Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri „isaks“ nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas.
Tänapäeval on torni tipp 123m kõrgune. 14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tüübilt on see kodakirik. Säilinud on kõik v.a torni esialgne kuju. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud oma esialgse kuju Kloostrite näited: Saha kabel, Püha Miikaeli klooster, Püha Katariina klooster, Püha Birgitta ehk Pirita klooster Tartu keskaegsest sakraal arhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13.-16. Sajandi vahel. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17.saj ja 19.saj ehitati varemetesse ülikooli raamatukogu. Tartu kõige vääruslikum ehitis oli Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas
Üllatav on siinjuhul aga Melnikovi maja ehitusloa saamine, kuna hoone disain oli täiesti tavatu ajastus, kus ühetaolisus ja samasus tundus ainuõige lahendus. Arhitekti enda maja projekti ehitus sai võimalikuks vaid sellele, et ta taotles seda projekti riigi silmis kui ''tööliste hoone prototüüp''. Melnikovi maja on klassikaline 1920ndate Vene avant-garde stiili elamu ning hoone paikneb Moskvas. Melnikovi maja esteetika erineb suuresti traditsioonilisest Nõukogude Liidu aja elamu arhitektuurist. Melnikov ekspressionistlik lähenemine disainile oli just see, mille tõttu ta oma lühikese karjääri jooksul arhitektina tunnustust sai. Suurem osa tema projekte ehitati 1923.aasta kuni 1933.aasta vahemikul, millest tema enda elamu on vaieldamatult üks parimaid ja innovatiivsemaid projekte. (Melnikovi maja ja selle vaated paberil) Kontseptsioon arenes välja tema Zuev tööliste hoone (Zuev Workers club) eskiisist. See sisaldab kaht
Paljud kreeka ehitus meistrid tulid bütsaandsist venemaale. Artvestasid kohalikku rahva kunsti Eriti just puu arhitektuuri. Nii tekkisgi venemaal oma pärane ehitus stiil mille kõige silma hakkavamaks välis tunnuseks sai sibul kupel . kiiveis püha Shoviia kirkikus panin vürst vladimer nurga kivi. Bütsandsi ja kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaisvamaid mälestisi vana vene kunstis. Kiievi lähisdel vladimiri linnas on Maarja kirik on parimaid näiteid vana vene arhitektuurist. Erakordne ehitus stiil arenes välja nogorodis. Sellest rikas kauba linnas valitsesid kainemad meeled. Sealsed pühakojad tehti lihtsamalt ei kasutatud uhkust . pühakoja lagedad seinad v2rviti lubjaga valgeks. Moodustab meeldiv kooskõla heledate myyrida ja kultsete sibul kuplite vahel . kivi arhitektuur levis peamiselt linnades maal jätkus aga endiselt puu ehitiste loomine. Kirikute yles ehitus on fantastiline . oskusr leida põnevaid võimalusi sibul kuplite paigutamiseks
puristliku keelekasutuse ja pragmaatilise progressiusu taandumist. Jencks näeb arhitektuurilises väljenduslaadis mitmeid sarnasusi keelesüsteemiga. Arhitektuuri võib niisis pidada teatud tüüpi sümbolite süsteemiks. Põhemõtteliselt on võimalik rääkida arhitektuurilistest sõnadest, süntaksist ning tähendudtest. Inimesed iseloomustavad hooned tihti teiste sõnade või asjade kaudu. Nad räägivad arhitektuurist metafoorselt: üht maja hakatakse kutsuma kingakarbiks, teist hoonet nähakse kärjena jne. Metafoori tõlgendamine sõltub juba arhitekti ja vaataja kogemusest ning mingist harjumuslikust tõlgenduskoodist. Võtkem näiteks arhitektuuri ,,sõnad": uksed, sambad, katused jne. Aja jooksul ehitise osad muutuvad, nende funktsioon ja tähendus teiseneb ning tavakeelest eristab neid ,,sõnu" suurem tähendusmaht ja paindlikkus
........8 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................. 9 LISA 1 ...................................................................................................................................9 Vastseliina piiskopilinnus 3 SISSEJUHATUS Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis. Enamus on säilinud vaid varemetena, kuid siiski annavad nad aimu selle ajastu arhitektuurist. Üks omanäolisemaid oli oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest Vastseliina linnus, mis oli ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal. Vastseliina piiskoplinnus rajati Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt 14. sajandil. Tänu ümberehitustele ja laiendustele kujunes see võimsaks piirilinnuseks. Tänapäeval on linnuse varemed kaunis vaatamisväärsus, kus korraldatakse keskaegseid üritusi LINNUSE AJALUGU
