Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega !...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
välisehitus, talitlus, elukeskkond. 12. Populatsioon - sama liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas. 13. Kooslus - erinevat liiki organismid, kes elavad ühes piirkonnas. 14. Ökosüsteem - moodustub omavahelises suhtes olevast elus ja eluta loodusest ühel territooriumil (nt. jõgi). 15. Maastik 16. Boisfäär - kõige suurem ökosüsteem. Ümbritseb Maad. Eluslooduse süstemaatika: 1. Domeen 3 domeeni: bakterid, arhed, eukarüoodid. 2. Riik 5 riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 3. Hõimkond 4. Klass 5. Selts 6. Sugukond 7. Perekond 8. Liik Takson ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi. Homoloogia ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogne organism sarnane ehitus kuid erinev funktsioon. 3 Elu keemia Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
eraldatusetõttu -ilmselt põhiline tee uute liikide tekkeks·Parapatriline(külgnev) liigitekke viis, mille puhul uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, selgesti eristub hübriidne tsoon kahe eralduva populatsiooni vahel·Sümpatriline(olemasoleva liigi paiknemise sisene) liigiteke ilma geograafilise isolatsioonita,Hübridisatsioon,polüploidia.Ülemriigid (lahknemine 3 miljardit a. tagasi):Bakterid koosnevad ühest lihtsast rakust Arhed e ürgbakteridkoosnevad ühest lihtsast rakust ,suudavad elada kõrge rõhu, temperatuuri ja soolsuse tingimustes,metaboolsed süsteemid mitmekesised3. Päristuumsed e. eukarüoodid taimed, seened, loomad. Siia kuuluvad ka protoktistid.Eukarüoodid (päristuumsed) tekkisid varsti pärast aeroobsete bakterite teket (2,1miljardit tagasi).Endotsütobioosi hüpotees eukarüoodi rakk "neelas alla" mitmeid teisi rakke (mitokondridja kloroplastid)moodustades keeruka organellidega raku
erinevaid mürgitajaid on olemas. Samuti uurisin bakterite kromosoome ja bakterirakke, millest bakterid toituvad, bakterite elutegevuse iseärasusi ning milline tähtsus on bakteritel looduses ja teistele organismidele. Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttu fülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest. Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena jm
5. Mille alusel eristas C. Woese organismide evolutsiooni suurharud? Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks neist (bakterid ja arhed) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks. 6. Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse? Bakterid ja arhed. Õpik lk. 99-100 Mõisted Adaptiivne radiatsioon evolutsiooniline mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid kohastunud liike Analoogilised elundid sama funktsiooniga, kuid erineva väljanägemisega elundid (nt. sea süda ja inimese süda) Biaarne nomenklatuur Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga
Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline. Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk homoloogia. Ehitus on sarnane aga funktsioonid võivad olla erinevad. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud). Domeen eukarüoodid: seened, taimed ja loomad. Süstematiseeritud vastavalt toitumisviisile. Bioloogia teadusharud: Zooloogia, protozooloogia, etoloogia, botaanika, ökoloogia, algoloogia, ihtüoloogia, mükoloogia, lihhenoloogia. Energia ja ainete liikumine organismide ja keskkonna vahel: Aineringe - ainate liikumine organismide ja keskkonna vahel
See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks. Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Elusloodus jaguneb arhedeks, bakteriteks ja eukarüootideks bakterid ja arhed on prokarüoodid. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Eeltuumne. (Neil puudub tuumamembraan ja mitmed organellid). Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom genoomi suurus operonide esinemine mRNA intronite puudumine 70s ribosoomid metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid Rakuskelett
õites ja 9. Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? Kordamisküsimused: BAKTERID 10. Millised on 4 põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus. 11. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, 1. Millal avastati bakterid? nende ehitus ja ülesanded rakus? 2. Mis on arhed? 12. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle! 3. Millised ehituslikud üksused kuuluvad bakteriraku piiristava, 13. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. reproduktiivse ja millised ainevahetuse süsteemi alla? 14. Taimeraku ehitus ja talitlus. 4. Selgita, millist funktsiooni täidavad bakteriraku kapsel, rakusein ja 15. Oska jooniselt tunda taimeraku organelle
ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel ja 3
Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus. Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile: prokarüoodid, arhed ja eukarüoodid. Arhed ja eukarüoodid on omavahel lähedalt seotud, mida näitab translatsiooniprotsessi sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA-põhine ja see andis kaks erinevat liini, millede DNA genoom moodustus üksteisest sõltumata. Seepärast on nende liinide transkriptsioonimehhanismid evolutsioneerunud eraldi.
