olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.
perele Lasteaia töö põhimõtted Suhtlemise aluseks on vastastikune hoolimine ja austus Ühtsuses ja koostegemises peitub meie jõud. Austame ennast ja teisi, suhtume hoolivalt ümbritsevasse. Hoiame lasteaia head mainet Toetame õpetaja arengut Lasteaia eripära Kodune ja last toetav keskkond Eesti rahvakultuuri väärtustamine (rahvariided) Asume mere ääres Omame lasteaia bussi Lasteaia arengusuunad Lasteaia jätkusuutlikkuse tagamine Õppe- kasvatustöö kvaliteedi hoidmine Elukestva õppimise- ja arengu põhimõtete väärtustamine nii õpetajate kui ka laste seas. Lasteaia õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted Individuaalsuse arvestamine Lasteaia avatus Mängu kaudu õppimine Lapse aktiivsus ja loovus Lapse tervise edendamine Multikultuursus Struktuur LASTEAIA NÕU- KOGU
1. Õiguse allikana mõistame me a) õigusakte, millest me saame teavet kehtivate reeglite kohta (seadused, määrused); b) seaduste ja määruste kõrval ka muud teavet kehtiva õiguse kohta, mis esineb tajutavas vormis (eelkõige kohtute otsused); c) asjaolusid, mis on tinginud uue õiguse tekkimise (so uute reeglite kehtestamise), so reguleerimata, kuid reguleerimist vajavad ühiskondlikud suhted (nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kai...
poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor.
areng on väga tihedas seoses muude turgudes ja maailmamajandusega. Ka selle turu eesmärk on teenida kasumit, kuid ettearvamatutel põhjustel võib vahel esineda ka pikemaaegset tööd alla omahinna. Selliste juhtude puhul tuleks tegeleda riskide maandamisega. Sellel turul ei saa vedaja tihti lähtuda omahinnast, vaid tuleb lähtuda turuolukorrast ning turuhindadest. Prahiturgu mõjutavad erimevad tegurid, nt. majandustõusud või- majanduskriisid, regioonide, riikide vms arengusuunad (majanduslikud tegurid), sotsiaalsed tegurid, poliitilised tegurid, hooajalised tegurid, eralkorralised, konkurents jne. Prahilepingute ligiid: lastiveo prahileping (erinevad alaliigid), tähtajaline prahileping (erinevad alamtüübid). Nt lastiveo puhul prahtija maksab veoteenuse eest prahiraha dollarites/eurodes laaditud kaubaühiku kohta. Mõnikord tehakse ka kokkuleppeid ja makstakse kindle summa
...........................................3 1.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE KIRJELDUS TEGEVUSALA, PEAMISED PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED.....................3 1.1.1 Ettevõtte kujunemislugu...............................................................................................................................3 1.1.2 Firma tooted ja teenused..............................................................................................................................4 1.1.3 Arengusuunad..............................................................................................................................................4 1.1.4 Hinnakujundus ............................................................................................................................................5 1.1.5 Ettevõtte tarnijad ja kliendid........................................................................................................................5 1
kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse areng aastail 2004-2007 on põhinenud pealmiselt üleriigilisel jäätmekaval. 2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013. Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv, suurenesid jäätmete taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Kohalikul tasandil on Tallinna linn huvitatud, et järjest lisanduvate uute jäätmetekäitlussüsteemide rakendamise juures Tallinna Prügila osatähtsus ladestuspaigana väheneb ja antud piirkonnas suureneb jäätmete taaskasutusprojektide arendamine
Trükitavast kujutisest tuleb kõigepealt teha värvilahutus ning trükikiled. Seejärel valmistatakse trükimatriitsid iga värvi jaoks. Värv kantakse kangale läbi raamile pingutatud trükisiidi ning kinnitatakse kuivatustunnelis kõrgel temperatuuril (5). Sisukord: Tühitehnoloogia areng............................................................................................ 1 Revulutsioon peale Gutenbergi trükipressi leiutamist.........................................3 Arengusuunad trükimaailmas.............................................................................. 6 Ülevaade hetkel levinuimatest trükitehnoloogiatest...........................................9 Allikad: 1) Ürgaja kunst – http://kunstiabi.weebly.com/uumlrgaja-kunst.html 2) Aprill 2014 – Litograafia – http://et.wikipedia.org/wiki/Litograafia 3) Aprill 2013 – Litography Process by stephen Allen Photography – https://www.youtube.com/watch?v=5nZAxspSTDE
oma tarbimist piirama. 3. Põhierinevused keskkonnakaitsjate ja roheliste mõtteviisis. Nii roheliste kui ka keskkonnakaitsjate eesmärk on loodust kaitsta ja säästa inimtegevuse halbadest mõjudest. Siiski rõhuvad rohelised rohkem sellele, et iga hinna eest jääks loodus puutumatuks. Rohelised tahaksidki teostada enda vaateid propageerivat keskkonnapoliitikat, seejuures jääksid unarusse teised inimestele vajalikud arengusuunad, kas või tehnoloogias. Rohelised arvavad, et oleks vaja rõhutada autoritaarsust, kuna ressursid saavad peagi osta ja nende kasutamist oleks vaja piirata. See-eest keskkonnakaitsjad otsivad võimalusi, et vähendada ja vältida inimese elukeskkonna saastamist ning kaitsevad loodusobjekte. Nende töö on enamasti ennetav, otsitakse alternatiivseid võimalusi, tehakse selgitustööd. Keskonnakaitsjad korraldavad looduse ja inimese vahelisi suhteid.
