Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 3 PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU Teema 2 Animism esemete ja olendite hingestamine. Usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Esemetele ja olenditele omistatud hing näis olevat kehast sõltumatu ja määrav keha eksistentsi suhtes. Idealistlik psühholoogia Platon väitis, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas.
Darwini järgi: - looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolutsioon on väga aeglane, võtab aega kümneid tuhandeid aastaid. Täpanäeva teooriate järgi pigem episoodiline spetsialiseerumine või liigitekkelised muutused toimuvad kiiresti, mõnesaja või mõnetuhande aastaga. erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus: Umbkaudu 4 – 1 mln a tagasi elanud hominiidid, A. africanus – inimeste pärivusliinis - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest oluliselt väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel, mahu suurenemine peamiselt ajukoore kasvu arvelt - peamiselt taimestikutoidulised (juured, seemned, lehed), jahipidamisel polnud eriti edukad A. garhi valmistas lihtsamaid tööriistu. H
enamgi ehitusjärku. Kaitseehitiste praeguseni säilinud kuju pärineb enamikus 16. sajandist, mõnel juhul aga isegi 17-18. sajandist. Linnamüür kinnistus oma praeguses asukohas 14. sajandi algul, mil all-linn laienes oma praeguseni säilinud piirideni selle l&ounaosas paiknenud nn raelinna ja põhjaosas paiknenud nn gildilinna ühendamisega. Enam-vähem sellest ajast alates on teada ka müüri kujunemis- ja arengulugu, seda nii ürikuliselt kui ka ehitusarheoloogiliselt tõestatuna. Kuid samas on andmeid, et ka enne seda oli all-linn (tema üksikud osad) ümbritsetud kaitsemüüri(de)ga, mis aga linna laienedes hiljem enamikus osas lammutati ning seetõttu pole selle ehituslikest iseärasustest lähemaid andmeid. Enamikes lõikudes praeguseni säilinud all-linna kaitsemüür rajati 14. sajandi algul oma loodeosas sirglõiguna Nunnakloostri ja mere vahele, mida veel praegugi Tornide väjakult jälgida võib
kasumi näol Kulutused Tulud tootmisfaktoritele TOOTMIS- FAKTORITE TURG Maa, kapital Töö, ettevõtlikkus Tootmisfaktorid 1.7.MAJANDUSTEOORIA LÜHIKE ARENGULUGU Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Samuelsoni hinnangu kohaselt omab majandusteadus ja teooria kuninglikku positsiooni teiste ühiskonnateaduste seas. Kui teooria ja õppeaine kujutab ta endast erinevate majanduskoolkondade ja õpetuste konglomeraati. Majandusõpetus on oma arengus läbinud pika ajaloolise teekonna. Majanduslike mõistete sünniaeg kandub inimkonna arenguloo varajasse ajajärku, 9 5 s. e.m.a. Iidse Hiina, India, Mesopotamia ja muistse Kreeka ja Rooma aegadesse
inimese bioloogilisi protsesse ja struktuure psühholoogilisi nähtusi, nö ei-kellegi-maa nende kahe vahel. Arhetüübid (pärilikud tajumustrid) on kollektiivsed. Nt unenäod sisaldavad sageli elemente, mis ei ole individuaalsed, mis ei saa pärineda inimese isiklikust kogemusest ning mis näivad olevat ürgsed ja kaasasündinud inimpsüühika väljendusvormid. See on ootusprane. Nii nagu inimese keha kujutav endast elundite kogumit, millest igal on seljataga pikk arengulugu, nii võib ka oletada, et psüühikagi on organiseeritud samal põhimõttel. Nagu kehagi, milles hing eksisteerib, ei saa ka hinge käsitleda ajaloota (psüühe taust ürginimeses, kelle elutunnetus oli lhedane looma omale). See ürgvana psüühe moodustab inimmeele vundamendi, nagu ka kega ülesehitus põhineb imetajatele omastel üldistel anatoomilistel iseärasustel. Anatoomi või bioloogi treenitud silm näeb inimese kehas paljusid viiteid algupärasustele mustritele. Samuti
Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega.
