organiseeritus) arendamise finantsid - kui palju ja millele raha kulub (kulutused tehnikale, tarkvaralitsentsidele, arendusvahenditele, töötajatele, koolitusele ja projektijuhtimisele) arendamise riskid - teatava tõenäosusega arenduse käigus asetleidvad negatiivset mõju avaldavad sündmused · IT strateegia mõiste IT strateegiat saab defineerida järgnevalt: ,,põhimõtted, arengusuunad ja strateegilised tegevuskavad, kuidas ettevõte IT-d rakendab ja seda ärioskuste täiustamiseks - ärivõimaluste haaramiseks ja konkurentsieeliste kindlustamiseks". Tegemist plaaniga, kuidas organisatsiooni nõudmist info ja IT-süsteemide järele infotehnoloogiliselt toetada "IT pakkumine" ja kuidas organisatsiooni IT võimaluste ja ressursside (riistvara, tarkvara ja telekommunikatsioon) ning teenustega (süsteemiarendus, kasutajatugi jne) varustatakse
suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.
14 Vesinikupomm (1953) Laser (N. Bassov, A. Prohhorov, Ch.Townes, T. Maiman, jt., 1958 – 1960) Kvarkide hüpotees (M. Gell-Mann, G. Zweig,1964) Antituum (antideutron), (1965) Üksikute aatomite vaatlemine elektronmikroskoobis (1970) Kvarkide avastamine (1975) Kõrgtemperatuurne ülijuhtivus (G. Bednorz, A. Müller, 1987). Edasised arengusuunad on mikromaailma sügavusse (elementaarosakesed, juhitav termotuuma reaktsioon, antiaine jne) ja megamaailma avarustesse (mustad augud, varjatud mass jne). 1.3. Füüsikaline maailmapilt Mis on maailmapilt? Ettekujutus maailmast (loodus koos inimühiskonnaga), selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Meie uurimused on näidanud, et maailmapilte võib liigitada kolmeks: teaduslik: eesmärgiks luua teadmiste süsteem, mille elemendid on omavahel seotud põhjuslike seostega.
Mõisates rajatud ettevõtted rahuldasid kohaliku majapidamise või lähema ümbruse vajadusi. Nende hulka kuulusid mõnikümmend saeveskit, lubjaahjud, telliselöövid. Laiemale turule mõeldes asutati kaks paberiveskit, üks Läänemaale Haimre mõisasse, teine Räpinasse. Räpina paberimanufaktuur läks ajutiselt 1742. aastal riigi kätte. Räpinas valmistatud paberit kasutati Tallinna trükikojas, Tartus, Peterburis, Pihkvas jne. Vt. Manufaktuuritööstuse tekkimine Põllumajanduse arengusuunad 19. sajandi teisel poolel. Eesti jäi endiselt põllumajndusmaaks, kus 2/3 rahvastikust oli tegev põllumajanduses. Domineerima jäi mõisamajandus. Mõisnikule kuulus 42% põllumajndusmaast. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu vajadusteks ja kasutasid palgalist tööjõudu. Mõisnikud hakkasid ka talusid müüma. Vaatamata intensiivsele talude pärisostmisele olid vaid vähesed talupojad ostetud kohtade pärisomanikud, kuna teglikult paljud talupojad maksid vaid osa
- Aktiivne, ründav (uued väljakutsed, lahendused, tegutsemine positiivsete muutuste nimel Arengukava ... - Erasektoris perspektiivselt konkurentsi pakkuvate tegevuste planeerimine - Avalikus halduses tasakaal konkurentsi ja koostöö vahel (kohalik, regionaalne ja üleriigiline planeerimistasand) Strateegilisest planeerimisest Arengukava koostamisest Juhtimise tasandid ja planeerimine 1) Institutsionaalne juhtimine omanikusuhe ja võim 2) Strateegiline juhtimine arengusuunad ja ressursse puudutavad otsused pikemas perspektiivis 3) Taktikaline juhtimine ressursside kasutamine, suunamine ja vajaduste kohandamine 4) Operatiivjuhtimine tööpanuse muutmine tulemuseks Strateegilise kavandamise vajadus o Tahame olla majanduslikult ja sotsiaalselt elujõuline o Stabiilsuse tagamine, et toime tulla uute ja etteaimamatute olukordadega o Kohanemine uuega haakumine ja vanast loobumine o Riskide maandamine o Otsuste tegemise ajatelg mõju tulevikku
