced River, Yosemite Valley by Albert Bierstadt (1866) The Lackawanna Valley by George Inness (1855) Jolly Flatboatmen by George C. Bingham (1846)
Aasia meistrite töö. Rooma alistab Kreeka poliitiliselt, Kreeka kunst vallutab Rooma. Hakati kopeerima Kreeka kunsti. Koopiate varal võib tundma õppida Kreeka õitseaja kunsti. Kahjuks pole koopiad alati täpsed, vaid muudetud ja moonutatud. Ka on nad läbi viidud pealiskaudselt, käsitöölikult. Pasiteles Jupiteri kuju Marsi väljakul, pole säilinud. Menelaos grupp Ema ja poeg, hoolikalt teostatud, kuid kuiv ja igav. Tundmatu kunstniku töö on Magav Ariadne. Üldiselt valitses Rooma plastikas jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed. Erandid: portreekunst ja ajalooline reljeef. Portreekunstis säilinud palju tolleaegsete kuulsuste, kuid ka tavainimeste päid ja topeltbüste (Cicero, Pompeius jne). 12. Rooma keisririigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma ehituskunsti õitseajaks on keiser Augustuse aeg (a. 31eKr-14pKr). Tihti esines triumfikaari igal pool. Tiberiuse ja Nero suurtest lossidest on järel vaid tähtsusetuid osi.
Perseus ei leinanud eriti, sest ta teadis, et vanaisa tegi kõik et tema ja ta ema surma saata. "THESEUS" Thesusi vägitööd meenutavad palju Heraklese vägitöid. Theseus surmas Atika kõige julmema röövli Prokrustese("Prokrustese sängiks"). Theseus tappis Prokrustese, langetades ta tema oma voodisse, mis osutus talle liiga lühikeseks. Iga 9a järel saadeti Minosele 7 neidu ja, kelle ta andis süüa Minotaurosele(inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis). Kuid Minose tütar Ariadne armus T-sse ja andis talle niidikera. Theseus sidus niidi sissekäigu juurde, tungis labürinti, surmas Minotaurose ja leidis seejärel niidi abil väljapääsu labürindist. Sõites sellele vägiteole ütles Theseus isale, et kui kõik lõpeb õnnelikult, siis tõstab ta laevale valged purjed. Õnnetuse puhul jäetakse aga laevale mustad purjed peale. Kuid võidust joovastatud Theseus unustas selle ja sõitis mustade purjedega. Aigeus, kes
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest
Theseuse peamine vägitegu oli oma maa vabastamine raskest ja hirmsast andamist, mis tuli saata Kreeta kuningale Minosele. Iga üheksa aasta järel saadeti Minosele seitse neidu ja seitse noormeest, kelle ta andis süüa Minotaurosele. See oli inimkeha ja härja peaga koletis, kes elas labürindis. Selle vägitöö raskus ei seisnud mitte niivõrd selles, et surmata hirmus koletis, kuivõrd selles, et pärast labürindist välja pääseda. Kuid Minose tütar Ariadne armus Theseusesse ja andis talle niidikera. Theseus sidus niidi sissekäigu juurde, tungis labürinti, surmas Minotaurose ja leidis seejärel niidi abil väljapääsu labürindist. Sõites sellele vägiteole ütles Theseus isale, et kui kõik lõpeb õnnelikult, siis tõstab ta laevale valged purjed. Õnnetuse puhul jäetakse aga laevale mustad purjed peale. Kuid võidust joovastatud Theseus unustas selle ja sõitis mustade purjedega. Aigeus, kes kogu aja ootas
peajumal Zeusi ja Europe poeg 2 Minotauros - tõlkes: Minose härg; kreeka mütoloogias härja pea ja inimese kehaga koletis, Minose abikaasa ja sõnni poeg, kelle jaoks Minos laskis ehitusmeister Daidalosel rajada labürindi. Kui Minos ateenlased alistas, pidi need igal aastal tooma Minotaurosele toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni Ateena kangelane Theseus labürinti sisenes ja koletise tappis. Pärast leidis ta labürindist väljapääsu Minose tütre Ariadne antud lõngakera abil 3 labürint paljude eksitavate keerdkäikudega ruum v. hoone MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas nimetatakse teisiti kreeta kultuuri? Miks seda nii nimetatakse? 2. Mida tead Minotaurosest? 3. Mis hämmastab sind kõige enam Knossose palee juures? 4. Mida kujutasid kreetalased oma seinamaalidel? 5. Kuidas kaunistasid kreetalased vaase? 6. Miks kreeta kultuur hääbus? 7. Millised linnad tõendavad ahhailaste võimsust? 8
tähendusega sündmus. Nii või teisiti, eestlaste ristimine tähendas Eesti ala muutmist 10.13. sajandini Lääne- Euroopa kultuuri orgaaniliseks osaks ja seisuslik Eesti (jagunemine saksa- ja eestikeelseks seisuseks) oli eesti rahvusluse tekkimise eelduseks. Eesti ühiskond kujunes kristluse rüpes ja just balti erikord soodustas eesti rahva ja keele püsimist. Piibel eesti kirjanduskultuuris on koodtekst, Ariadne lõng, mis seob meid kristluse algkoduga ja mille abil suur osa elukogemusest kodeeritakse tähendamissõnasse. Piibli ainet, lugusid, selle motiive kasutataksegi kirjanduses koodina, piiblimotiivide abil kodeeritakse mingi sõnum topelttähenduslikult. Võidakse kirjeldada mõnda sündmust, tegelast kirjanduslikus kontekstis, piibli kontekst annab aga sellele täiendava võimenduse. Piibel astub kirjanduskultuuris esile kui suur metafoor. Piibli sakraalsus, mida ta kristluse metatekstina on,
