3. aprilli 2008. a määrusele nr 74 ,,Nõuded suplusveele ja supelrannale" oli suplusvee kvaliteet Verevi järve supluskohas aastatel 2006-2010 väga hea. Samuti vastas vesi ka kõigil viiel aastal direktiivi 76/160/EMÜ (ka direktiivi 2006/7/EC) nii kohustuslikele kui rangematele soovituslikele nõuetele. Pindaktiivseid aineid ega mineraalõlide esinemist suplusvees avastatud ei ole, ka ei ole täheldatud fenoolidele spetsiifilist lõhna. 4.2 Supluskoha arengusuunad Aastaid on teostatud järvest suurtaimestiku niitmist ja biomassi kogumist. Edaspidigi jätkatakse järve puhastus- ja hooldustööde teostamist, sest järjepidev biomassi vähendamine tagab ökoloogilise seisundi paranemise ja loob eelduse vananemisprotsessi aeglustumiseks. 2001. a teostati Verevi järve uuringud projekti ,,Elva järvede saneerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine" raames. Jätkata tuleb projekti raames saneerimistööde läbiviimist.
o Klientide nõudlikkuse kasv/turundus/klindisuhtlus o Innovatsioon (masstootmise vähenemine, paindlikus, integratsioon) Logistika mikro- ja makromajanduslik tähtsus · Riikide sisemine kogutoodangu (SKT) olulise komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, tootlikust, energiahindu ja väliskaubandusbilanssi. · Logistikalulud moodustavad 10-15% kogu SKT-st · Logistikaturu suurus (RKT-st) Eestis on 17%, Klaus & Kille 2007 Logistika arengusuunad · Peamised Euroopa logistika arengusuunad 21. Sajandil on alljärgnevad (Skjoett- Larsen 2000) o Tarneahela juhtimine (Ikea, Lego) o Tarneahela globaliseerumine (Hiina, India, Brasiilia) o Strateegilised partnerlussuhted (outsource'ka mittepõhitegevus) o Virtuaalsed tarneahelad (töötajad asuvad eri riikides, kiiresti muutuv struktuur, suurt osa funktsioonidest täidavad partnerid)
Mõtlemise arendus mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnade meeldejätmist ning põhiliste kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja arengut (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemine areneb kahes sihis: 1) tajudelt kaemuslikule-praktilisele, sealt edasi kaemuslikule- kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele, 2) tajudelt kaemuslikule-kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele. Mõlemad arengusuunad kulgevad rööbiti, kuigi esialgu eraldi ja neil on arengusuunale omane spetsiifika ning eriline roll inimese tunnetustegevuse arengus (Strebeleva 2010:10). 1.2. Kuidas areneb lapse mõtlemine? Esimesi mõtlemise ilminguid võib lapsel täheldada esimese eluaasta lõpus, teise alguses. Kui laps on hakanud kõndima, avarduvad olulisel määral tema võimalused uute esemetega kokku puutuda. Toas ringi liikudes puudutab laps esemeid, paigutab neid ümber, manipuleerib nendega. Seejuures põrkab
suhtes osavõtlik. Inimsuhetes kompetentne juht on suhtlemisvalmis ja ergutab teisi enese arendamisele, et paremini toime tulla organisatsiooni eesmärkidega. Kontseptuaalne kompetentsus on üldettekujutuslik võime mõista kõiki organisatsiooni tegevusi ja huve. See hõlmab organisatsiooni kui terviku funktsioneerimise ja selle osade seoste ning vastastikuse toime mõistmist, kaasa arvatud ka väliskeskkond ja selle mõjutused ning võimalikud arengusuunad, arendada tegevust organisatsiooni eesmärkidel. Tehnilised oskused on olulisemad juhtimise esmasel tasemel ja nende tähtsus väheneb juhtimise kõrgematel tasemetel. Teiselt poolt kontseptuaalse kompetentsuse tähtsus on suurem kõrgematel tasemetel, kus mõjutatakse organisatsiooni paljusid osi või organisatsiooni tervikuna. Sotsiaalne kompetentsus on oluline kõigil tasanditel, kuid kõige enam seal, kus lahendatakse enamik inimprobleeme, s.t. esmastel tasanditel.
suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 1992 aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja arengu maailmakonverents. Seal kiideti heaks 21. Sajandi globaalse säästva arengu tegevuskava aastani 2030, millega määrati ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid ehk Agenda 21. Selle kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elatustaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ning tarbimisharjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse
Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut SÄÄSTEV ARENG Referaat Autor: x Juhendaja: Lauri Esko Autor:.............................................................................. ,,.........." 2011 Juhendaja:....................................................................... ,,.........." 2011 Instituudi direktor:.......................................................... ,,.........." 2011 Tallinn 2011 x Tallinna Ülikool Sisukord x Tallinna Ülikool Sissejuhatus Käes...
poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor.