ainult siserühma. Juurimine puu keskpunktist – juur paigutatakse kaht kõige kaugemat taksonit ühendava lõigu keskpunkti. Kõik taksonid on juurest võrdsel kaugusel. UPGMA konstrueerib alati juuritud puu 48. Mis muudab keeruliseks universaalse elu puu juurimise? Kõik Maal elavad rakulised organismid jagunevad kolme selgelt eristuvasse domeeni: eukarüoodid, arhed ja eubakterid. Juur paikneb eubaktereid arhede ja eukarüootidega ühendaval harul. Arhed ja eukarüoodid on sõsarklaadid. Fülogeneesipuude juurimisel kasutatakse tavaliselt välisrühma meetodit. On vaja teada, milline tunnuse alternatiivsetest seisunditest on ürgne ja milline uus. Tunnuse ürgset seisundit on võimalik tuvastada rühma mittekuuluva, kuid lähedase rühma (välisrühma) samu tunnuseid uurides. Välisrühma tunnuse seisund on ürgne
rasvhapeteks C2–C8 ; – atsetogeensed bakterid (peale klasside Clostridia ja Bacilli ka hõimkondadesse Bacteroidetes ja Actinobacteria kuuluvad liigid) 3. Kiires käärimisfaasis muudetakse pikema ahelaga orgaanilised happed ja alkoholid äädikhappeks ja molekulaarseks vesinikuks H2 ; – bakterid perekondadest Syntrophomonas, Syntrophobacter, Clostridium and Acetobacterium 4. Aeglaselt kulgevas gaasitekkefaasis viivad lagunemise lõpuni anaeroobsed arhed, kellest üks toodab metaani vesinikust ja süsinikdioksiidist, teine äädikhappest. – seltside Methanobacteriales, Methanomicrobiales, Methanococcales liigid toodavad metaani vesinikust ja süsinikdioksiidist – sugukonna Methanosaetaceae liigid toodavad metaani äädikhappest – sugukonna Methanosarcinaceae liigid suudavad metaani toota nii vesinikust ja süsinikdioksiidist kui ka äädikhappest. JÄÄTMETE PÕLETAMINE Prügi tasub põletada! Plussid
* Seeni kasutab toiduainetetööstus (juustude, veinide, õllede tegemisel), meditsiinid (antibiootikumideks). * Seened võivad põhjustada paljusi tervisehädasid kõige levinum on seenemürgitused (suhteliselt efektiivsed). -) Lisaks on ka igasugused nahahaigused (küüned, pigmendilaigud). * Seened toodavad mükotoksiine ehk seenemürke. * Valgud hakkavad 70oC juures denatureerima. Bakterid * Kõik bakterid on prokariootsed organismid (puudub konkreetne rakutuum). * Arhed ürgbakterid, kes suudavad elada väga erinevates ja ekstreemsetes paikades. * Membraan kaitseks. * Plasmiid esineb ainult bakteri rakus ja omab ainevahetuslikku tähtsust (tänu temale on bakter võimeline sünteesime ensüüme, mis teevad kahjutuks bakteri elukeskkonnas eksisteerivad ained). * Ribosoom ainus koht, kus sünteesitakse valke. * Piilid ehk karvakesed bakterid kinnituvad üksteise, toidu või keskkonna külge. * Bakterid paljunevad enamjaolt pooldumise teel.