füüsilise vormi, on üks kuumimaid uusi trende tänapäevases fitnessimaailmas, millele on kuulsust toonud nii Rocky Balboa kui ka paljud teised, viimati oli poksimine nii populaarne Muhamed Ali ja Joe Frazieri ajal. Võimalused fitness-poksiga tegelemisel on erinevad, pakkudes nii väljakutseid, kuid samas olles ka lõbus ajaviide põhjus miks ta nii paljudele meeldib. Multifunktsionaalne tegevus, mis ühendab endas nii spordi kui vaba aja veetmise võimalused. Millisesed on arengusuunad tegeledes fitness-poksiga ning millistes suundades on võimalik end arendada? Huvitav on mõelda, millised võivad olla treeningu tulemused nii vaimselt kui füüsiliselt. Algus Fitness-poks nagu paljud teised spordialadki eeldaks alaga tegema asumisel mõningast eelnevat huvi. Muidugi võiks olla püstitatud ka juba mõne eesmärgid-ootused, kuid peamine on asi kätte võtta. Alustada võiks näiteks varustuse soetamisest, mis on väga vajalik et ennast treeningu käigus mugavalt tunda
Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; · Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine: Mõnede keskkonnaparameetrite ühtlustamine + 67/548/EMÜ Ohtlike ainete klassifitseerimine, pakendamine ja märgistamine + 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside emissioon. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · 1972. Aastast kuni ühtse Euroo...
Autotransport- kaupade koondlikkus kui ka jaotus. Vähesed aja- ja ümberlaadimiskulud. Privaatsus. Lennutransport- globaliseerumist soodustanud. Õhutee on maksuta, aga lennuväljade rajamine ja hooldus väga kallis. Veovõime väike, vedu kallis, kuid kiire. Torutransport- kasut. Suurte koguste vedelike(vesi,nafta), gaaside ümberpagutamiseks. Veo madal omahind,suht väikesed kapitalimahutused, väikesed kaod, täieliku automatiseerimise võimalus. Veonduse peamised arengusuunad infoajastul-Tehnoloogia arenedes kasvab veovahendite kandevõime, kiirus, mugavus, turvalisus. Ümberlaadimistööde lihtsustamiseks kasut. Standardmõõdus konteinereid. Ühea enam kasut. Ekspressvedusid st loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta. E.veod sobivad kõige paremini autotranspordile selle paindlikkuse ja kiiruse tõttu. Merevoorimees Laevad veavad mis tahes riigis kaupa kõikidel maailmameredel, veose tellijatel tuleb
aasta jooksul. 5. Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud · Juhtkonna liikmed, nende haridus, täiendõpe, varasem teenistuskäik (Lisa CV), osalus ettevõttes, jm oluline taustinformatsioon. · Organisatsioon ja personali struktuur (vt Skeem), suurus, kavlifikatsioon ja põhilised oskused. 6. Äriplaani iseloomustus · Äriidee konkreetne määratlus, äri tegevusvaldkonna ja äri kirjeldus, sh olulised arengusuunad ja tulevik, visioon ettevõtte tulevikust. · Projekti kirjeldus, sisu, vahendid ja tegevused, mida saavutatakse. · Tootmis- või teenindusruumid, masinad-seadmed, muu sisseseade. · Lisatööjõu vajadus, väljaõpe jne. 7. Tooted/teenused · Toote/teenuse kirjeldus ja konkurentsieelis võrreldes teiste samalaadsete toodete/teenustega · Toote hind ja selle kjunemine ning võrdlus konkurentide hindadega. 8. Turustamine
1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD 5 3.2. MUUTUSED ETTEVÕTLUSKESKKONNAS 5 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TOODE/TEENUS 6 4.2. TURG 6 4.2.1. Turu kirjeldus 6 4.2.2. Tarbijaskonna määratlus 6 4.2.3
..................................................lk. 6 1.4.8. Muusikakeskus .......................................................................................................lk. 6 1.4.9. Õuetegevused .........................................................................................................lk. 6 1.5. Perekonna osalus ...............................................................................................................lk. 6 2. Eesmärgid ja arengusuunad ......................................................................................................lk. 7 2.1. Eesmärgid ..........................................................................................................................lk. 7 3. Lapsekeskne õpetamine ........................................................................................................lk. 8-9 3.1. Põhimõtted ..................................................................................