PALDISKI GÜMNAASIUM Tõnis Halling ALKOHOLITÖÖSTUSED Referaat Juhendaja: Paldiski 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ...............................................................................................................3 2. Alkohol.......................................................................................................................4 3. Alkoholitööstused.......................................................................................................5 4. Õlle valmistamine.......................................................................................................7 5. Rummi valmistamine.................................................................................................8 6. Tequila valmistamine.................................................................................................9 7. Ko...
Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad Moskva kontrolli all olevad riigid mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija. Plaanimajandus Tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel, rõhk rasketööstuse arendamisele. Koostati kohustuslik (kvartali- , Aasta-, Viisaastaku-) plaan Käsumajandus - Majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult r...
Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks ( ka vaikaineteks). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kao...
Suurbritannia) B Keskvalitsus Omavalitsused on iseseisvamad (Saksamaa, Skandinaaviamaad) Segatüübid (vaatame ka tabelit, lk 128) C KESKVALITSUS Omavalitsused Kohalikul on otsustamisõigus, kuid sõltutakse rahaliste ressursside pärast keskvalitsusest. Otsused lähtuvad ülalt. Regionaalvalitsus (nt. Eesti maavalitsus riigi esindaja). Arengusuunad kohalikus valitsemises 1. Vastutuse jaotus 2. Võrgustikutöö asendamas hierarhiat 3. Eurointegratsioon 4. Demokraatia edendamine 5. Euroopa omavalitsuste harta kohalik elanikkond kaasatakse otsuste väljatöötamisse 6. Kohaliku omavalitsuse volikogude viimased valimised olid on 18. oktoober 2009. a 7. Valimised toimuvad iga 4 aasta tagant Valitsemiskorraldus EL Kas riikide liit või liitriik? 1. Omane nii valitsusvaheline kui riigiülese
alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad EL ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, sh korduskasutamist ja ringlusesse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004 2007 on põhinenud peamiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013. Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv (tavajäätmeprügilaid jäi pärast 2009. a 16. juulit 6), suurenesid jäätmete (sh pakendijäätmete) taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Kuigi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo süsteem ei hõlma veel kõiki omavalitsusi, on see laiendanud jäätmeveoteenust ka maapiirkondadesse
ministeeriumi käskkirjale nr 130-k /19.07.1991. Atesteerimine on olnud vabatahtlik. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Otsi sobivat kooli Rajaleidja kõrgkoolide andmebaasist TÖÖVÄLJAVAATED Tervishoiusüsteemi arendamine on olnud viimase viie aasta jooksul aktiivne Eesti Tervishoiuprojekt 2015, riiklikud arengukavad, kavandatud haiglasüsteemi ümberkorraldused, uued lähenemised, Tervishoiuteenuse korraldamise seadus. Peamised arengusuunad võib jagada kolme suuremasse gruppi: esmatasandi arstiabi eraldamine statsionaarravist (perearstireform); ravivõrgu ümberkorraldamine (järk-järguline aktiivravi voodikohtade arvuvähendamine, järel- ja hooldusravi voodikohtade arvu suurendamine); haiglate haldussüsteemi korrastamine (omandivormi muudatused eraettevõtteks, siht- asutuseks). Tervishoiu sektorit on iseloomustanud viimastel aastatel kiire väikehaiglate arvu vähenemine,
Seetõttu tuleb transpordi arengule esitada keskkonna- ja inimsõbralikkusest lähtuvad nõuded ning realiseerida ühiskonnale vajalikud transpordiprojektid optimaalses mahus, tekitades seejuures keskkonnale võimalikult vähe kahju ning korraldades veoprotsessi võimalikult turvaliselt. Nii saavutatakse aktsepteeritud arenguprotsessi eesmärk - säästva ja jätkusuutliku ühiskonnaülesehitamine. 1.1 eesti TRANSPORDISEKTORI ÜLDISED ARENGUSUUNAD Majandusareng on loogiliselt ja oodatult toonud kaasa kiire autostumise, samuti veovajaduse ja transporditeenuste pakkumise suurenemise. Töökohad, kaubandus, teenindus ja kultuuriasutused koonduvad keskustesse, elukohad paiknevad aga suurel määral väljaspool keskusi. See toob kaasa üha suurema vajaduse liikuda, millega kaasneb transpordile tehtavate kulutuste osakaalu tõus keskmise leibkonna kulutuste kogusummas ja ühiskonnas tervikuna. Eesti transpordisektor
formaat. Alamülesande eesmärk on, et õppija suudab sooritada internetist infootsinguid veidi võõramal teemal (kasutades järjest täpsemaid otsisõnu vms) ning siis leitud infoga ümber käia (kirjandusviited jms). Esmased märksõnad otsinguks võiksid olla: ,,file format standard type software structure specification" jms. Vt: info otsimine. Töö peaks sisaldama ülevaadet järgnevatest punktidest: - ajamäärang (failitüübi või mudeli ajalugu, arengusuunad, muutumine, versioonid) - mõisted, kasutusala ja näitajad, mis vastavat infovaldkonda iseloomustavad - info teisendusreeglid ehk faili (mudeli) sisemine struktuur - rakendustarkvara valik, millega antud faili tüüpi või mudelit on võimalik luua- töödelda - Lisadena vormistada: 1. eelmiste aastate õpilastööde ja oma lisaks leitu (kuidas otsisid) kokkuvõte 2
EMÜ Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Loomakasvatus KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS SALAVERE KÜLAS JA PIHTLA VALLAS Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 ABSTRACT............................................................................................................... 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND................................................................................. 4 1.1. Funktsionaalne struktuur.............................................................................. 4 1.2. Taristu...............................................
