Peatrepid viivad katuse terassile. · Loss on kindlustatud vallikraaviga ja asub aias, mida ümbritseb ligikaudu 35km pikkune müür. Fontainebleau loss · Traditsiooniline põhiplaan. · Põhirõhk on hoone sisekujundusel ja pargil. · Välisilmele on iseloomulik rikkalikult kujutatud katuse arhitektuur. · Hoone osade vahel on kanalid ja tiigid. · Lossiehitusel töötanud skulptorid, arhitektid ja maalrid moodustasid eraldi Fontainebleau koolkonna. · Pariisis oli oluline Louvre'i ehitus. · Francois I lasi keskaegse Louvre kindluse lammutada ja palkas arhitekt Pierre Lescot kavandama asemele uhkemat ehitist. · Loss planeetiti 4ja tiivaga hoonega, mille nurkades pn tornid. · Lossi fassaadil ei ole enam kindlusetaolist ilmet. · On palju aknaid, seinas sambaid, skulptuure ja mitmeid kaunistusi.
ringis oli mõnus koos istuda, napsi võtta ja kaarte mängida. Paul Pinna ja Theodor Altermann kaksiktähed Theodor Altermann Paul Pinna Estonia uus maja · Krunt Pärnu mnt (tol ajal Jaani tänava) algusese tegutseva uue turu kõrval. · Estonia kaksikmaja ehitati 1911- 1913. · Teatrimaja avati 1913. aasta augusti lõpul kolm päeva kestnud pidustustega. · Avaetendus oli Shakespeare ,,Hamlet". Estonia arhitektid on Armas Lindgren ja Wivi Lönn 9.märtsil 1944 sai teatrimaja pommitamise käigus tabamuse. Pildil sõjajärgsed taastamistööd 20. sajandi eesti draamakirjandus · 1910.-1920. aastate vahetusel eksperimenteeriti palju · otsiti uut dramaturgiat, prooviti modernteatri võtteid · Ekspressionism · algupäraseid näidendeid vähe · 1920.-1930
Sissejuhatus ProgeCAD on raalprojekteerimise rakendus, mida kasutatakse modelleerimiseks ja joonestamiseks. Tarkvara toetab nii 2D- kui ka 3D-vorminguid. ProgeCAD-i arendaja ja müüja on ProgeSOFT, Inc. Esimene versioon tuli turule 2005. aastal. ProgeCAD on ProgeSOFTi müüduim toode ja üsna levinud projekteerimistarkvara. Vastavalt ProgeSOFTi andmetele kasutavad praegu ProgeCAD-i paljude valdkondade esindajad, näiteks arhitektid, insenerid, projektijuhid jne. ProgeCADi pakutakse ka õpilastele tasuta kasutamiseks. 3 1 Ajalugu ProgeCAD on Microsoft Windowsi baasil ehitatud programm, et muuta ja printida DWG ja DXF faile peaaegu kõigist AutoCAD programmidest. Väga erinevatel kujudel alustades kahemõõtmelistest joonistest kuni BIM mudelprojekteerimiseni välja ning seejärel teha projekteerimisalast
Kõne Tere lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased. Tahan arutada teiega teemal ,,Mis juhtus tegelelikult 11. septembril kaksiktornidega?" Vaheajal juhtusin vaatama sarja, mis rääkis teooriast, et maailma kaubanduskeskus ei hukkunud tegelikult lennukite tõttu, mis neile sisse sõitsid. Selle vastu räägib palju fakte. Nimelt olid kaksiktornid tehtud voolujooneliselt terastrassiga, millel oli veel paks tuumik. Samuti rääkisid kaksiktornide arhitektid, et need olid planeeritud, nii et kui lennuk sisse neile sõidaks, siis nendega ei juhtuks midagi erilist. Kusjuures lennuk, mille järgi kavandati seda ohutumaks, oli oma aja suurim ning sisselennanud lennukiga väga sarnane. Ja hoone oli tehtud igast küljest kindlamaks. Seda tehti kuna tornide läheduses asuvasse hoonesse sõitis kord lennuk sisse tänu udusele ilmale. Nii kavandasid nad tornid nagu sääsevõrguna, et kui lennuk sisse sõidab, siis ainult see koht
Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund).Barokk-kunstile on omane: rahutus, dünaamilisus (liikuvus), kirglik tunneteväljendus, emotsionaalsus, elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris. Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Miche...
