Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"arheoloogiline" - 170 õppematerjali

thumbnail
19
docx

Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus

Ameeriklane J. Breasted sõnastas arusaama viljakast poolkuust. Ehk sealt sai alguse põlluharimine ja levis kõikjale. Edasi arutati kuidas levis. Esmalt siis Euroopasse. Kreeta, Kreeka. Levis arusaam, et Euroopa põlluharimine on saanud alguse lähis idast. See meeldis ka kirikule, sest sobis piibliga ehk eedeni aed oli kusagil idas jne. Teine leviku ariaal mis levis oli Schmidti idamaade oma. Kosinna? sakslane arheoloogia suurkuju, leidis, et arheoloogiline kultuur peab langema kokku etnilise rahvaga, kes seda kandis. Seostas saksa rahva aarialiku rassiga ja kultuure tagasi lugedes leidis, et indoeuroopa juured pärinevad saksamaalt. Sealt kõik välja rännanud, mida kaugemale seda enam on nad oma aarialiku alget minetanud. Saksa rahvas, kes oli kohal oli siis a ja o . Sakslased esmasündinud Indo-Eurooplased. Töö ilmus peale IMS ja karta oli, et sai kohe poolehoiu osaliseks. Lähis...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaeg 11.klass

ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust....

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Küpros

Need, ühtekokku 2000 inimest, kuuluvad armeenia kirikusse. Siin on ka moroniidi kirik ­ veel üks kristlik sekt umbes 7000 liikmega. Enamik nendest on tulnud Liibanonist. Küprosel rajati see koguni 9.sajandil. Riigi vaatamisväärsused Salamis Antiikaja linn Salamis asub küprose idarannikul Famagusta linna lähedal. 7. Sajandil hävitasid Salamise araablased. See on riigi tähtsaim arheoloogiline objekt. Praeguseks on täielikult taastatud amfiteater, kool, saunaruumid ja mosaiigid. Suurem osa varemeist pärineb Bütsantsi ja Rooma ajast. 450 eKr võitsid ateenlased Salamise juures peetud maa- ja merelahingus pärslasi. Limassoli kesklinn Limassoli kesklinna ajalooline süda on säilitanud iidse väikelinna ilme. Kitsaste tänavate ääres paiknevad restaureeritud vanade elumajad ja käigud arvukate poekeste ning töökodadega. 11...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg

Esemed olid lihvimata ja ei omanud korrapärast kuju . Nöörkeraamika ajal tehtud tööriistad olid lihvitumad ja valmistati ka kirveid jms. Anumad olid kaunistatud nöörijäljenditega ja omasid korrapärast kuju ja oli näha kõrget kunstitaset. 4. Selgita mõisted Neoliitikum ­ noorem kiviaeg Mesoliitikum- keskmine kiviaeg Arheoloogiline kultuur- ühesuguste arheoloogiliste leidudega kultuuripiirkond Arheoloogia- teadus, mis tegeleb väljakaevamistega ning väljakaevatud esemete uurimisega Aletamine- põllu loomine sellisel viisil, et võetakse mets maha ning põletatakse ja saadud tuhka kasutatakse põllul väetisena . Adramaa- muinasajal ja keskajal maamõõtmise viis, maahulk , mida üks mees suudab ühe adraga ära harida....

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo KT, 10. klass, Eesti muinasajal

Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj ­ 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti muinasaeg

Mõningat infromatsiooni saab ka eesti keelest ning naabrite kirjalikest allikatest. Peamiseks dateerimismeetodiks on arheoloogilised kaevamised. 2. Nimeta ajalises järjekorras Läänemere peamised arengustaadiumid. Balti jääpaisjärv (u 12000-9600 ekr) Joldiameri (u 9600-9000 ekr) Antsülusjärv (u 9000-8200 ekr) Litoriiniameri (u 8200-5000 ekr). 3. Selgita mõiste arheoloogiline kultuur. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. 4. Millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale? Dateeri. Kunda kultuur(9000-5000 ekr) Narva kultuur(5000-4000 ekr) Kammkeraamika kultuur(4000-3000 ekr) Nöörkeraamika kultuur(u 3000). 5. Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Et tagada omale elatis ja et toitu jätkuks ning liiga kiirelt otsa ei saaks. 6...

Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
5
wps

Keskaja kunst Eestis

- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu,...

Kunstiajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
8
doc

14 maailmaimet

Seal toimusid vanasti väga verised Gladiaatorite võitlused. Colosseumil on ülevalt äärest üks suur tükk kadunud. Arvatakse et selle põhjustas maavärin ja tükid müüdi Hiina kaupmeestele. See on ainuke maailmaime mis on Euroopas. 6) Chichen Itza. See on hiiglaslik vanade- kolumbialaste arheoloogiline ehitis, mille on ehitanud maiade poolt. Pole täpseid andmeid teada, millal see ehitati ja sammuti puuduvad andmed miks see ehitis vajalik oli ja mis jumalale see mõeldud oli. 7) Machu Picchu. See on väga müstiline paik Peruus. Iidse linna varemed mis kaevati alles 100 aastat tagasi välja. Tõenäoliselt kuulus see linn inkadele...

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

sajand. 10. sajandini oli slaavlaste matmiskombestikule iseloomulik põletusmatus. Laip põletati hauast eemal asunud üldtuleasemel. Lahkunu tuhk koguti urni ning maeti maha. Urni pandi kõiksugu panuseid, 7 Mägi, Marika. Kivikalmetes kirikaedani. Matmiskombestik muinasaja lõpu ja varakeskaegsel Saaremaal. - SATOR, 2007, nr 6, lk 14- 17 [E-ajakiri] http://haldjas.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/ , viimati vaadatud 30.05.2008. 8 ,, "- arheoloogiline kultuur, mis oli levinud pronksiajal (1450- 1200 eKr) tänapäeva Ukraina ja Poola aladel. 7 näiteks toitu, tööriistu, relvi jne, mis vanade uskumuste kohaselt olid uues elus vajalikud. Relvad kaitsesid oletatavalt surnut ka deemonite eest. Haud kurgaan9 oli ühe või kahe meetri kõrgune....

Humanitaarteadused
142 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti muinasajal

paleoliitikum ­ ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum ­ noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t. eKr, asjad samadest materjalidest, kuid paremini, kaunistati savinõusid Kunda kultuur ­ arheoloogiline kultuur mesoliitikumi ajastul, asulad levisid Läänemere idaranniku maades; oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur IX või VIII a.t. eKr kuni V a.t. eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. kammkeraamika kultuur ­ arheoloogiline kultuur (IV at), mil Eestisse saabusid uued hõimud, kes kaunistasid savinõusid erilise tehnikaga, tööriist meenutas kammi...

Ajalugu
70 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism,...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
148 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinasaeg

arheoloogiline kultuur ­ sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak ­ pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine ­ alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus ­ põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem ­ põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ­ ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme ­ nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus ­ järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid ­ eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ­ ühe adraga haritav maa, malev ­ maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism ­ elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba ­ eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

jaht ­ põtru, kopraid. Linde, veelinde. Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud. rannarahvas hülgekütmine. loodusannid ­ taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud ­ savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid ­ taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD...