keskkonnas on ülejõukäiv ning sobilikum on Zeusi kultuur. Organisatsiooni elujõu tagab seal töötavate inimeste oskused toime tulla erinevate organisatsioonikultuuridega. 10.Millistest osadest koosneb McKinsey 7s mudel? McKinsey 7S mudelit kasutades saab tervikliku ülevaate organisatsiooni toimimisest järnevates alalõikudes: · Strateegia (Strategy): eesmärgid, visioon, strateegiad, arengusuunad · Struktuur (Structure): struktuur, ülesehitus, tööjaotus, vastutusvaldkonnad · Süsteemid (Systems): tööprotsessid, tegevused, regulatsioonid, infovahetus · Jagatud väärtused (Shared Values): põhiväärtused, organisatsioonikultuur · Juhtimisstiil (Style): juhtimisviisid, muudatuste elluviimine · Inimesed (Staff): töötajad ja liikmed, nende isikuomadused,
majandamisoskused jne. o Eesti kiirema kasvutempo taga on mitmeid tegureid, millest võiks välja tuua väetiste ja taimekaitsevahendite rohkema kasutamise (nende kättesaadavust on parandanud ka otsetoetuste kasv), investeeringud kaasaegsesse tehnoloogiasse ning paranenud oskusteabe. Loomade ja lindude arvu muutused o Loomade ja lindude arv on Eestis vähenenud. o Kõige enam lihaveiste arvukus. Piimatootmise arengusuunad o Piimatootmine on kõige vähem vähenenud Eestis ning kõige enam Lätis. o Piimatootjate arv on ELiga liitumisest alates vähenenud ligi kaks korda. Seega on väiksema konkurentsivõimega tootjad sektorist lahkunud ning konkurentsivõimelisemad tootjad tootmismahtusid suurendanud. Lihatootmise arengusuunad o Soomes kasvanud o Eestis, Lätis ja Leedus kahanenud Põllumajandussaaduste väliskaubandus
Tervishoid on olnud alarahastatud kogu Eesti iseseisvusperioodi jooksul, arstiabi maht ei vasta ühiskonna ootustele ja rahulolematus tervishoiuga kasvab. Ka olemasolevat raha ei kulutata mitte alati sihipäraselt. Tervishoiuasutuste võrgustik ja teeninduspiirkonnad ei vasta elanikkonna tegelikule paiknemisele ja vajadustele. Arstiabi järjekorrad on lubamatult pikad. Sellest tingitud suureneva erakorralise ravi mahu tõttu kulutused tõusevad. Eesmärk ja arengusuunad Eesti tervishoiusüsteem peab lähtuma Euroopas omaks võetud solidaarsuskindlustuse põhimõttest, mis tagab arstiabi kättesaadavuse sõltumata isiku rahalistest võimalustest ja on tervishoiusüsteemi finantseerimise põhialuseks. Terved inimesed on Eesti ühiskonna ja riigi tähtsaim vara ning rahva püsimajäämise alus. Rahva tervise tuntavaks parandamiseks on vaja eelkõige paremaks muuta elukeskkonda. Riikliku tervishoiusüsteemi eesmärk on inimeste
transport jne. o Avaliku sektori teenused- haridus, politsei jms 24. Nimeta põhjused, miks teenused on rahvusvaheliseks muutunud! o Suurenev kauplemine teenustega o IT areng o Rahvusvahelised firmad 25. Mis on laomajandus, logistika? o Logistika- kaupade jaotamine o Laomajandus- kaupade koondamine 26. Nimeta veonduse peamised arengusuunad infoajastul! o Ekspressveod o Terminalid 27. Millised Euroopa riigid teenivad transiidilt suuri tulusid? o Holland o Taani o Läti ja Eesti o Barcelona 28. Nimeta ja kanna kaardile suurima laevastikuga riigid! o Panama o Libeeria o Malta o Bahama 29
ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp,
Need tulemused on väga positiivsed näidates kui 12 olulist rolli Saksamaa mängib ettevõtetes. Joonis 1. Omavaheliste suhete tähtsuse hindamine Saksamaa ja Eesti firmade vahel. Kõigil vastanutel oli areng stabiilne olnud, välja arvatud ühel firmal, kellel oli töötajate arv, käive ja ettevõte suurus samaks jäänud. Küllaltki edukal seitsmel ettevõttel, kes plaanisid oma firmat laiendada, käive suurenes. Nende arengusuunad (valdkonnad) olid: 1. Import- ja kvaliteetvein ning mõningad toiduained 2. Ehitus 3. Informaatika Ülejäänud kaheksal firmal, kes ei plaaninud ettevõtet tulevikus laiendada, oli käive samaks jäänud ning neil polnud seega ilmselt majanduslikult nii hästi läinud laiendamaks ettevõtet. Samas ettevõtte laiendamise plaaniga seitsmest ettevõttest kahte oli majanduskriis väga tugevasti mõjutanud, kuid
Sotsiaalse reguleerimise viisid ja normid. Ühiskondlikus tootmises ja mujal tekivad inimeste vahel väga erisugused suhted. Inimeste käitumisaktid on määratud objektiivsete tingimustega, kuid objekti tingimused nõuavad ka seda, et inimeste käitumine oleks vastastikkes suhetes reglementeeritud. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende suhete organiseeritus. Neid norme, mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nimetatakse sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega normatiivseks reguleerimiseks. Reguleerida tähendab kindlaks määrata inimeste ja nende kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengusuunad, viia nad teatud raamidesse, sihipärase......... Sotsiaalne reguleerimine annab inimeste käitumisele mingid piirid. Sotsiaalse regulatsiooni arenedes suureneb selles sotsiaalsuse osatähtsus. Algas kõige isiklikumate käitumisaspektidega. Sotsiaalne...