2006. Leadership and motivation. The fifty – fifty rule and eight key principles on motivating others. Kogan Page. Allikmaa, E. 2010. Värsked tuuled soengumoes – Eesti Naine, nr 3, lk 76. Anton, A. 2007. Soeng kui kunstiteos – Avenüü professional, nr 9, lk 64. Avaliku arvamuse uuringud - [WWW] URL http://www.saarpoll.ee /index.php? lang=est&m1=15 (10.01.2012) Bachmann, T., Maruste, R. 2003. Psühholoogia alused. Tallinn. Kirjastus Ilo. Cosgrave, B. 2000. Rõivas ja mood. Arengulugu. Tallinn. Kirjastus Varrak. Eesti statistika - [WWW] URL http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/ 09SISSETULEK/09SISSETULEK.asp (11.01.2012) Hess, B. B., Markson, E. W., Stein, P. J. 2000. Sotsioloogia. Tallinn. Kirjastus Külim. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn. Kirjastus Medicina. Kerner, R., Krusell S., Servinski M., Soiela M., Heinlo A. 2011. Eesti statiskika kvartalikiri 4/2011. Tallinn. Statistikaamet. Kidron, A. 2001
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –...
d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 2.Psühholoogia arengulugu Psühholoogia tekke varajane periood Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19.sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse 1879, millal Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Sellele eelnes aga aastatuhandete pikkune psühholoogiat kujundav arengukäik. Võime oletada, et ürginimenegi püüdis seletada und, unenägusid,ebatavalisemaid
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Avaliku sektori ökonoomika ja rahandus poliitikana uurib ühiskonnas valitsevaid seisukohti avalike hüvede ja hüviste vajaduse rahastamise kohta nii nende üldise mahu kui ka pakutava struktuuri osas. Rahanduspsühholoogia uurib ühiskonnaliikmete vaateid avaliku sektori institutsionaalse ülesehituse ja eelarvemajanduse suhtes ning sellest tulenevat indiviidide ja gruppide käitumist. Rahandusajalugu uurib aga avaliku sektori eelarvemajanduse arengulugu. 34.Milliste koolkondade vahel valitseb nüüdisajal põhivastuolu avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel ja milles see vastuolu seisneb? Põhiline vastuolu avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse aine käsitlemisel valitseb heaoluökonoomika ja ühiskondliku valiku koolkondade vahel. Vastuolu seisneb selles, et heaoluökonoomika läheneb avalikule sektorile üldistatud huvide ja põhimõtete aspektist,
Ruum ja inimsuhted Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid. 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis
aastal keskmiselt 24 400 eurot. Kõige suurem oli SKP elaniku kohta Luksemburgis (67 000 eurot), Hollandis (32 600 eurot), Iirimaal (31 100 eurot) ja Austrias (30 800 eurot). Väikseimad SKP-d elaniku kohta OJS-i alusel olid Bulgaarias (10 600 eurot) ja Rumeenias (11 000 eurot). Läti ja Leedu SKP elaniku kohta oli vastavalt 12 600 ja 14 200 eurot ning Eesti oma 15 700 eurot. 2010. aastal oli Eesti SKP elaniku kohta 64% EL-i keskmisest Inimkonna arengulugu kujutab endast peaasjalikult vaesuse ajalugu. Aastatuhandeid elasid hästi ainult vähesed ülikud. Alles eelmisel sajandil hakkas Põhja riikides järjest enam inimesi elama majanduslikult suhteliselt kindlustatud elu. Tegelikult pole vaesus kadunud ka Põhja riikides, kuigi vaeste osatähtsus on neis vähenenud 80-90 %lt 10-20 %le. Lõuna riikides elab aga rohkem kui miljard inimest allpool absoluutset vaesusepiiri, milleks loetakse sissetulekut 370 USD aastas. Majandusteadlaste arvutuste
Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) 5 h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 2.Psühholoogia arengulugu Psühholoogia tekke varajane periood Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19.sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse 1879, millal Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.Sellele eelnes aga aastatuhandete pikkune psühholoogiat kujundav arengukäik. Võime oletada, et ürginimenegi püüdis seletada und, unenägusid,ebatavalisemaid