7. Millest lähtuti uue stiili ornamentika loomisel? Milline linn, milline koolkond on sellega oluliselt seotud? Ornamentika loomisel lähtuti orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Sellega on seotud Glasgow' koolkond Šotimaalt. 8. Millistes Euroopa linnades võib leida parimaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Riias, Pariisis, Barcelonas, Berliinis Lk 1 9. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too mõni näide. Oma teoste ainestiku võttis ta Soome eeposest „Kalevala“. Näiteks tema teos „Lemminkäise ema“ 10. Kuidas väljendub rahvusromantism kunstis? Rahvusromantism väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajalugu,
Robert Venturi- arhitektuur peab andma aimu hoone funktsioonist, et iga suvaline inimene saaks aru, millega on tegemist. Duck- maja kui märk. Maja ja fassaad on kaks eri asja- maja võib olla lihtsalt kast, aga selle ees peab olema 2D fassaad dekoreeritud elementidega. Vanna Venturi House Philip Johnson- AT&T Building 8. dekonstruktivism arhitektuuris, esindajad, peamised ideed-teosed (3 näidet) Dekonstruktivism on arenenud postmoderlistlikust arhitektuurist 1980. aastatel. Dekonstruktivism (ing k deconstruction- laialilammutamine) on stiil, mis üritab vaadelda hooneid oma algsetes osades. Arhitektuuri põhiosad on laialilammutatud, lõhutud. Dekonstruktivistlikud hooned mõjuvad kui ilma visuaalse loogikata. Tundub nagu oleks need hooned kokku pandud abstraktsetest ja vastandlikest osadest, mis ei sobi kokku. Üks tuntumaid esindajaid on ameeriklane Frank Owen Gehry.
Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul, piiretena aga puidu asemel järjest enam tööstushoonetega seonduvat metalli. Põhjamaadel seevastu tuletati uudseid vorme rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast. Nii täitus näiteks Helsingi moodsate raskepäraste klompkivist sokliga ning ruumiplaneeringust tulenevate mitmepalgeliste avade ja asümmeetriliste fassaadidega korterelamutega. Ka Baltikumi keskuses, jõukas Riias ehitati toona palju. Eestissegi kerkis mitmeid suurepäraseid juugendehitisi, mille autorid olid enamasti kuulsad välismaalased. Selles referaadis tutvustan Soome moodsa arhitektuuri isaks nimetatud Eliel Saarineni ja tema projekte Tallinnas.
tarvidus eneseväljenduseks joonistuse abil. Nii loob ka kunstnik tihti teose just momendi väljendusvajaduse ajel (impressionistid!) Kunst võib anda oma vahenditega neid ümbritsevast elust ja maailmast üsna täpse pildi. Eriti, mis puudutab elu varasematel sajanditel. Kirjandusteoseid lugedes saame ettekujutuse kirjutatust mitmeid kordi värvikama kui ajaloolase jutustuse kaudu. Samuti annab ettekujutuse oma ajastu inimtüüpidest, nende välimustest, riietest, arhitektuurist kujutav kunst. Kunsti ülesanne aga ei ole siiski pelgalt teadmiste hankimine. Inimene rahuldub kunstiga oma elamuslikke, emotsionaalseid vajadusi. Igal inimesel on need vajadused erisugused. Ühel on tarve võimsate dramaatiliste elamuste järele, teisel melanhoolsete, kolmandal kergete ja rõõmsate järele. Kuidas siis väljenduks ,,kunsti" mõiste? Kunst on meid ümbritseva tegelikkuse peegeldumine kunstiliste kujundite, meeleliselt
tähelepanelikkus. Dirigent Arvo Volmeri kätte jooksid kõik jõujooned ja ta valitses orkestrit ning lava suveräänselt. ,,Aidat" lavale tuues kerkib küsimus kui palju näidata eksootilist Egiptust -- või seda hoopis vältida; kui palju keskenduda inimsuhetele või rõhutada poliitilist draamat. Mörcki lavastuses oli nii vaatemängulisust kui ka psühholoogilisi aktsente. Lavakujunduses (Göran Arfs) oli kasutatud motiive Egiptuse ajaloost, arhitektuurist ja kunstist -- võimsad sambad ja obeliskid, Ramses II hiigelnägu, samuti osaliste egiptusepäraseks stiliseeritud parukad ja kostüümid (kunstnik Ann-Mari Anttila). Suur koor ("Estonia" koor ja RAM pluss abijõud) oli oskuslikult jaotatud erineva suurusega gruppideks, koorirezii oli loogiline ja läbi mõeldud. Koor laulis kõlaühtselt ja viimistletud fraseerimisega, mis on akustikat ja koori suurust arvestades hea saavutus (koormeistrid Elmo Tiisvald ja Heli Jürgenson)