Mikrokeskkond on vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib. Konkurendid püüavad rahuldada tarbija sama vajadust Kliendid sõltub äri edu Tarnijad sõltub materjalide kvaliteet ja kohaletoimetamine Regulaatorid kontrollivad või mõjutavad organisatsiooni tegevust Strateegilised liitlased organisatsioonid, kellega koostöö 2) Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna tegureid ja kirjelda neid. Rahvusvahelised ülemaailmsed arengusuunad Majanduslikud krediidi saamine, töötasu suurus, inflatsioon, rahvamajanduse kogutoodangu muutus Sotsiaal-kultuurilised elanike kultuuritase, demograafiline seisund, religioossus, haritus, eetika Poliitilised-õiguslikud seadusloome ehk mis lubatud või keelatud Tehnoloogilised tehnoloogia tase 3) Nimeta kaks organisatsiooni keskkonda iseloomustavat tegurit ja iseloomusta neid. Keerukuse määr palju on sarnaseid/erinevaid mõjureid (mida keerukam seda rohkem
Otsasõit takistusele; 96 24% Mullu hukkus ühesõidukiõnnetuses 30% (21 inimest) kõikidest hukkunutest, nendest enamik olukorras, mil sõiduk sõitis teelt välja.1 Alljärgnevas tabelis saab näha LOP-is sätestatud rida indikaatoreid, millega saab hinnata liiklejate ohutusalase teadlikkuse tõusu ja liiklusohutuse arengu muutust. Punase värviga on märgitud need indikatorid, mille 2016.aasta arengusuunad või kiirus ei vastanud oodatud trendile.2 Liiklejate käitumise, liikluskeskkonna ja sõduautode tehnilise algseis, 2016. Aasta arengud ja eeldatav muutus Hinnatav Indikaator Algtase 2016 Sihttas valdkond 2014 e 2025
Saagikus on kasvanud üsna aeglaselt, kuid peale EL'iga liitumist jõudnud üsna sarnasele tasemele 1990 aastaga. Loomade ja lindude arvu muutused Kõige enam vähenes siirdeaja alguses lammaste ja kitsede arv (80% võrra aastaks 1998), pärast ELiga liitumist on see aga kõige enam kasvanud. Ka sea- ja linnukasvatus hakkas pärast langust kosuma. Sigade arvukuse muutis kahjuks taas madalaks Eestit laastanud seakatk. Piimatootmise arengusuunad Võrreldes 1990. aastaga vähenes piimatoodang Eestis 2002. aastaks ligi poole võrra. Samas on nüüdseks keskmine piimatoodang lehma kohta tõusnud. Lihatootmise arengusuunad Kui EL-12 riikides ja Soomes on lihatootmine viimase 20 aasta jooksul stabiilselt kasvanud (vastavalt 22,4% ja 12,7% võrra), siis Balti riikides ei ole siirdeaja eelne tootmismaht taastunud. See tendents, et loomakasvatussaaduste tootmismahud ei ole taastunud siirdeperioodi
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arenduste...
säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. [3]
peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnavaldkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. Keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Ärhusi konventsioon on üldsuse kaasamine keskkonda puudutavate otsuste tegemisse ja järelevalvesse. Eesti ühines 2001. aastal. Selle riikidevahelise kokkuleppe eesmärk on kaasaaitamine avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele ning võimaluste loomine avalikkuse kontrolliks keskkonnaalase tegevuse üle
vaid mõni ligi 90 hiinlasest on piisavalt haritud, et õppida magistritasemel. (Ansip 2006) Eesti areneb jõudsalt ning ma arvan, et tulevikus toimub kindlasti veel palju häid ja vajalikke muutusi haridussüsteemis. Kasutatud kirjandus: Allik, J. Ettevaatust: tasuta kõrgharidus!– Pärnu Postimees, 17.01.2013 Hainas, K. & Puhm, E. Mida tähendab tasuta kõrgharidus? – Maaleht, 27.06.2013 Trasberg, K. & Tiit, E.-M. (2009). Hariduse arengusuunad Eestis. Praxise (2009) poliitikaanalüüsi „Eesti kõrghariduspoliitika: julge või juhuslik?“ http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Valitsemine_ja_kodanike %C3%BChiskond/Kodanike_ja_poliitikakujundajate_dialoog__V %C3%9CF_/praxis_12_06a.pdf Kõrgharidusreform ja vajaduspõhine õppetoetus http://www.hm.ee/index.php? 0513078 Vaht, G. Eesti ENIC/NARIC Keskus „Kõrgharidussüsteemid ja mudelid“
- Hindamisprotseduur peab olema õiglane Järjekindlus (samade kriteeriumite kasutamine ühesuguse töö tegijatele) Teadlikkus (juhi pidev kursis olek töötajate tegevusega) Töötajate informeeritus hindamise eesmärkidest Hindamistulemuste vaidlustamise võimalikkus Usaldus, ausus 4. Milles seisneb tööalase hindamise ettevalmistamine - Sõnastatud on organisatsiooni üldised arengusuunad ja prioriteedid lähiaastateks - Määratakse hindamise eest vastutav isik või struktuuriüksus - Töötatakse välja vajalik organisatsiooniliste dokumentide pakett - Kogu organisatsiooni informeeritakse hindamise eesmärkidest ja läbiviimise reeglistest - Toimub juhtide koolitamine tööalase hindamise oskuste arendamiseks 5. Millised on peamised nõuded hindamiskriteeriumite kindlaksmääramisel
sai kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid raudteedega suutis konkureerida vaid rannikulaevandus jõelaevandus jäi soiku- kanalid muutusid kasutuks Autode laialdane kasutuselevõtt 20.saj algul lahendas sadamates ja teistes transpordikeskustes kaupade kokku- ja laialiveo probleemi. 20.saj keskpaigal tulid konveierveod- need nõuavad mitu korda vähemtööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega veod. VEONDUSE PEAMISED ARENGUSUUNAD veondusfirmade koondumine ja kitsam spetsialiseerumine tehnika arenedes suureneb transpordivahendite kandevõime, kiirus, mugavus ja turvalisus, areneb ja täiustub infrastruktuur, ehitatakse paremaid teid, lennujaamu ja sadamaid ning täiustatakse lao- ja laadimistehnikat. üha rohkem kasutatakse ekspressvedusid- loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta Multimodaalne jaotuskeskuse ehk Terminali ülesanded:
kalurite ja kaevurite ning teisi ühiskondliku elu peegeldavaid tantse. Uute tantsude põhiosa võeti vanadest tantsudest, kuid erinevalt rahvapärimuslikest tantsudest tõi iga uus osa (tuur) kaasa päris uue liikumise. Seni oldi harjutud rahvatantsu ringjoonelise liikumisega, millele nüüd lisandusid erinevad kujundid: kolonnid, viirud, diagonaalid jne. 1963. aastaks oli rahvatants juba väga populaarseks muutunud. Tantsupeod määrasid ära ka meie rahvatantsu harrastamise- ja arengusuunad. Tantsupidu on teatavasti massipidu ja keerukamad ning väljendusrikkamad, akrobaatiliste elementidega tantsud poleks kindlasti massiesinemiste keerukates liikumisjoonistes ja väljakut katvates mustrites- piltides sedavõrd mõjusalt esile tõusnud. Meie tagasihoidlik rahvuslik tantsusamm jäi suurlavastuste ehitusmaterjali rolli, suurpidude rahvatants kujunes aga sisuliselt tantsuseadjate omaloominguks.