A. Evans leidis knossose, hea haridusega üikooli arheoloog. Leidis euroopa vanima pealinna. Knossost on tabanud ränk maavärin ja seetõttu on see kokku kukkunud. suurim teadaolev loss ja seal on kasutatud sambaid, osaliselt kolme- osaliselt kahekorruseline. ehitatud mäe nõlvale, suurim teadaolev loss, mis näitab nende jõukust. Loss ehitati labürindina minotaurosele. Theseus, ta pääses sealt tänu lõngakerale mille andis talle printsess Ariadne. Nad ei abiellunud. Theseus hülgab tema ja jätab saarele nälgima. Dionysos armub printsessi ja nad abielluvad. Knossose lossil puuduvad igasugused kaitsemüürid, lisaks see, et loss on ehitatud tohutu suure ja korrapäratu põhiplaaniga. Ei kardetud välis sissetungijaid kuna neil oli tugev laevastik. saare põhjarannikul? asus Phaistos. Hagia triada??? Teise aastatuhande keskpaigas tabab saart maavärin mis on ülitugev. see tuleneb teera saarel pursanud vulkaanist
Rooma. Hakati kopeerima Kreeka kunsti. Koopiate varal võib tundma õppida Kreeka õitseaja kunsti. Kahjuks pole koopiad alati täpsed, vaid muudetud ja moonutatud. Ka on nad läbi viidud pealiskaudselt, käsitöölikult. Pasiteles – Jupiteri kuju Marsi väljakul, pole säilinud. Menelaos – grupp Ema ja poeg, hoolikalt teostatud, kuid kuiv ja igav. Tundmatu kunstniku töö on Magav Ariadne. Üldiselt valitses Rooma plastikas jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed. Erandid: portreekunst ja ajalooline reljeef. Portreekunstis säilinud palju tolleaegsete kuulsuste, kuid ka tavainimeste päid ja topeltbüste (Cicero, Pompeius jne). Rooma keisririigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma ehituskunsti õitseajaks on keiser Augustuse aeg (a. 31eKr-14pKr).
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
le Goff kirjutas, et lindpriid elavad metsas, kuid Ariosto ,,Raevunud Orlandos" sõidavad rüütlid meelega metsa, kuna see on täis metsikust ja salapära. Aeg muutus hinnaliseks, 13. saj hakkasid Firenzes aega mõõtma mehaanilised kellad. See kaotas oma ideaalsuse. Aja kadumise teema oli ülitähtis, ,,carpe diem" oli nt 15. saj Itaalia roosiluule sümboolikas roosid närbuvad, aeg tuleb seega kiiresti ära kasutada. Nt Lorenco de Medici ballaad ,,Bacchose ja Ariadne triumf". Inimese muutumine ajas ja ruumis tähendas teotahtelisust humanistid rõhutasid inimese tahet, mitte teadmist. Taheti maailma muuta, linnas midagi ära teha. Seoses uue inimesekontseptsiooniga inimene on tehtud jumala näo järgi, ta on vaba valima, dünaamiline, asub keskmises sfääris ning võib teaduse abil maailma valitseda tekkis ka naudingu idee. Epikuurlaste jaoks oli nauding vaimses tegevuses, kuid nüüd tundus, et jumal
MENTOR AS INVENTOR S o m e t i m e s the M e n t o r functions as a scientist or inventor, whose gifts are his devices, designs, or inventions. T h e great inventor of classical myth is Daedalus, who designed the Labyrinth and other wonders for the rulers of Crete. As the master artisan of the T h e s e u s and the M i n o t a u r story, he had a hand in creating the monster M i n o t a u r and designed the Labyrinth as a cage for it. As a Mentor, Daedalus gave Ariadne the ball of thread that allowed Theseus to get in and out of the Labyrinth alive. Imprisoned in his own maze as punishment for helping Theseus, Daedalus also invented the famous wax-and-feather w i n g s that allowed h i m and his son Icarus to escape. As a M e n t o r to Icarus, he advised his son not to fly too close to the sun. Icarus, who h a d grown u p in the pitch dark of the Labyrinth, was irresistibly attracted to the sun, ignored his father's advice, and fell to his death
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
härra Bourboni kardinal.» See ei tähendanud, nagu oleks Pierre Gringoire härra kardinali kartnud või põlanud. Tal polnud selleks nõrkust ega upsakust. Ta oli ehtne eklektik, nagu nüüd öeldakse, kuuludes nende kõrgete, tugevate, mõõdukate ja rahulike vaimude hulka, kes oskavad alati keskteed käia, stare in dimidio rerum, kes on arukad ja pooldavad liberaalset filosoofiat ning kes seejuures arvestavad ka kardinale. See on väärt ja surematu tõug filosoofe, kellele tarkus, see uus Ariadne, näib lõngakera * kätte andnud olevat, mille lahtihargneva lõnga järel nad maailma algusest peale liiguvad läbi inimlike nähtuste labürindi. Neid leiab igal ajastul ja alati samasugustena, see on, alati vastavatena oma ajale. Jättes kõrvale meie Pierre Gringoire'i, kes neid võiks väga hästi esindada viieteistkümnendal sajandil, kui meil õnnestuks teda nõnda kirjeldada, nagu ta seda väärib, peame ütlema, et just nende vaimu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