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Kasvukoht On oluline kasvukoha ja koosluse vastavus kui ka kasvukohtade võrdväärsus taimse produktsiooni saamisel. Keskkonnategurite kompleksis on üks või mitu juhtivad tegurit. Juhtiv tegur – see keskkonnategur, millest suurimal määral oleneb koosluse koosseis, struktuur ja produktiivsus. Kooslust kirjeldavad tunnused Koosluse koosseisu ja ehituse määravad keskkonnategurid, koosluse varasem arengulugu ja mitmesugused juhuslikud asjaolud. Liikide kohta määratavad tunnused: esinevus – liik esineb või ei; ohtrus; arvukus – isendite arv; katvus; sagedus Kogu kooslust määravad tunnused: Liikide arv – iseloomustab kasvukoha soodsust Üldkatvus – pinna suurus rinnete kaupa Homogeensus – võrdluse aluseks olevate tunnuste poolest sarnasus Kogumik – moodustub ühe liigi isenditest või võsudest, kui nad kasvavad lähestikku
tüüpi vigu ta teeb kõige enam. *rollimängud annab infot, mida laps teab, kuidas ühes teised situatsionis käitutakse ja kuidas käitub inimene teatud rollis nt polisteinik, müüja. Nt vahel laps ei oska ise seletada, mida polistei peab tegema, ei tohi teha jne, et tehakse lapsega rollimänge , siis see näitab, mida laps sellest asjast teab. *jt uuritava kohta infot (k)andvad materjalid nt arengulugu (nt vanem on algusest peale lapsest päevikut pidanud), see on päris informatiivne. Mingid dokumendid ka, mis lapsega kaasas käivad(annavad taustainfot) Impressionistliku suuna alla käivad need mitteformaalsed hindamisprotseduurid, sest sisaldavad palju subjektiivsust, Et oskused, teadmised, mis infot tõlgendajal (nt õpetajal on) on siin olulised ja määravad tulemuse jne. 4) Standardiseeritud ja normeeritud testid - tegemist spetsiifiliste ülesannetega, käitumisliku
Lootejärgne ehk postembrüonaalne Ontogeneesi kestus erinevatel taimerühmadel väga erinev – bakteritel kümned minutid, sekvoial tuhandeid aastaid Vegetatiivsete elundite kasvu ja viljakandmise suhe ontogeneesi kestel võib olla väga erinev ◦ Monokarpne: taim viljub kord elu jooksul ◦ Polükarpne: taim viljub korduvalt Ontogeneesi ajal läbib taim teatavad kindlad faasid, mis on omavahel kindlas järjekorras Fülogeenes Taimede arengulugu alates ürgaegkonnast kuni nüüdisajani ◦ Taksoni fülogenees ◦ Struktuurielemendi fülogenees ◦ Taimede füsioloogiliste omaduste fülogenees Evolutsiooniprotsessi kindel järjekord Fülogeneesi ja ontogeneesi vaheline seos Haeckeli biogeneetiline reegel: ◦ Ontogeneesi vältel täheldatakse mõnede eellastele omaste arengufaaside kordamist ◦ Sammaltaimede eelniit ◦ Sõnajalgade esimene leht dihhotoomne
Ta usub, et inimene on hea, ühiskond areneb madalamast kõrgemale. Tema hinnangul jõuame lõpuks totaalse globaliseerunud maailmani. Vaatamata oma ajastu pessimismile, on Chardin väga positiivse meelestatusega. Ta on elu jaataja. Usub ka seda, et tehnoloogia tulemusena sünnib terve rida uusi organisme e neovitaale. Toinby näeb, et ajalugu on vaimne hingeline struktuur, mida saab kirjeldada üksnes mõistetes. Ta pooldab tsüklilist arengut, ajalugu on küll erinevate kultuuride arengulugu, ent kultuurid mõjutavad üksteist. Arengu aluseks on situatsioonid, milles tekivad väljakutsed. Selleks, et mingi kultuur tõuseks, on vaja, et kellestki juhtivast tuleneks loominguline elan e impulss. Tema kriitikateravik on suunatud tehnika tõusule. Leiab, et sellega hävineb inimese hing, nt relvatööstus. Iga kultuuri aluseks on jumalik plaan või religioosne sisu. Kultuurid täidavadki religiooni eesmärke. Religioonidest kõrgeim on kristlus
