Keskmise Hetiidi kuningriigi ajal mängis monumentaalkunst tunduvalt väiksemat rolli käsitöö ja keraamika kõrval, mis näivad jätkavat suunda, millega tegeleti varem (st. on peaaegu võimatu teha vahet Vana ja Keskmise Hetiidi riigi keraamika või savinõude vahel). Väljakaevamised Türgis Boghazköy külas, mille lähedal seisis Hattusa, vana hetiidi pealinn, on toonud päevavalgele mõningaid aspekte selle kindluse ehituses, kuid selge pilt hetiitide arhitektuurist pole siiani ilmnenud. Hetiidi impeeriumi ajal arenes arhitektuur jõudsamalt tänu poliitilisele stabiilsusele ja diplomaatiale naaberriikide suhtes. Templite ja paleede ehitus inspireeris tööle ka skulptoreid. Vabaltseisvad kujud olid endiselt tundmatud. Väikeste kunstitööde tähtsus kahanes, kuna monarhid keskendusid rohkem religioonile kui materiaalsetele küsimustele. Vaatamata Süro-Hetiidi perioodi üsnagi segasele ajaloole, on tollane kunst märksa kergemini järgitav
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. ARHITEKTUUR Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui ko...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. Tekiehitiste arvu ja paigutuse järgi liigitatakse laevu järgmiselt: Tekiehitis - see on peate...
Vana-Egiptuse ja Uue riigi arhitektuur Getter Kala Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ...
KINO SÕPRUS Siret Upan 11.klass ● Kino Sõprus asub Tallinna vanalinnas aadressil Vana-Posti 8. ● See on Tallinna vanim repertuaarikino. ● Tallinna ainus kahe saaliga + kohvikuga kino ehitati aastatel 1953-1955 märtsipommitamises hävinud hoonete asemele. ● Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ning August Volberg. ● Hoone on fassaadiga Suur-Karja tänava poole. ● Fassaadi lahenduses on ühendatud klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormid. ● Kõrvalfassaadidel on poolsambad, mida ühendab kaarestik. ● Kino Sõprus on kahekorruseline. ● Esimesel korrusel asus kassade vestibüül,mis oli ühendatud avara estraadisaali ja einelauaruumidega. ● Ruumid olid kujundatud sisemise sammastikuga ja rikkalikult ornameeritud. ● Teisel korrusel olid kaks 400 inimest mahutavat kinosaali. ● Kino algseks nimeks plaaniti kas Spartacus või Leningrad. ● 1...
20. sajandil. 19. sajandi lõpp ja järgmise algus tõi siia suure hilinemisega tööstusrevolutsiooni. Koos suurte tehastega tekkisid peamiselt Tallinna ja Tartu ümber laialdased primitiivsete tööliselamute kvartalid. Tõeline ruumiline ja arhitektuurne murrang toimus 90ndate alguses seoses taasiseseisvumisega. Eesti Kunstiakadeemias hakkas õpetama noor põlvkond edumeelseid tegevarhitekte Veljo Kaasiku juhtimisel. mõjutused Madalmaade kaasaegsest arhitektuurist 20. sajandi arhitektuur tõi kaasa arvukalt uusi hoonetüüpe lisandusid uued ehitusmaterjalid ehitustavad muutusid pöördeliselt käsitöönduslikust ehitamisest ehitusdetailide ja majade tööstusliku tootmiseni. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ning maa- asulate ilme teisenemises. 20. sajandi pärand on terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline. Sajandi alguses oli Eesti veel suuresti agraarühiskond
Architecture and cities in the future · The painting by Frank R. Paul · Cities made of steel, glass and plastic · Massive skyscrapers, roof-top aerodromes, wide pedestrian boulevards, metal roadways, urban space launch pads, noise regulations. · Cities must change radically to achieve long-term sustainability. · Energy, food and water sources, transportation systems and basic infrastructure, must all adapt to emerging pressures from climate change, dw...