Ta nägi arhitektuuri tulevikku tööstuslikus ehitamises, olles veendunud, et raudbetoon on tulevikuarhitektuuri õige materjal, ja projekteeris maju karkassehitistena, seintest seespool toestik võimaldas vaba fassaadi kujundust, võttis kasutusele lintakna, klaasseina ja maja vaba plaani. Majas sees kasutas ta värvi üsna julgelt ja sisearhitektuuri elementidena olid olulisel kohal ruumi vormivad siserõdud, -trepid ja pandused. Le Corbusier kirjutas palju artikleid arhitektuurist ja temalt on pärit formuleering ,,maja kui masin", millega ta pidas silmas, et maja peaks töötama oma funktsioonilt sama hästi kui masin. Tema kuulsaim villa oli Villa Savoye (1929- 1931 Poissy`s), mis valmis koostööd nõo Pierre Jeanneret`ga. Le Corbusier disainis ka mööblit, kuna uue arhitektuurikeelega majade jaoks polnud vastavat sisustustoodangut, et saaks tervikut ja ajastu vaimule vastava tulemuse, pidi arhitekt selle ise looma
suurlinlane. Futurismiajastu kunstnikud ei hoidnud värvide pealt kokku. Pandi kokku värve, mille kõrvuti panemise peale polnud varem julgetud mõeldagi. Värvid olid väga erksad ning tähelepanupüüdvad. Tuntumad futuristid, kes tegelesid kunstiga, olid Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Antonio Sant' Elia, Carlo Carrà, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia nägemused tulevikulinnadest. Tema kavandites pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist, võidutseb inimese loodud tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Giacomo Ballat peetakse futurismi eestvedajaks kunstis ja tema töid tuuakse tihti futurismi näiteks. Ta sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist kolis Balla Rooma, kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898
klientide rahulolu, kulude vähendamine, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? - Andmeelement on väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon (information) andmed mis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. 3. Mis on IT arhitektuur? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. - Strateegilised süsteemid ( äri ja IT ühendamine);
kohaselt mosee sarnane nelja minaretiga mausoleum. Sisekujundajaks palgati Veneetsia kunstnik, Bordeaux' kullassepp valmistas hõbedast väravad ning 20 000 töölist ehitasid hoonet 22 aastat. 72 m kõrgune ehitis tundub ebamaine. Keskmine suur kuppel ning seitse väiksemat selle ümber peegeldavad naiselikku harmooniat, mida täiendavad hoonet ümbritsevad tiikide ja ojadega Pärsia aiad.Taj Mahal on silmapaistvaim näide 16. ja 17. sajandi indo-islamistlikust arhitektuurist. Aga kindlasti on Taj Mahalil rääkida nii armastusest joovastunutele kui selles pettunutele oma lugu tuletame meelde printsess Dianat, istumas kurvalt üksinda mausoleumi ees pingil ning mõtlmas omi mõtteid. Suurt Hiina müüri peetakse õigustatult üheks maailma suurimaks imeks, mida on väidetavalt näha isegi kosmosest. 3. sajandil e.Kr rõskete tuulte ning sõjakate ja barbaarsete hunnide rändhõimude
1262. Pärnu jõe suudme paremale kaldale tekkis Vana-Pärnu linn, vasakule kaldale Uus-Pärnu. Haapsalu. XIII said linnadeks Paide ja Viljandi. XIV kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür. Eesti esimene kivilinnus Otepääö 1224. aastal kastell-linnus. Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur. XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika. Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle. Ülestõusu algus. Jüripäev 23.aprillil, valiti ülestõusu alguseks
Uksed, aknad on nelinurksed või ümarkaarsed, valitseb horisontaalne ehitussuund, hooned ei pürginud enam kõrgustesse. Alumine korrus oli massiivsem, ülemised kergemad. Leo Battista Alberti 15. saj. Andekas, mitmekülgselt haritud, tema oskustest räägiti legende. Samas tema poolt loodud kunstiteoseid on vähe. Saabus Firensesse 1434 ja mängis sealses kunstielus suurt rolli. Koostas Euroopa esimese kunstiteooria. Kirjutas raamartud arhitektuurist, skulptuurist ja maalikunstist. " ilu on üksikute osade harmoonilise sobivus tervikuga, mille osad nad on". Lorenzo GHIBERTI (14/15 sajand) Võitis Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuste konkursi. Põhja poolsete uste jaoks kavandas 28 kullatud pronksist relieefi ja ida uste jaoks 10 Vana Testamendi teemalist relieefi. Nimetatakse paradiisiväravateks. DONATELLO (14/15 sajand) Kuulsaim renesansi skulptor