15. F. Reimanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm- kogu aeg olemas. On olmas ka rikkalikult tehinikaid hirmudega hakkama saamiseks ja nende tõrjumiseks, nad koguaeg kaasajastuvad. Kaks tüüpi hirme: 1. Globaalsed ehk üldised- seotud arenguga, nt kooli minek, töökoha vahetus, pere loomine jne 2. Isiklikud- nt herilased a. inimesel on olemas variatsioonid, mis on põhjustatud geenidest ja keskkonnast ehk igal hirmul on oma arengulugu See kuidas inimene hirmu vastu võttab ja sellega toime tuleb, näitab kui arenguvõimeline inimene on. Samas kui inimene hoidub sellest kõrvale, muudab inimest rohkem lapselikuks ja takistab arengut. Igasugune areng on alati seotud hirmudega. Hirm tekib uudsetes olukordades. On olemas hirmude põhivormid, millest tulenevad kõik muud hirmud: 1. Hirm sõltuvuse ees- oma minast loobumise hirm, hirm saada kellestki või millestki liiga sõltuvaks 2
Filmiga seoses: T. Kark ei vasta tüpaazilt sellele tegelasele, nagu kirjeldab Gailit. Väga imelikult valitud tegelane, aga huvitaval kombel hakkab mängima. Filmis on tal kaasas jalgratas, kuid raamatus kannel. + Esimene ja väga tugev "Nipernaadi" tõlgendus on see, et seda käsitletakse autobiograafilises võtmes. Seda on tihti tõlgendatud kui müütilist lugu ja selle müütilise loo tõlgendusvõimaluse käib Vaiksoo oma raamatus välja. + võimalik tõlgendada ka kui arengulugu, mis muutub koos aastaaegade liikumisega + nii või teisiti armastusromaan + peab rõhutama seda, et see on rännuromaan + ühe suve romaan, võib nimetada kerge jutumärgiga "suvitusromaaniks" + N on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja. VIimast peaks eraldi rõhutama: ta jutustab naistele igasuguseid lugusid ja üldisemalt võibki rääkida romaani puhul muinasjutu ja reaalsuse põrkumisest. N tüüpiline lahendus on see, et tuleb jalga lasta ja uut lugu alustada.
Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) Tähenduslik ruum paik, millel on mingi tähendus. Sotsiaalne ruum kui kaugel bõi lähedal kellelegi olen. Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator Prokseemika, keskkonnapsühholoogia inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu Eeelkäijad etoloogid(loomade käitumisuuriad). 1920datel kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. Loomade käitumine on hästi täpselt kirjeldatavad. Tinbergen uuris ogalike käitumist igal ogalikul on oma pesa ja territoorium, mida ta kaitseb. Loomad hoiavad omavahel kindlat vahemaad/distantsi
Kõik kommunitarismi vormid on omaolemuselt demokraatlikud ning annavad vabaduse iseotsustamiseks inimese ühiskonnaga seotuse mõttes. Eristub 3 kommunitarismi vormi: Konservatiivne kommunitarism – käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna – konservatiivne seotus. Kõik indiviidid on olnud ja on seotud ühiskonnaga ühe kindla ajaperioodi kaudu, millesse on kätketud ühiskonna eelnev arengulugu. Indiviid vajab eksisteerimiseks temani pärandunud eluvormi. See ei välista aga valikuvabadust, pärandunud eluvormide vastu otsustamiseni välja. Kõik see, mille meie elu on päranduseks saanud, pole valimist väärt, küll aga tuleb olla väga tähelepanelik kõige selle suhtes, mis on püsinud pikka aega. Seega väärtustab konservatiivne kommunitarism traditsioone, mis on ajaproovile vastu pidanud, sh moraali. Riik ja õigus saavad üksnes siis olla, kui
Nipernaadi on nii suvirus- kui ka rännuromaan peategelane suvitab väga ekstreemsel viisil. Autobiograafiline tõlgendus hakkab Gailitit häirima. Esimeses redaktsioonis saab teada, et Nipernaadi on rändav kirjanik ,,ta on nimelt kirjanik, kirjutab raamatuid, romaane ja luuletisi.". Vaiksoo pakub, et ,,Nipernaadit" võiks lugeda kui kelmiromaani. Ekke Mooris tulevad Ibseni jooned välja. Samuti pakub Vaiksoo, et võiks lugeda nagu arengulugu aastaegade arenemisega areneb ka Nipernaadi kuju romaan mis liigub kevadest sügisesse. Ka on võimalik lugeda kui ühiskonnakriitilist satiiri (Gailiti jaoks pole see peamine, kuid see kiht on olemas). Vältimatult aga peame mõtlema selle üle, et mis moodi on või pole Nipernaadi armastusromaan. Samuti on see lugu, kuidas muinasjutt ja reaalsius ristuvad Nipernaadi kui muinasjutuvestja. Kahe maailma põrkumisele on ka varasemad tõlgendajad viidanud
Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted • Ruumiteema psühholoogiasse 1960datel • Mis on ruum: puhas ruum (maailmaruum), piiritletud ruum (piirikontrolli järjekord), tähenduslik ruum (Paju lahingu toimumispaik), sotsiaalne ruum (kes kui lähedal presidendile istub) • Inimsuhted on ruumiliselt organiseeritud. Ruum on suhete reguleerija ja indikaator • Prokseemika, keskkonnapsühholoogia – inimsuhete ruumilise korralduse alused ja seaduspärad Idee arengulugu • Eeelkäijad – etoloogid. 1920datel – kuidas linnud ja loomad organiseerivad oma eluruumi. Territooriumikäitumine (territoriality): pesitsus, paaritus, toitumisterritooriumid. • Niko Tinbergen: ogaliku territooriumikäitumine (1952) – fikseerib pesaterritooriumi, hoiab teisi eemale, kutsub emase sisse jne. • Distantsihoidmine pesitsusel ja igapäevakäitumisel, hierarhia väljendub distantsis
antropoloogia, haldus, majandus. 1.6.1. Kokkuvõte Mõisted: Sotsiaalsed institutsioonid ehk teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi Sotsiaalsed faktid ehk kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid Sotsioloogiline kujultus ehk oskus näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Sotsioloogia peamised funktsioonid: kirjeldamine, seletamine, ennustamine. Sotsioloogia arengulugu Sotsioloogia kujunemisele eelnes sotsiaalse mõtte areng antiikajast kuni August Comte'ini. Pärast seda saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe. Eel- ehk protosotsioloogiasse kuuluvad ühiskonnateaduslikud teooriad, mõtted vanadest kultuuridest (Hiina, India jt.) ja Õhtumaa mõtlejate (Platon, Aristoteles) seisukohad kuni sotsioloogia rajamiseni. 12 Sotsioloogia arengulugu
erilisel viisil kirjeldamiseks (modelleerimiseks; kirjeldus), teaduslikult (empiirilisel või teoreetilisel tasandil) kirjeldatud nähtuste seletamiseks (seletus) ja ettenägemiseks (teaduslik ettenägemine ehk teaduslik prognoos). Oluliselt erinevad teineteisest täppisteaduslik ning mittetäppisteaduslik teooria - just viimase ülesandeks on lähtudes teatavatest reaalsuse (objektiivse) nähtustest ning protsessidest neid liigitada ja kirjeldada, aga samuti nende tekke- ja arengulugu modelleerida. § 2. ÕIGUSTEADUS JA ÕIGUSTEOORIA Õigusteadus (jurisprudents) ja õigusteooria kuuluvad sotsiaal- ehk ühiskonnateaduste alarühma. Seejuures on nad: 1) poliitilised, 2) nii üldistavad kui ka rakenduslikud, 3) nii ühtsed kui ka diferentseeritud. Poliitilised on õigusteadus, õigusteooria ning praktiline jurisprudents seetõttu, et kuuluvad sotsiaalteaduste sellesse rühma, mis uurivad poliitilisi suhteid ühiskonnas (ühiskonna poliitilist
Nt ühes metsvindi populatsioonis asendusid 20 aastaga kõik laulutüübid uutega paljalt kultuuriülekande teel; üks jaapani makaakide grupp omandas sotsiaalse õppimise kaudu kombe pesta enne söömist kartuleid. Eriti relevantne on seda asjaolu arvestada inimese käitumismustrite kujunemise uurimisel, sest inimese puhul on kultuuriülekande/õppimise roll äärmiselt suur. Käitumise fülogeneesi rekonstrueerimine – Tihti huvitab uurijat mingi käitumismustri evolutsiooniline arengulugu ehk käitumise fülogenees. Kui retsentsete liikide sugupuu on teada, saab nende käitumise võrdlemise abil teha järeldusi, milline käitumine esines tõenäoliselt juba nende väljasurnud eellastel ja milline käitumine on välja arenenud hiljem. Selle juures on aga vaja meelest pidada üht olulist asjaolu: • ükski tänapäeval eksisteeriv liik ei ole teise kaasaegse liigi otsene esivanem – neil on vaid erinevad ühised eellased.
