Kirjas asjaajamisdokud. Muu Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud. Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud. Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa. Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis. Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa). Suur osa materjale sisaldab supliike. Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad. „Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853. Lisaks veel „Akten und Rezessen” UB tegemine jäi MS tõttu katki.
kiskuda... Oma veresüü lepituseks oli komtuur Taube korralduse teinud, et teda maetakse välja kiriku ukse ette, kus terve kogudus üle ta haua käiks. Veel hiljaaegu asus rist peaaegu konniteel, kiriku uksest 6-8 meetrit eemal. Rist oli raiutud graniidist ja pandi lapiti kirikusse viivale teele, nõnda, et ta jäi täiesti ühetasaseks teesillutisega." Otse rahvasuust kirja pandud tekstid M.Jannaste tsiteerib üht Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvat Lüganuse kihelkonnast üles kirjutatud kahe venna legendi teisendit, kus samuti esineb Edise nimi: "Muistend räägib kahest vennast, kellest üks ehitas kiriku Jõhvi ja teine Edisele, ja nende omavahelisest tülist. Üks vend surmas teise, Jõhvi kirik sai valmis, kuid Edise jäigi ehitamata." Armastatu variant 1943. aasta augusti "Eesti Sõnas" esitab tundmatu autor versiooni, kus sõttamineku asemel esineb tüllimineku põhjusena armastatu motiiv:
Tuntumad näidendid „Mikumärdi“ ja „Vedelvorst“. „Vedelvorst“ on keerulisem kui „Mikumärdi“, sest algsituatsioon on perepoeg Gustav on ülilaisk, kuigi draamateoses on tegutsemine kõige aluseks, aga näidend liigubki laiskuse murdmise suunas, lisandub armastuse tegur, mis käivitab tegeliku tegutsemise. Stiililiselt sarnane „Mikumärdiga“, kuigi kasutab folkloorset ainest ja rahvapärast keelt rohkem (fraseologism, kõnekäänud). Raudsepp käis spetsiaalselt rahvaluule arhiivis materjali saamas ja õppimas, mis kajastub ka keeletarvituses. Koomikavõtete arsenalis on suurem roll kui „Mikumärdis“. Üldraamistik: külakomöödia, taluõul toimuv, sobib rahvalavadel esitamiseks. Rahvalikke näidendite kõrval ka „Salongis ja kongis“ (1933), kus tegelasteks kindral, riigiametnikud – siiski komöödia, kuid pole külakomöödia, pigem inglise tüüpi paradokskomöödia. Raudseppa on peetud antiintellektuaalsuse kandjaks. „Roosad
Üksikdokumentide publikatsioonid. Mälestused: mõned teemad hästi kaetud – küüditamised, vastupanuliikumised. Palju on kogutud ja tallel mäluasutustes, eelkõige Kirjandusmuuseumis. Bruno Sauli mälestused on kõrgemate võimukandjate mälestustest ilmunud, ent ajaloolastele see info eriti midagi ei paku (olulisi asju on puudu jms). Arnold Rüütli mälestusteraamat. Kõige suurem lünk on poliitilise võimu toimimise koha peal. Põhiline dokumentatsioon PAI arhiivis, mis oli uurijatele suletud. Ka PAI liikmed said üsna piiratud ulatuses ligi. Suured muudatused. Iseseisvusaegne arhiivisüsteem lammutati juba esimesel aastal. Arhiivid allutati SRKle. Dokumentide omanik riik – moodustati ühtne riiklik arhiivifond. Riigiarhiiv ja riigikeskarhiiv reorganiseeriti. Eestist viidi ära palju arhiivimaterjale, eriti, mis puudutasid kaitseplaane 1939. aastal jms. Sõjaaja elasid arhiivid üsna hästi üle. Osa küll hävis, kuid palju säilis.
