1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu Atmosfäär Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Peamised atmosfääri koostisosad on dilämmastik (78% toitaine taimekasvuks), dihapnik (21% hingamiseks), argoon (0,9% ei olegi) ja süsinikdioksiid (0,04% fotosünteesiks). Veeaur (0.5- 4% temperatuuri kõikumised vähenevad) Atmosfääri fäärid Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb 80% õhkkonna massist. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused- tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta. Tropopaus- õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Paikneb
(Energia piiramatu potentsiaal ) - 60 - (Jugavoolude intensiivsus) (Labradori hoovus) - 61 - (Coriolise jõud) Kuiva õhu komponendid ruumala järgi Gaas Suhteline sisaldus ruumalas, % Lämmastik , N2 78,084 Hapnik, O2 20,48 Argoon, Ar 0,934 Süsihappegaas,CO2 0,037 Neoon, Ne 0,00182 Heelium, He 0,00524 Metaan, CH4 0,00017 Krüptoon, Kr 0,000114 Vesinik, H2 0,00005 DiLämmastikoksiid, N2O 0,00003 Süsinikoksiid, CO 0,000012 (Kuiva õhu komponendid ruumala järgi ) - 62 -
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
kahanemise jõud. Gaaskeevituse testid. Test nr. 1. 1. Milline on atsetüleeni tihedus võrreldes õhuga a) tunduvalt suurem b) väheke suurem c) ühesugune d) väiksem 2. Milline gaas koos hapnikuga annab suurima leegi a) atsetüleen võimsuse b) argoon c) propaan d) lämmastik 3. Millise omadusega on seotud hapnik a) mürgine b) ilma maitseta, lõhnatu, värvitu c) põlev d) spetsiifiline lõhn 4. Mitu kilogrammi atsetüleeni on 40 liitrises a) 4,0
-ment ld tegevuse üksikjuhtum, tulemus, vahend, ese, laad: eksperiment, dokument, testament, instrument, argument, temperament -on kr, -um ld kesksoo tunnus, jääb eesti keeles sageli ära: leksikon, staadion, meetrum, seerum, tsentrum, antiseptik(um), antibiootik(um); sama -um sisaldub ka liitliidetes -ium, -eerium: gümnaasium, müsteerium, harmoonium, morfium; -eum: muuseum, lütseum -oon, -on kr pr asi, koht, isik, nähtus: tsüklon, elektron, kaanon, batoon, pontoon, rajoon, spioon, argoon, följeton, kompanjon -or ld a) tegija: oraator, diktaator, doktor, korrektor, direktor, professor; b) seade, riist: traktor, separaator, süntesaator, karburaator -os kr, -us ld algselt meessoo tunnus: kosmos, papüürus -(si)s kr tegevus, tegevuse tulemus, nähtus: praksis, skepsis, askees, genees, faas, fraas, kriis, tees, analüüs-uur ld a) tegevus, tegevuse tulemus: protseduur, dressuur, tsensuur,
*Kokku moodustavad troposfäär ja tropopaus atmosfääri alumise kihi *Troposfääris on enamus atmosfääri veeaurust ja raskematest gaasidest *Stratosfääris tekib hapniku molekulide ja aatomite rekombinatsioonil osoon (kuni 90% atmosfääri osoonist), mis omakorda neelabelektromagnetkiirgust diapasoonis 290-320 nm ehk ultraviolettkiirgust. 1 Atmosfäär 1.1 Atmosfääri keemiline koostis o Atmosfäär koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust kokku ca 99% o Argoon moodustab veel 0,9% o Kõik ülejäänud gaasid moodustavad vaid alla 0,1% o Sellest omakorda moodustab süsinikdioksiid 90% o Ülejäänud 0,002% sisaldab veel loomulikke koostisaineid (väärisgaasid ja vesinik) o Kõik saasteained mahuvad järelejäänud kümnetuhandiku sisse 2 Saasteained 2.1 Õhusaaste päritolu Looduslikud saasteallikad: o Vulkaanid (vääveldioksiid, osakesed); o Erosioon (tahked osakesed); o Sood, loomastik (metaan);
märklaual. Neutroneid eraldub ka raskete radioaktiivsete aatomite lõhestumisel kaheks kergemaks aatomiks. Seetõttu vabaneb hulgaliselt neutroneid tuumareaktorites ja ka mõnede kunstlikult tekitatud raskete radionukliidide lagunemisel. Samuti moodustavad neutronid suure osa kosmilisest kiirgusest ja annavad põhilise osa doosist, mida saavad reisijad ja meeskond pikkade interkontinentaalsete lennureiside ajal. Rasked laetud osakesed on mitmete elementide nagu näiktes süsinik, neoon, argoon või ka raud, nad on positiivselt laetud, kuna neil puuduvad osaliselt või täiesti elektronkattel elektronid. Et raskeid laetud osakesi saaks radioteraapias kasutada, tuleb neile anda tuhandetesse miljonitesse voltidesse ulatuvaid energiaid, milleks on vaja väga spetsiifilisi seadmeid. Raditeraapiat raskete laetud osakestega rakendatakse vähga piiratult näiteks Jaapanis. Tohutut energiaga raskeid laetud osakesis liigub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