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeens...
Sulfaadi assimileerimiseks läheb vaja NADPH-d. NADPH-d toodetakse rakus peamiselt pentoosfosfaaditsüklis, kus toimub järjest 2 NADP seoselist dehüdrogeenimist. 3 Osa mikroobe vajab siiski redutseeritud väävlit. Nt osa metanogeene saavad S allikana kasutada ainult sulfiidset S. Redutseeritud väävlit vajavad: Tioonbakterid (saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist); Fototroofsed S-bakterid (kasutavad H2S, tiosulfaati või So redutseerijana fotosünteesil); väga paljud arhed vajavad S. Nad kas oksüdeerivad väävlit või redutseerivad seda. Mõned liigid saavad teha mõlemat (Acidianus). Thioploca saab energiat H2S oksüdatsioonist ja talletab vaheproduktina väävliteri rakku. Thiomargarita namibiensis (tioonbakter) on väga suur bakter, kelle peaaegu kogu raku võtab enda alla nitraadivakuool. Rakukesta alla kogunevad aga väävlitilgad, mis on H2S oksüdatsiooni vaheproduktiks.
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise p...
kuni 3 kihiline. Toitainete varu- perispermina, endospermina, idulehtedes. Seemnete tüüpe on kokku 5 erinevat. V osa Eluslooduse mitmekesisus- mitmekesisus on väga suur Süstemaatika- teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate elusorganismide kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadesse liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda , mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Eluriigid Maakeral- Eelrakulised, Arhed, Bakterid, Esiviburlased, Seened, Ainuraksed, Protistid, Taimed, Loomad Eelrakulised Virophyta obligatoorsed : RNA ja, või DNA ja valk; Suurus 10-20 nm; Kuju: isodiameetriline, pulkjas, liitehitus; Rühmad: RNA, DNA või RNA+DNA; Päritolu: eeleluline, hulkuma läinud geenirühm, redutseerunud bakter?; Olelusvormid ja peremeesorganismid; Ülekanded ja siirutajad viirused- on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub
SS oksdeerimine H2S oksdeerimine vesinikuks Sulfaadi dissimilatoorne redutseerimine - sulfaadist tekib vvelvesinik Redutseeritud vvlihendite oksdatsioon Anorgaaniliste vvlihendite oksdeerimine annab piisavalt H2S + 0.5 O2 ..So + H2O energiat aeroobsetele vvlit oksdeerivatele bakteritele, kes vivad olla nii obligaatsed atsidofiilsed kemoautotroofid, fakultatiivsed So + 1.5 O2 ..H2SO4 kemoautotroofid ja miksotroofid. Lisaks bakteritele suudavad HS- + 2O2 ..SO42-+ H+ vvlit okdeerida ka osad arhed. Vvlit oksdeerivad bakterid: Thiobacillus, Thiomicrospira, Thiobacterium, Sulfolobus, Siderocapsa. Paljud kemotroofsed vvlioksdeerijad kasvad madala pH juures (Thiobacillus ferrooxidans 1.5-5, Thiobacillus thiooxidans 2-5). Mitmed erinevad heterotroofsed mikroobid suudavad samuti oksdeerida vvlit: Arthrobacter, Bacillus, Micrococcus, Pseudomonas, osa aktinomtseete ja seeni (Absidia, Alternaria, Fusarium, Trichoderma). Heterotroofid sellest protsessist energiat ei saa
nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks RAKUD e. loomarakud Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: · Ümbritsetud membraaniga · Täidetud vedela tsütosooliga