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
Näiteks kui me teame meeste arvu, siis võime eeldada, et naiste arv on enam-vähem sellega võrdne. Kui me aga teame halva aasta andmeid ning üritame selle kohta järeldusi teha, ei ole see eriti hea. Järeldusite tegemiseks võib ehk olla piisav periood kümme aastat. Loone vädab, et ajaloolane hakkab tegelikult tööle alles pärast 40–ndat eluaastat, sest enne seda ei ole tal lihtsalt piisavalt taustatundmist. Tööta- des aga aastaid konkreetsete lõikude kallal arhiivis, omandab ju ajaloolane pidevalt ka ümbruskonnast teadmisi. 44 PEATÜKK 3. SELETUS Lisa A Inimesed A.1 Collingwood, R(obin) G(eorge) Collingwood (22. veebruar 1889 – 9. jaanuar 1943) oli inglise filosoof ja ajaloolane, kelle töös väljendus 20. sajandi peamine püüe sobitada kokku filosoofiat ja ajalugu. Collingwoodi mõjutas väga sügavalt tema isa, kes oli kunstnik ja arheo- loog. Lõpetanud kooli, läks ta Oxfordi, kus algul õppis ning hiljem õpetas kuni surmani
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine .......................................
Oli väga õige käik, sest 50ndate algus on põllumajanduse osas Baltikumis kõige hullem periood- lauskollektiviseerimise järgne madalseis. Berial olid ka plaanid hakata juurutama veelgi jõulisemalt rahvuslikku eripära erinevates liiduvabariikides, üheks vahendiks pidi olema see, et kõik liiduvabariigid pidid saama endale rahvuslikud autasud. Eesti otsus jäi ametlikult vastu võtmata, otsuseprojekt on Moskva arhiivis, oli ilusti ette valmistatud. 26.juuni arreteeriti Kremlis Beria, seisati ka uus kurss ja uus rahvuspoliitika, mistõttu enam ei tulnud kõne alla ka Eesti ja Moldaavia otsuse vastu võtmine. Tegelikult juuli alguses ametlikult NLKP KK Presiidium tühistas ka Leedu, Lääne-Ukraina, Läti ja Valgevene otsused kui väärad, mis pidavat külvama segadust liiduvabariikiides. Hoolimata sellest,
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
Matemaatikaõpetaja soovitusel jätkus erialaotsingute kadalipp kõrgkoolides reaalalal: 1978. astus Vilep Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse elektrifitseerimise erialale, sealt läks peale üht kursust üle Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonda. 1979. aastal ta abiellus ja asus elama Tallinnasse, kus jätkas kaugõppes õpinguid matemaatika erialal Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Samal ajal andis ta õpingute kõrvalt eratunde matemaatikas, töötas arhiivis ja kõrgepingevõrkudes. Jõudmata õigel ajal kaugõppest päevasesse õppevormi üle minna, tuli tal minna sõjaväkke. 1982-1984 teenis Vilep aega Volga ääres Samaara oblastis. Peale sõjaväge püüdis Vilep veel poolteist aastat õpinguid jätkata, kuid perekonnaelu (peres kasvas 1980. aastal sündinud tütar Kertu) ja rahamured sundisid tööle ja nii jäi kõrghariduse omandamine pooleli. 1985. aastal siirdus Vilep tagasi Tartusse. Üüris tillukese toa, kirjutas luuletusi ja
Mis puudutab linnade arhiive, siis väikelinnadest praktiliselt midagi säilinud pole. Enam-vähem ainukene väikelinn Eestis, millest midagigi on säilinud, on Pärnu. Kahtlemata kohapeal kunagi olid arhiivid, aga need lihtsalt pole säilinud. See tähenda, et väikelinnade ajaloouurimine oleks võimetu. Suurtest linnadest Tartu keskaegne arhiiv on hävinud, kõige vanemad tartu linnaarhiivi säilinud dokumentidest pärinevad 1540. ?aastast. Riia arhiivis pole keskaeg esindatud mitte kõige paremini. Sellega kontrasteerub Tallinna linnaarhiiv, mis on kõige paremini säilinud linnaarhiiv Hansas. Keskaja Liivimaa linnaajalugu on suurel määral Tallinna ajalugu. Tallinna linnaarhiiv muidugi ei ole säilinud tervikuna, aga temas leiduv materjali hulk on piisavalt suur - säilinud rae kirjavahetus ja asjaajamisraamatud. See, milline osa keskaegsest Tallinna Arhiivist oli Saksamaal, millises Tallinnas, oli juhuslik