......................................................................... 8 3. ÜLEVAADE EESTI LASTEKAITSESÜSTEEMI EESMÄRKIDEST JA KITSASKOHTADEST ................................ 10 3.1 Strateegilised eesmärgid ja sihtindikaatorid lastekaitse valdkonnas ........................................... 10 3.2 Kehtiva lastekaitsekorralduse ja lastekaitseseaduse kitsaskohad ................................................ 13 3.3 Eesti lastekaitsesüsteemi soovitavad arengusuunad ning vajalikud tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ....................................................................................................................... 19 4. HINNANG LASTEKAITSESÜSTEEMI KORRALDUSELE JA LKS-IS SISALDUVATELE MEETMETELE ............. 23 4.1 Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ................................................................................... 23 4.1.1. Lastekaitsesüsteemi korrastamine ...
· Üleriigilise transpordivõrgustik ja infrastruktuuri suunamine · Ökosüsteemide, maastike võrgustik-rohealad-võrgustik · Maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine NB! Tuleb arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi 5.3 Maakonna planeeringud Maakonnaplaneeringud Ruumilise arengu suunamine maakonnas, muuhulgas näiteks asustuse suunamine ja puhkealade ning nende kasutustingimuste määramine Põhiülesanne: Määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, Arvestades olemasolevat ja perspektiivset ressursibaasi; Määrata maa-alade üldised kasutus- ja arendustingimused 5.4 Üldplaneeringud ja detailplaneeringud Üldplaneering: · Kehtestab reeglid maa-ala kasutamiseks · Maakasutuse valdkonnad · Piirkonna tsoneerimise, tööstus piirkond, elamuehitus (korrusmajad), eramud, põllumaa, tuleviku ärimaa, puhkealad, kaitsealad jne. Üldplaneeringu 7elementi · Maakasutus- põllumaa, elamuehitus, ärimaa, tööstus jne.
konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti infotehnoloogia areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale ja äri rahvusvahelistumine. Rahvusvahelistumine on teatud arengusuunad organisatsiooni kodumaal, naabermaades või teistes maades, mis organisatsiooni tegevust võivad mõjutada. Rahvusvahelistumine kui keskkonna komponent on paljudele organisatsioonidele väga oluline. See toob juhtidele nii võimalusi kui raskusi. Mõnedele tähendab see konkurentsi tugevnemist oma maa turul, teistele võimalust müüa oma tooteid uutel turgudel. Majanduslik keskkond on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise
Juht ja ettevõtja võivad, kuid ei pruugi olla sama isik organisatsioonis (väikeste ettevõtete puhul siiski tihti on omanik ka juhi rollis). Ettevõtte asutamine on alati seotud riskidega ning eeldab äriidee olemasolu. Juht ei pruugi olla nii riskialdis ja ettevõtlik, seega on olemas vähemalt kahte tüüpi juhte: juhid, kes on ka ettevõtte omanikud ja juhid kui palgatöötajad. Ettevõtluse dünaamiliseks mõjuriks on ettevõtlikkus, millest sõltub ettevõtluse efektiivsus, arengusuunad ja kavad ning ettevõtja ja tema personali heaolu. Ettevõtlikust peetakse tihti kaasasündinud isikuomadustega seotud fenomeniks, kuid erinevad keskkonnamõjud (rahvuskultuur, kasvatus, vanemate/sõprade eeskuju, vastavate koolituste läbimine, ettevõtlustoetused jne.) saavad selle avaldumist soodustada. Ettevõtlikus viib ettevõtluseni, mis seisneb järgnevas: · julgete, tähtsate ja keerukate projektide elluviimine; · vabatahtlikult uute ideedega kaasneva riski võtmine;
+ 2.oktoober vaikivasse olekusse Vaikiv ajastu Puhastamine vapsidest Tsensuur Riiklik propaganda Talitus (1.raamatu aasta, Eesti lipu aasta = igasse tallu lipp) Erakonnad keelati ära + Isamaaliit Kutsekojad 8.detsember vapside planeeritud riigipööre Päts lasi juhid vahistada Tartu vaim Juhitav demokraatia Formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad 1937.aasta Rahvuskogu (nt. Põhiseaduse koostamine) 1.jaanuar 1938.aastal uus põhiseadus + President (suure võimuga, isegi parlamendi võib laiali saata) + Riigikogu = 2 kogu Riigivolikogu 80 inimest (rahvas valib) Riiginõukogu 40 inimest Veebruaris Riigivolikogu valimised + Rahvarinne 24.aprill Pärs presidendiks kinnitatakse ametisse
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
,,Eesti Graafika" 1931a. ja ,,Eesti raamatu arengulugu seoses kirja ja raamatu üldise arenguga" Tartus 1933a. 1935a on raamatu aasta. Wanradt-Koelli katekismus 1535 (võeti raamatu aasta aluseks) Järgmine on 1975. aastal, kui möödub 450 aastat eestikeelsest trükitud raamatust (1525a) Kogumik ,,Raamatu osa Eesti arengus", Tartus, Eesti Kirjanduse Seltsi poolt 1935a ilmunud. Richard Antik Eesti raamat 1535-1935 ,,Arvulised kokkuvõtted. Arengusuunad. Reproduktsioonid" Tartu 1936. Samuti oli Antik ka esimene, kes tegi statistikat, palju neid raamatuid ilmunud on ning pani aluse Eesti raamatu bibliograafiale. Jaan Roos Lühike eesti raamatu ajalugu : selle väline, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul (sari ,,Elav Teadus). Nõukogude aeg Välis-Eesti uurijad Herbert Salu, Vello Helk, Paul Johansen Eestis Voldemar Miller (1911-2006) INFOALLIKAD JA INFOOTSING 1. Infoallikate klassifikatsioon/liigitus
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. ...
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. Keskkonnastandard asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastrateegia on alusdokument, mis määrab ära looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad uues majandusolukorras, arvestades integreerumist Euroopa Liitu. Strateegia on sisuliselt juhend, kuidas säästva arengu seadust maksma panna. Keskkonnategurid e. ökoloogilised tegurid keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme. Keskkonnas on peale keskkonnategurite ka elemente ja protsesse, mis organisme ei mõjuta (nt. väärisgaasid, neutriinovood). Keskkonnategurite liigitusi: abiootilised ja biootilised; füüsikalised, keemilised,
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
vähendada puudusi. Ei ole puhas ideaaltüüp. Segamajandus otsib keskteed: Kontroll tootmise üle on jagatud riigi ja eraettevõtjate vahel. Tähtsamad majandusharud on riigi omand (infrastruktuur, pangandus) Otsused tootmise kohta (kui palju toota), on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist. Riigifirmad töötavad plaanimajanduse järgi ja riik paneb plaanide kaudu paika majanduse üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudluse-pakkumise suhte tulemusel, kuid riik kannab hoolt, et talle tähtsad soovid saaksid täidetud (nt võib paika panna palgad, et tagada võrdsust) Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, kuid riik võtab sellest osa maksudena ära. Segamajandus püüab ühendada, pakkumisele ja nõudlusele orienteerituse, soodustada konkurentsi häid külgi, aga mitte halbu (halb konkurents), tagada
Eestimaal algas 1880nendatel alles. Kroonumaade puhul tomius ostmine hoopis teistel alustel- riigivõim määras kindlaks konkreetse ostuhinna (ei olnud kaubeldav). Nii mõisa kui talumajandus 19 sajandi lõpul oli suht tugev, olid arengud läbi teinud. Taluühiskond tervikuna kõikide nende reformide tulemina oli aga hoopis enam tekkinud sotsiaalne kihistumine. 20. Põllumajanduse arengu põhijooned 19. saj. Teoorjuslik mõisamajandus. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine. Arengusuunad 19. saj. lõpupoolel. Põllumajandusseltsid ja ühistegevus Põllumajanduse arengu põhijooned 19.sajandil Teoorjuslik mõismajandus- kõrgaeg oli 18 saj löpp, 19 saj algus. Mõisate puhul tähtis viina tootmine ja teraviljakasvatus.Umbes pool saagist läks viina tootmisele. 1830nendatel levisid uued ideed, selgemaks sai, et senine teorjuslik majandusviis ei olej ätkusuutlik. 1830nendatel toimub läbimurre ja valdavaks saab mõte et teoorjus tuleb asendada raharendiga. Mõisatesse
Valitsuse määras ametisse president. Kaotati rahvaalgatuse võimalus, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. 1938.a valimistel võitsid suurelt valitsuse toetatud RAHVARINDE kandidaadid. Aprillis 1938 sai Pätsist esimene EVR president. Peaministrina moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Olukorda riigis hakati nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad. VÄLISPOLIITIKA Iseseisva EVR välispoliitika esimeseks võtmeküsimuseks kujunes võitlus riigi tunnustamise eest. Mais 1918 olid Inglismaa ja Prantsusmaa de facto küll Eestit tunnustanud, kuid loodetud de jure tunnustamist Pariisi rahukonverentsil ei järgnenud. Seega tunnustas esimesena EVR de jure Nõukogude Venemaa 40 Tartu rahuga 02.02.1920
vähendada puudusi. Ei ole puhas ideaaltüüp. Segamajandus otsib keskteed kõikides ülaltoodud nõuetes: Kontroll tootmise üle on jagatud riigi ja eraettevõtjate vahel. Tähtsamad maj. harud on riigi omand (infrastruktuur, pangandus) Otsused tootmise kohta (kui palju toota), on tehtud enamsti lähtudes turumajanduslikust aspektist. Riigifirmad töötavad plaanimaj järgi ja riik paneb plaanide kaudu paika majanduse üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudlusepakkumise suhte tulemusel, kuid riik kannab hoolt et talle tähtsad soovid saaksid täidetud (näit võib ta paika panna palgad, et tagada võrdsust) . Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, kuid riik võtab sellest osa maksudena ära. Segamajandus püüab ühendada, pakkumisele ja nõudlusele orienteerituse, soodustada konkurentsi häid külgi, aga mitte halbu (halastamatu konkurents), tagada tegutsemisvabadus, aga säilitada võrdsus.
Soovitav on järeldused ja ettepanekud tuua välja süstematiseeritult eraldi alapunktina viimase peatüki lõpus. Kokkuvõte · Esitatakse oma sõnadega üldistus tööst. · Tuuakse välja töö eesmärk ja osutatakse, kuidas eesmärk on saavutatud. · Tuuakse välja olulisemad tulemused, loetletakse piirangud. · Tuuakse välja tööst tulenevad järeldused, soovitused ning tulevikus lahendamist vajavad probleemid ja arengusuunad. · Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. · Kokkuvõte ei tohi sisaldada põhiosas käsitlemata seisukohti ja lahendusi. · Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. · Kokkuvõttes hinnatakse kas töö eesmärgid on täidetud. · Kokkuvõtte orienteeruv pikkus on 1-2 lehekülge.
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
Richard Richard “Darwini rottveiler” Dawkins ––„The Selfish Gene (1976) ––geen, kui selektsiooni juhtiv ühik Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene *Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel! *BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene! *Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene! Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
puhkevõimaluste kavandamisel ning võimalike puhketegevuste vajadust. Maastikuanalüüsides kirjeldatakse olemasolevat looduskeskkonna ja vaadeldakse sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna komponente, nende omavahelisi seoseid ning mõju loodusele (vt joonis 4). Puhkevõimaluste planeerimisel tuleb ühelt poolt arvestada looduskeskkonna koormustaluvusega ning teisalt analüüsida, milline on olemasolev kasutuskoormus ning kuidas määrata puhketegevuse arengusuunad looduskaitselisi tingimusi arvestades Analüüsitakse erinevaid maastikutüüpe, looduslikke ja pool-looduslikke kooslusi, loodusväärtusi sh looduskaitselisi objekte, mõju Natura alale, metsakasvukohatüüpide koormustaluvust ning vajalikke kaitsemeetmeid Samuti määratletakse nt. maastikukaitseala loodus- ja kultuuriväärtused ning võimalused nende eksponeerimiseks külastusobjektidena (vaatamisväärsused, õppe- ja loodusturism).
deid nagu pinnaseproovid ja läbi viinud täieliku analüüsi nende proovide kohta. Mõjutatud pinnas oli paksult täis kõvasid mullakamakaid. Et korrata mõju/tagajärge, pidi analüütik kuumutama tavalist pinnast 482° C kuus tundi. See on üks füüsilise tõendi liik. Armid kehal ja teised meditsiinilised traumad, mis on jäänud tulnukate läbivaatusest, on ehk kõige ümber- lükkamatumad tõendeid, mis olid meile kättesaadavad. Kuid teised uurimiste arengusuunad lisavad täiendust tulnukareaalsuse juhtumitesse. Üks näide on plekilise riide, mis on röövitu poolt välja otsitud värskelt peale kogemust, läbivaatus. Riie jääb ootama spektrograafilist analüüsi. Analüüsi tulemused näitavad meile, mis sorti jääknähud ilmnevad. See lisatakse füüsiliste tõendite hulka. Kui tavapärase günekoloogilise praktika arstidele jagada röövimise informatsiooni, siis oleks günekoloogiaeriala uue kõrvalharu tekkimine vältimatu
üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor- Eesti" I-V (1905-1915) ning ajakirja "Noor-Eesti" (1910-1911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast.
suurel määral ka sellest, kui kvaliteetne on tema õiguslik keskkond", ei saa eelnevalt nimetatud küsimustega tegelemist edasi lükata. Nõuetelevastavuse ning eetilise ettevõtluskeskkonna tagamine paistab täna olevat juba lausa rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise võtmeküsimus. Kasutatud allikad: 1. R. N. Coudenhove-Kalergi. Totaalne riik totaalne inimene. Kirjastus ,,Perioodika" . Loomingu Raamatukogu 1988 nr 39. 2. Eesti Vabariigi õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018. RT III, 07.03.2011. 241 ÕIGUSTEADUSE ASEND TEADUSE ÜLDISES STRUKTUURIS TEADUS 1. LOODUSTEADUSED 2. ÜHISKONNATEADUSED 3. TEHNIKATEADUSED 2.1. HUMANITAARTEADUSED 2.2. SOTSIAALTEADUSED 2.2.1 SOTSIOLOOGIA 2.2.2 MAJANDUSTEADUS 2.2.3 ÕIGUSTEADUS 242 Õigusteadus on konkreetne ja praktiline teadus, mis peab suutma adekvaatselt reageerida sotsiaalsele reaalsusele
Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest. Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; K & K arvates viitab "pärandi" mõiste kultuuri staatilisele käsitlusele. Raymond Williams Resources of Hope (1989:4) kommenteerib ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt: Igal kultuuril on kaks aspekti tuntud tähendused ja arengusuunad, mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist. Sama ka kultuurisemiootikas kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine (Lotman). 3