Selts- esikloomad- primaadid Sugukond- Inimlased Perekond- inimene Liik- tark inimene Elu päritolu- Suur Pauk- Füüsikaline evolutsioon maal-keemiliste elementide mitmekesisus * galaktikate süsteemide teke keemiline evolutsioon- * aatomid ühinesid molekulideks * tekkisid keerukavad orgaanilised ühendid *puudus osoonikiht- UV kiirgus Stanley Miller- aminohapete abiootilise sünteesi võimalikus ürgeoon-maa teke, metioriitide pommitus. Eluteke.- ainuraksed prokarüoodid- bakterid, arhed esimesed hulkraksed- enne kambriumi ajastut vanimad hukraksed loomad- käsnad Vanaegkond: kambrium- hulkraksete loomade ehitusareng orduviitsium- esimesed maismaal levivad vetikad, taimed- väljasuremine silur-korallrifid, kalad, maismaal- sõnajalgtaimede devon-kalad, kahepaiksed- väljasuremine karbon-kivisüsi, taimed, roomajad perm-ajaloosuurim väljasuremine. Keskaegkond: luukalad, vetikad, Hiidroomajad- Dinosaurused, imetajate teke, Juuras- esimesed linnud, õistaimed,
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I arvestuseks 2017 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud monomeeridest (nukleotiididest). Nt nukleiinhapped. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri bioploümeere nukleiinhappeid (DNA, RNA). Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest(adeniin, tümidiin, duaniin, tsütosiin; AT GC), suhkrust(pentoos, riboos, desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape moodustub korduvatest nukleotiididest. On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate läm...
- mere põhjas kuumades allikates (kaitstud meteoriidisaju ja UV-kiirguse eest) - sügaval maakoores (kuni 2km sügavusel) - savis - ookeanide kohal ujuvad pimsskiviparved - ÜHINE TUNNUS VESI!!! Esimesed elusolendid - sügavas vees (UV-kiirgus + osoonikihi puudumine) - 3,43 miljardit aastat vanad stromatoliidid Austraalias (bakterite poolt moodustatud kolooniad) - ainuraksed eeltuumsed (prokarüoodid) = neist tekkisid arhed (ürgbakterid) ja bakterid - algelised organismid toitusid keskkonnas leiduvast orgaanilisest ainest, mõned suutsid anorgaanilisi ühendeid oksüdeerida (kemosünteesijad) = tekitasid endale ise süsivesikuid - edasiminek elu arengus seoses fotosünteesi kujunemisega 3 miljardit aastat tagasi - tekkis hapnik (algul ainult vees) - 2 miljardit aastat tagasi hakkas hapnik atmosfääri kogunema - tekkis osoonikiht = kaitse UV-kiirguse eest
Tunnuste pärandumine – kromosoomid - Karuüotüüp – kromosoomide komplekt jagunevas rakus kromosoomide arv ja morfoloogia 18.Inimese tunnused Erinevusi põhjustavad – mutatsioonid, polüploidsus, homoloogiline rekombinatsioon III loeng 1 Elu teke maal - Ürgpuljong - Tossavad veealused korstnad - Evolutsioon – bakterid, arhed, aukarüoodod (seened, taimed, loomad) Kas fossiilseid baktereid on võimalik leida? Tsüanobakteride vanus on 3,5 miljardit aastad, nad on vanimad seniteadaolevad fossiilid. Neil on paks raku kest, moodustavad suuri kihilisi struktuure mida nimetatakse stromatoliitideks või onkoliitideks. 2 Inimese põlvnemine ja evolutsioon Duaalne pärimisteooria Geeni-kultuuri evolutsioon Inimese käitumine tekib kultuurilise evolutsiooni koostoimes
LOODUSLIKU VALIKU 3 VORMI: Stabiliseeriv (säilitav) valik: kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. N: latimeeria, hõlmikpuu Suunav valik: tavalisest mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. N: tumedate putukate levik tööstuspiirkonnas. Lõhestav valik: seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. (ühe liigi lahknemine kaheks) ELUSLOODUSE 6 RIIKI: Bakterid. Arhed. Eukarüoodid: protistid, seened, taimed, loomad. INIMESE EVOLUTSIOON. Inimese tekkeni viinud evolutsiooniharu lahknes umbes 7-5 miljonit aastat tagasi puieahvidest. Inimlaste esmaseks põhitunnuseks oli püstine liikumisviis. Selliste tunnustega vanimad leiud, lõunaahvide, on üle 4 miljoni aasta vanad. Australopiteekide siredast harust tekkis umbes 2,5 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas esimene inimliik osav inimene, kes suutis valmistada kivist riistu