Loo algus/lapsepõlv on sarnane ,,Äbarikule" tal ei ole mingit tõsist 30 haridust, ta armastab mängida tuvidega ja see õpetaja ei oska mitte midagi talle õpetada. Lõppkokkuvõttes on Grinjov absoluutselt teistsugune kui Mitrofan. Äbarik on ainult üks nendest võimalustest, kuidas käsitleda 19. saj teise poole aadliku saatust. Puskin uuris väga põhjalikult Pugatsovi ülestõusu, kirjutas üles asjaosaliste memuaarid, uuris arhiivis kõike. Ta kirjutas ka ajaloolise kirjutise ,,Pugatsovi mäss". ,,Kapteni tütar" on aga kunstiteos. Meile on kirjeldatud kahte väga erinevat maailma aadlite ja rahva maailma. Aadlite maailma eesotsas on Katariina II, rahva eesotsas on Pugatsov. Mõlema kihi seadused ja käitumine on karm tapavad nii ühed kui teised. Puskin teadis väga hästi, et ülestõus oli verine, aga teose sõnum ei ole veri ega võitlus, see on midagi muud. Grinjov oli lihtsale inimesele tänulik
nevate suvede laagrikogemusega õpilased, kes lõpeb küsitlusega. Vanema vanuseastme lapsed teist aastat järjest valmistuvad juba talvel ette kirjutasid sellel aastal lisaks veel prantsuskeelse nooremate juhendamiseks. arvamusavalduse ateljeede sisulise poole kohta. Need materjalid säilitatakse laagri arhiivis ja 41 Noortelaagrite sisuline tegevus võimaldavad analüüsida eelmiste aastate kogemust Kontaktandmed: uue laagri ettevalmistamisel. Soovi korral, näiteks Eesti Prantsuse keele Õpetajate Ühing keelemappi lisamiseks, võivad osalejad nendest Tel 50 91662 koopia saada. [email protected]
kümmend aastat ja olles kaasa läinud moodsa ajaga, mängib nüüd koos oma nelja pojaga kohalikus jazzorkestris. Kuigi artiklis on juttu 1943. aastast, selgus uurimise käigus, et see nähtus pärineb juba 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest (sõjaaega jäi vaid nn järellainetus) ning seda on ette tulnud mujalgi kui Karksis. Nähtuse paremaks mõistmiseks vaadakem, millist ansamblitüüpi on meil harjutud külakapelliks nimetama. 138 Võru Kandle kultuurikeskuse arhiivis on teadaolevalt üle 2000 H. Juurika arranžeeringu kõikmõeldavaile koosseisudele sümfoniettorkestrist kuni väikeste džässbändideni, paraku on need kõik pärit hilisemast ajast. 139 Intervjuus E. Jõgile mainib H. Juurikas, et nende repertuaarist olid eriti populaarsed Frank Churchilli meloodiad Walt Disney filmile “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (Jõgi 2003: 14). Selle filmi üks
võimalus jaaniööl. Erinevate õpetuste kokkuvõttena on siin esile toodud kõige olulisemad nõuded. Pärg tuleb punuda endanopitud õitest või taimedest, kõige sagedasem on nõue, et neid peab olema üheksat liiki. Teine oluline nõue: pärg tuleb pähe panna ristteel ja kesköötunnil. Kolmas: pärast seda ei või kellegagi kõnelda ega ka tagasi vaadata. Neljas: pärg tuleb ööseks peapadja alla panna. Eesti Rahvaluule Arhiivis on rohkem kui üks teade selle kohta, et unes nähti isikut, kellega hiljem tõepoolest abielluti. Juuli on heinakuu, august lõikuskuu Juulikuu tähtpäevadest on enamus seotud heinategemisega. Kõige olulisem heinateo algustähis oli jaanipäev, kuid mõnel pool alustati heinategu heinamaarjapäeval (2. juuli), mõnel pool aga oli heinategemine sel päeval keelatud. Keelupäevi oli teisigi ja keelu põhjendused samuti erinevad. Siin on mõned kirjapanekud. Peetripäeval (29
Erikoolitus Informatsioon Perioodika Koolitajad Reprodutseerimisteenused Tingimused Digitaalkoopiate allalaadimine 5. Sündmused / Sündmused arhiivis uudised Saidi uudised Toodud näites visandatakse peanavigeerimise 2. ala "Meie arhivaalid" sekundaarsed navigeerimisalad. Peanavigeerimise ala kätkeb järgmisi eesmärke: eesmärki nr 1 "Arhiivi identiteedi esitus" ning eesmärki nr 6 "Kultuuriainese levitamine" (kolmel tasandil: 1. Põhiteadmiste andmine, 2. Haridusele, koolitusele ja kultuuriturismile tuge pakkuv ajakohastatud informatsioon ja dokumendid, 3. Juurdepääs andmepankadele