kcal, pardibroilerite lihal 294 kcal. Keemiliselt koostiselt sarnanevad pardimunad teiste linnuliikide munadega ja sobivad ka toidumunadeks. Hinnaliseks kõrvalsaaduseks on suled ja udusuled, mida kasutatakse kergetööstuses. Suled moodustavad partide tapaeelsest eluskaalust keskmiselt 4,4...5,0%. Sõnnikust võib valmistada väga head granuleeritud väetist. 1.1. Linnukasvatuse arengusuunad maailmas Maailma linnukasvatuses on jätkunud linnukasvatustootmise pidev kasv. Seda tõestab linnuliha kogutoodang maailmas, mis oli 1998.a 62, 1999.a 65, 2000.a 69, 2001.a 72, 2002.a 74 ja 2003.a 76 miljonit tonni. Juurdekasv aastas oli ca 2 miljonit tonni. Seoses uute toodete turuletulekuga on oluliselt kasvanud linnuliha tarbimine. Kui näiteks kümme aastat tagasi 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni lin
kliiniline immunoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni immunoloogia, immunodermatoloogia, allergoloogia, autoimmunoloogia jne) immunoloogilised meetodid - tundlikud ja spetsiifilised abivahendid teistes biomeditsiini ja kliinilise meditsiini valdkondades (põhinevad antigeen-antikeha reaktsioonidel in vitro; harvem in vivo) geneetika füsioloogia molekulaarne bioloogia evolutsiooniõpetus Kaasaegse immunoloogia arengusuunad: segadistsipliinid (Immunobiotehnoloogia - immunoloogia uus suund, tegeleb kõrgefektiivsetediagnostiliste meetodite ja ravivahendite läbitöötamisega biotehnoloogia abil) 2. Immuunsüsteemi ehituslike komponentide iseärasused erinevates kudedes. Primaarsete ja sekundaarsete immuunorganite tähendus ja seosed immuunsüsteemi funktsioneerimises. Immuunsüsteemi ehituslikud komponendid on rakud, mis on levinud üle kogu keha, olles koondunud
Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" IV (19051915) ning ajakirja "Noor-Eesti" (19101911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. 3 "Siuru" kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (18861971) algatusel ning tegutses aastatel
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
JOONIS (neutraalne, suuremat ja väiksemat väljundit andev) Tehniline progress Q väljund Q/aeg OT2 71 OT3 OT1 Sisend/aeg Tehnilise progressi iseloomustab, et kasutatakse vähem sisendeid, ja saadakse rohkem toodangust- põhjus uus tehniline lahend 34.Tööjõuressursi arengusuunad ja tööjõu kvaliteeti iseloomustavad tunnused (töötahe, töövõime, tööoskus). Uute nüüdisaegsete põllumajandusmasinate ja tehnoloogiate juurutamisega kaasnevad järgmised, alati mitte kõige meeldivamad nähtused: · suureneb tööpuudus maapiirkondades, sest uued masinad on tunduvalt tootlikumad; · uued masinad vajavad intelligentsemaid ja kõrgema kvalifikatsiooniga masinajuhte;
- sotsiaal-kultuuriline keskkond; - õiguslik-poliitiline keskkond; - tehnoloogiline keskkond. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti infotehnoloogia areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale ja äri rahvusvahelistumine. Rahvusvahelistumine on teatud arengusuunad organisatsiooni kodumaal, naabermaades või teistes maades, mis organisatsiooni tegevust võivad mõjutada. Rahvusvahelistumine kui keskkonna komponent on paljudele organisatsioonidele väga oluline. See toob juhtidele nii võimalusi kui raskusi. Neile, kes sõltuvad teiste maade ressurssidest, võib see komponent tähendada suuri probleeme. Mõnedele tähendab see konkurentsi tugevnemist oma maa turul, teistele võimalust müüa oma tooteid uutel turgudel.
Ostutegevuse arengut mõjutavate protsesside ja muutuste paremaks mõistmiseks on vaja teada peamisi tegureid, mis mõjutavad ostutegevust ettevõtetes. Need tegurid on alljärgnevad: • riigi majanduse ja organisatsioonide pikaajalised arengusuunad • tegurid, mis mõjutavad organisatsiooni ostutegevust väljastpoolt • sisemised tegurid, mis mõjutavad ostutegevust organisatsiooni sees. Ostuala töötajad täidavad järjest enam olulist rolli ka oma ettevõtte turundusprotsessis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