sakraal(kiriku)arhitektuur ja tagaplaanile; domineeris lossiehitus- Ambois loss(spetsiifiline lossiehitus väga kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss(Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523.a Le Bretoni juhtimisel > Fontainebleau koolkond; Franqois valitsemise II poolel algas kõrg-reness.; arhitektid: Lescot Louvre lossi ehitamine (tahtis ehitada 4 tiivast koosneva hoone, paviljonidega nurkades, fassaadil 2 korrust ja poolkorrus mezzanino; korinotse stiilis sambad ja poolsambad); Delorme kuulus teoreetik, Anet loss, mille Henry II lasi ehit. Armukese Diane de Poitiers'i jaoks; ka Tuileries loss; Bullant Ecoueni loss, esimest korda kasutati sambaid, mis olid läbi kahe korruse (ballaadiolikud sambad); DeBrosse Luxembourgi loss Pariisis
Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. · Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Kuid ka tema suri enne tööde lõppu. Templi lõpetasid 5 sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. · 21.juulil 356. aastal e. Kr. tempel hävitati. · Tempel ehitati uuesti üles. · Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse järgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas 8 sammast kummaski reas, külgedel oli 20 sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1
raamatukogunduse biograafilise andmebaasi koostamist o 2005. aasta lõpul otsustas ülikool ehitada raamatukogule lähemate aastate jooksul uue maja. · 2006 o Mais kuulutati välja raamatukogu uue hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss. Laekus 10 tööd. 21. juulil selgusid võitjad. Parimaks tunnistati võistlustöö "Ajupuu", mille autoriteks on arhitektuuribüroost Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitekt Hannelore Pihlak. Võitjatega sõlmis ülikool lepingu hoone projekteerimiseks. Projekteerimine algas oktoobris. o Infoosakonna juurde sisustati väike koolitusruum infootsingu õppuste ja muude ürituste läbiviimiseks. o Seoses Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kasutuselevõtuga TTÜ-s kanti ETIS-esse üle TTÜ töötajate varasemaid publikatsioonikirjeid ja
peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. Itaalia vararenessanssi arhidektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes
Aalto projekteeris oma karjääri jooksul ligi 100 elamut, millest pooled realiseerusid. Tammekannu villa on Aalto funktsionalismiperioodi varasemaid eramuid ja ainuke tema hoone Eestis. 1928. aastal projekteeriti Herbert Johansoni poolt esimene funktsionalistlik hoone/valge villa Eestisse ning see äratas inimestes huvi ja tähelepanu, mistõttu hakati neid juurde ehitama. Öeldakse, et 1930ndate aastate alguses tegid peaaegu kõik eesti arhitektid läbi lühiajalise „Valgete villade perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta.
usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalanna Athenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs - Propylaia. Parthenon on üks antiikkunsti olulisemaid ja iseloomulikumaid ehitisi, mis oma monumentaalsusega omab olullist tähendust veel tänapäevalgi. Parthenon, mille ehitasid ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektid Iktinos ja Kallikrates, oli pühendatud Athena Parthenosele. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kuldpleki ja elevandiluuga. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid, mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moØeena
ning see muutus inspiratiivseks, lõpetas ta selle 1890-tel. Vestibüülis ja elutoas oli just piisav kogus rohelist ja kollast et jätta tugev esmamulje. Oma kodus töötas Munthe välja rahustava interjööristiili lihtsustatud ornamentika ja mõõbliga ning Jaapani keraamikaga kaminaäärel. Sama kombinatsiooni kasutas Munthe ka ''Muinasjututoas'', mis küll hiljem hävines, kuid millest said inspiratsiooni ka paljud teised disainerid ja arhitektid, ka Munthe ise jätkas interjööri kujundamist. Ka Munthe ise uskus et tema stiil on ületanud rahvusvahelisi piire ning sellest saadud energiaga lõi ta uue stiili. Tänu mõjutustele Jaapani kunstist suutis Munthe eemalduda naturalismist luues peaaegu perspektiivitu kunstivormi koos stiili, kontrastsete mustrite ja tugevate kontrastidega vormide väljatoomisega koos nurkade väljatoomisega. Kasutatud kirjandus commons.wikimedia.org www.norra.ee www.encyclopedia
Pärnu Kutsehariduskeskus Euroopa keskaja mööbel Referaat Pärnu 2008 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 1. Keskajast üldiselt.................................................................................................................... 4 1.2 Millal algas ja lõppes keskaeg?........................................................................................4 2. Keskaja mööbel.......................................................................................................................5 2.1 Romaani stiil ja gootika................................................................................................... 6 2. 2 Talupoja mööbel.............................................................................................................. 9 Allikad...............
