(bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) P>T, 6-10% lastest Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) Eristatakse o lugemishäire (düsleksia) o kirjutamishäire (düsgraafia) o arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) Välistatud teised probleemid o spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus Võivad kaasneda o foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused o kehv käekiri Levimus 3-4%, P>T Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine o häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust, lugemistehnika
Esimesel eluaastal see kahekordistub, kuuendaks eluaastaks on aju kolm korda raskem. Seejärel toimub aju massi aeglane juurdekasv, mis jõuab lõpule 20-25-aasta vanuses. Koostanud M. Kolga 8 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Peaaju jaotub topograafiliselt 3 osaks, arenguliselt 5 osaks. Topograafiline jaotus Arenguline jaotus Ajuosad 1. SUURAJU 1. otsaju suuraju poolkerad (2) 2. vaheaju taalamused hüpotaalamus põlvikkehad (2) 2. AJUTÜVI 3. keskaju katteplaat e.
Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele.
ARENGUHÄIRED Lapseea häired ei ennusta alati häired hilisemas eas (antisotsiaalne käitumine, ADHD, depressioon ka 50% täiskasvanutest). Ravimata häired on püsivad. Sõltuvus sekkumisest ja ravist. Vahel on vaja ravida pigem vanemaid. Komorbiidsus SPETSIIFILINE ÕIGEKIRJAHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumi. Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus. Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kehv käekiri. Levimus 3-4%, P>T. Eraldiseisvana haruldane SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemis vilumuse arengu häirumine, häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg. Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme .Levimus koolilaste seas 3-15%, P>T
Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis → pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud (“läte equals large”). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Darwini järgi: - looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolutsioon on väga aeglane, võtab aega kümneid tuhandeid aastaid.
Kaasaegsed vägivallateooriad üldiselt aktsepteerivad vägivaldse käitumise jaotamist: - instrumentaalseks vägivallaks (vägivald on vahend mingi eesmärgi saavutamiseks); - reaktsiivseks vägivallaks (vägivald vallandub vastuseksprovotseerivale stiimulile) Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele.
Holistic Healing for Creative-Expressive Arts Therapists" (Garai, 1984). Et tuua näidet, kuidas ühte neist põhimõtetest võiks rakendada kunstiteraapia praktikas, kirjeldan ma harjutust, mis on kujundatud individuatsiooni avardamiseks. Individuatsiooni võib kirjeldada kui autentsuse saavutamist, autonoomiat ja enese-aktualiseerimist läbi loominguliste väljenduste. Kõige tähtsam samm individuatsiooni saavutamisel on arenguline ülesanne, mille läbi õpitakse olema eraldunud inimene, kes on võimeline kandma koormat oma enese elu eest. See nõuab lõpule viidud protsessi, mille käigus lahutatakse end märkismisväärsete inimeste sõltuvusest, eriti ema ja isa omast. Selline eraldumine või iseseisvumine viib tõelise eneseteadvustamiseni, mis tagab baasi autonoomsuseks. Selline autonoomne inimene on võimeline võtma täielikku vastutust oma elu eest. Ta võib nautida üksiolemist tundmata üksindust ja meeleheidet
kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOLTORU ARENGULINE JAOTUS JA TEKISED ülaneel - primaarset sooltoru täiendab otstel suu ehk oraalsopis ja päraku ehk - Primaarsest ninaõõnest ninaõõne eesosa anaalsopis Keele areng - Suu- ja pärakusopise ektodermi ja soole entodermi kokkupuutekohal - keele epiteeli ektodermaalne osa pärineb kunagise suusopise põhja (1.
Individuaalsed erinevused: Francis Galton – Hereditary Genius, 1869 1. isiksuse erinevused Arengulised erinevused Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused Populatsioonisisesed erinevused Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud,
- FEF – osaliselt kattuvad neuronite populatsioonid aktiveeruvad silmade liigutamiseks ja tähelepanu ümberlülitamiseks - Täidesaatev süsteem – rõhutas eesmärkstiimuli avastamise hetke (mil toimub midagi erilist, haarab teadvuse, mujale ressursse ei jätku) originaalis seostatud frontaalse koore ja anterioorse võõrkoega; fokusseeritud TP top down kontroll. - Uued teemad: enesekontroll, konflikt, arenguline perspektiiv Taju täidab oma rolli mh stiimulite valiku abil. Ülalt alla ja alt üles töötavad igapäevases tegevuses koos, kuid on eraldiseisvad asjad - Bottom up – stiimulist sõltuv (stiimulist sõltuv, paindumatu, TP ’haaramine’ lühiajaline) - Top down – jooned, objektid, asukoht, aeg (õppimisvõimeline, püsiv, kasulik) Kas ülalt alla ja alt üles tp on sõltumatud? TP probleemid - Lahtihaakimine töödeldavast stiimulist
homofiilselt, kaltsiumi kaudu; rakusisese signaliseerimine seondumisel. Olulised rakutüüpide segregeerumisel arengus. Integriinid seovad rakke tsütoskeletti rakuvaheainega. Nad on heterodimeerid. Tsütoskeleti muutused - olulised organite kuju moodustumisel ja rakkude migratsioonil. Arengu põhimehhanismid on loomariigis (k.a. selgrootud) väga konserveerunud. Arenguprogrammi määravad eelkõige geenide mittekodeerivad, regulatoorsed osad. Positsiooniline informatsioon: rakkude arenguline staatus on määratud ka nende paiknemisega loote või selle osade teljel. Looted on oluliselt segmenteerunud(metameersed). Keha segmentatsioon koosneb järjestikustest korduvatest samalaadsetest üksusest, imetajate keha on ka suuremas osas segmenteeritud. Embrüo igal segmendil on oma positsiooniline väärtus kehateljel. Tema rakud on determineeritud. Positsionaalse väärtuse määravad homeootilised geenid, transkriptsioonifaktorid mis avalduvad vastavates segmentides. Rakkude migratsioon
teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. ...... teooria suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine läbirääkimise tehnikad Eetika abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine. Psühhoteraapias on fookus kõrvaldav, aitab ületada olemasolevaid probleeme, nt. ärevus, depressioon · Probleemi olemus. Nõustamine tegeleb igapäevaeluliste probleemidega, nt. pere, töö, suhted. Psühhoteraapia probleem on komplekssem. Et eristada kumma alla probleem sobib, on vaja diagnostikaprotseduure. · Eesmärk. Nõustamisel lühiajaline. Psühhoteraapias mõlemad, lühi- ja pikaajaline.
eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta. Kui neuraaltorust on moodustunud algelised pea- ja seljaajustruktuurid, algab aju püsielementide, neuronite ning gliiarakkude sünni- ja eristumis protsess. Täiskasvanud inimese ajus on umbes miljard neuronit ja veelgi enam gliiarakke. Kõik need rakud tekivad väga lühikese aja, umbes mõne kuu jooksul väiksest populatsioonist eellasrakkudest. Individuaalsete eellasrakkude arenguline valik sõltub kõige rohkem nende eristumise ajal toimuvatest koostoimetest keskkonnaga ehk ümbritsevate rakkudega. Lõpptulemusena kontrollivad kõiki neid sündmusi rakk-rakk-kontaktid ja rakuspetsiifiline geeniregulatsioon Pärast seda, kui neuronid on “leidnud” oma lõpp-asukoha, peab toimuma veel kaks suurt protsessi, et närvisüsteem hakkaks normaalselt funktsioneerima. Esiteks peavad tekkima ühendused eri närvisüsteemi piirkondade vahel
Kas ruumiline mälu on episoodilise mälu alaliik? Mis juhtumid toetavad selle käsitlemist mälu alaliigina ja mis juhtumid toetavad selle käsitlemist eraldiseisva funktsioonina? Toetab: kahjustus hipokampuses = anterograadne amneesia ja ruumitaju häired; linnud kes peidavad oma sööki otsivad maitsvamad palad üles esimesena – st neil on episoodilisel mälestusel ruumiline silt juures. Ei toeta: - Arenguline topograafiline desorienteeritus – võimetus eristada ruumi tähiseid ja lähtuda navigeerimisel nendest saadavast infost või luua kognitiivset kaarti. - Sellega (DTDga) inimesed on sageli eksinud või desorienteeritud ka oma kodus või ümbritsevas piirkonnas, vajavad abi kooli või tööle minemisel. - Eluaegne seisund ja pole selge kahjustusega ajus. Sensoorsed ja intellektuaalsed funktsioonid kahjustuseta. Milline osa on hipokampusel ruumitajus
teine uuesti pooldub, olles embrüonaalses faasis. Diferenteeruvate rakkude venimiskasv on ebavõrdne. Rakkude geenid jagunevad aktiivseteks ja inaktiivseteks diferentseerumisel muutub geenirühmade koosseis. Viljastunud munaraku genotüübis on olemas organismi täielik genotüüp ja potents välja kujundada tulevase organismi kõiki rakutüüpe, mida on geneetiliselt määratud. Totipotentsus on rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismis. Rakkude totipotentsus avaldub dediferenteerumises, so nähtuses, mille korral rakk läheb uuesti embrüonaalsesse faasi. Totipotentsuse unikaalsus seinseb selles, et ükskõik missugune somaatiline taimerakk võib teatud tingimustes anda alguse tervele organismile. 4. Taime regulaatorained (hormoonid). Auksiinid. Giberelliinid