Imhotep. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidi tippu ja ühineb seal päikesejumalaga. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja ainsad antiikaja seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevani säilinud. Kõige suurem neist on vaarao Cheopsile püstitatud püramiid. Teine külg arhitektuurist tuleb esile templiehituses. Templid olid tugevamini liigendatud kui püramiidid. Templites toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel oli ainsana juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahvas võis olla peamiselt templi lahtises eesõues, kus asusid sammaskäigud, parem rahvas kogunes aga kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid ning
Silindervõlv, millega saab katta nelinurkset ruumi. Ümmarguse ruumi puhul kasutati kuplit. Näiteks Rooma Panteoni - kõikidele jumalatele pühendatud templi siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, is on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhidektidele. Selliste konstruktsioonide juures tekkisid suured tühjad pinnad seintel, võlvidel ja kuplitel. Nende liigendamiseks ja elustamiseks kasutati kreeka arhitektuurist tuntud detaile sambaid, poolsambaid, pilastreid jne, millel polnud aga enam olulist kandvat osa. Kreeklastelt üle võetud sammastest eelistasid roomlsed korintose stiili kui kõige toredamat. Kuna sambad olid vaid dekoratiivsed, siis hakati kasutama väga palju poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõheststud sammbast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Maltast üldiselt.....................................................4 2. Miks reisida Maltasse..........................................5 3. Arstiabi.................................................................7 4. Ajalugu.................................................................8 Kokkuvõte........................................................................9 Kasutatud materjalid........................................................10 SISSEJUHATUS Euroopas on mitmeid riike, kuhu reisida. Valisin Malta, kuna ta on omapärane oma väiksuse poolest ning temast on huvitav rohkem teada saada. Viimaste aastatega on turism Maltas laialt arenenud. Esimene peatükk räägib Malta asukohast ning kirjeldab üldiselt riiki. Teises peatükis on juttu Malta ilmast, soodsast ajast reisimiseks ja mida Maltas näha võ...
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...
· tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag. · etruskid kasutasid põletusmatust · valitses surnutekultus · hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud-kanoobid arhitektuur · ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ( u 6saj ekr ) mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias · said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist · tembleid ehitati puidust ja väga nõrgast kivimist tuffist · etruski templi alus oli väga kõrge, siseruum oli sammastega jaotatud kolmeks lööviks, toskaana sambad, katus oli kaunistatud ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Rooma kunst Asustamisest. · rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on
Ma armastan India õhtuid. Seda maagilist hetke, mil päike balansseerib maailma serval, videvik laskub ja kümned tuhanded riigiteenistujad kanduvad jalgrattajõel kodu poole mõtiskledes korraga nii Krishna kui elukalliduse üle. James Cameron, Kanada rezissöör Maailmas on kohti, mis külastusel poevad sulle südamesse ja ei lahku sealt enam kunagi. Minu jaoks on selline koht India. Kui ma Indiat esmakordselt külastasin, olin rabatud selle maa rikkusest, lopsakast ilust ja eksootilisest arhitektuurist, tema omadusest vallutada meeled värvide, lõhnade, maitsete ja helide puhta, kontsentreeritud intensiivsusega. Tundus, nagu oleksin kogu senise elu näinud maailma must-valgena, nüüd aga, vaadates tõtt Indiaga, kogesin kõike ümbritsevat värvide ergava pillerkaarina. Keith Bellows Ajakirja National Geographic Traveler peatoimetaja.
Tallinna Saksa Gümnaasium POSTMODERNISM Referaat Marge Pärtel 12b 2010 Postmodernism Postmodernism järgneb modernismile nii ajalises kui ka hoiakulise edenemise mõistes. Postmodernism on 1970.aastatel tekkinud kultuuritedentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filosoofias, filmis ja teatris. Kuid postmodernismi kõge selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1997.aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Selles väitis ta, et modernistlik arhitektuur on surnud ja pakkus isegi ,,surma" täpse aja- 15.juuli 1972 kell 15.32. Nimelt õhiti sel hetkel USA Saint Louisi linnas terve linnaosa, mis on muutunud asotsiaalide elupaigaks. Iroonia aga oli selles, et linn oli saanud 1951.aastal uue ja ü...
ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest. Etruskite templi rekonstruktsioon on võrreldes Kreeka peripteeriga: sammaste samm rohkem harali ning rohem on kasutatud dekoratsiooni ehk ornamenti. See saab ka hiljem Rooma arhitektuuri tunnuseks: tempel muutub ornamendi kesksemaks. Põhjus on ka paljusti ehitus
Vladimiris ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dimitri kirik Vladimiris ning Maarja kirik Nerli jõe ääres need on parimad näited vanavene arhitektuurist. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venema oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa räna tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see
17.12.2013 Vana-Kreeka arhitektuur Referaat Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Vana-Kreeka kunst on olnud erakordselt kõrgel tasemel ja mõjutanud paljuski tänapäeva kultuuri ja kunsti. Kui tahetakse leida harmoonilist ja täiusliku kunsti, on selleks ideaalseks eeskujuks Antiik-Kreeka kunst. Meie oma kodumaal, Eestis on ehtsateks näideteks mõisad, mida on raske ette kujutada ilma sammasteta, kuid mis pärinevad just Vana-Kreeka arhitektuurist. Teiseks heaks näiteks on spordiareenid, mille eelkäijateks saab lugeda Antiik- Kreeka teatreid. (kunstiabi.weebly.com) Kogu kreeka arhitektuuri väisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne ning ehituste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos metallklambrite abil. Seepärast koosneb tempelgi põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest osadest. (Remmel, 1989) Tõsiasi on ...
Hattulan Püha Risti kiriku- kaunid seina- ja laemaalid (Hattula Pyhän Ristin kirkko) Tuntuim keskaegne kirik Turu Toomkirik, tüüpiline telliskivigootika Keskaegne kirik oli ristkülikukujuline, põhjapool asus käärkamber, lõunapool relvakamber Lagi tavaliselt kaetud puust silindervõlviga, hiljem telliskivivõlv Hollola ja Porvoo kirikud Siseseinad, võlvid ja kantselei kaeti maalingutega Parimad näited ilmalikust arhitektuurist Turu ja Viiburi lossid- 13.saj ja Hamenlinna kindlus (romaani losstüüp) 13.-18.saj Arhitektuur: H Gesellius Thalbergi maja Helsingis (1897–1898) 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon kindlustusühingu "Pohjola" maja Helsingis (1899–1901) arstide maja Helsingis (1900–1901) arhitektide ateljee-elamu Hvitträsk (1901–1903) Soome Rahvusmuuseum Helsingis (1902–1910) Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas Vana-Lõuna tänaval (1905)
kõrval erinevad temaatilised majutuskohad unikaalsed, ajaloolised, keskkonnasäästlikud. Unikaalsete majutuskohtade kategooria hõlmab vaid tõeliselt unikaalseid ja ainulaadseid majutusasutusi. Mõni on ainulaadne maine või asukoha, mõni oma tegevuse või funktsioonide, mõni aga teeninduse, dekoori või võimaluste poolest. Paljud inimesed külastavad selliseid kohti vajaduseta seal ööbida. Nad on huvitatud nende kohtade õhkkonnast, elegantsist, arhitektuurist, sisekujundusest või inimeste tähelepanust. Ajaloost võib leida palju sündmusi ja ajajärke, mis inimestele huvi pakuvad. Loetud raamatud ja vaadatud filmid tekitavad sageli inimestes soovi ajas rännata, et ise kõike kogeda. Ajaloolised majutuskohad taastavad algupärase olustiku, kus pakutakse ajastuomaseid sööke ja jooke sobivate abivahenditega. Ideaalis peaks kõik pakutav toetama ühtset kontseptsiooni, et luua külastajatele terviklik ajarännu elamus.
Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta
Muinsuskaitseameti raamatukogu ülesandeks on toetada vajaliku teabe saamisel Muinsuskaitseameti töötajaid nende igapäevases töös ning kõiki inimesi, kes puutuvad kokku muinsuskaitsealaste küsimustega. Raamatukogu komplekteerimise peasuunad: kultuurimälestiste kaitse, arheoloogia, eesti arhitektuuri- ja kunstiajalugu, eesti ajalugu ja kodu-uurimine, üld- ja erialased teatmeteosed, sõnastikud, leksikonid. Eelpool nimetatule lisaks on meie kogus raamatuid erinevate riikide arhitektuurist, kunstist, ajaloost. Muinsuskaitseameti Raamatukogu elektronkataloog. Valla- või linnavalitsus võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelise halduslepingu kohaselt. Valla- ja linnavalitsus võivad muinsuskaitseseaduses ettenähtud muinsuskaitse korraldamise pädevuse anda vastavalt valla või linna ametiasutusele. Tallinnas korraldab halduslepingu
Renessansi all mõistame murrangulist liikumist vaimulikus kultuuri kõikidel aladel. Tekkis humanismi taassünd. Humanistlik haridus levis kõige pealt Itaalias, kus koos poistega said hariduse ka tüdrukud (vanaaegne kultuur/luule). * 15.saj. loobuti gooti kirjast, uueks kirjaks sai Karolingide minusklid (väike tähed) ja Rooma kapitaalkirja majusklid (suur tähed). 1. Raamat trükiti 15.saj. Mainzis. * Mall ja skulptuur arenesid arhitektuurist lahku. Tekkis tahvelmaal. Kunsti hakati seondama oma looja nimega (SIGNATUUR). *Renessansi arhitektuuri loodud hooneid kaunistavad sambad, pilastrid, lõvi pead, putod (armsad lapsed/inglid), kipsist lille ja puuvilja vanikud e. girlandid. 2. Moraal: Moraali üheks tähtsamaks probleemiks on eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Seda väljendab põhimõte ,,eesmärk pühitseb abinõu",
siduda. Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist. See andis hoogu arhitektuuripärandi hooldamisele ja muinsuskaitsele. Sama tüüpi postmodernismi levis ka kujutavas kunstis. Mitmed kunstnikud, eriti Itaalias, hakkasid maalima klassitsistlikke või selle lähedasi pilte. Postmodernismi tekke põhjused. Ilmselt oli üheks põhjuseks tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Lisaks kunstisisestele põhjustele tuleb arvestada aga ka laiemaid, ühiskondlikke põhjusi. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. Linnamaastikud olid täis ehitatud betoonist ja klaasist elamise ja töötamise ,,masinaid". Kuid pikkamööda väsiti sellisest keskkonda organiseerimise viivist ning tajuti universaalsusele ja
Kreeka arhitektuur-kreeklaste poolt ehitatud templeid(suurim saavutus) torkab silma inseneride ja arhitektide hea proportsioonitunne, kõik allub kindale ja loogilisele süsteemile.Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak,mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana.Mitmes kohas seisid jumalate, kuulsate sportlaste ja poliitikute kujud. Vanimad templijäänused pärinevad arhailsest ajast(6.saj.ekr), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu-nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast.Sellest hoonest arendati välja mitmed templitüübid.Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale.Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju,ning hoone ümber seisvaist sammastest.Sambad toetasid talastikku ja viilkatust.Suurima...
jäi ainsaks sisse- ja väljapääsuks pärast 13. sajandit. Lossi neli torni ehitati 13. sajandil, millest ainult loodetorn on jäänud selliseks, nagu ta tolajal ehitati. Craigievari Loss Craigievar loss on roosakas kindlus, mis asub Alfordi linnast kuus miili lõunas. Lossi peenelt vormitud tornid, antiiksed skulptuurid ja kõrged sambad, aitavad luua klassikalise muinasjutulise õhkkonna. See loss on suurepärane näide Soti originaalsest kuninglikust arhitektuurist. See suur seitsme korruseline loss valmis aastal 1626 Aberdeeni kaupmehe William Forbesi poolt, kelle vend oli Aberdeeni piiskop. Forbes ostis selle ehitusjärgus oleva lossi vaesunud Mortimeri perelt aastal 1610. Forbesi pere elas selles lossis ligi kolm pool sajandit, 1963 aastani, mil loss kingiti organisatsioonile "National Trust for Scotland". Sarnaselt läheduses asuvale Muchallsi lossile on ka Craigievari loss disainitud L-põhjalisena. Craigievar on tuntud
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. ...