KAITSE TERRORISMILE Pärast New Yorgi terrorirünnakuid 2001. aastal on lausa paranoiliselt suurt tähelepanu asutud pöörama kõrghoonete kaitsmisele võimalike terrorirünnakute eest. Terrorismikindlust peetakse viimasel ajal oluliseks, kus terrorismiga seni suuri probleeme pole olnud. Hoonet, mis suudaks vastu pidada sellistele rünnakutele, nagu tabasid maailma kaubanduskeskust, on väga keeruline ehitada. Ilmselt julgevad vähesed arhitektid väita, et nende loodud kõrghoone kandvad metallosad suudavad üle elada 40 000 liitri lennukipetrooli põlemisel tekkiva kuumuse- mis sellest, et moodsates pilvelõhkujates kaetakse sellised osad kaitseks tule eest paksu asbestkattega. Nii Burj Dubai, Tapei-101 kui kavandamisel olevate kõrghoonete puhul pannakse lisaks hoone füüsilisele tugevdamisele rõhku inimese võimalikult kiirele evakueerimisele, kui vajadus selle järgi peaks tekkima.
1. ROMANTISM Sõna ,,romantism" pärineb vanast prantsusepärasest kirjanduslikust lugulaulust romance, mille tegelased sattusid kummalistesse seiklustesse. Kirjanduslikult kasutas seda sõna tänapäevases mõistes esimesena Saksa kirjanik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann, iseloomustamaks Beethoveni muusikalist loomingut. Romantism oli 19. sajandil terves Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas ratsionaalsuse, mõistuse ja ideaale ülistavat teaduskultust. Romantism seab esimesele kohale tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodi mõistuspärasusele. Romantismiaja läbivad teemad olid üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, kus tegeleti müstika, surma ja teispoolsusega. Seega võib öelda, et romantismiajastu inimene elas unistuste maailmas ja see kajastus ka kogu kultuuris (kunstis). N...
° Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama ° Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre Versailles' loss ° Louis XIV peamine residents ° Pariisist 40 km ° Pidi ületame kõik varasemad valitsejate elupaigad ° Parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud Joules Hardouin-Mansart ° Varem samas kohas asus jahiloss, mida laiendati oluliselt (580m) ° Lossi juures sirgete kiirtena kolm teed ° Künka harjal loss, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahel pidulik Marmorõu Versailles' park ° Peamiseks kujundajaks André le Nôtre ° Ka kuninga isiklik maitse ° Lossi teisel küljel hiiglaslik park ° Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal
kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad. LOUIS XIV · Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada kuningaga nõu pidamata. Otsuste muutmine või tühistamine oli ainult kuninga privileeg. · Ühtlasi koondas Louis XIV enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning lasi ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis. Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XVI valitsusaeg möödus suuremate probleemideta.
Inglise arhitektuuriajaloolane avaldas 1977 aastal raamatu modernistliku arhitektuuri keelest ning väitis seal, et modernistlik arhitektuur on surnud Põhimõtte ,, Less is more'' asendus mõttega ,, Less is bore'' Ausse tulid modernismieelsed põhimõtted ja stiilid Postmodernism arhitektuuris Klassitsismist mõjustatud postmodernism levis alates 1970. aastatest Postmodernismi ideoloogia soosis kõikjal kohaliku omapära austamist ja ehitusliku konteksti arvestamist Tuntumad arhitektid Charles Moore (1925-1993) ja Thomas Gordon Smith võtsid ainest antiigist Postmodernism arhitektuuris Tuntuim Itaalia arhitekt Click to edit Master text styles on Aldo Rossi (1931) Second level Ta ei püüdnud uusehitisi Third level Fourth level vanale arhitektuurile Fifth level
on alati ca 0,618 korda et kui jagada kahte järjestikust fibonacci numbrit, siis saadakse järjest lähenev number kuldlõike suhtega. Kuldne lõige tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et surem osa oleks lõigu selle väiksema osa keskmine võrdeline . Seda suhet saab väljendada matemaatilise konstandiga fii, mis on irratsionaalarv järgmise ligikaudse väärtusega: 1,618033987 Vähemalt alates renessansi ajastu alates on paljud kunstnikud ja arhitektid kasutanud kuldset lõiget oma töödes, eriti kuldset nelinurka, kus külgede omavaheline suhe on kuldne lõige. Usutakse, et selline kujund on silmale esteetiliselt meeldiv. Lisaks on väga mitmed matemaatikud uurinud kuldset lõiget tema eriliste omaduste pärast. Kuldlõike suhtearvu ligikaudne väärtus on Pytaagorlaste (Pythagorase (569-475 enne meie aega) koolkond) arvates peegeldas see looduse harmooniat, sest sama suhet võib kogu orgaanilise
Peetri kiriku ehituslugu. 15.saj. Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri kiriku projekteerimine. Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika juba 4. saj.-l, mis aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante jooniste järgi ehitamist siiski kunstniku surma tõttu ei alustatud. Ligi neljakümne aasta jooksul proovisid selle suurprojektiga toime tulla erinevad arhitektid, kuid ikka edutult. Kiriku ehitus siiski seisma ei jäänud vaid jätkus ühe renessansi suurkuju -Michelangelo kavandite põhjal. Michelangelo muutis mõnevõrra Bramante projekti. Michelangelo projekteeritud Peetri kiriku kuplit peetakse insenerikunsti ja arhitektuurse harmoonia meistriteoseks. Veneetsia ehituskunst Sealseks kuulsamaks meistriks oli Palladio, kes võttis suuresti eeskuju antiikarhidektuurist.