Indikaatorvalgusdioodid on kõige kompaktsemad ja üsna suure valgusjõuga (suhteliselt) kuni sada mcd. Voolu töövahemik on umbes 20 mA. Need valgusdioodid on standardkorpuses, varustatud väljaviikudega, mille aluse diameeter on kolm või viis millimeetrit. Kõige sagedamini kasutatakse optilistes indikaatorites. Indikaatorvalgusdioode (joonis 7) kasutatakse pinnamontaazil laialdaselt kuvarites peamise kiirgava elemendina vedelkristallmatriitside valgustamiseks jne. Nende peamised arengusuunad on valgustõhususe ja töökindluse suurendamine. Joonis 7. Indikaatorvalgusdiood Niisuguse konstruktsiooniga valgusdioodide eripära on võimalus automatiseerida nii dioodide kui nende aluste komplekteerimist. 4.2 Ülieredad valgusdioodid Ülieredad valgusdioodid (joonis 8) koosnevad väikeste ja keskmiste mõõtmetega pooljuhtkristallidest (kuni 500 mikromeetrit). 8
· Geograafiliselt hea asukoht · Finantsvõimsus madal · Kasum · Ettevõtte ja seotud isikute usaldusväärsus Võimalused Ohud · Teenuse osutamise laiendamine · Teenuse nõudluse vähenemine · Klientide arvu suurenemine · Konkurentsivõime · Majanduse arengusuunad · Majanduse muutuse mõjud, mis mõjutavad oluliselt tegevusvaldkonda, mille tegutsetakse 2.3 Turundustegevus XX turundustegevusega ei tegeleta. Kuid ettevõttel on koduleht, mis sisaldab informatsiooni piisavalt, et kellel soovi saavad küsimustele vastused, ka hinnakirja kohalt.
SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Eesmärk: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal. 30. Milles seisneb ,,Eesti keskkonnastrateegia 2030" olemus? See on keskkonnavaldkonna arengustrateega, mis juhindub ,,Säästev Eesti 21'' põhimõtetest. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. 31. Mida tähendab NATURA 2000? Mis on selle eesmärk? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 32
Avatud süsteem – on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. 12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse? Organisatsioonil on sise-ja väliskeskkond või teisisõnu mikro-ja makrokeskkond. 13. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid. o Paikkonna kultuurilised põhiväärtused, majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. o rahvusvahelised (ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid, EL laienemine, keskkonnakaitse), o majanduslikud (rahvamajanduse kogutoodang, krediidi saamise võimalused, keskmine töötasu,inflatsioon), o sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase, demograafia, haritus, eetika), o poliitilised ja õiguslikud (valitsuse otsused, seadusandlus), o tehnoloogilised (tehnoloogia tase). 14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all? o Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb
1. Nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu 2. Vähendab viivitusi ümberlaadimisel 3. Lühendab veoaega 4. Alandab veohinda Ekspressveod- sobivad kõige paremini paindlikule ja kiirele autotranspordile, sest seal ei tehta ümberlaadimisi ning veos toimetatakse otse sihtkohta Veonduse peamised arengusuunad (4-6 tk): 1. transpordivahendite kandevõime on suurenenud 2. kiirus on suurenenud 3. mugavus ja turvalisus samamoodi 4. areneb ja täiustub infrastruktuur 5. ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid 6. täiustatakse lao- ja laadimistehnikat Terminal ehk kaubajaotuspunkt täidab järgnevaid ülesandeid: 1. kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine 2