Halliste Põhikool Arhitektuuri ajalugu. Vana Kreeka Referaat K oostaja: Elsa Vanker Halliste 2015 Sisukord: 1. Vana Kreeka lk.3 2. Ajajärgu põhiperioodid lk.4 3. Kreeka arhitektuur lk.5 4. Kasutatud kirjandus lk.6 2 Vana-Kreeka Vana-Kreeka ehk Hellas asus Balkani poolsaare lõunaosas, Egeuse mere saartel ning Väike-Aasia läänerannikul. Samuti asus ka kreeklaste poolt asustatud aladel Vahemere basseinis, Põhja-Aafrikas, Marmara ja Musta mere rannikul. Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris tehti enamasti jumalaid. Kokku oli 12 jumalat, kes elasid Olümpose mäel. 3 Ajajärgu põhiperioodid 1. Kreeta-mükeene ehk Egeuse kultuuri periood. See on Kreeka ajalo...
Gootika Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Eestis hakkas see levima alles aastal 1300. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks j...
VANIMAD KÕRGKULTUURID Tsivilisatsiooni mõiste (lad.k. civilis kodanikesse puutuv, kasulik) Tsivilisatsioon on inimühiskond koos vaimse ja ainelise kultuuriga. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt. antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Tsivilisatsiooni tekke eeldused: - Rahva olemasolu - Varanduslik kihistumine - Riikluse olemasolu (kindel territoorium, valitseja) - Kirja olemasolu - Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab loovalt kultuurilt üleminekut tarbijate elulaadile. Sumerite tähtsus Sumerid rajasid Eufrati ja Tigrise vahelisele alale (tänapäeva Iraak) Mesopotaamia tsivilisatsiooni umbes 3000 a. Tagasi, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanal...
Barokiajastu kunstikultuur Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist (nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne. Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövis...
Keskaeg Mihkel Pari 10 a Keskaja arhitektuur · Romaani stiil: · Gooti stiil: · ümarkaartega ukse- ja · teravkaartega ukse- ja aknaavad aknaavad ning võlvid. ning võlvid. · kaunitatud rohkete vitraazide ja · suhteliselt lihtsad ja väheste skulpturide või reljeefidega. kaunistustega. · hooned õhulisemad ja kõrgemad, · raskepärasus ja massiivsus, mis saavutati tugikaarte ja paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited...
Ungari Ma rie l Ka s t K2 1 2 Üldandmed Asub Kesk-Euroopas Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina,Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pealinn: Budapest Pindala: 93 000 km² Elanike arv: u 10 miljonit Kaart Religioon Katolikud on 39 % Luterlasi on 11,6 % Kalviniste on 1,8 % Muud religioonid 2,2 % Ateiste on 16,7 % Keel Räägitakse ungari keelt Soome-ugri keel Kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias ja Ukrainas. Esimesed üles tähendused ungari keeles juba 9. ja 10. sajandil Ungaris sai ungari keel ametlikuks 1844.aastal, enne seda oli ladina keel. a á b c cs d dz dzs e é f g gy h i í j k l ly m n ny o ó ö p q r s sz t ty u ú ü v w x y z zs. 18 käänet "Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum id...
Romaani kunst Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel pool kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõi...
Romaani kunst P2rast antiikmaailma kokkuvarisemast oli Euroopa kunst madalseisus. Alles 10 saj hakkas kujunema visuaalse kunstiliikides avalduv uus stiil, mida tuntakse romaanistiilina. Romaani kunst eksisteeris 12 sajandini. See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavalise...
Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese arstitedlikust raamatust. Homerose eepos oli tõukeks lähiajaloo sündmuste kirjapanemiseks 5.saj. eKr. ealnud Herodosele (“Historia”), keda ajaloo isaks kutsutakse. Kreekas kujunenud kirjandus ja teatrikunst on tänapäeva Euroopa alustala. Kreeka täiuslikuks peetava kunsti ja arhitektuuri poole on läbi sajandite e...
Prantsuse kunst 17.saj Prantsuse ehituskunst ° Fontainebleu maneristliku koolkonna mõju ° Kõrged ja järsud katused ° Francois Mansart ° Kõrge katuse all lisakorrus, tema järgi nimetati mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade ri...
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud k...
Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest...