Seda stiili püüdlesid Edouard Jeanneret (tuntud kui Le Corbusier) ja Amedee Ozenfant. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. ,,Bauhaus" Bauhaus oli kunstikool Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius, Ludwig Mies van der Rohe ja disainer Laszlo Moholy-Nagy olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee, kes kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid. Natside vaenulik poliitika ja II maailmasõda sundis paljusid Euroopa kunstnikke otsima pääsu
Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhidektidest tuntuim on Donato Bramante (1444-1514). Tema tegi Tempieto (Roomas). Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut.
asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimliku, kosmopoliitilised teemad. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki seega norra ja soome kunstis. 2. Norra maalikunstnik ja graafik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. Näiteks Kosilased, Allmaa hobune. 3. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ja kasutasid nende tehnikat ja ornamentikat (näiteks viikilaevadele omaseid lohepäid) uusehituses. 5. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika Akseli Gallen-Kallela loomingule. 6. Tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik oli Nikolai Roerich, rühmituse ,,Mir iskusstva" liige. 7. Norralase Edvard Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Steven Urmann Passiivmaja Referaat Võru Passiivmaja. Mis see veel on? PASSIIVMAJA tähendab hoonet, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele (15 kWh/m²/aastas) on AKTIIVSEST küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Passiivmaja rajamise eelduseks on põhjalik planeerimistöö. Soovitatav on konsulteerida oma ala spetsialistidega (Arhitektid Muru & Pere OÜ, Rok-Projekt OÜ, ultraKUB OÜ jne), mitte kuulata foorumi nõuandeid inimestelt, kel sageli puuduvad igasugused teadmised nii projekteerimise, ehitamise, soojusenergeetika, ventilatsiooni, akende kui kütteseadmete valdkonnas. Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal...
seadusi kinnitada. Oli Inglismaal. 5. Versailles ja Louis XIV õukond Louis XIV pidas Pariisis asuvaid keskaegseid kuningalosse kitsaks ja vanamoodsaks ning hakkas uut residentsi ehitama Pariisi lähedal asuvasse Versailles külla. Lossis oli kokku 2300 ruumi ning 67000 m² põrandapinda. Kõige uhkem ruumid oli peeglisaal, kus laemaalingutes kujutati kuninga võidukaid lahinguid. Ehitamisel said tööd parimad arhitektid ja kunstnikud. Kõik tähtsamad isikud liikusid ümber kuninga. Aadlikud pidi järgima ranget ja keerulist etiketti. Louis XIV oli väga uhke oma kaunite jalgade ja balletitantsu oskuse üle. Väliskülalised olid sellest toredusest pahviks löödud. Juba kuninga ärkamine hommikul oli eraldi suur tseremoonia. Terves lossis oli ainult üks tualett ning seepärast oli lossiv väga ebameeldiv lõhn. 6. Inglise kodusõda Charles I oli käinu sõjas mis ei osutunud edukaks
keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (arkaadidest), neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad, kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt. Ometi on säärane sammaste valik üksnes konstruktiivse loogika näitlemine, sest tegelikult pole ei alumise ega ülemise korruse poolsammastel mingit konstruktiivset osa. Suure ühiskondliku tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad, nn. termid.