Ajalugu
109 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Maailmalõpp

Miks just 21.12.2012? Sest enamiku tõlgenduste kohaselt just sel kuupäeval lõpeb maiade kalendri 13. suur tsükkel, osades tõlgendustes on kuupäevaks ka 23.12.2012. Maiade kalendri etapilisuse ja selle tõlgendamisega tegeleb maailmas tuhandeid inimesi, kes soovib, leiab sadu veebisaite ja võib ise edasi uurida. Florida loodusajaloo muuseumi Ladina-Ameerika kunsti ja arheoloogia kuraator väidab, et puudub arheoloogiline andmestik, nagu tähendaks kalendritsükli lõpp aastal 2012 maiade arvates maailma lõppu. Samuti Floridas paikneva Kesk-Ameerika uuringute arengu fondi juhi väitel oli muinasajal kalendritsükli lõpp maiade jaoks suur pidupäev ning selle seostamine maailma lõpuga on täielik väljamõeldis ning võimalus väga paljudele edukaks äritegevuseks. Täpselt nagu ümmargune aastavahetus 2000, on ka maiade kalendritsükli lõpp võimalus...

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Kreeka slaidid

Turism · Kreeka meelitab rohkem kui 16 miljonit turisti aastas, panustades 15% riigi sisemajanduse kogutoodangust. · Ainuüksi aastal 2005, külastas Ateenat 6,088,287 inimest, kuid nüüdseks on see arv muidugi tõusnud. Vaatamisväärsused Sild Rio-Antirio on pikim rippsild kogu maailmas. Rahvusvaheline Arheoloogia Arheoloogiline muuseum muuseum Ateena ajaloost, on suurim arheoloogia Rio-Antirio muuseum Kreekas. Samal ajal kui üks tähtsamaid muuseume maailmas, mis on...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tallinna tekke problemaatika

Kokkuvõte Olgu see siis Henriku Liivimaa kroonika või senised väljakaevamiste tulemused, pole meil seniste allikate põhjal korralikku ülevaadet Muinastallinnast rohkem, kui et Toompeal oli muinaseestlaste linnus ning sellest veidi eemal sadam. Kirjalikud allikad vestavad meile keskaegse linna arengust ning senine arheoloogiline materjal ei küündi ka kuigi kaugemale. Tuleks ette võtta professionaalne ja kõrgetasemeline ekspeditsioon Tallinna täpsemaks arheoloogiliseks uurimiseks. Usun, et kui leida muinaslinnuse värav, näitab see meile ka asula suuna, mis toob meid olulisemalt lähemale muistse Tallinna kui asula avastamisele ja uurimisele. On spekuleeritud, et Iru linnuse hülgamine võib olla seotud Tallinna asula asutamisega, kuid leian, et see teooria pole loogiline...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Võrumaa referaat

Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru kuulub piltlikult sõnades roheliste linnade hulka. Linna asutamise ajaks loetakse 21.august 1784., millist daatumit kannab Riia kindralkuberneri allkirjaga dekreet linna asukoha ja nime määramisest. Võru linnas elab seisuga 31.12.2009 13 967 inimest ja maakonnas 37 786 inimest ning linna pindala on 13,2 km². Ajalugu Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna leitud naise kolju, mis kuulub keskmisesse kiviaega (u. IV a.t. e. Kr.), seega umbes 6000 aastat vana. Vanim kolju, mis Eestimaalt seni leitud. Võrumaa Muuseumi püsinäitusel on eksponeeritud selle kolju järgi Leedu Teaduste Akadeemias tehtud büst. Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldail olnud asulakohad - Kääpa, kus elati 5000 aastat tagasi, Villa, elati 4500 tagasi ja noorimana Tamula asulakoht, mis oli kasutusel III a.t...

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti ajalugu

Eestis olid hajakülad. Korrata §1-5 + konspekt 1. Eesti ajaloo põhiperioodid: muinasaeg ja ajalooline aeg, nende kestus ja algussündmus 2. Muinasaja arheoloogilised kuluurid (3): Kunda, kammkeraamika ja nöörkeraamika e venekirveste sh, millest nimetus, iseloomustada ja võrrelda kultuure omavahel 3. Mõiste - arheoloogiline kultuur 4. Muinasaja arengujärgud: mesoliitikum, neoliitikum, pronksi-ja rauaaeg. Muinasaja arengujärgu kestus, iseloomustus ja võrdlus valdkonniti...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

MUINASAEG

MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...

Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun