Kontroltöö II - kordamisküsimused Elektrokeemia. Kirjeldage potentsiomeetrilise analüüsi põhimõtet. Mis on Nernst´i võrrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis põhineb elektroodi potentsiaali mõõtmisel. Mõõta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise analüüsi korral koosneb rakk võrdluselektroodist, soolasillast, analüüsitavast lahusest ja indikaatorelektroodist. Kokkuleppeliselt on võrdluselektrood anoodiks täpselt teada oleva konstantse potentsiaaliga, potentsiaal ei sõltu analüüsitava lahuse kontsentratsioonist. Potentsiomeetrilise analüüsi põhimõte: tundmatu elektroodi potentsiaali saab määrata teise elektroodi teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks. Elektroodi potents...
3. Üle 760 nm infrapunakiirgus, tekitab soojust. Vikerkaare värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla. Solaarkonstant iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel piiril. Solaarkonstandiks nimetatakse päikesekiirguse hulka kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm 2 suurust pinda 1 minutis, Vertikaalne tasakaal maa raskusväljas peaksid raskemad gaasid (näiteks argoon ja süsihappegaas) asuma maapinnale lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega segatud selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Kui tekkivad rünkpilved, siis on tegemist ebapüsiva tasakaaluga. Kui muutus toimub varahommikul on väga tõenäoline, et päeva teisel poolel on sadu. Kui muutus toimub keskpäeval, siis sadu ei tekkida ei jõua.
aparaatidele jm.) Luminofoorlambid on 4 5 korda ökonoomsemad ja nende iga sõltuvalt tüübist kuni 10 korda suurem kui hõõglampidel.Luminofoorlambid jagunevad madalrõhu-(rõhk kolvis alla 100 Pa = 0,001 ata) ja kõrgrõhu-(rõhk ligikaudu 100 Kpa = 1 ata) luminofoorlampideks. Kõrgrõhuluminofoorlampe kasutatakse peamiselt tänavate ja väljakute valgustamiseks ning tööstushoonetes sisevalgustuse otstarbeks. Luminofoorlambid on täidetud väärisgaasiga (neoon, argoon või krüptoon) koos tilga elavhõbedaga, mis on vajalikud kaarlahenduse teki- tamiseks lambis. Luminofoorlambi kolvi (klaastoru) sisepind on kaetud luminofoorkihiga, mis helendub gaasis tekkiva kaarlahenduse tagajärjel ja määrab valguskiirguse spektri koostise. Luminofoorlambid on valguse- spektrilt hõõglampidest paremad. Seetõttu suureneb nägemisteravus ja eraldamiskiirus. Need lambid avaldavad positiivset füsioloogilist toimet 28
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
Küllatusaste korralik küllastusvajak on =0. negatiivne enne päikese loojangut(-30min,1h) Atmosf pööriselist, igasuunalist liikumist. Õhu turbulentne täiesti kuiva õhu korral võrdub küllatusvajak veeauru vertikaalne tasakaal- maa raskusväljas peaksid segamine on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, max rõhuga antud temp. *Kastepunkt- temp, mille juures raskemad gaasid (nt argoon ja CO2) asuma maapinnale konarlikum aluspind ja suurem temp erinevus püstsihis. olev veeauru õhk küllastub. Nim on tulnud, kui aluspinna lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega *Maa pikalaineline kiirgus- seda neelavad tugevasti õhus temp langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattl, seotud- selle põhjuseks on tuul, turbulentne segunmine, olevad veeaur ja CO2. *Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine
Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamise...
Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis k...
klaasi pinnaomadused (selektiivklaas, päikesekaitseklaas) – klaasi pind kaetakse õhukese metallkihiga, mis vähendab tema pinnaemissioonitegurit ja sellega väheneb soojuslevi kiirguse teel ühelt klaasipinnalt teisele. Klaasi emissioonitegur g0,8 – 0,9 väheneb sõltuvalt kasutatavast selektiivkihist 0,2 (nn kõva selektiiv) kuni 0,03 – 0,05 (nn pehme selektiiv). klaasidevahelise gaasi omadused (õhk, argoon, krüptoon) – väärisgaasidel nagu argoon (0,018 W/(m∙K)), krüptoon (0,009 W/(m∙K)) või ksenoon (0,006 W/(m∙K)) on väiksem soojuserijuhtivus kui õhul (0,026 W/(m∙K)). Seetõttu saab nende kasutamisega õhu asemel vähendada klaaspaketi soojusläbivust. Tavapärane on argooni kasutamine klaaspaktis ja efektiivsemate klaaspakettide saavutamiseks krüptooni kasutamine. Aja jooksul gaas difundeerub
Rasvatustatud ja söövitatud detailid ei tohi keevituse ootel seista üle nelja tunni. Kuni 5 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4
(Cumulonimbus). Koostis: veepiiskadest koosnevad pilved: madalp, kõrgrünkp; veepiiskadest ja jääkristallidest: kõrgkiht; jääkristallidest: kiudpilved. Pinnavormid - ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist, pinnamood e. reljeef - on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Protuberantsid- kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved, keerisjad plasmavood. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde. Päike- vanus ca 5 miljardit aastat, koosneb vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Läbimööt 1,39 milj km, t° südamikus 130000000°C, pinnal 60000°C. Kaugus maast 150 000000km. Suure rõhu ja t° termotuumareakts- vesinik liitub heeliumiks. Kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 1/3 min.
Rasvatustatud ja söövitatud detailid ei tohi keevituse ootel seista üle nelja tunni. Kuni 5 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4
32. Valgusallikad ja nende olemus. Peamisteks elektrivalgusallikateks on hõõg-, madalrõhu-, luminooor- ja kõrgrõhuelavhõbedalamp. Hõõglambid on kõige levinumad valgusallikad. Nende suur puudus on see, et ainult 2 - 4% kogu tarbitud võimsusest muundub valguseks, ülejäänud osa aga soojuseks. Neil on spiraalikujuline volframniit, mis asub vaakumis või inertsgaasis. Luminofoorlambid on täidetud väärisgaasiga (neoon, argoon või krüptoon) koos tilga elavhõbedaga, mis on vajalikud kaarlahenduse tekitamiseks lambis. Luminofoorlambi kolvi (klaastoru) sisepind on kaetud luminofoorkihiga, mis helendub gaasis tekkiva kaarlahenduse tagajärjel ja määrab valguskiirguse spektri koostise. 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused . 1)Põletused tekivad kas otse kontaktist elektrivooluga või elektrikaarest ja on tingitud voolu läbimisest kehast voolu juhtiva koe kaudu
,,ATMOSFÄÄR’’ ÕHK- Planeet Maa übritsev gaaside segu ÕHU TÄHTSUS- Hapnik elusorganismidele hingamiseks, ilma kujunemine, sobiva ja ühtlase temperatuuri säilitamine, kaitse UV-kiirguse eest. ÕHU JA VEE TIHEDUS: Õhk 1,29 kg/m3 Vesi 1000 kg/m3 ÕHU JA VEE SOOJUSMAHTUVUSE ERINEVUS: Veel 4x suurem soojusmahtuvus kui õhul, seetõttu soojeneb ja jahtu palju aeglasemalt kui õhk. KUIVA ÕHU KOOSTIS: • 78% lämmastik • 21% hapnik • 0,93% argoon • 0,039% süsihappegaas • lisaks teised gaasid ATMOSFÄÄRI JAOTUS KIHTIDEKS TEMPERATUURI VERTIKAALSE KÄIGU JÄRGI: • Troposfäär (õhutemperatuur kõrgusega langeb, kuna õhku soojendab peamiselt maapind altpoolt) • Stratosfäär (õhutemperatuur kõrgusega tõuseb, kuna osooni molekulid neelavad selles kihis ultravioletkiirgust, mille toimel õhk soojeneb) • Mesosfäär (õhutemperatuur kõrgusega langeb) • Termosfäär (õhutemperatuur lõrgusega tõuseb)
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
Cavendish (10. oktoober 1731 Nizza 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja. Uurides metallide reaktsioone hapetega, avastas Cavendish 1766 "põleva õhu" (vesiniku). Cavendish tegi kindlaks õhu koosnemise 78,33% "flogistoneeritud õhust" (tänapäeval lämmastik) ja 20,83% "deflogistoneeritud õhust" (tänapäeval hapnik). Lisaks leidis ta, et õhus on veel 0,83% tundmatut gaasi. Enam kui saja aasta pärast avastatigi õhus väärisgaas argoon 1771 tegi Cavendish katseliselt kindlaks keskkonna mõju kondensaatori mahtuvusele. Samal aastal ennustas ta rea ainete dielektrilisi konstante. Ta sai ka süsihapet ja lämmastiku oksiide, töötas soojusmahtuvuse alal. 1776 võtis kasutusele elektrilise pinge mõiste, uurides elektrinähtusi ja elektrilaengute jagunemist elektrijuhtidel. Ta vältis sageli oma tööde avaldamist ega teatanud oma avastustest vahel isegi kaasteadlastele
puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Joonis 15. MIG/MAG-keevitamine 25.3. TIG- keevitus TIG-keevitamisel e. sulamatu elektroodiga kaarkeevitamisel kaitsegaasis põleb keevituskaar volframelektroodi otsa ja toote vahel ning on ümbritsetud keevituspõleti suudmikust väljuva, kanalit läbiva gaasijoaga. Kaitsegaas – argoon (Ar), harvem heelium (He) – kaitseb elektroodi 20 ja keevisvanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit jahutades. Keevisvanni moodustamiseks kasutatakse lisametalli. TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevitusena. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 mm keevitamisel. Keevitatakse peamiselt kõrglegeerteraseid ja kergoksüdeeruvaid metalle ja metallisulameid (Al, Mg, Ti jt.), aga samuti pronksi. Joonis 16
Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil sulamiskiirusele vastava kiirusega kaarleegi piirkonda. Kaitsegaas võib paikneda eraldi mahutis, kus voolikute abil juhitakse see kaarleegi põlemispiirkonda või paikneda keevitustraadis. 9. TIG- ja plasmakeevitus. TIG Keevituskaar põleb sulamatu volfram elektroodi otsa ja detaili vahel ning on ümbritsetud suudmest väljuva gaasijoaga. Kaitsegaasiks: argoon (harvemalt heelium) kaitseb õhu ning lämmastiku mõju eest, jahutab keevituspõletit. Keevitada võib kõike metalle, paksusega alates 0,1mm, ei kasutaa paksema materjali keevitamiseks, kuna keevituskaar on vähe kontsentreeritud ja väiksema kasuteguriga. Terase keevitamisel kasutatakse päripolaarset alalisvoolu tõstab elektroodi püsivust. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: keevitamine plasmajoaga, keevitamine plasmakaarega.
Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlu...
Füüsika II eksami kordamisküsimused 1. Elektrilaeng ja väli · Elektrilaeng (+ elementaarlaeng, omadused) ja laengu jäävuse seadus (+valem, näide, selgitamine) Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus (nii nagu masski), mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: § Positiivne (prooton) § Negatiivne (elektron) Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed Elementaarlaeng |q|=1,6 × 10-19 C Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata ja see ei sõltu taustsüsteemist Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemis (s.o. süsteemis, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde j...
..80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100% 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk, suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak Õhk - gaaside segu, mille põhikomponentideks on: lämmastik 78%, hapnik 20,9%, argoon 0,93%; süsihappegaas 0,04% ning veeaur. Veeaur - kindlal rõhul ja temperatuuril on ühes hulgas (mass, maht) alati teatud hulk veeaurumolekule. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem suudab õhk veeauru sisaldada. Igal temperatuuril on õhus olevate veemolekulide teatav kontsentratriooniline piir – veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk. Veeauru hulka õhus võib iseloomustada: veeauru massi suhtega kuiva õhu massi ehk
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass 1. LITOSFÄÄR a) Joonise abil seleta maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja okeaanilist maakoort Näitaja Mandriline maakoor Okeaaniline maakoor Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandril...
klaaskolb põhjakontakt hõõgniit nikkeltraat Joonis 3.1. Läbipaistva klaasiga hõõglamp sokkel • Milline gaas on hõõglambi sees? Tavaliselt on selleks mõni selline gaasiline aine, mis takistab hõõgniidi aurustumist (nn inertgaas, näiteks argoon või krüptoon). Ka lämmastikku on kasutatud. Autolaternates, filmi- ja paljun- dusaparaatides kasutatakse põhiliselt halogeenlampe, kus eelnimetatud gaasidele on lisatud joodi või broomi. Need satuvad keemilisse reaktsioo- ni hõõgniidist eralduva metalliauruga ning takistavad nende sadestumist hõõgniidi kesta sisepinnale. 25
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni
). Valentselektronid on küllalt tugevalt seotud elektronkihtidega Molekulaarkristallid - Moodustuvad van der Vaalsi sideme mõjul. Sidet tekitavaid jõudusid nimetatakse ka dispersioonmõjuks. Orbiidil tiirlevat elektroni ja tuuma võib vaadelda pöörleva dipoolina. Naaberaatomite / dipoolide tiirlemisel tekib nende vahel mõningane “kooskõlastatus”. Aatomite vahel tekib suhteliselt nõrk side. Näited: lämmastik, argoon, hapnik, neoon, parafiin ja paljud teised orgaanilised ained 2.8. ELEKTRONIDE ENERGEETILISED SPEKTRID Et elektronide võimalikud orbitaalid aatomis on kvanditud, siis vastab igale orbitaalile ka kindel energia. Seda saab kujutada energiadiagrammina. Normaalselt asub elektron madalaimal võimalikul energianivool (valentskihis). Kui elektron saab väljast energiakvandi, mille suurus võrdub kahe võimaliku energianivoo vahega, siirdub ta sellele teisele energianivoole, st ergastub
20) Õhutemperatuuri adiabaatilised muutused atmosfääris. Adiabaatiline protsess on gaasi oleku muutus, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. Tõusvas voolus langeb temperatuur ainuüksi paisumise tõttu siseenergia ja temperatuur vähenevad. Laskuvas õhuvoolus aga temperatuur jällegi tõuseb kuna väline jõud surub ta kokku. 21) Atmosfääri vertikaalne tasakaal maa raskusväljas peaksid raskemad gaasid (näiteks argoon ja süsihappegaas) asuma maapinnale lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega 5 segatud selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. 22) Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist (kattub osaliselt nr 16) - Kõrgema temperatuuri puhul tungib süsihappegaas hõlpsamini läbi protoplasma, intensiivistades
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivi...
siis ookeanipinda. Ülemise piiri määramine on ilmselt raske, sest seda kohta kus see ära lõppeb ja algab ei saa täpselt määrata. Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3. Tahketest ja vedelad osakestest sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed veepiisad, mida leidub kõikjal. Tahked osakesed (merepinnalt nt), põlemine (tuhk, tahm), taimede jäänused (taimede kuivamiselt tekib tolmu). Tõustes maapinnalt kõrgemale läheb rõhk järjest väiksemaks
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
Hapnik 20,95% CO2 0,036 Stefan-Boltzmanni seadus. soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel kaldub normaali suunas. (taimed 365 ppm Absoluutselt musta keha kogukiirgusvõime toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja toodavad) on võrdeline tema absoluutse temperatuuri hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Miraaž. Halod, tarad jne Argoon 0,93% Metaan CH4 0,00017 neljanda astmega. Konkreetses kohas maapinnale langeva Pühasära e oreool – kastesel rohul, 1,7 ppm päikesekiirguse hulk sõltub koha kastepiisad võimendavad tagasipeegeldust Neoon 0,0018% Lämmastikdioksiid Wieni seadus
Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud
Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb. Ionosfäär algab 50-80 km kõrguses ja kestab 400 km kõrguseni. Aine on seal plasmaolekus, õhu oskakestel on elektriline laeng. Elu säilimise seisukohalt
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
jõudluse korral mootorisse antavat õli hulka saab sujuvalt reguleerida käigu ajal pöördekiirust ja momenti. Hüdromootori võimsus N = p*Q / 60 kW; p töösurve, Q - jõudlus l/ min; 10) Kaarkeevitus kaitsegaasis: skeem, põhimõte. Selle keevitusviisi puhul juhitakse kaare tsooni kaitsegaas , mille juga, voolates ümber kaare ka keevitusvanni, kaitseb sulametalli õhuhapniku ja lämmastiku eest. Kaitsegaasina on kasutusel heelium, argoon, lämmastik ning süsihappegaas. Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarvahemiku lühiaegse lühistamisega. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. Keevitada võib nii alalis- kui vahelduvvooluga
Praegu maa sügavusest tulenev soojus voog on umbes 20% mis oli alguses. Misugune oli maa atmosfäär läbi geoloogilise ajaloo. Kui maa tekkis oli peamesid komponendid metaan ja vesinik, teised oli H20 , N2, H2S, NH3, Ar ja pisut He. Teine staadium kõige rohkem lämmastiku, teised SO2,H2O, CO2, Ar; natuke He, Ne, CH2, NH3. Hapniku kontsentratsioon hakkas kasvama arhaikumis fotosünteesi käigus tänu fütoplanktonidele. Praigu meie atmosfääri põhigaasid on N2, O2, ja argoon, lisandgaasid on H2O, CO2, Ne, He, CH4 ja Kr. 22. Atmosfääri kihilisus, osoonikiht Atmosfäär koosneb kihtidest. Kõige alumine on troposfäär kõrgusel kuni 10-18km-ni . Kõrgusega temperatuur kahaneb umbes 70C/km. Sisaldab enamik atmosfääri veeaurust umbes 99%. Just atmosfääris moodustuvad enamikud pilved, sademed ja ilmanähtused. Siin toimub maapinna kulutuusprotsessid ja tekib happevihmad. Järgmine on stratosfäär kõrgusel kuni 50 km-ni. Kõrgusega temperatuur tõuseb
õige kasutamine. ATMOSFÄÄR Maakera gaasilist kesta mis tiirleb koos maaga nim õhkkonnaks ehk atmosfääriks. Meid ümbritsev on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Puhta ja kuiva õhu koostis on maapinna läheduses kogu maakeral peaaegu ühesugune. Seevastu veeauru ja aerosoolide sisaldud õhus erineb piirkondlikult suuresti. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb on: a) lämmstik 78% b) hapnik 21% c) argoon 0,93% d) süsinikdioksiid 0,03% Ülejäänud gaase esineb imevähe. Täiesti puhast ja kuiva õhku looduses ei esine ning lisaks nimetatud gaasidele on ~4% veeauru kuid selle osatähtsus muutub nii ööpäeva ja aastate jooksul. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Väga hõre õhkkond ulatub maapinnast tuhandete km-te kõrguseni. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000-12000 km
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
ClO3 -(aq) + H2O(l) ClO4-(aq) + 2H+(aq) + 2e- · Perkloorhapet HClO4 saadakse kontsentreeritud soolhappe toimel perkloraatidesse. · Perkloorhape on värvusetu vedelik, mis on väga tugev oksüdeerija ja hape. 58. Selgitage väärisgaaside madalat reaktiivsust ja põhjendage selle kasvu liikudes rühmas ülevalt alla. · Väärisgaaside ionisatsioonienergiad on väga kõrged, kuid vähenevad rühmas ülalt alla. Normaaltingimustel heelium, neoon ja argoon ühendeid ei moodusta. 59. Iseloomustage ksenooni tähtsamaid ühendeid (fluoriidid, oksiidid ja neile vastavad happed). · Väärisgaasidest on ksenoon kõige rikkama keemiaga. · Ksenooni ja fluori segu kuumutamisel rõhu all tekivad (sõltuvalt rõhust ja temperatuurist) XeF2, XeF4 ja XeF6. · Kõik need ained on kristalsed tahkised, gaasifaasis on nad molekulaarsed, tahke XeF6 on iooniline. · Ksenoonfluoriide kasutatakse fluori aatomite liitmiseks teiste ainetega.
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks c) UV-A 315-400 nm, elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4) Nähtav valgus 380-760 nm 5) Infrapunakiirgus 760 nm - 1 mm 6) Raadiolained üle 1mm 9. Maa kiirgusbilanss Maa poolt saadava ja väljakiiratava energia vahe 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Troposfäär-Stratosfäär-Mesosfäär-Termosfäär Hapnik 21%, lämmastik 78%, Argoon 0,93%, C2O 0,02%, veeaur 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale Osoon neelab UV kiirgust Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal. Osoonikiht neelab u 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav. Mõõdetakse Dobsoni ühikutes norm 300DU. 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinn...
meetodeid paralleelselt. 9. Kui tegemist on arvatava australopiteegi luustikuga kusagil Ida-Aafrika murranguvööndi settekivimites, siis milliseid dateerimisviise (nii otseseid kui kaudseid) soovitaksid, milliseid aga üldse mitte? Australopiteegi puhul (2-3 MAT) soovitaksin statigraafilise liigestamise (suhtelist vanust saab korreleerida asukohaga kivimikihis stati üksuste eristamise abil) ja kaalium-argoon kella (settekivimites argoon alles). Ei soovitaks süsinik-14, puurõngaste ega luminestsentsi järgi dateerimist, sest need meetodid ei ole antud juhul usaldusväärsed. Saab kasutada paleomagnetismi, mis kinnitaks stati iseärasusi. Ka mõned uraanirea lagundamised tuleksid kõne alla. 10. Missuguseid ajastuid Fanerosoikumis iseloomustab nn külmhoone-periood? Külmhoone tsükkel iseloomustab Kambriumi, Karboni ja Uusaegkonda (67mln aastat tagasi kuni praeguseni). 11
Ardo Laur LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõninga...
Inimtegevuse intensiivistumise üks põhjus on olnud tehnika areng elukvaliteedi parandamiseks, kuid on kaasa toonud ka jäätmete rohkuse ja saastatuse, millega loodus ise toime ei tule. See on kaasa toonud ka elukeskkonna halvenemise. Õhk on maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusreziimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu. Õhu/atmosfääri praegune koostis: lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja teiste gaaside ning veeauru segu. Maakera atmosfääri koostis on kujunenud maakera arengu käigus, miljardeid aastaid tagasi oli atmosfääris palju rohkem hapnikku, veeauru jms. atmosfääri kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär Kui atmosfääri koostis on muutunud pidevalt, siis miks on inimkonna tekitatud muutused nii tähtsad ja olulised? Vastus on muutuste mastaabis. Kui loodulikud muutused toimuvad
mika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Süsinik C 6 3 Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m . Väävel S 10 3 Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m , keraamikal Mittemetallid (gaasid) 3 1500...2500 kg/m , enamkasutatavatel metallidel Argoon Ar 18 3 piires 1700...22 000 kg/m . Viimaste puhul erista- Hapnik O 8 takse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, Heelium He 2 3 mille tihedus on üle 5000 kg/m (liitium, berüllium, Kloor Cl 17 magneesium, alumiinium, titaan jt
mets aasta läbi soe, (sademete paksud B,C keemiline sobimatud puna- ekvatoriaalne hulk 6-10m murenemine kolla- kliima aurumisest mullad suurem) 11 3. Atmosfäär 16. Atmosfääri koostis ja ehitus Koostis: lämmastik 78%; hapnik 21%; argoon 0,93%, süsihappegaas 0,03% Ehitus: TROPOSFÄÄR (kuni 16km kõrgusel); kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Järkjärguline temperatuuri langemine 6oC kilomeetri kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kus enam temperatuur ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekvad pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topogra...
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
