mahulist uurimistööd. Arhiiv teavitab päringu esitajat asjaoludest, mille tõttu pole päringu menetlemine võimalik. Seaduses või selle alusel sätestatud avaliku ülesande täitmiseks või avalikku huvi silmas pidades võib arhivaale anda tähtajaliseks kasutamiseks väljaspool arhiivi. Arhivaalide kasutaja väljaspool arhiivi hoiab ära arhivaalide sattumise kolmandate isikute valdusesse. Isikuandmekaitse seadus ja arhiivindus: Andmekaitse Inspektsioonil on oma ülesannete täitmisel kõik käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud õigused, sealhulgas õigus nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi. Algse korra austamise printsiip / registratuuriprintsiip: arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt arhiivi korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus
Arhiivindus 20.02.2013 Tiina Randalu Üks vanemaid arhiive on : · Ajaloo arhiiv ( Liivi tn Tartu) · Eesti riigiarhiiv · Eesti filmiarhiiv · Partei arhiiv · Linna ja maakonna arhiivid · Vallaarhiivid · Asutusearhiivid Arhiiv- asutus, kus säilitatakse arhivaale. Arhivaal- ameti või isikupäritoluga infokandja, mida säilitatakse tema tähtsuse tõttu ühiskonnale ( salvestised, dokumendid jne,) Arhivaar- on teadusliku ettevalmistust omav arhiivitöötaja. Arhiivindus- riikliku tegevuse haru, mis hõlmab teaduslikke ja õiguslikke arhiivasutuse töö organiseerimise küsimusi. Asutuse arhiiv- arhiiv, kus säilitatakse dokumente nende üleandmiseni riiklikule säilitamisele. Asutuse arhiivi seisukorra eest vastutab asutuse juht. Asutuse arhiiv Asutuse arhiivitöö korraldatakse põhimäärusele vasta...
hakkavad ladestuma. Kõigil kaustadele määrati säilitustähtajad. Algdokumentide kaustad, mille teave on kontsentreeritult olemas üldistatumates dokumentides, on lühiajalise säilitusajaga (3 või 5 aastat) ja need ei jõua arhiivi. See on ka tänase Eesti arhiivinduse algtõde: arhiivi korrastamine algab enne, kui dokumendid sünnivad arhivaar kinnitab (või kooskõlastab) institutsiooni asjaajamise juhendi ja kaustade säilitustähtajad. Venemaa arhiivindus: Ivan IV arhiiv, vene arhiivinduse väljakujunemist mõjutanud korraldused ning iseloomulikud jooned. Vanimad arhiivid asusid Kiievi-Venes, palju käsikirjalisi kogusid asus kloostrites, mis tollased tähtsamad hoiupaigad. Ühtteist hoiti ka vürstikodade juures. Varasemaks ülevenemaaliseks arhiiviks Ivan IV arhiiv, kuhu koondati ka sõjasaagina kaasa toodud materjale. Arhiivil oli Venes praktiline rakendus arhiivi ei peetud ajaloo või kultuuri
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluv...
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
Käskkiri- on korraldav dokument lahendamaks asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Vormistatakse üldplangile ühes eksemplaris. Käskkirjal kuupäev ja nr ei trükita, vaid sõnadega välja. Käskkirja täitmist jälgib koostaja. Käskkirja saab muuta või kehtetuks tunnistada sama ametiisiku või kõrgemalseisva ametiisiku uue käskkirjaga, märge tehakse käskkirja viimases osas. Kirjad jagunevad: algatuskirjad, vastuskirjad, kaaskirjad. ARHIIVINDUS Reguleeriv seadusandlus: Arhiiviseadus, Arhiivieeskiri, Asjaajamiskorra ühtsed alused Arhiiviseadus sätestab: *Dokumentide hindamise *Arhivaalide kogmise ja säilimise *Arhivaalidele juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise korraldamise *Vastutuse arhivaalide kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest *Rahvusarhiivi ja KOV arhiivi tegevus alused Arhiivieeskirjas: *Täpsustatakse dokumentide hindamist *Arhivaalide säilitamist avalikku
kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud
dokumentide loetelu) *Poolaktiivne (kuni 2 a) Dokumendid on asjaajamise töötajate käes, perioodi lõpul antakse alatise ja pikaajalise (üle 10 a) säilitustähtajaga sokumendi üle organisatsiooni arhiivihoidlasse (arhivaalide loetelu) *Passiivne dokumendid on hoiul organisatsiooni arhiivihoidlas kuni üleandmiseni arhiiviasutusele. (arhibaalide loetelu, nimistu) Dokumendi elukäigust nähtub, et asjaajamine ja arhiivindus on ühe tervikliku protsessi teineteisega lahutamatult seotud osad. Dokumendisüsteemi osad: Dokumendid (Asutuse tegevuse käigus loodud või saadud dokumendid toimingud (Dokumendihalduse toimingud) tehnoloogia (digitaalsete dokumentide loomise ja haldamise tarkvaraline rakendus, mis võimaldab dokumentide sisu ja versioonide haldamist ehk dokumentide haldamisel kasutatav tehnoloogia) inimesed (susteemi kasutajad e dokumentide haldamises osalevad inimesed)
· Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud enam kellesse v millesse uskuda
(AA-s luuakse sama süsteem, mida tahetakse arhiivindudes näha. Arhiivi korrastamisel tuleb järgida päritolu- ja algse korra austamise põhimõtteid. Pertinentsprintsiip tugines klassifikaatoritele, eriti osavad oldi selles osas Saksamaal (kasutusel enne provenientsi ) Jaguneb a) raamatud; b) toimikud; c) lahtised lehed. Iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. PILET 1 1. Põhimõisted: arhiivindus, arhiivihaldus Arhiivihaldus - dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitustähtaja määramine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine (tegevusala, mis käsitleb dokumentide säilitamist, kogumist, juurdepääsu tagamist.) Arhiivindus - Teadusharu, mis töötab välja tegevusala uurimise, korraldamise jne. Ajaloo abiteadus, mis käsitleb
Loomine/saamine → registreerimine → kasutamine/hoidmine → hävitamine/üleandmine 10. Mis moodustab organisatsiooni dokumendisüsteemi Süsteemi kasutajad, dokumendid, dokumendihalduse toimingud, elektrooniline dokumendihaldussüsteem 11. Nimeta kirja esitlusvormi on väljad (EVS 882-1:2013): Tekstiväli, kirjapeaväli, adressaadiväli 12. Mitmendal sajandil arenes välja dokumendihaldus kui distsipliin ja millisest distsipliinist 20. saj, arhiivindus 13. Milliste kriteeriumite alusel hinnatakse dokumentide väärtust (kaks peamist) Tõestusväärtus, teabeväärtus 14. Millised on dokumendi kohustuslikud elemendid (TKTA) Autor, kuupäev, tekst, allkirjastaja 15. Mis on dokumendisüsteem (EVS-ISO 15489-1:2017) Infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs 16. Mida reguleerib kirjastandard EVS 882:1-2013
Kõige raskem oli jõuda ühiskonna enda alusdokumentideni, samuti jõuavad autorid järeldusele, et Eesti NSV arhiividesse oli lihtsam pääseda kui nõukogude arhiividesse üldiselt ning, et Tartus oli tegemist liberaalsema suhtumisega arhiivikasutajatesse kui Tallinnas, kuhu oli koondati enamus erifonde. Juurdepääsupiirangutest NSV Liidus ja Venemaal. 1917. aasta oktoobripöörde järel oli uues võimu üheks eesmärgiks senise arhiivisüsteemi ülevõtmine ning nõukogulik arhiivindus hakkas lähtuma 1918. aastal vastuvõetud arhiivisüsteemi reorganiseerimise dekreedist. Nõukogude arhiivisüsteemi jäi iseloomustama juurdepääsmatus suurele osale arhiiviainesele ning see jäi püsima ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aasta. Teoses antakse ülevaade juurdepääsust NSV Liidu ja nüüdisaegse Venemaa arhiivindusest, tuginedes Venemaal viimastel aastatel ilmunud uuemale kirjandusele ning jõutakse üldistavale järeldusele.
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
Positiivsed: · Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut · Kuulutati välja inimeste võrdsus, vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud enam kellesse v millesse uskuda 23
RIHA-s ei registreerita andmekogusid, millele juurdepääs on piiratud tulenevalt «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» 31. Mida kujutab endast Dokumendivahetuskeskus (DVK)? Dokumendivahetuskeskus (DVK) on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem. Loodi 2006.a. 32. Missuguse ministeeriumi haldusalas on arhiivindus? Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. 33.Nimeta Rahvusarhiivi juhiseid ning mida need vastavalt reguleerivad. (http://www.ra.ee/et/juhised-4) Ohuplaani koostamine - Arhiivides, muuseumides, raamatukogudes jt asutustes säilitatavad kultuuriväärtused on erinevate looduslike ja inimtekkeliste ohtude (tuli, suits, veeõnnetused jne) tõttu kergesti kahjustatavad. Selleks, et avariisid ja õnnetusi ära hoida või nendega
Kirjalikud allikad kroonikad, reisikirjad, mitmesugused 18.-19 saj publikatsioonid, ajakirjad jne. Allikad annavad infot maastike kohta vaid väga kaudselt Käsikirjalised materjalid: dokumendid, mälestused, uurimused jne. Kust leida? Dokumendid peamiselt arhiividest, mälestused ja päevikud muuseumides, raamatukogudes ja muuseumites uurimused Käsikirjaliste materjalide otsimine igavene keeruline töö ning kogu arhiivindus on täiesti omaette teadus. Eestis olemas üks suur rahvusarhiiv, lisaks olemas eraldi Narva ja Tallinna arhiiv, lisaks väiksemad arhiivid. Riigiarhiiv Tallinnas - põhiliselt materjalid alates esimesest EV perioodist. Kõik mis vanem on enamasti ajalooarhiivis. Osakonnad Haapsalus, Kuressaares, Valgas ja Rakveres Ajalooarhiiv Tartus põhiliselt vanemad materjalid (materjalid enne esimest