meie kõikide elavate seas ning selle projektsioon meie tulevastele tegudele." (Julius Ürt, "Ainult luuletaja olen tahtnud olla", Noorte Hääl, 23. november 1986) Ta esitab küsimuse, kas me suudame nendest lugudest õppust võtta ja teistmoodi toimida kui tegelaskujud. "Harala elulood" mitte ainult ei jutusta elusaatustest, vaid aitavad tragöödiaid ära hoida ka tulevikus, hoiatades lugejat. Astrid Reinla võrdleb teost eesti küla eeposega. Eesti küla arengulugu on "Harala elulugude" abil toodud lugeja ette koos murrangumomentide ja kriisidega. Need pole esitatud järjestikku nagu ajalooõpikutes, vaid karakteersete üksiksaatuste hetkvalgustamisega. Ta väidab ka, et "elulood jätavad lugejale ulatusliku mõtteruumi. Epitaafivormi tõttu on nad lakoonilised, nii et paratamatult tuleb midagi juurde mõelda. Võimalusi selleks on. Mats Traat on nappide vahenditega suutnud luua reljeefsed karakterid, kellest igaühel on külaühiskonnas oma kindel koht
olema aluseks seisukohta- eestikeelses dele, mille põhjal sotsiaalpedagoogika- langetatakse suur hulk alases kirjanduses. Nime- tudengeid, õppejõude ning tatud lüngal on suure praktikuid mõjutavaid tõenäosusega olnud oma olulisi otsuseid. Iga osa selles, et sotsiaal- distsipliini esindajate hu- pedagoogika algne vides on seega tunda oma teoreetiline baas ei kõneta distsipliini arengulugu tegelikult enamikku kasvõi juba sellepärast, et sotsiaalpedagoogika nime kindlustada selle kohta all Eestis läbiviidud õppeainena õppekavas ning empiirilisi uurimusi ning tõsiseltvõetava sotsiaalne praktika ja seda uurimissuunana. katta üritav sotsiaalpedagoogiline Teoreetiline diskussioon teooria on arenenud lahus.
psühholoogiline novell vt novell. psühholoogiline romaan romaan, mis keskendub tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile. Näiteks Fjodor Dostojevski (18211881) "Kuritöö ja karistus". Vt ka romaan. publitsistika üks kirjanduse põhiliike teaduskirjanduse ja ilukirjanduse kõrval. Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Publitsistlikes tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle. See kajastab inimühiskonna arengulugu. Arenenud publitsistika on demokraatliku riigi tunnus. Publitsistlikud tekstid on näiteks uudis, artikkel, intervjuu, reportaaz, koomiks. publitsistlik romaan kaasaja aktuaalseid ühiskondlik-poliitilisi probleeme käsitlev romaan. Näiteks Eessaare Aadu, kodanikunimega Jaan Anvelti (18841937) "Linnupriid". Vt ka romaan. puhas riim vt täisriim. puänt üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus.
industry. Hacker, R. S., Johansson, B. & Karlsson, C. (eds.) Emerging Market Economies and European Economic Integration. London: Edward Elgar, 2004, 300 p. 44. Kask, Tiit, Meeras, Liis, Müristaja, Heli, Tooman, Heli, Viin, Tiina. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava aastateks 20052008, 2005. [http://uus.mv.parnu.ee/index.php?id=52]. 18.02.2011 45. Kask, Tiit. Pärnu kuurordi kujunemis- ja arengulugu aastatel 18381940. Tartu Ülikooli Geograafia instituut, 2003, 75 lk. (magistritöö) 46. Kask, Tiit. Pärnu kuurort 19401955. Reis [nõukogude] läände. Tallinn: Uniprint, 2009a, lk 3850. 47. Kask, Tiit. Pärnu kuurort 19561988. Reis [nõukogude] läände. Tallinn: Uniprint, 2009b, lk 88105. 48. Kask, Tiit, Raagmaa, Garri. The spirit of place of West Estonian resorts. Norweigian Journal of Geography. London: Routledge, 2010, 64: 3, pp. 162171. 49
2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3.1 Viljandi 10 1.3.2 Pärnu 12 1.3.3 Tartu 14 1.3.4 Tallinn 16 1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid 19 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud 19 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu 22 1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust
Tartus 3.-5. mail 1995.a. korraldatud seminari ettekanded. Tartu, 1995 30. Konverentsi "Maakondlik ja regionaalne juhtimine" materjalid. Tallinnas 1.-2. juunil 1994. Eesti Haldusjuhtimise Instituut; Tampere Ülikool; Kohaliku Omavalitsuse ja Avaliku Teenistuse Instituut (Budapest) 31. Kull, R. Akt, normdokument, haldusdokument, säte, eeskiri. "Õiguskeel" nr 4, 1995 32. Kurs, O. Eesti piirid Euroopa riikide taustal. "Akadeemia" nr 3, 1993 33. Kurs, O. Poliitgeograafia arengulugu. "Akadeemia" nr 12, 1993 34. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia" nr 11, 1993 35. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. "Juridica" nr 1, 1996 36. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 37. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis. "Eesti Jurist" nr 2, 1994 38. Machiavelli, N. Valitseja (Il principe). "Akadeemia" nr 5 - 7, 1993 39. Maruste, R
Kõik kommunitarismi vormid on omaolemuselt demokraatlikud ning annavad vabaduse iseotsustamiseks inimese ühiskonnaga seotuse mõttes. Eristub 3 kommunitarismi vormi: 1. Konservatiivne kommunitarism – lähihorisont. käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna – konservatiivne seotus. Kõik indiviidid on olnud ja on seotud ühiskonnaga ühe kindla ajaperioodi kaudu, millesse on kätketud ühiskonna eelnev arengulugu. Indiviid vajab eksisteerimiseks temani pärandunud eluvormi. See ei välista aga valikuvabadust, pärandunud eluvormide vastu otsustamiseni välja. Kõik see, mille meie elu on päranduseks saanud, pole valimist väärt, küll aga tuleb olla väga tähelepanelik kõige selle suhtes, mis on püsinud pikka aega. Seega väärtustab konservatiivne kommunitarism traditsioone, mis on ajaproovile vastu pidanud, sh moraali
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Vabariigi algusaastad, Indreku abielu Kariniga, abielukriis · V osa 1933- resignatsioon-alistumine; Indreku süümepiinad, saabumine Vargamäele tagasi; sündmustikus annab tooni kolmas põlvkond · "Tõde ja õigust" võib näha kui inimkonna languse, aga ka igavese taassünni lugu. Sama mõtteviisiga haakub ka lunastuse teema. Seda kannab endas Indreku arengulugu: kui Andres kehastas vanatestamentlikku loojajõudu, siis Indreku osaks oli uustestamentlik lunastajaroll. · Pärast suurteose lõpetamist süvenes Tammsaare armastusteemasse. Romaanides "Elu ja armastus" (1934) ning "Ma armastasin sakslast" (1935) on armastuspsühholoogia seostatud sotsiaalpsühholoogiliste probleemidega. · Eepikas jäi Tammsaare viimaseks teoseks romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939)
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
2. t~oru [ 98], [ 94]; 3. kuuvalgus [ 85]; 4. t~ousev p¨aike [Wieger 40]; 5. pealuu [ 94]. Midagi u ¨ldistavat on siinkohal raske ¨oelda, olukord on sarnane kui eelnevalt vaadeldud m¨arkide puhul, kus pea k~oigil on pakkuda oma seletus. Kontrollimaks seletuste koosk~olalisust vaatlen j¨argnevalt m¨arke, mis sisaldavad kujutist. 3.3.2 `Muusika' ja `m~ onutunne' Mizugami [ 84, lk.271] seletab m¨argi arengulugu j¨argmiselt: Yin ajastu m¨argikuju erip¨araks on, et puudus osa. See- p¨arast arvab kirjutaja, et m¨ark kujutas algselt piltm¨ arki, 1 millel kunugi koos ya- 2 mamayu r¨o¨ovikutega. Foneetikut kasutati laenm¨ argina 39 [Wieger 40] nimetab k¨
Ma sain vaba aega, mis võimaldas mul peale pikki pausideta tööaastaid istuda ja hakata kirjutama raamatut, mida paljud mu sõbrad juba ammu olid mind üles kutsunud kirjutama ja mis mulle eneselegi tundus vajalikuna meie liikumise jaoks. Ma otsustasin kahes köites mitte ainult esitada meie liikumise eesmärke, vaid anda ka ülevaate selle arengust. Selline vorm annab enam, kui meie õpetuse lihtne esitlemine. Seejuures sain ma võimaluse esitada ka oma isiklik arengulugu. See osutus mu töö esimese ja teise köite jaoks hädavajalikuks, kuna mul tuli lõhkuda need alatud legendid, mis on välja mõeldud juudi ajakirjanduse poolt minu kompromiteerimiseks. Selles minu töös pöördun ma mitte võõraste, vaid nende meie liikumise pooldajate poole, kes kogu südamest sellele kaasa elavad ja kes soovivad seda mõista võimalikult sügavalt ja lähemalt. Ma tean, inimeste sümpaatiat on kergem võita suulise kui trükisõna abil
