kontrolli tegevuste üle, mis on seotud avalike üle. arhivaalidega ja asjaajamise vastavuse seadustele, Täidab Põhiseaduse § 44 nõude igaühel on õigus saada arhiivieeskirjadele jt asjaajamist reguleerivatele üldiseks kasutamiseks levitavat informatsiooni. õigusaktidele. Seadus sätestab juhtide vastutuse arhivaalide säilimise ja § 5. Teabevaldajaks on: nõuetekohaselt korraldatud hävitamise eest. 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 2) avalik-õiguslik juriidiline isik; Arhiivieeskiri - ArhS rakendusakt 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik
protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. Protokoll vormistatakse (trükitakse ja allkirjastatakse) üldjuhul 3 päeva jooksul ühes eksemplaris. AKT 1. Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti. 2. Akt vormistatakse üldplangile ning eksemplaride arv sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust. 3. Akte vormistatakse asjaajamise üleandmisel töösuhte lõppemisel, arhivaalide hävitamisel, dokumentide üleandmisel-vastuvõtmisel, laoseisu tuvastamisel, arhivaalide olemi tuvastamisel. 4. Akt koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt. Komisjoni moodustab ettevõtte juht käskkirjaga. 5. Komisjoni koosseisu kuuluvad töötajad, kes oma kvalifikatsiooni poolest on võimelised orienteeruma küsimuses, mida uuritakse. Komisjoni liikmeid on paaritu arv ning töö eest vastutab komisjoni esimees. 6. Akti vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. 7
asutuste dokumendi ja arhiivihalduse eest vastutavad töötajad ja infotehnoloogid. Traditsiooniline ja digitaalne arhiveerimine Digitaaldokumentide ning nende kirjelduste arhiveerimine ja nende kirjelduste arhiveerimine ja üleandmine ei erine põhimõtteliselt tavapärasest arhiveerimisprotseduurist. Sarnaselt senise praktikaga on vajalik samasuguse nimistu, arhiivikirjelduse ja muu dokumentatsiooni moodustamine, arhivaalide korrastamine, nende viimine kooskõlla pikaajalise säilitamise vajadustega ning edastamine asutuse või avalikku arhiivi. Erinevaid on vaid selleks, kasutatavad vahendid. Metaandmed asutuse dokuendihaldussüsteemisüsteemis Dokumentide ja liigitusüksuste identifiseerimiseks. Dokumendi elukäigu kontrollimiseks. Nende rakendamine asutuses EDHSis võimaldab oluliselt tõhustada asutuse asjaajamist. Dokumendihalduse metaandmete
Dokumendihaldus Asjaajamise tähtsus: Tõendusmaterjal, mis selgitab toimunud tegevusi Oluline info säilitatakse Info kättesaadavus Info kasutatavus Asjaajamise eesmärk: Jäädvustada tõene informatsioon Jäädvustada piisav info nii praeguste kui ka tulevikuvajaduste tarbeks Tagada, et info säilitataks nii kaua kuni seda vajatakse Tagada, et info oleks hõlpsasti leitav, selleks luuakse süsteem Eesmärk saavutatakse organisatsiooni dokumendisüstemi abil. Alatised dokumendid: asutusdokumendid; üldjuhtimist puudutavad dokumendid. Asjaajamine peab tagama: Asutuse ülesannete täitmise ja otsuste vastuvõtmise täpse ja küllaldase dokumenteerimise Nõetekohase dokumentide vormistamise Dokumentide kiire ringluse Dokumentide lihtsa ja kiire leidmise ning juurdepääsu neile Dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise Dokumentide...