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. ...
kunsti 3. Neodada üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950. aastate lõpus 1960. aastate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Kasutati ebatavalisi materjale ning tehnika, mida kasutati oli sageli enneolematu, avardusid kunsti piirid, avanesid võimalused loovuse avaldumiseks. 4. Kaasaegne arhitektuur on 20. sajandi arhitektuurist minimalistlikum ja jätab ruumimuutusteks rohkem võimalusi. Loobuti ornamendist ja kaunistustest, kuna arhitektuuri ja terbeesemete kavandamisel oli eesmärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Nõuti värvi, joone, pinna ja mahu kasutamise täpsust, vormide geomeetrilist selgust ja lihtsust ja erinevate materjalise omapära maksimaalset arvestamist. Eelistati lihtsaid risttahukakujulisi mahtusid, värvilisi detaile, kõiki uue
vana-venes võeti vastu ka bütsantsi õigeusk. Sofia peakirik Kiievis(9-lööviline ja 9 absiidi) ja Sofia kirik novgorodis- ehitati 19.sajandi alguses. 12.saj lõpul tõuseb esile Vladimir Suzdalimaa. Sealsed kirikud on kaunistatud, keskse kirikukupliga tsentraalehitised, küllaltki pisikesed. 14.saj. lõpul tõuseb ehituskunsti keskuseks Moskva, seal töötasid Itaalia meistrid, kuulsaim oli Aristotle Fioravanti-> uspenski katedraal. ARHITEKTUUR: kreml ehk akropol.kindlus keset linna. Arhitektuurist on säilinud linnakindlustused( moskva ja pihkva kreml) Al 15.saj on säilinud telgitaolise katusega kõrged puukirikud , eriti kizi saarel. SKULPTUURI ei viljeletud , akrdeti nende paganlikku kumamrdamist, nagu bütsantsiski . MAALIKUNST: tehti ikoone, kuulsaim on Vladimiri Jumalaema. Kunsti ilmuvad rahvuslikud mustad jõud. Hakkab bütsantsist erinema, sest tatarlased vallutavad venemaa. Ikoonid muutuvad vabamaks ja rahvalikumaks, kuid bütsantsis välja ujunenud skeem jääb säilima. 14.saj
valdab otsimootoreid võimeline haarama tervikut oskab hoida oma isikliku ja tööalase elu mõistlikus balansis võtab juhtimise enda peale oskab teisi nõusse rääkida efektiivne võrgustikus osaleja teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik head esinemisoskused oskus hinnata väärtust oma aja peremees ja oskab kasutada sõna “ei” omab baasteadmisi informatsiooni arhitektuurist tunneb tehnilist sõnavara valdab projektijuhtimist oskab ennast efektiivselt turundada on alati kaasaegne 21. Mis asutused on infoasutused? Infoasutusi defineeritakse üksustena, mis pakuvad informatsioonile baseeruvaid lahendusi lähtuvalt sihtgrupist. o Raamatukogu o Infokeskus (teabekeskus) o Arhiiv o Erinevad konkurentsiinfo keskused (nt teabeamet) o Asutuse sisevõrku haldavad osakonnad
Palazzo Vecchio Firenzes Milano toomkirik Orvieto toomkirik 2.3.3 Hispaania Burgose katedraal Sevilla katedraal Segovia katedraal 2.4 Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 2.5 Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaži viljelemist. Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Boninsegna jt mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti. 2.6 Gootika Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule
1940. aastal alustati sotsialistlikke ümber korraldustega, mis NSV Liit endaga kaasa tõi. Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja mad...
Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. VI vaatamisväärsused Põhilised Saksamaa vaatamisväärsused asuvad Berliinis. Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa ühinemisest (1871. a.) välja pealinnale väärikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis. Meieni on tollasest arhitektuurist säilinud näiteks Riigipäevahoone ja väga kuulsad Brandenburgi väravad. Huvitavaks vaatamisväärsuseks on Berliini kell, mis asub Europa-Centeri kõrval. Ta on umbes 5 meetrit kõrge ning näitab kellaaega punaste ja kollaste lampide abil. Kell töötab kvantdidaktika printsiipidel ning on esimene omataoline. Saksamaal on palju muuseume. Üks kuulsamaid on Dresdeni kunstigalerii. Saksamaal leidub rohkelt ajaloolisi ehitisi ja kohti. Hästi on säilinud vanad ülikoolid.