üldteaduslikud ja aineajakirjad. Ajal, mil emakeel oli koolist välja tõrjutud ja rahvusliku liikumise sümboliks saanud Aleksandrikool venekeelse linnakoolina avati, jätkasid ajalehed kangekaelselt emakeele väärtustamist. Jakob Hurda algatus rahvaluule kogumise suuraktsiooniks 1888, mida ta juhtis ajalehtede kaudu, leidis aset venestusaja tipul, niisamuti kogus vanavara Ado Grenzstein, kelle kirjakogud on Kirjandusmuuseumi kultuuriloo arhiivis tänuväärseks allikas. Tema andis oma kogu täienemisest aru Oleviku veergudel. Nii oli kirjaoskaja eestlase jaoks ajalehest saanud avalik foorum, kus sai oma mõtteid teistega jagada ja arutada. Eestlaste tüüpiliseks vaimse eneseavalduse vormiks sai sõnumite saatmine ajalehtedele. Osalemine avalikkuses küll mitmeti piiratult oli saanud loomulikuks. Eesti üldsus huvitus rahvuskultuurilistest üritustest, mille arendamise vajalikkust rõhutasid toimetajad oma juhtkirjades
lahenduse elluviimise käigus teatud ettevalmistustöid ka ise läbi viia, misjuures tuleks siiski vältida rahutuse tekkimist elanikkonna seas. Nõupidamine lõpetati Julgeolekupolitsei ja SD juhi palvega kõigile nõupidamisel osalenutele tagada talle lõpliku lahenduse läbiviimise tööde juures asjakohane toetus. Ärakiri eksemplarist, mis asub Berliinis Välisministeeriumi Poliitilises Arhiivis (PA Inland II g 177, Blatt 166–180). http://www.ghwk.de/deut/protdt-neu.htm (viimati vaadatud 23. novembril 2006. (Saksa keelest tõlkinud Toomas Hiio). Allikas 16 Varssavi geto hävitamine SS-Reichsführer Kõrgemale SSi ja politseijuhile Idaaladel Nr 38/33/43, salajane SS-Obergruppenführer Krügerile
5) noortelaagri tegevusloa number; Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud noortelaagri majutuskohtade arv. [RTL 2002, 87, 1355 jõustunud 09. 08. 2002] 6. Volitatud töötleja registreerib kanderaamatus andmete saamise aja, andmete esitaja ja esitatud dokumentide loetelu ning annab igale registreeritud noortelaagrile kordumatu registreerimisnumbri. Registreerimiseks esitatud ja muud seonduvad originaaldokumendid või nende tõestatud koopiad säilitab registri volitatud töötleja registri arhiivis. 7. Volitatud töötleja kannab noortelaagri registrisse kümne tööpäeva jooksul noortelaagrile tegevusloa väljastamise päevast arvates. 8. Käesoleva põhimääruse punktis 5 nimetatud andmete muudatused ja täiendused esitab noortelaagri pidaja registri volitatud töötlejale 30 päeva jooksul, arvates muudatuste ja täienduste tegemisest. 16 [RTL 2002, 87, 1355 - jõust 09. 08. 2002] 9. Registri koosseisu kuuluvad: 1) elektrooniline andmebaas; 2) registriarhiiv. 10
regulaarne pargiosa peahoone ümbrusesse alles. Üldiselt on regulaarseid parke vähe säilinud just seetõttu, et palju neist on hiljem ümber kujundatud. Aga huvitavaid vaatepilte pakuvad näiteks kunagi pöetud pärnad, mis nüüd on välja kasvanud väänlevate okstega suurteks puudeks (nt Luke, Vääna jt parkides). Regulaarse kujunduse jäljed on paljudes mõisaparkides praeguseni loetavad ja nende järgi saab teha oletusi kunagise kujunduse kohta, kui ka arhiivis kaarte säilinud ei ole. 18. saj tähtsamaid parke ja mõisaansambleid 30. aastaist olid Saare, Maardu, Lagedi, sajandi keskel Palmse, Adavere, Heimtali, Sagadi, Suuremõisa Hiiumaal ja Vana-Vigala, sajandi II poolest Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku, Mõdriku, Sargvere, Kiltsi, Elistvere, Helme ja Väimela ning sajandi lõpust Udeva, Voka, Norra, Rutikvere, Pada, Luua, Võisiku jt. SOOVITAVAT KIRJANDUST: Eesti mõisaparkidest:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