3.1. Posti vastuvõtmine, esmane läbivaatamine ja täitmisele suunamine 3.2. Kontroll dokumendi täitmise üle ja dokumendi lahendatuks lugemine 3.3. puudub 3.4. Dokumentide väljasaatmine 4. Dokumentide haldamine 4.1. Dokumentide registreerimine ja hõlmamine 4.2. Dokumentide liigitamine ja dokumentide loetelu koostamine 4.3. Asjaajamisest väljunud dokumentide arvestus ja hoid 4.4. puudub 4.5. Arhivaalide hävitamine Küsimustele vastamine: 1. Kõik õigusaktid, mis võeti aluseks on kehtivad, kuid on toimunud mõned muudatused pärast aastast 2012. Määrused nr 80 ja 308 kehtivad, määrust nr 131 pole leida, ilmselt see enam ei kehti. Standart EVS 8821:2006 om kehtetu. Uus version on EVS 8821:2013. 2. Kunda Ühisgümnaasium on järgitud: 1.AÜA nõuded Näided: "Dokumendi tekst/sisu peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja Võimalikult lühike
Loomine dokumendi kavandi koostamine, dokumendifaili salvestamine, dokumendi allkirjastamine, jt Saamine dokumendi tervikluse kontroll, dokumendi konventeerimine sobivasse vormingusse, jt Registeerimine liigitusüksuse valimine, liigitusüksuse avamine ja säilitustähtaja omistamine, juurdepääsupiirangu seadmine, jt Hoidmine ja kasutamine arhivaalide loetelu pidamine, säilivuse kontroll, kasutamise järgimine, jt Eraldamine säilitamise ajakava järgimine, eraldamisele kuuluvate dokumentide määramine, dokumentide eraldamine teise süsteemi ülekandmiseks, jne Hävitamine hävitamisakti kava koostamine, hävitamisakti kava kooskõlastamine, hävitamisakti vormistamine, dokumentide hävitamine Üleandmine
Fr. Parroti portree, kaks teost ülikooli peahoonest, duell, õppetöö ülikoolis ja Tartu Ülikooli Raamatukogu. Otsing: Tartu Ülikool Täpsusta millist infot otsid: Galeriid Saaga - http://www.ra.ee/dgs/explorer.php?web=saaga 11. Millise andmebaasiga on tegemist, millist infot on võimalik leida? Tegemist on veebikeskkonnaga, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega. 12. Tutvuge iseseisvalt andmebaasiga põhjalikumalt. Kas ja mida huvitavat leidsite enda jaoks antud andmebaasist? Proovisin mitme erineva viisiga endale huvipakkuvaid asju lähemalt uurida. Kõigil kordadel nõudis sisselogimist. Saaga: Kollektsioonid: Üleskutsete ja lendlehtede kollektsioon: Illustreeritud üleskutse noortele viisakuse asjus Saaga: Kooliajaloo allikad: Õpetatud Eesti Selts: Kirjavahetus. Toimikud: Kooliõpetajate aruanded maakooliolude kohta
arengustsenaariume ohuolukorras. Võimalikud ohud ja ohuallikad tuvastatakse visuaalsel vaatlusel ja loogilise analüüsi käigus. 2. Ennetusmeetmete rakendamine Võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. 3. Õnnetustele reageerimise protseduuride väljatöötamine Kavandatakse personali esmane ja vajadusel pikemaajalisem tegutsemine igas erinevas hädaolukorras inimeste ja arhivaalide päästmiseks ning õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Määratletakse iga töötaja kohustused ja vastutus ohusituatsioonis 4. Ohuplaani koostamine Ohuplaani struktuur ning sisu sõltub rmtk (hoone) vajadustest ja eripärast. Ohtude ennetusmeetmed · Hoonekonstruktsioonide kontroll, nõrkade kohtade väljaselgitamine · Kasutusel võimalikult vähesüttivad materjalid · Tuleohutuse tagamine · Evakuatsiooniteede tagamine · Hoonesiseste infrastruktuuride kontroll ja
12. Mida kujutab endast dokumendi elukäigu kontseptsioon? Loomine dokumendi kavandi koostamine, dokumendifaili salvestamine, dokumendi allkirjastamine, jt Saamine dokumendi tervikluse kontroll, dokumendi konventeerimine sobivasse vormingusse, jt Registreerimine liigitusüksuse valimine, liigitusüksuse avamine ja säilitustähtaja omistamine, juurdepääsupiirangu seadmine, jt Hoidmine ja kasutamine arhivaalide loetelu pidamine, säilivuse kontroll, kasutamise järgimine, jt Eraldamine säilitamise ajakava järgimine, eraldamisele kuuluvate dokumentide määramine, dokumentide eraldamine teise süsteemi ülekandmiseks, jne Hävitamine hävitamisakti kava koostamine, hävitamisakti kava kooskõlastamine, hävitamisakti vormistamine, dokumentide hävitamine Üleandmine arhiiviskeemi koostamine ja kooskõlastamine, arhiivinimistu koostamine ja