Siseveekogud võivad olla, kas - vähetoitelised e. oligotroofsed, - rohketoitelised e. eutroofsed - keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eesti järvedest on 40% rohketoitelised. Soolasisaldus Vees võib soolasid olla 0...20...30% soolajärvedes ja tiikides. Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35. Surnumeres on soolasisaldus vee pindmises kihis 30%, põhjas 33%. Surnumeri asub 417 m allpool mere pinda. Elustik bakterid, vetikad, arhed. Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Läänemeres Taani väinade juures on merevee soolsus 1,5%, Põhjalahe põhjaosas on soolsus ainult 0,2%. See tähendab, et Läänemeri on riimveeline. Happelisus pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon. neutraalne 6,5...7 happeline alla 6,5 leeliseline üle 7.
Paljunemine toimub pooldumise teel. Geneetilist infot saab bakter kolmel viisil transformatsioon, konjugatsioon F- faktorite abil ja transduktsioon bakteriofaagide abil. Mitte kogu seks pole looduses reproduktiivne. Bakterite konjugatsioonil vahetatakse lihtsalt DNAd ja rakkude arv on enne ja pärast konjugatsiooni sama. Mitootiliste ja meiootiliste järkude vaheldumine on ilmselt primitiivne tunnus. Suguta paljunevad enamik üherakulisi organisme, nagu arhed, bakterid ja protistid, samuti paljud taimed ja seened, kes on hulkraksed. Suguta paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks käsnadel. 5. Milline taksonoomiline jaotus iseloomustab sootuid liike ja miks see nii on? Enamasti paikneb üksiku liigi või perekonnana keset muidu seksuaalselt paljunevaid taksoneid, harva leitud terve ühtse fülogeneetilise grupina. Seletatud sellega, et aseksuaalsed rühmad
liike, kuna seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samas kui pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. 33.Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil (konspekt); No seda vastust ma ei leidnud. Võtke loogiliselt :D kui sügav on, siis on vähem liike, kõrgemal ka. No himaalajas ei ole ju mitte sittagi suht :D ja mariaani süvikus ka mitte :D mingid bakterid ja arhed heal juhul. 34.Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt (konspekt); Poolsaare-lahe efekt Maismaa puhul väheneb mitmekesisus (diversiteet) lahesopi ja/või poolsaare otsa suunas. Poolsaare tippu migreerumiseks on ainult üks suund 35.Liikide arvu ja pindala seos, proovipindade paigutuse mõju nimetatud seosele (konspekt); Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt. Log S = log c + log A => S= c*A2 A pindala Log S liigirikkus Log c konstant
-isa-xy-terve,ema- xHx-.terve,poeg-xHy- haige,poeg-xy-terve,tütar-xxH-terve(varjatud allel),tütar-xx-terve.terve poja sünn TS on 25%. VIII.1.bakterid-ehitus,tähtsus. Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks.Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumatapärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil, mistõttufülogeneetilise süstemaatika seisukohalt lahutati bakterid arhedest.Bakterid mängivad tähtsat rolli aineringes: lagundajatena, lämmastiku sidujatena (näiteks mügarbakterid) jm
spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid- suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid. Arhebakterid valitsesid üle ca 3 mld a tagasi. Algelt olid arhed siis pärisbakterid. Arhed ei hakanud hingama, kuna ei saanud sinna minna, kus hapnikku oli, kuna valguse kaitsemehhanismid puudusid. Päisbakterite eellased tõrjuti sügavatest ookeanivetest konkurentsi tõttu. Neil kujunes valguse vastu kaitsemehhanism- pigmendid hakkasid valgust kasutama, mis võmaldas neil elada madalamates vetes. Valgusega võitlemisest kujunes välja võime súnteesida, millega kaasnes hapnikku teke.tekkisid aeroobsed bakterid, siis N siduvad
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude
nimetatakse stromatoliitideks (võlvjad) või onkolliitideks (ümarad). 15. Kunstliku elu loomine Venter´i meeskond sünteesis bakteri Mycoplasma mycoides genoomi ja viisid selle genoomita rakku. Said looduslikust bakterist eristamatu bakteri M. mycoides. 16. Inimese evolutsioon: ränne ja rassid Tänapäevased neli inimpopulatsiooni e. -rassi evolutsioneerusid ühistest eellastest, kes olid heleda nahavärvusega. Evolutsioon: bakterid, arhed, eukarüoodid (seened, taimed, loomad sh inimene). Aafrikast-välja-hüpotees (vt 1PPT, 47slaid) 17. Inimese koostis: vesi, veri, geenid, rakud, bakterid Inimene: 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke. 20 000 struktuurgeeni, 1013 keharakku (ca 50 triljonit rakku) (keskmiselt 70 kg), 1014 bakterirakku (500-100 liiki, sool, nahk) (keskmiselt 1,5 kg), 7- 8% kehakaalust veri, vesi: laps 78%, mees 60%, naine 55% 18. Inimese genoom, struktuurgeenid
1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks
Ehk liigiline mitmekesisus. · funktsionaalne mitmekesisus (eluavaldus) ei hakka rõhutama, et taimed teevad teistsugust tööd kui loomad 29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; Globaalselt on praeguseks kirjeldatud 1,8 miljonit bioloogilist liiki (see on umb 20% kogu liigirikkusest, kokku arvatakse olevat umbes 8,7 milj. liiki). · Bakterid ja arhed 30 000 (300 000 3 000 000). Erinevus teada oleva ja peidus oleva vahel - väga suurt osa mikroobe ei saa kultiveerida e kasvatada. Liigi kontseptsioon ka probleem, et mis on üldse mikroob. · Protistid 80 000 · Taimed (taimed + rohevetikad) 320 000 (350 000 500 000) · Seened 43 271 [611 000]. Teisseened - kelle kohta me ei tea suurt midagi, alles ainult hüüfi keha või viljakeha. · Loomad 1, 32 milj.
olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid. Arhebakterid valitsesid üle ca 3 mld a tagasi. Algelt olid arhed siis pärisbakterid. Arhed ei hakanud hingama, kuna ei saanud sinna minna, kus hapnikku oli, kuna valguse kaitsemehhanismid puudusid. Päisbakterite eellased tõrjuti sügavatest ookeanivetest konkurentsi tõttu. Neil kujunes 5 valguse vastu kaitsemehhanism- pigmendid hakkasid valgust kasutama, mis võmaldas neil elada madalamates vetes. Valgusega võitlemisest kujunes välja võime súnteesida,
Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum ...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud. Kiirik(seened)- bakterid, kes oma välmuselt meenutavad seeni. Bakterite evolutsioon-I elusorgansm heterotroofne bakter(perset pole järel), siis I laialt maailma vallutanud kemosünteesijad bakterid. Arhebakterid valitsesid üle ca 3 mld a tagasi. Algelt olid arhed siis pärisbakterid. Arhed ei hakanud hingama, kuna ei saanud sinna minna, kus hapnikku oli, kuna valguse kaitsemehhanismid puudusid. Päisbakterite eellased tõrjuti sügavatest ookeanivetest konkurentsi tõttu. Neil kujunes valguse vastu kaitsemehhanism- pigmendid hakkasid valgust kasutama, mis võmaldas neil elada madalamates vetes. Valgusega võitlemisest kujunes välja võime súnteesida, millega kaasnes hapnikku teke.tekkisid aeroobsed bakterid, siis N siduvad. Hapniku