Rahanduse alused 3. seminar (22. märts) 1. Oletame, et Liivakivi Arhitektid OÜ investeerib täna 100 000 eurot uude projekti. Projekti rahavoogudeks kujuneb 15 000 eurot igavesti. Projekti riskile vastav diskontomäär (ehk nõutav tulumäär projektist on 10%). a) Leidke projekti tasuvusaeg? Kas projekt tuleks aktsepteerida, kui ettevõtte soovitav tasuvusaeg on 10 aastat? b) Kas diskonteeritud tasuvusajale tuginedes saaks projekti vastu võtta? c) Missugune on projekti NPV? d) Missugune on projekti IRR? Lahendus: Järgnev tabel avaneb ka excelis Lisaks:
.......9 3 4 Sissejuhatus Moskava on Venemaa süda nii poliitilises, kultuurilises kui ka majandlikkus mõttes. Moskava on Venemaa pealinn. Istanbuli mitte arvestamata on Moskava elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 15.sajandil kuulutas Ivan III Moskva kolmandaks Roomaks ja Itaalia kuulsad arhitektid ehitasid välja suursuguse Kremli, katedraalid, kirikud ja palju teisi ehitisi. Kremli ja tema ees laiuv majasteetlik punane väljak ning seda ääristavad kirikud ja suurehitised on ka tänase Moskva peamised vaatamiseväärsused. Moskva üllatab alati. Pidevas muutumises maailmalinn pakkub eelkõige suuri kontraste: päikesesäras kiiskavaid luksusautod ja kerjused tänavanurkadel, hirmkallid kaubamajad ja turud, kus isegi kalamarja saab poolmuidu.
barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, naljakamat, priskemat ja graatsilisemat lähenemist kui barokk. Nende stiil oli ehitud, milles kasutati palju heledaid värve, asümmeetriliselt kõverat ja kuldset kujundust ISELOOMUSTUS Rokokoolikud jooned tõusid uuesti luksuslikult esile 19. sajandil uusrokokoo nime all Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline" Lühike ent hiilgav stiili õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17201780. See tekkis
ja inimese ning looduse kooskõla. Hoone asetseb joa peal. Integreeritus ümbrusega väljendub isegi väikestes detailides, nt. kui klaas kohtub kiviga, ei ole seal vahel metallpiiri; hoones olev trepp on sama joone peal, mis jugagi ning on tunne nagu trepp läheks sujuvalt joaga üheks. EESTI Esimene funktsionalistlik elamu valmis Eestis alles 1929. aastal, see oli funktsionalistliku arhitektuuri olulise riikitooja arhitekt Herbert Johansoni eramu. Vähem tähtsad polnud arhitektid Erich Jacoby, Eugen Habermann ja teised, kes samuti võtsid vähehaaval järjest kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931- 34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma
näiteks VICTOR HORTA (1861-1947). Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum oli katalaan ANTONI(O) GAUDI (1852-1926) looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on HECTOR GUIMARD'i (1867-1942) loodud Pariisi metroo sissepääsud. Juugendstiil oli tekkinud kui mäss tööstuse vastu, kuid arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematud ruumilahendusi ja hiigaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad vähendasid paljude juugendarhitektide huvi ornamentika vastu. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii
SISSEJUHATUS Arhitektuur tähendab kõige laiemas mõistes ehitiste ja neid ümbritseva keskkonna kujundamist. Teisisõnu hõlmab see nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuur sõltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast (eriti ehitusmaterjalidest ja konstruktsioonitüüpidest) ning otstarbenõuetest aga ka ilupõhimõtetest ja kunstivaadetest. [1] Arhitektuur ehk ehituskunst on teadus ehitiste projekteerimisest ning püstitamisest. Esimesed arhitektid olid egiptlased, kes püstitasid suuri püramiide juba enam kui 7000 aastat tagasi. Meisterlikud ehitajad olid ka kreeklased, kelle kätetööst annavad ülevaate tänapäeval säilinud templid. Kreeklasi jäljendasid aga roomlased, kuid seejuures tegid nad omapoolseid täiendusi ehk kasutades võlvkaari, mis võimaldasid neil rajada suuremaid ehitisi. [2] Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade arhitektuuri ajaloolisest arengust antiikajast kuni tänapäevani
Termid kujutasid endast müüriga ümbritsetud väikesi linnu. Kompleksi suured mõõtmed sõltusid üksikute hoonete otstarbest. Üheagselt võisid nad vastu võtta kuni poolteist tuhat inimest. Rooma terme ei saa samastada lihtsalt saunadega. Seal sai teha kõike, alustades kehakultuurist ja lõpetades filosoofiliste vaidlustega. Umbes 1,5 miljoni elanikuga Rooma linnas olevat olnud umbes 1000 sauna. Kodanikele oli saunade kasutamine tasuta. Välimusele arhitektid rõhku ei pannud. Oluline oli sisekujundus. Küttesüsteemi kaudu, mis soojendas kive, oli võimalik reguleerida temperatuuri erinevates ruumides, mis oli paigutatud üksteise järel, vastavalt tõusvale soojusele. Vestibüülis oli jahe frigidarium, sellele järgnes soojem tepidarium ning siis ümaarguse plaaniga caldarium, mis oli termideansambli tähtsaim osa. Seinad olid tihti tahveldatud värvilise marmoriga.
- Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss o püüd suuremate mõõtmete poole o üksikute elementide lihtsustamine ja tugevdamine o rustika kaob o fassaad on liigendatud o Bramante (1444-1514) - Tempietto - Rooma Peetri kiriku tegi projekti, kuid ehitamine jäi B surma tõttu pooleli o Michelangelo(1475-1564) - Jätkas Peetri kiriku ehitamist
C. Tunnardi raamat ,,Gardens in modern landscape" oli manifestiks uue arhitektuurilise suuna saavutamisele, mis hõlmas endast palju päiksevalgust, avarust ja vabadust. Ei mingeid kiviktaimlaid, jõgesid, piiritletud murulappe enam, aitab rangest puude istutamise reglemendist. Loodust tuleb säilitada, kuid see peab loomulikult linnakeskkonnda sulanduma, mitte muudetud ja moonutatud kiujul. Ainult nii moodustub tervislik roheala, piirideta aed. Kui arhitektid nägid, et modernistlik maastikukujundus tekitab probleeme, hakati mõtlema uute lahenduste peale kuidas loodust ja linna omavahel siduda. Sotsiaalne ja keskkonnaalane kriitika urbanistlike rohealade suhtes Modernistlik maastikuplaneerimine suutis küll kokku tuua erinevad linnarajoonid, kuid sel puudus muu funktsioon. Üldjuhul oli suur osa nendest ühendavateks rohealadeks mõeldud kohtadest ilma nime ning kindla otstarbeta. Need olid avalikud rohealad, millega kaasnes palju probleeme.
puuderdati. Niisiis segunes pesemata ihu higi hais peente lõhnaõlide aroomiga hinge matvaks leitsakuks. Pesemata ihu oli soodne loomakeste levikuks, kuid selles ei nähtud mi dagi häbiväärset. Peentel daamidel ja härradel olid käes elevandiluust kepikesed, millega vestluse ajal sügati pead, et häirida suursuguse paruka või juustesoengu alla kogunenud täisid. Versailles' õhku rikkus ka see, et arhitektid olid suure lossi jaoks planeerinud ainult ühe väikese käimla, ilmselt peeti neid peenes rokokoomiljöös liiga labasteks. Lossis elas aga mitu tuhat inimest. Loomulikke tarbeid käidi õiendamas pargis. Kuningal ei olnud eraelu. Kuninganna sünnitus oli riiklik akt, mille juures viibis üle 50 inimese; Tähtsamad persoonid istusid voodi juures tugitoolides, teised seisid püsti omavahel vesteldes. Tagapool roniti püsti laudadele või toolidele
12; 13. saj 1) ehitati esimesed kirikud Vladimir-Suzdalimaale 2) Usbenski kirik Vladimiris- 5 löövi, 3 apsiidi 3) Dimitri kirik Vladimiris- rikkalikult reljeefe 4) Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 13. saj- seisaku aeg. Monngolite sissetung 14. saj 1) keskuseks Moskva, ehitustegevus koondub sinna 2) ehitatakse Moskva Kremlit- kindlustatud ülalinn 3) 14. saj lõpp kutsutakse Itaalia arhitektid. A.Fioranti- Usbenski kirik kremlis: algselt 1 kuppel, hiljem 4 tk juurde. "Jumalaema uinumise peakirik" 4) Ilmalikud ehitused: Granovitaja Plata- hoone vastuvõyttude ja nõupidamiste korraks. Ivan Suure Kellatorn 80 m 16. saj 1) levib fantaasiaküllane, traditdioonidele toetuv arhitektuur ja ehitatakse sibulkupleid 2) puitkiriku arhitektuur Kizi saarel Onega järvel, Preobrzenskaja 18. saj
Olles Hollandis lõksus, ei näinud ta Pariisi tervelt neli aastat, sõja tõttu, kus olid tema maalimisse varustus ja maalid. Tema isa suri 1915. Sellel aastal kolis ta Laren´isse Hollandis, kus oli siis kunstnike ühiskond, kuhu oldi meelitatud kunstnikke nagu Van Der Leck ja Von Doesburg. Viimane asutas ajakirja ,,De Stijl"(Stiil), mida Piet Mondrian tal teha aitas. Van Doesburg kogus kokku grupi kunstnikke, kes selle ajakirjaga tegeleksid. Nad uskusid, et kunstnikud, arhitektid ja skulptorid peaksid koos töötama ning looma uue ühiskonna, mis oleks kooskõlas ,,universumi seadustega". Kunst, mis sellega kaasas käiks oleks kujult puhas ja spirituaalne, vastandina maisele. Looduslikud kujundid oli maised, sirged jooned ja kaared spirituaalsed. Seega ,,ei oleks võimatu luua paradiisi Maa peale", ütlesid nad. Nüüd tuntakse ,,De Stijl´i" kui kunstiliikumist, mis on peaaegu sünonüümne Piet Mondriani punaste, kollaste ja siniste neoplastitsistlike maalidega.
IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone (UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.). ÜRO peakorter Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki aastatel 1948-1952 East Riveri jõe kaldale. John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 miljoni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le.Hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide rühm, mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st. Rühma kuulusid mitmed tuntud arhitektid nagu näiteks Le Corbusier (Prantsusmaa) ja Oscar Niemeyer (Brasiilia). Lõplik projekt koostati Le Corbusieri visandatud idee põhjal, mis koosnes vastandite tasakaalust kõrge klaasist kontorihoone ja madala ümmarguse kupliga Peaassamblee hoonega. Valmides peeti lõplikku lahendust üheks modernsemaks arhitektuuri näiteks Manhattanil.Nurgakivi panemise tseremoonia toimus 14. septembril 1948 ja ÜRO peakorter avati 10. jaanuaril 1951. Selleks ajaks oli valminud 39-
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale. Materjali leidmiseks kasutasin erinevaid interneti lehekülgi, kuna raamatutest ei leidnud sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks. Esimese peatükis tuleb juttu passiivmaja mõistest. Teises peatükis räägin passiivmaja põhielemenditest. Kolmandas peatükis tuleb juttu maja projekteerimisest ja energiatõhusa ehk madalaenergia maja eeliseid. Neljandas peatükis käsitlen hooldusest ja reguleerimisest. Viiendas peatükis räägin, et majade ehitamistega on võimlik...
energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks: • Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka insener Heroni tuulikut 1. sajandist kasutati esimesena teadaolevalt selleks, et masinat tööle panna. Veel 20.sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. • Elektrienergia saamiseks - kelle abil ja kuidas arenes välja • 1887 - Šoti akadeemik James Blyth - riidest tuuleturbiin akude laadimiseks. • 1888 - USA leiutaja Charles Bush - tuulegeneraator, mis varustas energiaga tema kodu ja laboratooriumi.
arengule. Lammutatigi Austria-Ungari keisririigi pealinna umbritsev bastionide vöönd ja 500 meetri laiusel glassiil algas suurejooneline ehitustegevus. Viini Ringi loomine uks hiilgavamaid peatukke Austria ajaloos. Viini eeskujul rajati Euroopa linnadesse hulgaliselt ringvööndeid. Londonis pöörati tähelepanu eeskätt West Endile ja Cityle. Insener John Rennie projekteeritud-konstrueeritud Waterloo sild, mis paistab silma nii kunstiliste kui konstruktiivsete omaduste poolest. Arhitektid Ch. Cockerele ja H. Elmes ehitasid neoklassitsistlikke panga- ja kindlustushooneid. Klassitsistlik väljakukujundus nagu näiteks Green Park, Buckinghami palee lossi park, St.James Park. Tähtsaks sai ka Regent Streeti. 3. Linnade kiire arengu ja ulerahvastumisega seotud probleemidele võimalike lahenduste otsimine 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses uued ideed linnaehituses. Pariisis rajati vanade tööliskvartalite kohale kaks võimsat diametraaltänavat, umber
Artemise templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati sammaste paigaldamine ning hoone püstitamine. Pärast Hersiphronose surma võttis ehitustöö üle tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist. Nii nagu isalgi, tekkisid ka Metagenese töös mõned probleemid seoses ehitusmaterjali transpordiga, kuid need said tänu arhitekti taibukusele lahendatud. Ka Metagenes suri enne templi valmimist, selle lõpetasid V sajandil e. Kr. arhitektid Peonitos ja Demetrios. Ning nii oligi sündinud uus maailmaime. Ehitise valmimise aastat ei teata, kuid uskumatult täpselt teatakse selle hävitamise päeva. "Sel ööl, kui sündis Aleksander Suur, süüdati tempel," arvavad üksmeelselt enamus ajaloolasi. Aleksander Suure valitsemise ajal elas Efesos üle uue, järjekorras juba kolmanda õitsengu. Ta pakkus oma rahvale raha, et ehitada üles Artemise tempel, mille põletas maha Herostratos, kes oma