paljude infoinstitutsioonide infoga seotud tegevusi. (Borgman 1999) Digitaalraamatukogu kui ... · kui organisatsioon · kui infokeskkond · kui tulevik Virtuaal/digiraamatukogude dimensioonid: · kogukondlik mõõde · tehnoloogiline mõõde · teenuste mõõde · sisu mõõde Digiraamatukogude põhivaldkonnad (Carol Tenopir): · Uurimis- ja arendustegevus (Research & development) · Säilitamine ja arhiivindus · Haridus · Teaduskommunikatsioon Digitaalraamatukogude tüübid : (G. G. Chowdhury & S. Chowdhury 2003) Varajased digitaalraamatukogud · - ELINOR · - Mercury Electronic Library · - CORE · - TULIP · - eLib (http://www.ukoln.ac.uk/services/elib/ ) · - Project Gutenberg (http://www.gutenberg.org/ ) · - ... Digitaalraamatukogude tüübid : Digitaalraamatukogude projektid rahvusraamatukogudes · - THOMAS ( http://thomas.loc.gov )
teadus- ja arendustöö, välissuhted. Dokumentide loetelu põhifunktsioonid vastavad EMÜ põhikirjale. Osal funktsioonidel on ka allfunktsioonid. Personalitööl (tähis 2) on allfunktsioonideks personali planeerimine, värbamine ja arvestus (tähis 2.1), töötervishoid ja tööohutus (tähis 2.2). Finantsarvestusel (tähis 3) on allfunktsioonideks eelarve ja aruandluse korraldamine (tähis 3.1), raamatupidamine (tähis 3.2). Info haldamine allfunktsioonideks on asjaajamine ja arhiivindus (tähis 5.1), raamatukogu (tähis 5.2). Allsarjad puuduvad. Funktsioonid on järjestatud nii, et juhtimis- ja tugifunktsioonid on eespool ning põhifunktsioonid tagapool. Sarjad on moodustatud vastavalt dokumendiliigile (nt sari volikirjad ja garantiikirjad), kirjavahetus vastavalt teemale. Funktsioonid, allfunktsioonid ning sarjad on tähistatud vastavalt Rahvusarhiivi dokumendi- ja arhiivihalduse juhisele. Sarjadele on määratud ka säilitustähtajad
lõhkuda. Asutuste dokumentide riiklik arhiivi andmine on alati olnud allutatud mingile korrale, kuid avaliku ja erasektori puhul hakkab silma suur ebaühtlus ja stiihia. Eriti vähe on jõudnud arhiividesse dokumente Eesti taasiseseisvumise aastaist, sh poliitiliste parteide ja liikumiste kohta. Viimase kümne-viieteistkümne aastaga on olukord arhiivides tundmatuseni muutunud, seda nii arhiivide majanduslikes võimalustes, töökorralduses kui ka uurijate teenindamise kvaliteedis. Kaasaegne arhiivindus seisab silmitsi kahe väljakutsega: tuleb rahuldada avalikkuse üha kasvavat huvi arhiivides talletatava järele, peab tagama informatsiooni pikaajalise säilimise. Sellest tulenevalt loodi veebikeskkond Digisisu, kuhu kavatsetakse koondada enim kasutatavad Rahvusarhiivi allikad. Oma arhiivid on ka paljudel väliseesti organisatsioonidel, mis on moodustunud peamiselt pagulaste arhiividest.27 Alates 1990. aastate algusest on Rahvusarhiivi üle antud hulgaliselt
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas...
ALLIKAÕPETUS 1. Allikaõpetusajaloo abiteenus, mis uurib ajalooallikate analüüsimise ja kasutamise teooriat ja metoodikatAllikaõpetus tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailma...
teabega. 30. see aeg, kui päevakorrale tõuseb mastaapne rahvavaenlaste vastane võitlus. Selleks, et need rahvavaenlased paika panna tuli ühiskonna kohta teavet kogu. Arhivaari ülesandeks oli välja otsida kompromiteerivat materjali erinevate inimest kohta, 30. lõpus loodi üle NSV Liitu hõlmav poliitvärvingute kartoteek e rahvavaenlaste kartoteek, defineeriti, kes on need ühiskonna kihid kes kvalfitseeruvad NSV võimu vaenlasteks. Kui 1940. aastal see nõukogude arhiivindus k eestisse tuli siis ka see Eesti arhiivi süsteem allutatakse samale arhiivisüsteemile ja see kestis nõukogude aja lõpuni välja. Arhiiv oli nõukogude ühiskonnas reziimne asutus, see tähendas seda, et arhiivis oli miilitsa valve, see oli asutus, kus nö tavaline käitumismudel ei toiminud ja tõi kaasa ka selle, et suur osa arhiiviainest oli salastatud, oli üks osa materjalist, mida pm ei olnud üldse võimalik uurimise seisukohalt kasutada, siis selline dokumentatsioon,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