alkoholist. Fütanüülradikaal koosneb küllastunud isopreenide kordustest, kus iga 4. süsiniku küljes on metüüljääk, mis takistab fütanüülradikaali liikuvust ning seega muudab lipiidkihi kõrgel temperatuuril stabiilsemaks. Termofiilsetel arhedel on membraan kahekihiline sarnaselt eubakteritele. Ekstremofiilsetel arhedel on membraan ühekihiline, koosnedes C40 isoprenoid atsüüljääkidest, mis on mõlemalt poolt seotud alkoholiga eetersidemete abil. Arhed ei suuda nii kergesti reageerida temperatuurimuutustele kui eubakterid. Samas on leitud, et Thermoplasma'l ja Sulfolobus solfataricus'el suureneb tetraeetrilises lipiidis tsükleerumine vastusena temperatuuri tõusmisele. Näiteks 40 C juures kasvades on rakumembraanis tsükleerimata : monotsüklilisi : bitsüklilisi tetraeetrilisi lipiide vahekorras 62 : 37 : 1, kuid 60 C juures tõuseb tsükleerunud tetraeetriliste lipiidide osakaal 25 : 50 : 24. Lipiidide tsükleerumine suurendab membraani
Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. 85. Eeltuumse, päristuumse, koloonialise, hulkrakse organismi tase. (ei saa aru mida selle taseme all on mõeldud). Prokarüoot -eeltuumne rakk. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Enamik prokarüoote on ainuraksed, kuid leidub ka hulkrakseid organisme. Prokarüootide hulka kuuluvad eubakterid, arhed ja tsüanobakterid. Eukarüootsed -päristuumne on taime,looma, seene ja paljude protistide rakud. Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. 86. Mitokondrite ja plastiidide (kloroplastide) esmane ja teisene teke ning kadumine.
on organelle vähe või puuduvad üldse. Eukarüoodil on tuum, mitokonder, kloroplast. Prokarüoodil puudub tuum, eukarüoodil on olemas. Ehituslikud erinevused rakumembraanides. Eukarüoodil esineb mitoos ning meioos, kuid prokarüoodil puudub. Prokarüoodi metabolism on aeroobne ja anaeroobne, kuid eukarüoodi metabolism on ainult aeroobne. 5.)Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ aastat tagasi: Arvatakse, et arhed on suhteliselt sarnased oma 3-4 miljardit aastat tagasi Maal elanud esivanematele, nad on aeglaselt evolutsioneerunud. 6.)Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~aastat tagasi: Tänapäevased eukarüootsed rakud on endosümbioosi tulemus. Esimesed tuumaga rakud võisid moodustuda ca 1.7 miljardit aastat tagasi. 7.)Millised sümbiontsed bakterid on seotud õhulämmastiku assimileerimisega? Õhulämmastiku assimileerimisega on seotud selts Rhodospirillales. Azospirillum. (?) 8
geeni. Lihtsa struktuuriga, aga Raku ehitus on keeruline. suure biokeemilise variatsiooniga. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Iseloomuliku kuju annab tsütoskelett. Bakterid ja arhed. Ainuraksed, taimed, seened, loomad. 5. Raku tuum ja tuumamembraan Tuum on geneetiline komponent, mis koosneb tuumakattest ja karüoplasmast e tuumaplasmast, mis sisaldab kromatiinainet, millest moodustuvad kromosoomid. Kromosoomid koosnevad põhiliselt DNAst ja valkudest. Tuumas toimuvad DNA replikatsioon, geenide regulatsioon ja transkriptsioon. Enamik DNAst
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