mõistmiset. 5) Asjaajamist reglementeerivad riiklikud normdokumendid(eesmärk, kasutusala) (seadused, määrused) Dokumentide tähtsuse tõttu reguleeritakse nende haldamist riiklike normdokumentidega(seadused, Vabariigi Valitsuse määrused ja standaridid); Riigikantselei juhendmaterjalidega; Rahvusarhiivi juhistega. Seadused: Arhiiviseadus(1998) loob Eesti arhiivisüsteemi, reglueerib arhivaalide kogumist, hindamist, arhiveerimist, säilitamist ning nendele juurdepääsu korraldamist, märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seadus(2004) selgitab isiku vastuvõtmise ja vastamisest keeldumise ning loobumise korda, avaliku teabe seadus(2000) riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud anmda kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on
vormilt. 4. Dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. 5. Digitaalne dokumendihaldus peab tagama, et dokumendi olulised omadused (autentsus, usaldusväärsus, terviklus) oleksid kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. 6. Dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine Dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine Arhivaalide hoidmine asutuses ja avalikku või eraarhiivi üleandmiseks ettevalmistamine Dokumentide tähtaegse täitmise kontrolli korralda 7. teabekandja sisu faktid, millest dokument räägib vorm viis, kuidas sisu on esitatud füüsiline vorm dokumendi välised tunnused intellektuaalne sisu väljendamise viis ( tekst, pilt, diagramm, jms. ) isikud võivad olla nii juriidilised kui füüsilised. Iga dokument nõuab kolme isiku
tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Arhivaal Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Asjaajamise korraldamine Asutuse sisemist töökorraldust reguleerivates dokumentides määratakse asjaajamistoiminguid korraldavad (vastutavad) struktuuriüksused ja ametnikud: Asjaajamise korraldamine (sh. asjaajamiskorra, dokumentide loetelu koostamine) Dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine Dokumentide avalikustamine ja neile juurdepääsu tagamine (sh.teabenõuete täitmine)
26 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 135 27 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 142-145 Suur hulk Eestile tähtsaid dokumente ja arhivaale on ka hävinud või hävitatud, evakueerimisega kaduma läinud laiali tassitud sõdade ja revolutsioonide käigus ning seoses sagedaste võimuvahetustega. Arhiivid pole üksnes dokumentide hoidlad, vaid ka publitseerimise ja teadustöö keskused, kus töötab järjest enam kõrge akadeemilise kvalifikatsiooniga inimesi.28 Arhiivide kirjeldamine ja arhivaalide kasutuspiirangud Arhiiv korrastusüksusena on arhiivimoodustaja tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Arhiiv koosneb üldjuhul ühe arhiivimoodustaja arhivaalidest. Arhiivikirjeldamise aluseks on Rahvusvahelise Arhiivinõukogu (International Council on Archives) poolt heakskiidetud üldine rahvusvaheline arhiivikirjeldusstandard ISAD(G): General International Standard Archival Description.29
riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve teostamise korra. Isikuandmete kaitse seadus- eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Seadus sätestab: 1) isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; 2) isikuandmete töötlemise riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve korra; 3) vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Arhiiviseadus- seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse alused. Haldusmenetluse seadus- on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korral loomise teel.