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17.-18. sajandil Frauenkirche Dersdenis, Saksamaal Barokk-kirikute ülesehitus Arhitektuuris sai esmajärguliseks ülesandeks kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks muustus uuesti pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali. Jesuiitide ordu emakirik II Gesu (Jeesuse kirik) Roomas Barokk-kirikute ülesehitus Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid kupli allosas. Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa (kooriruumi), mis tõstis seda esile ja aitas siduda kogu kiriku ühtseks tervikuks. Vierzehnheiligeni palverännukirik Saksamaal Barokk-kiriku siseruum Suure tähtsuse omandas...
Kaarli kirik on neoromaanistiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolph von Bernhard. Kirik pühitseti sisse 1870. Seal asetseb eesti esimene monumentaalmaal > apsiidimaal "Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete...", mille autoriks on Johann Köler. Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegemist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. arhitektuurist ja kunstist Avar interjöör tuleb esile tänu selle erilisele katusekonstruktsioonile, mis võimaldas piilaritega liigendamata ruumi. Siseviimistlused võtsid kauem aega. Kirikus puudus ka altaripilt. J. Köler maalis fresko tasuta ning see võttis aega 10 päeva. > Valmis 23. juulil 1879. Maalil domineerivad sinine ja punane toon. > Eeskujuks oli Kopenhaageni Jumalaema kiriku Kristuse kuju. Aleksander Nevski katedraal
Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. 2) Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. Arhitektuur Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Arhitektuur moodustab omamoodi fooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Kaunite ja dekoratiivsete kunstide omavahelist sõltuvust on kõige parem jälgida ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu, kes vajasid kooskõlaga sobivat sisseseadet, samas, kui nende sõbrad käsitöölised vajasid sobivat tausta oma loomingu demonstreerimiseks. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must LAUPA MÕISA HÄRRASTEMAJA Referaat Õppeaines ,,Eesti arhitektuur" NTS1410 Tööstus- ja tsiviilehitus ER IV Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ...................... lektor Inga Raudvassar Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................
: ¤Vararenesanssi kujutavast kunstist ¤Kõrgrenesanssi arhitektuurist ¤Kõrgerensanssi suurtest meistritest VARARENESANNS JA KUJUTAV KUNST 15. sajand oli vararenesanssi aeg ja aega markeerib Medicite valitsemisaeg Frirenzes, Firenze aga oli tähtsaim renesanssikeskus. Renesanss järgnes keskajale, tõlkes tähendab renesanss taassündi. Vararenesanssile paljud omased nähtused said alguse juba keskajal, aga renesanssiajastu moraal erines rüütlimoraalist,samuti on gootika ja renesanssi piir hägune.
Klassitsism arhitektuuris Referaat Pantheon Pariisis Jaanuar 2008 Klassitsistlik arhitektuur Klassitsism on 18.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi jagatakse varaklassitsismiks e. Louis XVI stiil (1770-1800) ja kõrgklassitsismiks e. ampiirstiil (1800- 1830). Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Kõige tavalisemad klassitsis...
Gooti kunst Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne-Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu...
referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal
Tõrva Gümnaasium 11.a klass Birma Referaat Kaido Mõts Tõrva 2010 2 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................... 3 2.Asukoht ja geograafia ...................................................................4 3.Rahvastik........................................................................................4 4.Ajalugu...........................................................................................4-5 5.Arhitektuur.....................................................................................6 6.Toit.................................................................................................6 7.Soorollid.........................................................................................7 8.Kokkuvõte......................................................................................8 9.Kasutatud allikad..........