Veneziano), vahel on need ka juhuslikud (mitte sümboismi puhul), kuid igaljuhul on nende üle arutlemine ja maalide analüüsimine huvitav töö. Religioonist on aga väljakasvanud veel palju kunsti liike. Näiteks draama, inimtunnete ja suhete väljendus laval, kasvas arvatavasti välja müütide ja legendide esitamisest. Esimesed näidendid esitati jumal Dionysose auks. Kuid kui rääkida religiooni rollist kunstis, mis on kultuuri osa, siis ei saa rääkimata jätta ka arhitektuurist, mis on omaette kunsti liik. Peaaegu kõigil religioonidel on omad monumendid või pühapaigad, kus preestrid viivad läbi oma rituaale ja spirituaalseid toiminguid ning kus usklikud saavad palvetada ning oma jumalalt abi paluda. Sageli saabki piirkonnas valdvast religioonist aimu, kui vaadata tänavapilti. Igale religioonile on omased ehitised. Näiteks on budistliku arhitektuuri vanim ja levinum ehitusvorm stuupa (Buddha mälestusmärgid). Nii samuti on Islamil mosee koos minarettidega
suurepärastest insenerimõtetest ega kogu nende elu hõlmavast usuelust. Esimesel kohtumisel Cortési asteegi keisri Montezumaga kummardas Cortés keisri ees tervituseks ja Montezuma kinkis Cortèsile kulda, vääriskive, nefriiti ning sulgedega ehitud esemeid. Hiljem alistasid hispaanlased asteegid, ning nende templid lõhuti maha. Asteekide naabrid, maajad suutsid vastu pidada 1542. aastani, kuni hispaanlased Méridasse oma pealinna rajasid. Asteekide kultuur: Asteekide arhitektuurist ja üldse kunstist on väga vähe säilinud, kuna hispaanlased lammutasid kõik, mis neile teele ette jäi.Nende varajast leitlikust ja tarkus kajastub näitkes nende pealinna Tenochtitlani ehitus ning koguülejäänu ümbrus.Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks.Hispaanlaste arvates meenutas asteekide pealinn neile Veneetsiat.Asteekide impeeriumi oli arenenud selle aja jooksul
ja hiljem on lähenetud juugendile maade kaupa, et anda ulatuslikum ülevaade iga rahva panusest juugendisse. Lisaks käsitletud maadele levis juugend tegelikult palju laiemalt jõudes näiteks veel ka Türgisse, Tsiilisse, Tuneesiasse, Argentiinasse, Uruguaisse, Kuubasse ja Jaapanisse. Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline,
Percey Bysshe Shelley 1792-1822 Vabastatud Prometheus (värss-draama, kujunes inimlikkuse ideaalpildiks), John Keats 1795-1821 Ood kreeka urnile. 10. Mille poolest on Andrea Palladio tähtis antiikaja pärandiga seoses? Palladio uuris põhjalikult antiikarhitektuuri ja sealt pärinevad ka tema otsesed eeskujud. Ta uuris ja mõõdistas varemeid, interpreteeris klassikalise perioodi tähtsama teoreetiku Vitruviuse (elas 1. saj. e.m.a.) kümmet raamatut arhitektuurist. Viimaste ajendil kirjutas Palladio ("Neli raamatut arhitektuurist", 1570).Tema hooned on kaunistatud rohkete sammastega. Üle kõige valitseb sümmeetria ja harmoonia, millele on sageli ohvriks toodud ruumide otstarbekas paigutus. Palladio loomingul on olnud suur mõju kogu hilisemale arhitektuuri arengule, eriti klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks. Tema klassikalised hooned andsid renessansile humanistliku suuna, harmoonia ja sünteesi, mis
(Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas. (Mujal liigutakse juba renessansi põhimõtete järgi). Pessimistlik ja meeleheitlik alatoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõutakse naturalismini. Eelistatkse motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid (sageli kohtab lausa lagunenud laipade ja skelettide kujutisi). (ilmalik Naumburgi ,,Ekhard ja Uta") Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki
inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muudab kuju anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks, erinevalt antiigist on enam PJ individualiseeritud ja psühholoogiliselt rikkam. 2) 1430. pronksist elusuurune peaaegu „Taavet“, kes rikub reegleid, kuid võidab. Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega (nooruslik kehailu erinevalt keskajast). Selle kuju tellis üks Medicite –meeditši 3) Peale Firenze töötas ta ka Padovas ning püstitas Veneetsia
Läänemere piirkonnas. Hattula Pyhän Ristin kirkko Keskaegne kirik on ristküliku kujuline, kus põhjapool asus käärkamber ja lõunapool relvaruum. Tavaliselt oli lagi kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu Hattula, Hollola ja Pervoo kirikutes. Siseseinad, võlvid ja kantsel kaeti maalingutega. Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on Turu ja Viiburi lossid (13.sajand) ja Hämenlinna kindlus (romaani lossi tüüp) 13.-18.sajand Rootsi renessanss 16.sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