ASJAAJAMINE Dokumendihalduse korraldamine Asjaajamise eesmärk - Asjaajamise eesmärk on tagada ettevõtte efektiivne toimimine, sealhulgas tegevuse dokumenteerimine, dokumentide korrektne vormistamine , dokumendiringlus, dokumentide tähtaegne täitmine, dokumentidele juurdepääs, dokumentide ja nende tõestusväärtuste säilitamine ning arhivaalide korrastamine. Dokumendi element - EVS 882-1:2006 Kirjal on järgmised elemendid (esitatakse tähestikulises järjestuses): 1. Aadress 2. Adressaat 3. Allkiri 4. Allkirjastaja 5. Autor 6. Kasutusmärge 7. Kontaktandmed 8. Koostaja 9. Kuupäev 10. Lisaadressaat 11. Lisamärge 12. Logo 13. Pealkiri 14. Seosviit 15. Tekst 16. Viit Kirja esitlusvormil on järgmised väljad · Kirjapeaväli · Adressaadiväli
teenistuses olev institutsioon, mis on reeglina külastajatele avatud (ehkki teatud erialamuuseumide puhul võib külastajate ring olla piiratud). Muuseumil lasub tähtis kohustus arendada 2 haridustegevust ja haarata kaasa laia üldsust kõigist ühiskonna, paikkonna või grupi kihtidest. • Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid edendavad arhivaalide võimalikult laia kasutamist ja tagavad kõikide kasutajate erapooletu teenindamise. Arhivaarid väldivad liigseid arhivaalidele juurdepääsu ja nende kasutamise piiranguid, kuid võivad üleandmistingimustest tulenevalt soovitada või rakendada selgelt sätestatud piiratud kestvusega piiranguid. • Eesti ajakirjanduseetika koodeks: Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta
looja tegevuse, asjaajamistoimingute, metaandmete ning teiste dokumentidega. Kõik dokumendid, mida saab iseloomustada nende tunnuste abil, on digitaaldokumendid. 43. Milleks on UAM? UAMi eesmärk on lihtsustada tarkvaralise vahendina dokumentide ja nende kirjelduste hõlmamist asutuse elektroonilisest dokumendihaldussüsteemist (EDHS), nende viimist nõuetele vastavale kujule ning arhiiviväärtusega arhivaalide edastamist avaliku arhiivi. 44. Mida tähendab hübriiddokument? Dokumendis, mis on ühel vormingus, sisaldab andmeid teises vormingus. 45. Millised dokumendi liigid saavad olla hübriidsed? mis on allkirjastatud kahe poolselt. Keegi allkirjastab digitaalselt, teine paberkandjal, tekib kaks eksemplaari. leping, protokoll, akt, otsus,
Too kirjastas algusest peale Hupeli teoseid ja varustas teda ning lugemisseltsi raamatutega. Teaduslik tegevus pastoriameti kõrval Oma uurimustöö ja teostega püüdis Hupel lastetut abielu mõnevõrra kompenseerida. Kõigile varasematele teostele on omane huvi seksuaalse või seksuaaleetilise temaatika vastu. Ta tundis huvi balti temaatika vastu. Uuris Liivi-ja Eestimaad ning Venemaad. Andis välja ajakirja. Tal oli mündi-, naturaalide ja arhivaalide kogu ning õpetlaste vaselõigete kollektsioon. 1787. aastal sai ta Peterburi Vaba Majandusliku Ühingu liikmeks. 1792. aastal nimetas Liivimaa Üldkasulik Ökonoomiline Sotsieete ta auliikmeks. 1815. aastal sai temast Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi liige. 1803. aastal andis Tartu ülikool Hupelile audoktori tiitli filosoofiateaduskonnas ja 1818. Aaastal teoloogia audoktori diploma. Viimased aastad Põltsamaal Hupeli nägemine oli kehv ja kannastas ta ka valudes alakehas. 1796
(Puss 2006). Genealoogia pakub eluloolisi andmeid, aitab selgitada varanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi suhteid (ENE 3:131). Genealoogia on universaalne uurimisteema, millega on tegeldud ja tegeldakse kogu maailmas (Puss 2006). See on ühtlasi amatöörajaloo kõige massilisemalt viljeldud ala kõigis maailma arhiivides tegutsevatest uurijatest kummarduvad umbes kolm neljandikku just suguvõsa ajalugu kajastavate arhivaalide kohale (Must 2000:11). 1.2 Genealoogia ajalugu ja areng Oma päritolu ja esivanemate vastu hakati huvi tundma juba neil kaugetel aegadel, kui tekkis arusaamine veresugulusest. Nendesse aegadesse ulatuvad ka suguluse mäletamise ja eellaste arvestamise alged. Aastatuhandete jooksul täiustusid järgluse jäädvustamise viisid, suulised mälestused asendusid kirjalike ülestähendustega, teadmiste lünki hakati täitma vanadest ürikutest
Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb t...