Nähtavasti oli rahvatantsu menu põhjuseks see, et eestlased said veel ühe võimaluse võõrvõimu ja venestamise tuultes oma rahvuslikku identiteeti ja mälu säilitada. Kuigi repertuaarides nõuti teatud hulga poliitilise varjundiga tantsude olemasolu, tantsiti neid enamasti ikkagi rahvariietes ja oma rahva seas. Tänase päevani on laulu- ja tantsupidu teineteise kõrval võrdväärseina eksisteerinud. Tantsupeod määrasid ära ka meie rahvatantsu harrastamise- ja arengusuunad. Tantsupidu on teatavasti massipidu ja keerukamad ning väljendusrikkamad, akrobaatiliste elementidega tantsud poleks kindlasti massiesinemiste keerukates liikumisjoonistes ja väljakut katvates mustrites-piltides sedavõrd mõjusalt esile tõusnud. Meie tagasihoidlik rahvuslik tantsusamm jäi suurlavastuste ehitusmaterjali rolli, suurpidude rahvatants kujunes aga sisuliselt tantsuseadjate omaloominguks. Tantsupidu Tallinnas aastal 1999 Tantsuõpetaja Ullo Toomi moldpilli mängimas, 1927
usaldusväärsed ja tulemuslikud. Väljakutseks jääb saavutada andmekogumissüsteemide parem koostalitusvõime, ühtlustada andmestruktuure ja kasutajaliideseid ning edendada nende standardimist, ületada poliitilised tõkked andmete jagamisel, luua kvaliteedi tagamise mehhanismid, saavutada eri allikatest ja eri tasanditelt pärit andmete liitmine ning pakkuda uuenduslikke ja kasutajasõbralikke teenuseid, mis on tasuvad ja jätkusuutlikud. Need arengusuunad peaksid saama sidusa ja ühtse raamprogrammi osaks, ilma et minetataks detsentraliseeritud juhtimise ja investeeringute paremad küljed. Välja tuleb valida metoodiliselt küpsemad teenused ja käivitada neid kiirendatud korras eesmärgiga jõuda aastal 2008 esimeste kasutuses olevate teenusteni. [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=COM:2005:0565:FIN:ET:HTML] (8.06.08) Rahastamine
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Katrin Kiviselg Mets kui elukeskkond Tallinn 2012 Metsa mõiste Mis on mets? "Vastuse võtmelauseks sobib tuntud rahvaütlus ,,Puude taga on mets". Ütlust tuleks mõista nii, et mets on midagi enamat kui vaid puudekogum. Mets on eriline keskkond, mis loob elurikka terviku metsakoosluse, kuid mõjutab ka ümbrust endast väljaspool."1 "Mets ja metsamaa kannavad endas kultuurilist ja identideediväärtust. Eesti on metsariik ja on ennast idendifitseerinud metsa kaudu. Kuulume Euroopa viie kõige rikkama metsariigi hulka. Üle poole maismaast on metsa all ja oleme harjunud, et Eesti maastik on metsamaastik. Selline on meie kodumaa ning ka linnastunud eestlasele on mets puhkamise ja tasakaalu saavutamise paik. Pealegi annab mets puitu ja selle kaudu ka raha." 2 Metsa mõiste on aga seaduslikult defineeritud järgmiselt: "§ 3. Mets ja metsamaa (1...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11 TARNEAHELA JUHTIMISE OLEMUS Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimase tosina aasta jooksul on konkurents kui selline palju muutunud. Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid, vaid üksteisega on hakanud konkureerima terved tarneahelad. See on toonud kaasa muutused ka juhtimises. Ettevõttekeskne juhtimine on asendumas protsessipõhise firmadevahelise juhtimisega, kus pearõhk lasub usaldusel, koostööl ja tihedatel isiklikel sidemetel. Seda uuenenud juhtimisliiki võib nimetada ka tarneahela juhtimiseks (supply chain management).(Rannus,R.2003) 1. MIS ON TARNEAHELA JUHTIMINE? Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning kõik logistika juhtimistegevused. Samuti kuulub tarneahela juhtimise alla olulise o...
2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks 2.1.1 Maailm Selleks, et tagada riikide võrdne panustamine meie ühise elukeskkonna jätkusuutlikuks tagamiseks, on loodud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 1992. aastal kiideti Rio de Janeiros toimunud ÜRO maailmakonverentsil heaks globaalse säästva arengu tegevuskava aastani 2030 - „Agenda 21“. Selle kohaselt peavad riigid seadma oma vajadusi ja võimalusi arvesse võttes pikaajalised arengusuunad, et tagada 4 inimeste elutaseme tõus, stabiilne rahvaarv ja muuta väärtushinnanguid ning tarbimisharjumusi, võttes arvesse keskkonna taluvuspiire ning vähendades jäätmete hulka. Nende eesmärkide seadmisega viib iga riik ellu enda arengupoliitikat, kuid annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. (Keskkonnaministeeriumi veebileht 2016) „2015. aasta septembris võeti ÜRO Peaassambleel vastu ülemaailmne säästva arengu