Riigi pakutav toetus loob erivajadusega inimese palkamiseks soodsad tingimused. 17. Tervishoiukorralduse alused ja põhimõtted. Põhineb solidaarsuse põhimõttest lähtuvale ravikindlustusele. Oluline on eraõiguslike teenuseosutajate poolt pakutavate teenuste kättesaadavus. Teenust osutatakse vastavalt olukorrale: vältimatu abi osutamine, üldarstiabi osutamine, kiirabi osutamine, eriarstiabi osutamine, õendusabi osutamine, ämmaemandusabi osutamine 18. Rahvatervise poliitika arengusuunad Tervishoiusüsteemi areng: Iga tervishoiupoliitiline otsus mõjutab rahvastiku heaolu ja tervist. Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimestele vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne, et tagada ravi järjepidevus. Selle
fructicosus cv Esmakordselt kirjeldas vaarikat tuntud vanarooma õpetlane Plinius Vanem (23-79 a.) . Tema nimetas vaarikat Kreeta saare keskosas asuva Ida mäe järgi idaeus. IV saj. rooma kirjanik Palladius nimetab vaarikat esmakordselt aiataimena. Vaarikad moodustavad muraka perekonnas alamperekonna. Kõigil vaarikaliikidel eraldub valminud koguluuvili kergesti viljapõhjalt, mille poolest ta erineb pärismuraka alamperekonnast. Vaarika olulisemad arengusuunad on saagikate, tugevate viljadega, haigustele ja kahjuritele vastupidavad ning kvaliteetsete viljadega sortide saamine.Aretustööga on saadud terve rida vaarikaliikide ja pampli ristandeid- vampleid ehk vaarikpampleid Tabel 2. Liikide eristustunnused Liigi nimetus Taim Võrse Üheaastane Vili oks Harilik vaarikas püstine,isepaljunev, risoomil ja ogadega kaetud punane või
Sõltuvad ilmastikutingimustest. 3. Raudtee Eelised: korraga saab vedada suuri koguseid . Pikkadel veoteedel odav. Keskkonnasäästlik. Puudused: aeglane. 4. Lennuvedu Eelised: kiirus. Turvalisus. Kaupade pakendamine on kergem. Puuduvad sõiduteed. Kogu maailmas toimub lennuvedu sama seadusandluse ja dokumentatsioon alusel. Puudused: kallis. Saadetavate kaupade kogused on väiksemad. Range turvakontroll. Kaupade veopiirang( ohtlikud kaubad) Eesti ja euroopa transpordi arengusuunad. 1. Keskkonnasäästlikus. Säästlikumate veoviiside arendamine. Säästlikumate ja heitgaaside osas nõudlikumate mootorite ehitamine. 2. Korraga veetavate kaubakoguste suurendamine. Kaubaveod. Autod jagatakse kategooriatesse järgmiselt: · M sõiduautod ja bussid · N veoautod ja vedukautod · N1 veoautod täismassiga kuni 3,5t · N2 vedukautod täismassiga 3,5 t 12t · N3 veoautod ja vedukautod üle 12t · O haagised
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sõltumatute Riikide Ühendus Referaat Tallinn 2012 Sissejuhatus Nõukogude Liidu asemele postsovjetliku ala uueks riikide ühenduseks tekkis Sõltumatute Riikide Ühendus, mis on loodud ja vajalik arvestades kõiki endise NSVL riikide vahelisi tihedaid majanduslikke ja poliitilisi suhteid. Uus geopoliitiline ühendus endise NSVL territooriumil sai oma olemuselt üleminekuliiduks, mille liikmesriigid alles õppisid ja harjusid oma suveräänsusega endiselt oli väga tugev küll juba nähtamatu, kuid eksisteeriv poliitiline, ajalooline ning majanduslik side nende vahel. Sõltumatute Riikide Ühenduse alusdokumendid on järgmised (kronoloogilises järjekorras): 1. SRÜ asutamise kokkulepe (vastu võetud 8. detsember 1991. a., Minskis); 2. Alma-Ata deklaratsioon. (vastu võetud 21. detsember 1991. a., Alma- Atas); 3. SRÜ põhikiri (vastu võetud 22. jaanuar 1993. a., Minskis); 4. Ühenduse riigipeade ja peaminis...