seade töötab mingi aja vältel); garanteeritakse, et makstakse kinni arve (bussifirmad tahavad garantiikirja, et makstakse peale sõitu või isegi siis kui ei sõideta). Garantiikirjal seadusandlikku võimu ei ole, on lubadus; sellel on psühholoogiline mõju. 1. Adressaat 2. Dokumendi liigi nimetus pealkirjaks 3. Sisu 4. Allkiri 5. Koostaja 6. Ametinimetus Teatis Teatis on arhivaalide põhjal antav kirjalik dokument. Nt makseteatis, tulumaksuteatis jm · Vormistatakse kirjaplangile · puuduvad pealkiri (on dokumendi liigi nimetus), pöördumine ja lõputervitus · Tekst pannakse kirja nagu see arhiivis või registris kirjas on · Antakse andmed isiku kohta: nimi, isikukood, sünniaeg · Viidatakse kirja aluseks olnud arhivaalidele · Märgitakse, kellele teatis on antud esitamiseks Tõend
ministri määrused ja käskkirjad; kohaliku omavalitsuse määrused; eesti ja rahvusvahelised standardid (näiteks, EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas); soovituslikud juhised, eeskirjad, näidised ja teised nn hea tava dokumendid. Peale normatiivakte on olemas ka asutuse sisedokumendid, millest tema peab lähtuma oma asjaajamise ja arhiivitöö tegemisel: dokumentide loetelust; asjaajamiskorrast; arhivaalide loetelust; arhiivi ohuplaanist. 8 Lidia Feklistova 3.2 Dokumentide loetelu Dokumentide loetelu on vahend asutuse tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks. Dokumentide loetelu on
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse.
Peanavigeerimine Sekundaarne navigeerimine 1. Arhiiv Ajalugu Asutamine 99 Kogud Hoone Tegevus Uurimistegevus Arhivaalide kogumine Uuendused Väljaanded Õppetegevus Lahtiolekuajad Meist Struktuur Töötajad 2. Meie arhivaalid Arhivaalide ajalugu Osakonnad
erisuguse tundlikkusega. Seega on väga raske leida ühest vastust küsimusele, millised peaksid olema sobivad keskkonnatinguimused raamatukogudes, arhiivides, muuseumides ja muudes teabeasutustes. Hoiureziimi parameetrid on fikseeritud mitmesugustes standardites, eeskirjades, juhendites, soovitustes ja tehnilises kirjanduses. Enamikul juhtudel nähakse nendes ette temparatuur ja õhuniiskus, osades lisanduvad ka õhu kvaliteedi ja valgustuse nõuded. Eestis on seadusandlikult fikseeritud ainult arhivaalide hoiutingimused. 11) ratsionaalsete hoiutingimuste põhimõtted Ratsionaalsetest hoiutingimustest tuleks lähtuda säilikutele sobivate keskkonnatingimuste kehtestamisel. Ratsionaalne hoiureziim arvestab olemasolevaid tingimusi ja hindab keskkonnatingimuste mõju säilikute elueale. Arvestamist väärivad tingimused on järgmised: · lokaalsed kliimatingimused (aastaajalised ja päevased kõikumised) · hoone ehituslikud aspektid ehitise tüüp; millisel määral mõjutab taring
sariväljaandes Onomastica Uralica. Koostatud on andmebaas XIX sajandil eestlastele pandud perekonnanimede ning eestistatud perekonnanimede kohta (vt Must 2000). Viimasel ajal on hoogustunud isikunimede uurimine ülikoolide juures, kaitstud on mitmeid lõpu- ja magistritöid (nende loend leidub mainitud Interneti-aadressil). Paremini uuritud on perekonnanimede ajalugu XIX sajandil ja Eesti Vabariigi ajal. Vanema ajaloo uurimist on takistanud allikate vähesus ja uurimise komplitseeritus vanade arhivaalide puhul. Nimistu nüüdisaegse koostise uurimise puhul on oluliseks takistuseks rahvastikuregistri nimeandmete kättesaamatus (või kättesaadavus suure raha eest) uurijatele. Nii ei teata praegu eesti- ja võõrkeelsete perekonnanimede suhet, nimede struktuuri, nimede jaotuvust rahvuseti jm uurijatele ning nime- korraldajatele olulisi andmeid. Loodetavasti saab loodav isikunimekomisjon ligipääsu nendele andmetele. Nii võib ütelda, et eeldused isikunimede korraldamiseks on soodsad. Valminud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