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
pole teada ja selle kõrvale peaportaali ette arvatavasti roidvõlvidega kaetud 2-võlviline Püha Jüri kabel. Otsas külgneb sellega sama sajandi lõpus ehitatud nn. Väike Kabel, mis ühendati põhjalööviga kahe kõrge kaare abil.11 Koos pikihoonega kerkis koori põhjaküljele juba varem rajatud vundamentidele nüüd väike kaheruumiline käärkamber, mis oli kooriga ühepikkune ja laiuselt võrdne põhjalööviga. Selle käärkambri arhitektuurist, niisama kui laekonstruktsioonist kindlaid andmeid ei ole. Põhjalöövist oli käärkamber tunduvalt madalam ja oletavasti kaetud lihtsa pultkatusega.12 Niguliste algpikihoone põhja- ja lõunaküljel, niisama kui läänetornilgi esialgu ühtegi põhikehandist eenduvat juurdeehitist ei olnud. Kõik kabelid, nii praeguseni säilinud kui ka nende eelkäija, on hiljem püstitatud. Et pikihoone ja torni põhjakülg algkujus tõepoolest
Barokk 1)Barokiajastu oli 17-18 sajand. Barokkmuusika perioodid on 2)Barokk valitses kunstisuundades nagu kirjandus(Moliere, Gracian, Calderon de la Barca), kunts(Rubens, Velasquez, Murillo) ja muusika(Monteverdi, Vivaldi, Scarlatti, Händel, Bach. 3)Barokk tähendab it. keeles tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit, võeti kasutusele 18. sajandil ja algselt kasutati pilkenimetusena arhitektuuri kohta. 4) Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu. Prantsusmaal valitses priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV), õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. 5)Barokk-arhitektuurile on iseloomulikud lossiansamblid, lossipargis, kirikud. Kasutatakse pilastreid, kirikutel ümarkupleid, karniise, sambaid, voluuti. Tähtis sümmeetria, fassaad. Tähtis oli väline hiilgus. Nt. Peetri kir...
ROOMA AED Triin Viilvere, Helen Heinsoo, Riina Kartau, Mattias Hint, Mikk Sääsk, Kätlin Kuus Rooma eluolu Rooma asetses keset Apenniini poolsaart. Tegeleti kaubanduse, farmindusega Populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised Rooma teater Lyonis Põhitoiduks oli kas leib või liha ning joogiks veega lahjendatud vein. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Orjadel puudusid igasugused õiguse, neid peeti asjadeks. Mars- Rooma jumal ROOMA JA AIANDUSE ABC Rooma villad ja aiad oli ühed maailma suurimad. Nende mõju aiakujunduse arenemisele suur. Mõjutas Inglise aiakujunduse liikumist. Villa Capodilista Click to edit Master text styles Second level ...
KUNSTIAJALUGU Kunstiajalugu on kujutavakunsti liikide (maal, skulptuur, arhitektuur, tarbekunst) ajalooline arengukäik. Kunsti tekke põhjusteks olid usk, igavus, vajadus ilu järgi. ÜRGAJAKUNST Maal Esimesed maalid valmisid juba 20000 aastat tagasi, need maaliti pimedatasse koopa soppidesse taime mahlade ja värvimuldadega. Seintele maaliti kõige enam loomi. Tuntumad koopad on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Skulptuur Leitud on palju luust või kivist tehtud looma ja inimfiguure. Tuntuim on tolleaegne iluideaal Willendorfi Veenus Arhitektuur Menhir mitme meetri pikkune looduslik kivisammas. Dolmen algeline haua kamber. Kromlehh ansambel mis koosneb menhiritest ja dolmenitest. Kuulsaim neist on Stonehenge. VANAEGIPTUS Ühtne tugev Egiptuse riik tekkis umbes 2800 aastat e.Kr. Seda valitses piiramatu võimuga maapealse...
ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kr...
KUNSTIAJALUGU R O M AAN I S T I I L J A G O O T I K A ROMAANI STIIL 10.-12.saj CULNY KLOOSTER Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England conce...
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid Jan-Are Nursi Usukombed Usukombeid viidi algselt läbi varjatult. Ristiusu kultushoonete arhitektuurist saame aimu alles alates 4. sajandist. Esialgsed kogunemis paigad jõukate kogudusliigete elamud jne. 1.2. saj. kristliku kunsti ainsad allikad on katakombid. Jumala sõna e. Püha kiri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katakombid.
Võeti üle ka kreeklaste sambad, korintose stiili peeti kõige toredamaks ning seda ka eelistati kõige rohkem. Sambad aga kaotasid oma põhilise kandva funktsiooni. Kuna kaared ja võlvid hoidsid hoonet niigi üleval, muutusid sambad vaid kaunistuseks. Kreeka sambad seevastu täidavad oma otstarvet toetada lage ja katust tunduvalt paremini. Detailide mõnevõrra kuiv töötlus annab rooma arhitektuurile külma esinduslikkuse varjundi, mille poolest tolleaegsed ehitised hiliskreeka arhitektuurist erinevad. Vahetevahel ilmnevad selle aja kunstimälestistes elemendid, mis olid kreeklastele tundmatud, nagu näiteks Nimes'is asuva Nymphaeni võlvitud lagi. Juliuste mausoleum St. Rémys torkab silma kaunistuste ülekoormatusega, mille poolest see põhiliselt erineb Lysikratese monumendi üllast lihtsusest. Muidugi esineb siin ka erandeid: näiteks väike ümmargune tempel Tivolis, mis asetseb kõrgel järsakul, on harukordselt elegantne ja sarmikas. Kuid ka
paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja
omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. JUUGENDI ARHITEKTUUR Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on see vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehniline, käsitöönduslik alus ja sellal kui teised traditsioonilised kunstid industrialiseerimise ajastul käisid alla, olid arhitektid kunsti taassünni esirinnas. Näiteks Gaudi Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri
Jacques Rosenbaumi. Seetõttu räägin ma oma referaadis juugendstiilist, arhitekt Jacques Rosenbaumist ( lühike eluloo tutvustus ) ning ka Draakoni galeriist. Samuti lisan pilte Draakoni galeriist ja Jacques Rosenbaumi töödest. Juugendstiil Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus 20. saj. arhitektuuri tähtsamaiks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Kui Inglismaal püüti tööstuslike materjalide kasutamist varjata (Ruskini teooria), siis
Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüvi ahaneb veidi ülespoole. b) joonia stiil võrreldes dooria stiiliga on peenem ja õhellisem. Sambad olid peenemad, omas baasi. Kapideelidel on voluudidspiraalimoodi kaunistused. c) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigi ajal. Kapiteelidel taimemotiivid. 12) Nimeta näiteid VanaKreeka arhitektuurist! *Ateena Akropol *Poseidoni tempel Paestumis *Zeusi tempel Olümpias. 13) Kirjelda etruskide hauakamberid! Missugune meeleolu seal valitses? Hauakambrites oli palju seinamaale, millest on leitud palju skulptuure ja tarbeesemeid. Sageli olid hauakambrid sisustatud elutoana, mille seintele on kujutatud illusoorseid uksi ja aknaid. Seintel kujutati hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. Näib
Teadus ja Kultuur Arhitektuur § Barokkarhitektuur sündis Itaalias. § Baroksed ehitised § Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid § Barokne § Versailles § Barokk- kunst § Kadrioru loss on ehitatud Katariina 1-se auks. Pildid arhitektuurist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Barokk v Barokk on suurejooneline,mänguline ja kontrastne armastav stiil. v Barokset muusikat iseloomustavad eredad-kõla ja tempokontrastid. v Pidulik ja toretsev barokk on... v Barokk oli esimene kunstistiil. Pildid barokist Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse, vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu. 1) Reljeef: Ghiberti pronksuksed, põrguväravad. 2) Ümarplastika: Donatello "Taavet", "Gottamolato ratsur". Veraccio "Taavet", Colleoni ratsanik" Maalikunst: 1) Masaccio 2) Fra Angelico 3) Andrea Montegna 4) Sandra Botticelli. Metseen kunsti toetaja
Maailma arhitektuur XX sajandi lõpul Grete Vomm 12a 2010 Maailma arhitektuurist XX saj. lõpul · 1970-ndad 1990-ndad · Stiilide piirid pole täpsed · Kõrgtehnoloogiline suund (hi-tech) · Lihtsuse poole arendatud modernism · Dekonstruktivistid · Ökoloogiline arhitektuur · Kõrval ökomaja. Paul Leech 1996, Iirimaa Ieoh Ming Pei. Louvre´i püramiid Pariisis, 19831993 Richard Rogers. Lloydi hoone Londonis. 1978 1981 Quinlan Terry. Raamatukogu Cambridge´is. 1992 Jørn Utzon, Sidney ooperihoone, 1973 Renzo Piano & Richard Rogers.
tikandid, email- ja lakktööd ning eriti portselan. 11. Nimeta 2 Jaapani kunstnikku ja nende loomingut. Kitagawa Utamaro (1753-1806) ,,Kolm kaunitari" Katsushika Hokusai (1760-1849) sari ,,36 Fudzijama vaadet" 12. Mida tead Jaapani arhitektuurist? Jaapani arhitektuuris arenes elamismõnu ja esteetilisi naudinguid pakkuv ilmalik kunst. Elati suhteliselt väikestes majades, mille järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhusust. Loobuti sümmeetria taotlusest. 13. Milliseid mälestisi on Kesk-Ameerikas? Nende silmatorkavaimad mälestised on mitme meetri kõrgused kõvast basaldist välja raiutud inimpead. Kummalisel kombel on need
Juugendsti il Brigita Maria Raave Juugend mõiste ja tunnused Juugend on arhitektuuri ja kunsti stiil, mis sai populaarseks XX sajandil. Pööratakse peamiselt tähelepanu dekoratiivsusele Paljud tunnusjooned on ülevõetud keldi, Jaapani ja rokokoo kunstist Laialt kasutatakse taimornamente Juugend minu kooliteel Väike Vanemuine- esimesena torkavad silma väänlevatest kõverjoonetest moodustuvad kolm rõdu ning erinevad orgaanilised motiivid. Pauluse kirik- juugendstiilile on väga iseloomulik torn ja varieeruvate kujunditega aknad. Tartu Saksa Kultuuri Instituut- näeme kohe Jaapani arhitektuurist ülevõetud katuse kuju ja keldi kultuurist pärinevat maja seinte kaunistamist triiputega. EÜSi maja- dekoratiivne värvikasutus, motiivid, varieeruvate kujunditega aknad. Näituse 5 - iseloomulikud taimsed ornamendid ning aknad. Julius Kuperjanovi 44 - dekoratiivne värvikasutus, taimsed motiivid. Tuntumaid hooneid maailmas A.Gaudi, m...
William Kent ja Charles Bridgeman Inglise pargi idee on tegelikult pärit Hiinast. Olemus Looduslähedane pargistiil Juhuslikkuse võlu Korralikult pügatud muru Üksikud puud või puuderühmad Looklevad teerajad Üllatuslikud vaated Paisutatud ojad Looduslikud kärestikud ja ojad Chiswick House W. Kent oli selle, ühe esimese tõelise inglise pargi rajaja Esimest korda ajaloos polnud park inspireeritud arhitektuurist vaid looduse idealiseeritud versioonist Parki illustreerib piltilus tempel puude vahel Chaswick House Rousham Asub Oxfordshire's On üks märkimisväärsemaid W. Kenti töid Pargi tegemist alustas C. Bridgeman, töö lõpetas W. Kent Parki iseloomustavad kõverad, keerduvad alleed; kasutatud on loodusliku maastiku elemente, nõlvu Sinna loodi hulk vaateid ja elavaid stseene, mis olid kaunistatud erinevate skulptuuridega Rousham
põhja Jordaan ja lõuna Jordaan, mida eraldab Rozengracht. Holland on kuulus oma tuuleveskite poolest, mida praeguseks on järgi jäänud üle tuhande. Aastast 1740 ehitati 19 massiivset tuuleveskit, mis on säilinud tänapäevani. Tuuleveskid juhivad üleliigse vee Alblasserwaardi tammidest, mis asuvad allpool mere pinda, ja juhivad selle vee jõkke nimega Lek. ehitatud aastatel 1648 1655 klassikaline näide Hollandi arhitektuurist. Aastal 1808 kui Hollandi kuningaks sa Napoleon I vend, Louis Bonaparte, muutus kuninglik palee tema koduks.
ga · põletatud mustrid · nahabatika TEKSTIIL · moekunst. · dekoratiivkangad, vaibad, tikandid, voodikatted jne. Autor: Malle Raudoja Õppeaine: Kunstiajalugu Töö pealkiri: Tunnikava juurde kuuluv slaidiesitlus. Koht koolielu struktuuris: kunstiõpetus->kujutav kunst Klass: gümnaasium Teema: Kujutava kunsti liigid Koolitaja: Anu Kurm Töö lühitutvustus: kooliaste IV, saab kasutada kutsekoolis. Lühike kirjeldus:Lühike ülevaade arhitektuurist, tarbekunstist, skulptuurist, maalist ja graafikast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