Charles Ives (1874-1954) · Esimene USA süvamuusika suurkuju/eksperimentaator · Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees Looming: · Orkestrimuusika: 12 teost sümfooniaorkestrile · Kasutas oma loomingus 1) polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma...
kodu Juhatus koosn e b kah e st liikme st: 1) Nimi: Henrik Mägi (juhatus e esim e e s ) · Vanus: 17 · Haridus: keskharidu s oman d a mi s el · Vastustab finantsjuhtimis e, töölepingute sõlmi mis e ja äri eda si s e strate e gia kujunda mi s e e e st. 2)Nimi: Andrus Raud s e p · Vanus: 17 · Haridus: keskharidu s oman d a mi s el · Vastustab LARPi varustus e tootmis e ja tootevaliku e e st. 3. Ettevõtluskeskonna arengusuunad 3.1. Tootmisharu arengusuunad Lakkamatult paisatakse turule uusi lauamänge ning selle pärast peab ka ,,Excalibur" oma mängude valikut pidevalt uuendama. Väga suuri muudatusi pole LARPimises näha. 2008 aasta tehti Valgevenes Teise maailmasõja teemaline LARP ning võimalik et ka siinseid vene keelt kõnelevaid inimesi võib sellise temaatikaga LARP ning ja seonduvalt ka selle varustus huvitada. 3.2. Muudatused ettevõtluskeskkonnas
eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ja diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp,
Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse tootmine ja tarbimine toimub üheaegselt, teenus ei ole asi, vaid tegevus.
Biokütus(puu,süsi,õled,sõnnik Maagaas ) biomassienergia turvas 2.Kuidas on energeetiline reostus seotud termodünaamika printsiipidega? Millega reostust vähendada? Entroopia väljendab ülekantava soojushulga suhet temperatuuriga. Mida kõrgem on temperatuur, seda raskem on toota kasutuskõlblikku energiat. Maa on suletud süsteem saateainetele. PILET13 1.Millised on Eesti ja ülemaailmse energeetika tähtsamad arengusuunad? Põlevkivi tohusemat kasutust põlevkivijaamade uuendamise teel. Põlevkivi tootmise laiendamist. Taastuvate energiavarude rakendamist EL kehtestatud eesmärkidel. Tuule- ja hüdrojaamade juurdeehitamine. Küttepuidu kasutamine elektrienergia tootmiseks. Hoonete soojusisolatsiooni parandamist küttekulude vähendamise eesmärgil.Vähese energiamahukuse (nt teaduspohiste)tööstusharude laiendmine. 2.Millised protsessid on esitatud graafikutel. Millised nendest on isoprotsessid?
Kultuur: Juugendlik uuendus. Ekspressionism. Maailma muusikapealinnad Pariis ja Viin. Spordi populaarsus (jalgpall). Kunstis Edvard Munch, Claude Debussy, Richard Strauss. Majandus: Globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Ettevõtted kasvasid. Tehnika ja teaduse kiire areng. Konveiermeetodi kasutamine (sai rohkem toota ja kiiremini) Auto polnud enam luksusese, mida ainult kõige rikkamad said endale lubada (Fordi autotehas) Majanduse ebaühtlane areng, maailmamajanduse arengusuunad, tööliste olukorra muutumine (12) Poliitiline kord ja ideoloogiad: Sotsiaalsed reformid (tööpäeva lühendamine, laste töö piiramine jne) Kiriku mõju vähenemine. Tööliste olukorra paranemine, toimusid töölisliikumised. Tekkisid oskustöölised ja tööliste jaoks hakati isegi rajama asulaid. (tööstuslinnad) 3. MAAILM ASTUB IMPERIALISMI AJASTUSSE Imperialism (ladina keeles imperare valitsema; imperium valitsetav maa-ala; näiteks
Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele). Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad. Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu ...
Kuressaare Põhikool ROOTSI Referaat Koostaja: Ott Levisto Juhendaja: Tiia Kuusk Kuressaare 2005 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................lk 3 1. LOODUS...........................................................................................................................lk 4 1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4 1.2 Kliima.................................................................................................................
eelmäng alanud juba 1930.aastate keskpaigas. Vähesed riigid Euroopas suutsid ülemaailmset majanduskriisist (a.1929-1934) välja tulla demokraatliku riigina. Üheks demokraatlikuks riigiks oli Soome. Soome oli noor vabariik, mille iseseisvus oli alanud viis kuud kestnud kodusõjaga (a.1918). Kuid president P.E.Svinhufvudi (valitses a.1931-1937) kindel soov oli olla demokraatliku riigi juht ja järgida seadusi, välistades riigi mittedemokraatliku jätkamise. Samal ajal Eestis, kus arengusuunad olid vägagi sarnased Soomele , toimus 1934.aastal riigipööre autoritaarse diktatuuri poole, mille juhiks sai K.Päts (presidendina a.1938-1940). Riigipööre oli sooritatud küll vabadussõjalaste võimuhaaramise vältimiseks, aga ,,võim hakkab pähe" ning demokraatiat ei kehtestatud ka pärast vabadussõjalaste vangistamist ja kaitseseisukorra lõppu. Nii astus Eesti II maailmasõtta autoritaarse diktatuuri riigina ning Soome demokraatliku riigina.