vähendada puudusi.Segamajandus otsib keskteed.Tänane segamajandus on turutüüpi. SEGAMAJANDUS Kontroll majanduse üle on jagatud riigi ja erasektori vahel. Võtmeharud (ettevõtted) on riigi, enamik majandusest eraomandis. Otsused tootmise kohta on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist.Riigiettevõtted töötavad plaanide järgi, riik paneb õigusliku regulatsiooni kaudu paika majanduse tegevuskeskkonna ja üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudluse-pakkumise tulemusel. Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, riik nõuab osa maksudeks. RIIK MAJANDUSES võib olla.. .. tarbija, ostes tootjalt kaupa. ..Ta võib olla majandusüksus/omanik,kontrollides tootmisfaktoreid. Ta võib olla ettevõte, tootes kaupa. Ta võib reguleerida tarbijate-tootjate vahelisi suhteid ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist.Ta võib olla tööandja, Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid
naftareostustest, vihmametsade ning üldse metsade hävimistest, üleujutustest ja nende halbadest tagajärgedest meie keskkonnale. Kahjuks kõik see on suuresti inimtegevuse tagajärg. Kas siis teadmatusest või hoolimatusest aga keskkonna probleemid on väga aktuaalsed ja igapäev meie silme all. Keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia on riigi või teatud piirkonna, ettevõtte või muu organisatsiooni keskkonnategevuse põhimõtted ning pikemaajalised sihid ja arengusuunad, eesmärgid ning nende saavutamiseks kaasatavad organisatsioonid. Keskkonnastrateegia määratletakse keskkonnapoliitika arendusena või iseseisva dokumendina. Dokumentides toodud eesmärkideni jõutakse läbi strateegilise planeerimise. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest
Psühholoogia · Psühholoogia o Rahvapsühholoogia Igal inimesel olemas, elu jooksul omandatud o Filosoofiline psühholoogia Antiikaajal olid kõik teadused filosoofia osad Hingeline käsitlus Mis on hing? Kas hing on surematu? Kust tulevad mõtted? Pythagaras · Tegeles geomeetriaga · Aravas, et hing on harmoonia ja täiuslikkus · Arvas, et vaimuhaigust ja purjus olekut saab ravida muusikaga Platon · Uskus hingederändamist · Hing sünnib ümber o Teaduslik psühholoogia Mis on psühholoogia? Psüholooiga- Teadus inimese mõtlemisest ja käitumisest jne Rahvapsüholoogia- Praktiliste teadmiste kogum inimese käitumise kohta. Omandatud kogemuse teel. Kasutataks...
ettevõtte kuludest ning ka võimalikest põhjustest kui kulud on suurenenud või vähenenud. 8 Raamatupidamise seadus. (20.11.2002). Viimati muudetud 01.01.2016. Kasutamise kuupäev: 06.10.2018, Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012016? leiaKehtiv Haldma. T., Karu. S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko. Haldma. T. (2005). Eesti tootmisettevõtete kuluarvestuse arengusuunad ja mõjurid. Pärnu: Pärnu Trükk. Kasutamise kuupäev: 06.10.2018. Allikas: https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/84854aaa-7e41-4204-9555- 2f20456a9b1a Karu, S. (2012). Omahinna arvestamine ja üldkulude jaotamine. Raamatupidamise praktik. Oktoober, 68. What are different methods of Cost Accounting Kasutamise kuupäev: 09.10.2018, Allikas: http://thevistaacademy.com/what-are-different-methods-of-cost-accounting/
Kinnisvaraturu nõudlust mõjutavaid tegureid tuleb eraldi vaadelda sõltuvalt sellest, missuguse kinnisvara liigiga on tegemist. Elamispinna nõudlust mõjutavad: - piirkonna elanikkond (majapidamiste arv, suurenemine-vähenemine, demograafia) - sissetulekute suurus - tööhõive - omanike ja rentnike osatähtsus (omandituru ja üürituru vahekord) - finantseerimise võimalused, ehk intressimäärad, laenutingimused - linna, asula arengusuunad - kohalikud maksud - sotsiaalne keskkond (koolide, haiglate, kultuuriasutuste jms olemasolu) Büroopindade nõudlust mõjutavad: - töötajate arv, kes vajavad büroopinda ja oodatavad muutused - vajalik pinna suurus ühe töökoha jaoks, sõltuvalt töö iseloomust - vakantsi tase kindlas büroopinna klassis - missugused on tendentsid pinnaklassi muutuste suhtes. Kas liigutakse A-klassist madalamale või vastupidi - linna arengusuunad
palgauuring, mis puudutab just laomajandust. Muu Lisaks leidub portaalis... laondusalased terminid ja valdkonna ABC teadmised presentatsioonid ja kasulikud materjalid lugemiseks lugemismaterjali Eestist ja mujalt maailmast viiteid ja linke erinevatele interneti saitidele logistikaalaseid termineid koolitused ja seminarid uued arengusuunad Karmen Lillepõld Lm08 Ladude tüübid: Lao tüübi kirjeldus Lao tüüp Üldotstarbeline kaubandusladu Külmutusladu Puistekaupade ladu Jaotuskeskus Tolliladu Karmen Lillepõld
Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. Rühmitusega liitusid ka kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort jt, kelle loomingus ühinesid viljastavalt euroopa ja rahvusliku kunsti arengusuunad. Nooreestlased algatasid kunstinäituste korraldamise traditsiooni. Nad andsid välja albumit "Noor-Eesti" I-V (1905-1915) ning ajakirja "Noor-Eesti" (1910-1911). "Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast
1. Mikrokeskkond (inimesed, organisatsioonid, konkurendid, tarnijad, vahendajad) 2. Makrokeskkond (majanduspoliitika, seadused, loodus, tehnoloogia, sotsiaalelu) Üldisemad mõjud, millest sõltub ettevõtte edukus. Mikrokeskkonda on võimalik kujundada, makrokeskkonna puhul peab ettevõte sellega kohanema. Turu leidmine Turu uurimisel kasutatakse tavaliselt 4 etappi. · Turule üldhinnangu andmine (turu maht, üldised arengusuunad, tarbijate arvu leidmine) · Turu segmentimine kindla sihtgrupi leidmine · Sihtgrupi valik (sissetulekute uurimine, klientide leidmine) · Turul positsiooni saavutamine (aluseks võetakse kasumi tekkimine) Turunduse juhtimine 1. Analüüs olemasolevate vahendite ja tegevusvariantide väljaselgitamine, +- leidmine, SWOT analüüs 2. Kavandamine e planeerimine ettevõtte tegevuse eesmärgid, nende saavutamise
Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb lasteasutustel jm institutsioonidel võimalikult vara märgata laste erivajadust, seejärel seda hinnata ja lõpuks ka sekkuda, tagamaks neile lastele ja ka nende vanematele täisväärtusliku elu. Kasutatud kirjandus Laste- ja noortepsühhiaatria 2006. Toim. Jüri Liivamägi. Tallinn: AS Medicina. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, 2010. Varajane märkamine ja sekkumine Edusammud ja arengusuunad 2005-2010, Odense, Taani: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur. McWilliam, R.A., Rantala, A., Uotinen, S. 2009. Providing Early Intervention: within Natural Environments. Infants and Young Children, vol. 22, No 2, pp 119-131. Häidkind, P. (2012). Varajane sekkumine. SHTK.
Praegu on ehitamisel 24 uut reaktorit. Ka Eesti peab orienteeruma eeskätt tuumaenergiale, milleks meid sunnivad põlevkivile kehtestatavad järjest suuremad saastemaksud. Pole veel selge, kas peame ehitama oma tuumajaama või saame koopereeruda Leedu või Soomega, kuid üha reaalsemaks muutub oma tuumajaama vajadus. ,,Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018" ja ,,Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020" määratlevad Eesti energeetika arengusuunad ja visiooni, milline peab olema Eesti energeetika 10-15 aasta pärast. Arengukavade eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale pidev energiavarustus, muuta Eesti energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks ning tagada tarbijatele põhjendatud hinnaga energiavarustus. Arengukavade järgi peab Eestis tulevikus olema mitmekesisem energiavarustus ning tänasega võrreldes tuleb kasutada rohkem erinevaid energiaallikaid. Kui praegu
tegevused mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil.Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14.juunil 1992 Rio de Janero konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. Eesti on samuti ühinenud Agenda 21. (Number ,,21" tähistab programmis 21 sajandit.) Agenda 21 järgi peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv, tagada inimeste elutaseme tõus, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saastainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas oma panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi
· Aaviksoo, J. Pooltõed ja soovmõtlemised kõrghariduses. Postimees, 28.09.2010, 12. · Niitra, S. Enamik välismaal õppivaid noori tahab Eestisse tagasi. [http://www.tarbija24.ee/?id=323216]. 21.10.10 · Sander, M. Tulevane eliit - Eesti noored, kes õpivad mainekates Lääne kõrgkoolides. [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php? id=28628583]. 21.10.10 · Trasberg, K. & Tiit, E.-M. (2009). Hariduse arengusuunad Eestis. Eesti Inimarengu Aruanne 2008. Eesti Koostöö Kogu, Tallinn. 24-25.
3. aprilli 2008. a määrusele nr 74 ,,Nõuded suplusveele ja supelrannale" oli suplusvee kvaliteet Verevi järve supluskohas aastatel 2006-2010 väga hea. Samuti vastas vesi ka kõigil viiel aastal direktiivi 76/160/EMÜ (ka direktiivi 2006/7/EC) nii kohustuslikele kui rangematele soovituslikele nõuetele. Pindaktiivseid aineid ega mineraalõlide esinemist suplusvees avastatud ei ole, ka ei ole täheldatud fenoolidele spetsiifilist lõhna. 4.2 Supluskoha arengusuunad Aastaid on teostatud järvest suurtaimestiku niitmist ja biomassi kogumist. Edaspidigi jätkatakse järve puhastus- ja hooldustööde teostamist, sest järjepidev biomassi vähendamine tagab ökoloogilise seisundi paranemise ja loob eelduse vananemisprotsessi aeglustumiseks. 2001. a teostati Verevi järve uuringud projekti ,,Elva järvede saneerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine" raames. Jätkata tuleb projekti raames saneerimistööde läbiviimist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