PEAAJU OSAD: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, otsaju/suuraju Peaaju jaotub topograafiliselt (asendi järgi) kolmeks osaks: 1. AJUTÜVI (piklikaju, ajusild, keksaju, vaheaju 2. VÄIKEAJU 3. SUURAJU POOLKERAD ● arenguliselt viieks osaks ● Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses JUHTETEEDEGA ★ KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele! topograafiline jaotus: arenguline jaotus: ajuosad: OTSAJU - suuraju poolkerad (2) SUURAJU VAHEAJU - taalamused - hüpotaalamus - põlvikkehad KESKAJU - kateeplaat e nelikküngastik AJUTÜVI - suurajujalakesed
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
· Enam P, 6-10% lastest · Sageli komorbiidsus (ADHD, käitumishäire) lugemishäire (düsleksia) · kirjutamishäire (düsgraafia) · arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) · Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus · Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri · Levimus 3-4%, P>T · Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire · Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg
sõbrad rahvatantsutrennist 3. Toimumiskoht- toimub Tartu linnas 4. Lugeja mõtted- raamat on nii alguses et ilmselt ootab et raamat jätkuks 5. Millised ptk-d kustudada, millised juurde- praegu ühtegi peatükki kustutada ei tuleks, kuid kindlasti raamatut alles kirjutatakse Alkoholisõltuvus Kaassõltuvus algab oma tunnete kaitsmiseks kujunenud käitumise põhjal. Loeng 3 1.oktoober 2017 Õed ja vennad- nende vaheline seotus ja selle arenguline perspektiiv Ema ja isa õed-vennad jätavad ka mingi mälestuse lapsele, mis mõjutab tema arvamust sellest teemast Õde, vend-bioloogilised samade vanemate lapsed Poolõde, poolvend- üks ühine bioloogiline vanem Kasuõde, kasuvend- lapsendatud, vanemad pole ühised Brotherhood- 1. Vendlus ( bioloogiline) 2. Vennalik ühtekuuluvustunne (võib olla ka sõprade vahel vms) Mõlemad on Aafrika maailmavaates sagedases kasutuses, hõlmates suurt hulka lähedasi sidemes
Stress. Tulemus: ühest eellasrakust tekib 4 haploidset viljastumisvõimelist spermi. Ovogenees. Toimub paarilistes munasarjades, ovulatsioon toimub vahelduvalt ühest ja teisest munasarjast. Ovogenees algab looteeas munasarjade algmete, eelrakkude populatsioonide kujunemisega ning looteeas ka eelrakkde masspaljunemine. 5-7 arengukuuni on munarakkude arv kõige suurem 7 miljonit. Munarakkude eelrakud lähevad ka meioosi meioosi esimesse profaasi. Järgneb arenguline seisak munarakkude eellasrakkude arv hakkab kiiresti langema. Suguküpsuse algusajaks 12-13 on alles jäänud ligikaudu 300 tuhat munarakku. Ovogenees ei kesta elu lõpuni. Lõppeb menopausiga 48-50. Tsükli kestvus:ajavahemik ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini. Klassikaliseks ajavahemikuks on 28 päeva +/- 7 päeva. Tsükli kestus võib indiviidi eluaja jooksul muutuda. Erinevatel naistel on erineva kestusega tsükkel.
düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad) ·P>T, 6-10% lastest ·Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire) ·Eristatakse lugemishäire (düsleksia) kirjutamishäire (düsgraafia) arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire: Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass) ·Välistatud teised probleemid spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus ·Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri ·Levimus 3-4%, P>T ·Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire: Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine. Häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust, lugemistehnika. · Varases eas kõne-keeleprobleemid
Tsenaariume on võimalik analüüsida sisu, vormi ja keeletunnuste põhjal. Lugemisele ja kirjutamisele eelnevad oskused · 6 või 7 eluaastaks on enamik lastest alustanud lugemis ja kirjutamis oskuse omandamist. Mõne aasta pärast vilunud lugejaks ja kirjutajaks saamiseks on mõningatel taju vilumustele lisaks olulised ka kooliealistel aastatel aset leidnud teatud keelelise arengu aspektid. Düsleksia · Arenguline düsleksia on oluline probleem, sest see on kõige sagedamini esinev arenguhäire, Lääne ühiskonnas esineb seda 5% elanikkonnast. · DÜSLEKSIA PÕHJUSED - fonoloogilise puudujäägi hüpoteesi kohaselt on düsoleksikutest lastest mingil põhjusel eriliselt raskusi sõnade kõlaga, kui nad põõavad seostada foneemi sss grafeemiga s, siis nad kipuvd tegema vigu. Keele arengu teooriad
Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist. Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest. Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine 3.oktoober 2011 Miks probleemid tekivad? Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga Loeber, 1990: Imik raske temperament 3 1 aastane hüperaktiivsus