Rahvusvahelisse Jalgpalli Föderatsiooni (FIFA) ja Euroopa Jalgpalliassotsiatsioonide Liitu (UEFA) kuuluvana nende juhtorganite otsustest, samuti nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest. EJL eesmärk on heategevuslik jalgpalli edendamine Eestis, jalgpallialase tegevuse juhtimine ning Eesti jalgpalli esindamine rahvusvahelistes jalgpalliorganisatsioonides avalikkuse huvides. EJL töötab välja ning viib ellu jalgpalli arengusuunad ja tegevuskavad; loob tingimused jalgpalli arenguks, harrastamiseks, järjepidevuse kindlustamiseks ning jalgpallurite meisterlikkuse tõstmiseks; propageerib jalgpalli ning ausa mängu (fair play) põhimõtteid; levitab jalgpallialaseid teadmisi ja kogemusi; koordineerib kõiki jalgpalliga seotud rahvusvahelisi spordisuhteid; viib läbi üleriigilisi ja rahvusvahelisi võistlusi; valmistab ette Eesti koondvõistkonnad ning lähetab need rahvusvahelistele
Juhtkond Siimu Rom - juhatuse liige. Marko Rõõmusoks juhatuse liige. 3. ETTEVÕTLUSKESKKOND JA TOOTMISHARU 4 3.1. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS (võimalikud väliskeskkonna muutused lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile) Võimalike konkurentide tekkimine - negatiivne mõju. Võimalik üleüldine majanduskasv - positiivne mõju. 3.2. TEENUSEHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile, ekspertide ja turuliidrite arvamused) Teenusepakkumine jääb üldjoontes samaks. Muutustest võiks välja tuua tehnoloogia arengu- nutitelefonide hind muutub odavamaks, mistõttu nutitelefonid muutuvad ka koolilastele kättesaadavamaks ning meie teenuse kättesaadavus kasvab. Võivad tekkida ka uued multimeedialahendused,
enesekontrolli võimalust- inimene peab ise oma tööd kontrollima, mitte ainult ülemus. Douglas McGregor teooria x ja y inimesest, kus esimese puhul inimene on laisk ja töötab karistuse kartuses ning väldib vastustust ja viimase puhul töö on sama loomulik tegevus kui puhkus inimene on võimeline tööle pühenduma, ennast kontrollima, võtma vastutust jne. 7. Millest koosneb organisatsioon makrokeskkond? Makrokeskkond koosneb: · Rahvusvahelistest teguritest ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. · Majanduslikud tegurid muutused inflatsiooni, rahvamajanduse koguprodukti, raha ja tööjõu hinnas jne. · Sotsiaal-kultuurilsed tegurid muutused demograafilises seisundis, elanike kultuurilised, religioosesed iseärasused, haridustase jne. · Poliitilised ja õiguslikud tegurid seadusloome: mis on lubatud või keelatud,
vastavate alade spetsialistid neid hädasid pidevalt leevendada ja võimaluse korral üldse vältida. Et selline tegevus oleks efektiivne ning hästi korraldatud, on loodud mitmeid kindlaid tegevuskavu ja strateegiaid, mille järgi Eesti keskkonnapoliitikat ellu viiakse. Sellised tegevuskavad peavad arvestama mitmete asjaoludega nagu näiteks Eesti ajaloolised traditsioonid, rahvusvaheliselt tunnustatud arengusuunad, riigi rahalised ja sotsiaalsed võimalused jne. 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure. Seda ainult sinnamaani, kuni me teadvustame, et needsamad probleemid eksisteerivad meie koduplaneedil - järelikult on need MEIE KODU probleemid. 1.2.1. Ökoloogiline kriis Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha
Tammekannu ning Turuhoone, mis valmisid 20.sajandi esimesel poolel. Uuemad suurema mahuga ehitised on näiteks Tartu Kaubamaja uus hoone, Tigutorn ning Emajõe Ärikeskus. Turism Tartu turismi arengukava on Tartu turismi arendamise juhis aastateks 2004-2007. Käeoleva arengukava eesmärgiks on Tartu linna turismi hetkeolukorda, olemasolevaid arengutendentse ning tulevikuvisiooni arvesse võttes esitada turismi tasakaalustatud ning strateegiline arengumudel aastateks 2004-2007 - edasised arengusuunad ja eelistused. Arengukava väljatöötamisel on silmas peetud asjaolu, et kirjapandud eesmärgid oleksid mõõdetavad ja realistlikud, tagamaks arengukava tegeliku funktsionaalse eesmärgi. Tartu turismi arengukava koostamisel on arvestatud mitmete arengudokumentidega, nagu Riiklik turismi arengukava aastateks 2002-2005, Arengustrateegia Tartu 2012, Lõuna-Eesti turismi arengustrateegia 2010, Tartu linna arengukava 2000-2003, Tartu linna ettevõtluse
palga kiire kasv,tööturg ja selle tootlikkus ning tööjõu kiire kasv.Uurimistöös kirjutan lähemalt palga kiirest kasvust,selle põhjustest ja tagajärgedest. Niisamuti kirjutan töö tootlikkusest ja tööturust ning tööjõu kiirest kasvust. Eesmärkideks on välja uurida ,mis põhjustab palga kiirest kasvu ja mis võivad olla selle tagajärjed. Niisamuti on eesmärgiks uurida põhjuseid ja tagajärgi töö tootlikkused,tööturu ja tööjõu kiire kasvu kohta. TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade lõikes laiapõhjaline ning majandusarengu mõju jõuab tööturu näitajatesse viitajaga. Nõrgast majanduskeskkonnast hoolimata oli hõive kasv tempokas, isegi kui arvestada tööealise elanikkonna loomulikku kahanemist ja välisrännet, mis selle aasta tööturu statistikas veel ei kajastu.
kuni lõpptoodangu saamiseni (elektrienergia, õli, soojus), sealjuures unustamata loodusressursside säästlikku kasutamist ja keskkonna taluvust. Kaasaegne tehnika ja tehnoloogia tase võimaldab kaasajastada nii ava- kui ka allmaakaevandusi, mis tagavad kaubapõlevkivi kvaliteedi, mäetööde efektiivsuse ja ohutuse ning kaevandatud alade püsivuse. Vastavalt Eesti Energiatehnoloogia Programmile (ETP), prioriteetsed arengusuunad põlevkivi kaevandamisel on: a) Põlevkivi kadudeta kaevandamine. Töötada välja tehnoloogia. mis võimaldaks kaevandada kogu geoloogiline varu. b) Põlevkivi keskkonnasäästlik kaevandamine. Töötada välja ja rakendada tehnoloogiad, mis võimaldavad oluliselt vähendada kaevandamise mõju veereziimile. c) CO2-vaba põlevkivielektri tootmise arendamine. Leida tehniline lahendus CO2 vaba põlevkivielektri tootmiseks. Töötada välja meetodid CO2 sidumiseks.
ZUUMbox’i tehnilised andmed: MPEG-2/MPEG4 ühilduv Standard Definition resolutioonile eesti- ja venekeelne menüü SCART RCA komponent RCA komposiit s/pdif (optiline) digitaalne heliväljund heli keele valiku võimalus võimalus ühendada teleriga, millel pole muid SCART või RCA sisendeid, pilt ja heli liiguvad antennikaabli kaudu Starman keskendub digiTV teenustes veebivälistele lahendustele. Hetkel pakub Starman eelnevalt kirjeldatud salvestavat digiboksi ZUUMbox. Starmani digiTV arengusuunad võiksid töö autori prognooside järgi keskenduda Apple TV-le sarnaste toodete arendusele. Viasat Eesti Sateliitlevil põhineva Viasati digiTV vaatamiseks on vajalik digitehnika, mis koosneb digiboksist, vastuvõtupeast, 65cm paraboolantennist ja vaatajakaardist. Alates aastast 2008 alustas Viasat oma teenuste pakkumist ka läbi IPTV8 võrgu. Hetkel pakub Viasat oma teenusteid läbi Elioni digiTV. ViasatPlusHD on Viasati poolt pakutav salvestav digiboks, mis võimaldab näha ka HD-
1. Juhtimise mõiste 1)protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressurside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu; 2)organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine; 3)vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks; 4)inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, ...