Kr). Kaks looduslast armuvad teineteisesse keset kevadist idülli. Arkaadial ja karjuseromaanidel on suur osa inglise maastikupargi kujunemisel rokokooajastul (Hellström 1997). Siis tuli see, mida kutsutakse klassikaliseks antiikajaks (I a-tuh. e.Kr kuni 5. saj. AD). Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Kreeka templitüübi arengulugu on pikk ja keeruline (loe: Antiigileksikon II, lk 217). Täiuslikkuse otsingud geomeetria kaudu algasid juba Pythagorasega 6. saj e.Kr, kes avastas esimesena seosed ruumiliste ja muusikaliste proportsioonide vahel. Ka tempel oli puhas proportsiooniliste otsingute väljendus, taevase korra mikrokosmos, mis on toodud maa peale, Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 19
Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist. Viimase 2,588 miljoni aasta jooksul kujunenud Kvaternaari ladestu on Eestis väga ebaühtlase paksusega. Kvaternaari ajastu arengulugu Pinnakatte tekkimisele eelnes pikk jäätumiseelne kulutusperiood, mille jooksul kujunes klindi, kulutuskõrgendike ja sügavate ürgorgudega liigestatud pinnamood. Suhteliselt kulumiskindlamatel kivimitel (paas, liivakivi) kujunesid kulutuse tulemusel lavamaad ja kõrgustikud ning nõrgematesse setenditesse (mergel, savi) madalikud. Ookeani suunas (läände) voolanud jõed uuristasid sügavaid orge. Arvatavasti voolas
liikumise mõju psüühikale. Niisamuti ka teleportreerumine ruumis mõjub inimese psüühikale iseäralikult. Kuid antud juhul inimene ei taju enam aja kestvust ( aja levimist ) ja ruumi sügavust või levimist selles. 4 Reaalsuse taju 4.1 Reaalsuse ideed filosoofias Filosoofia ja kristliku religiooni arengut on Platoni ideede teooria tugevasti mõjutanud. Tema mõju läbib kogu lääne kultuuri arengulugu. Platon jagas maailma reaalsuseks ( ehk tegelikkuseks ) ja näilisuseks. Informatsioon, mida me maailma kohta saame teada, jaguneb tema arvates teadmis- teks ja arvamusteks. Inimesed otsivad teadmisi, kuid arvamused on neil enamasti juba olemas. Kuid arvamust tavaliselt peetaksegi teadmiseks. Selliseid seisukohti arendab Platon oma teoses ,,Riik". Kuid ebakõlad on kiiresti tulema. Näiteks mis ühele on ilus, on teisele aga inetu; mis ühele õiglane, on aga teisele ebaõiglane jne jne.
liikumise mõju psüühikale. Niisamuti ka teleportreerumine ruumis mõjub inimese psüühikale iseäralikult. Kuid antud juhul inimene ei taju enam aja kestvust ( aja levimist ) ja ruumi sügavust või levimist selles. 4 Reaalsuse taju 4.1 Reaalsuse ideed filosoofias Filosoofia ja kristliku religiooni arengut on Platoni ideede teooria tugevasti mõjutanud. Tema mõju läbib kogu lääne kultuuri arengulugu. Platon jagas maailma reaalsuseks ( ehk tegelikkuseks ) ja näilisuseks. Informatsioon, mida me maailma kohta saame teada, jaguneb tema arvates teadmis- teks ja arvamusteks. Inimesed otsivad teadmisi, kuid arvamused on neil enamasti juba olemas. Kuid 19 arvamust tavaliselt peetaksegi teadmiseks. Selliseid seisukohti arendab Platon oma teoses ,,Riik". Kuid ebakõlad on kiiresti tulema
liikumise mõju psüühikale. Niisamuti ka teleportreerumine ruumis mõjub inimese psüühikale iseäralikult. Kuid antud juhul inimene ei taju enam aja kestvust ( aja levimist ) ja ruumi sügavust või levimist selles. 21 4 Reaalsuse taju 4.1 Reaalsuse ideed filosoofias Filosoofia ja kristliku religiooni arengut on Platoni ideede teooria tugevasti mõjutanud. Tema mõju läbib kogu lääne kultuuri arengulugu. Platon jagas maailma reaalsuseks ( ehk tegelikkuseks ) ja näilisuseks. Informatsioon, mida me maailma kohta saame teada, jaguneb tema arvates teadmis- teks ja arvamusteks. Inimesed otsivad teadmisi, kuid arvamused on neil enamasti juba olemas. Kuid arvamust tavaliselt peetaksegi teadmiseks. Selliseid seisukohti arendab Platon oma teoses „Riik“. Kuid ebakõlad on kiiresti tulema. Näiteks mis ühele on ilus, on teisele aga inetu; mis ühele õiglane, on aga teisele ebaõiglane jne jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