Terve oma elu kannatas Gaudi liigesepõletiku all ja seetõttu oli Gaudil raskusi koolile tähelepanu suunamisega. Selle asemel meeldis talle hoopis jalutada ja uurida loomi, taimi taevast, pilvi, vett, kive ja mägesid. Kui vaadata Gaudi tööd, siis võib tunduda, et ta oli väga keerulise mõistusega inimene. Tema hoonete fassaadid näevad välja nagu mingit sorti sürrealistlikud barokilaadse kontseptsiooniga pinnad, tegelikult on need inspireeritud looduslikest vormidest. Läbi aegade on arhitektid lähtunud projekteerimises kainest mõistusest, matemaatikast ja geomeetriast- Gaudi eiras seda kõike, tema tahtis kujutada looduslikke vorme täpselt sellistena, nagu nad looduses esinesid, ilma neid lihtsustamata ja mingitesse vormidesse surumata. Ta arvas, et kui need vormid olid looduses miljoneid aastaid täiesti funktsioneerivatena esinenud, siis miks peaks inimeste püstitatud objektides midagi teisiti olema kui looduses. Hiljem läks Gaudi Escola Pia kooli Reusis
ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada. Esteetika on filosoofia haru, mille uurimise probleemiks on määratleda universaalne esteetika kategooria või kategooriad. Uurimise aineks on esteetika kategooria ja selle tunnetamine
võitlused, lõvide jahtimine või suurepäraselt lavastatud merelahingud. Pealtvaatajaid 50 000 kes jõudsid hoonest lahkuda 10 minutiga. Imeline. Taj Mahal Taj Mahal asub Agaras. Taj Mahal'i lasi ehitada vürst Shah Jahani ( 1628-1658) oma naisele Mumtaz-i-Mahalile, kes pärast 14.lapse sünnitamist suri. Taj Mahal on tehtud valgest marmorist. Vürst oli peale naise surma kaks aastat masenduses, kuid peale seda kutsus ta kokku insenerid, arhitektid, skulptorid ja kalligraafid nii Samarkandist, Pärsiast ning Osmanite impeeriumist, et lasta ehitada nelja minaretiga mausoleum, mis on mosee sarnane. Sisekujundajaks oli Veneetsia kunstnik, Bordeaux' kullassepp valmistas hõbedast väravad ja 20 000 töölist ehitasid Taj Mahali 22 aastat. Taj Mahal on 72m. kõrgune, sellel on üks suur kuppel ning veel seitse väiksemat ning peale selle ümbritseb hoonet Pärsia aiad, tiigid ning ojad. 16. Ja 17. Sajandi indo-islamistliku
Barokk: Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade eesmärkidega, algul levib Itaalias, pärast muutub Prmaa domineerivaks. Bernini skulptuur "Pühade ekstaas"; suurim barokiaegne ehitis on Versaillles'i loss, lossi põhiplaan muutus (var...
mansardkorruse. 17.saj keskel saab valitsejaks Louix XIV ning kunst muutub valitseja ülistamise vahendiks. Louvre'i lossi idafassaad. Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand kuningale ei meeldinud. Tööd jätkas CLAUDE PERRAULT. Kasutab antiikkunsti traditsioone ning idafassaad(nn Louvre'i kolonnaad) saab klassistsistlikuma lahenduse. Fassaad 3-korruseline. Ülemisel 2-l korrusel võimsad sambad. Versailles'i loss. Louix XIV residents. Koondati parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks JULES HARDOUIN- MANSART. Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati kogupikkuselt 580m-ni. Lossi juurest lähtuvad sirgetena 3 teed(keskmine Pariisi suunas) Loss 2 korda suurem Louvre'ist. Lossi keskseks toaks kuninga magamistuba. Suurim ruum peeglisaal (akende vastas peeglid). Galerii otstes 2 salongi. (kuninga salong- seotud sõjaga, kuninganna salong- rahuga)
a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama ja Päikeskuningas tegi sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga.
Louvre'i idafassaadi suursugune paraadilikkus vaimustas mitte ainult Päikesekuninga kaasaegseid, vaid seda on järgnevate sajandite jooksul eeskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles' loss. Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles' lossi. Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad. Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin- Mansart (1646- 1708). Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, nii et selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Versailles' park
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