Samas võib plussiks olla, kui meie ettevõte suudab neid tehnoloogiaid rakendada, sest One Second Payment peamiseks ülesanneks on järjekordade probleemi lahendamine, mitte NFC tehnoloogia turule viimine. Majanduslikud: Laenu kättesaadavus, konkurentid välismaalt jõuavad Eestisse Sotsiaalne keskkond: tudengite arvu muutus, lepingute ülesütlemine TTÜ kohvikute poolt, klientide eelistuste muutus 3.2. TEGEVUSHARU ARENGUSUUNAD (võimalikud muutused tootmisharus (uued tooted, tehnoloogiad) lähema 3 aasta jooksul ning nende mõju äriprojektile, ekspertide ja turuliidrite arvamused) 1) Integreerime NFC kaarte panga- või ID-kaardiga. 2) Uute teenuste pakkumine (NFC maksmine toidupoes) 4. ÄRIPROJEKTI KIRJELDUS 4.1. TOODE/TEENUS Toote/teenuse olemus, selle erilised omadused, koostis: (Võib lisada jooniseid ja skeeme)
Kas on olemas märkimisväärseid takistusi seda tüüpi äritegevuse alustamiseks või on see suhteliselt lihtne? Kuidas teie ettevõte ning toodete pakkumine sobivad antud majandusharusse? 3.1.1 Majandusharu ja osalejate määratlus Mis tüüpi ettevõtted osalevad selles majandusharus (suured-väikesed, riiklikud-era jne.)? Kas antud majandusharu laieneb või kitseneb/kahaneb? Mitu ettevõtet konkureerivad selles majandusharus? 3.1.2 Arengusuunad Kui suur on antud majandusharu kogukäive ja kogutoodang? Millised on hinna/omahinna tendentsid selles majandusharus? Kas on olemas mastaabisäästusid tootmises, turustamises, levitamises või ostmises? Millised on tendentsid tootmisvõimsuste kasutamises? Kas kõiki olemasolevaid masinaid kasutatakse? Kas antud majandusharus on olemas märkimisväärne ekspordivõimalus? Kas selles majandusharus on ühisettevõtteid välisfirmadega? Kui nii, siis kes on partnerid,
omahind (€/kg, €/t). TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Masinate ja tehnoloogiate mõju Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks. Põllumajanduslikus tootmises kasutatavad masinad ja tehnoloogiad mõjutavad otseselt: 1) põllumaa viljakust, 2) töö- ja energiaressursside kulu, 3) tootmise tasuvust, 4) looduskeskkonda, 5) põllumajanduslikus tootmises hõivatud inimeste elukvaliteeti. Põllumajandustehnika arengusuunad Kogu põllumajandustehnika arengule on iseloomulik: - üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele, - kogu masinapargi ühtlase arengu tagamine, - põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel jne, - laus- ja vaheltharimiskultivaatorite ning külvikute uued lahendused, mis tagavad keskkonna säästu,
ühiskonnast eralduvad kooslused. Siiski leian, et on oluline jälgida, et eliit oleks piisavalt avatud, kvalifitseeritud ja toimiks demokraatlikel põhimõtetel üldsuse huvides, kus ligipääsu tagavad reaalsed võimed ja oskused, mitte päritolu või sotsiaalne ringkond. Ühiskonnas näib valdav olevat suhtumine, mille alusel nähakse vaid võimueliidil õigust langetada olulisi otsuseid, määramaks ühiskonna arengusuunad ja säilitamaks olemasolevat võimu. Leian siiski, et isegi kui eliidi hulka kuuluvad majanduslike, poliitiliste ja militaarsete organisatsioonide juhid, ei ole nemad ainsad, kes omavad õigust langetada olulisi otsuseid (nagu väitis Mills). On oluline, et massiks nimetatud kodanikkond teadvustaks oma õigusi, oskaks koopereeruda, suunata eliidi otsuseid teadlikult ning läbimõeldult. See eeldab inimeste
...........3 ETTEVÕTTE EESMÄRGID............................................................................................................................4 OSANIKUD.........................................................................................................................................................4 JUHATUS JA TEGEVDIREKTSIOON..........................................................................................................5 ETTEVÕTLUSKESKKONNA MÕNINGAD ARENGUSUUNAD.......................................................................5 PROJEKTI KIRJELDUS..........................................................................................................................................5 TEENUS..............................................................................................................................................................5 TURG...........................................................................................
Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse tootmine ja tarbimine toimub üheaegselt, teenus ei ole asi, vaid tegevus.
3.2 Müügiesinduste kujundus 39 2.3.3 Asukoht 41 2.3.4 Järjekordade haldamine 43 2.3.5 Teenindustase 46 2.3.6 Kvaliteet 49 2.3.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 53 2.3.8 Informatsioon 55 2.4 Esmofon AS-i arengusuunad 57 1 Kokkuvõte 64 Kasutatud kirjandus 66 Resümee 68 2 Sissejuhatus Eesti telekommunikatsioonituru areng on jõudnud punkti, kus seal tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse uute klientide hankimiselt ümber suunama olemasolevate klientide teenindamisele. Suure nõudlusega müügilt tugeva konkurentsiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