Nende asjaolude sekka võib kuuluda ühel ja samal ajal mitmeid komponente ehk motiive. Motiiv on kindel asjaolu, mis meid tegustema paneb. On bioloogiline ja kultuuriline motivatsioon. Bioloogiline motivatsioon avaldub aktivatsioonitasemetena, nälja- ja janutundena, suguihana ning võimaliku sõltuvusena teatud ainete suhtes. Nende tunnete tekke aluseks on keha sisekeskkonna tasakaalu säilitamise vajadus. Kultuurilise motivatsiooni arenguline aspekt käsitleb uudishimu, oma keskkonna ja iseenda tundmist ning kontrollitunnet nende üle. Kõige ilmekamalt avalduvad arenguga seotud omadused saavutusmotivatsioonina. Motivatsioon avaldub tegevuses. Maslow järgi on inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus. Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka
- Madal aktiivsus – depressioon - Siin oluline une regulatsioon II LOENG – ARENG Evolutsiooniline areng Üldpõhimõtted - Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Aju suhtelise suuruse kasvuga kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks struktuurilt ja funktsioonilt - Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud - Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks (kihilisemaks) Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: ….. Australopiteegid - U 4-1 miljonit aastat tagasi - Emased olid väiksemad - Suutsid püsti käia, aju oli ümaram, ajukoor oli enam välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised kuid sõid ka liha kui kätte said - Liikusid rühmiti ja püsti Homo habilis - Natuke suuremate rühmadena koos
Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini & Wedding, 2000). Psühhoteraapia on tervisehäiretega isiku sihipärase mõjutamise protses, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000). Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund. Psühhoteraapia tegeleb ka mitteteadvustatud protsessidega. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus · Fookus arenguline , toimetulek. Oskuste õpetamine, et hõlbustada arengut ja ennetada probleeme. Psühhoteraapial on fookus kõrvaldav aitab kõrvaldada olemasolevaid probleeme, näiteks ärevus, depressioon. · Probleemi olemus nõustamine, mis tegeleb kliendi igapäevaprobleemide tegelemisega näiteks pere , suhte ja tööprobleemid. Psühhoteraapia puhul on probleem komplekssem ja vaja on eristada,kumba alla kuulub, siis on vaja formaalseid diagnostika protseduure.
Tertsiaarstruktuur (kolmandat järku struktuur) - biopolümeeri molekuli kõrgemat, kolmandat järku ruumiline kuju (valkudel gloobul). Toiduahel - toitumissuhte alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) - toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakterist). Totipotentsus - rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Transduktsioon - viiruse poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liikide organismide vahel. Transgeenne (siirdgeenne, geneetiliselt muundatud, GM) - organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga.
diferentseerumises, SHH - Shh signaalirada algab kahe transmembraanse valguga: Patched (Ptc) ja Smoothened (Smo). Ptc seob Shh, samas kui Smo funktsioneerib kui signaali edastaja. Ligandi puudumisel interakteerub ja inhibeerib Ptc Smo. See inhibitsioon aktiveerib transkriptsiooni repressori. Ligandi olemasolul, Ptc ja Smo interaktsioon on muutunud ja Smo ei ole inhibeeritud. Gli valk võib nüüd translotseeruda tuuma ja funktsioneerida transkriptsiooni aktivaatorina, funktsioonid: arenguline, holoprosentsefaalia, keha parem- vasak asümeetria, hemopoeesis tüvirakkude elushoidja, vaskularisatsioon - veresoonkonna teke, RTK (retseptor-türosiinkinaasid) - Nerve growth factor (NGF) kuulub neurotrofiinide perekonda, mille liikmed osalevad rakkude elus hoidmises ja jagunemises. NGF on oluline ka neuronite regeneratsioonil ning on potentsiaalseks Alzheimer'i tõve ravimiks. NGFl arvatakse olevat ka teisi füsioloogilisi funktsioone, eeskätt immuunsüsteemis. NGFil on kaks retseptorit
2) Nad võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) 3) Säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada. 70. unipoteKirjelda tüvirakkudele iseloomulikku rakujagunemist. Tüvirakud taastoodavad enda sarnaseid rakke ja omavad võimet areneda eri tüüpi diferentseerunud rakkudeks. 71. Tüvirakkude potents ja plastilisus. Mis on tüvirakkude arenguline potentsiaal (potents, ingl k potency)? Kuidas eristatakse tüvirakke rakkude arengulise potentsiaali alusel? Tüviraku arengupotentsiaal ehk potents kirjeldab raku võimet anda diferentseerumisel erinevaid rakutüüpe. arengu käigus moorulast blastotsüst – välimine kiht trofoblast e trofektoderm; sisemine kiht nn sisemine rakumass ICM, kust tekivad kõik tulevase organismi rakud. Potentsi alusel eristatakse:
õpiraskusi ära hoida nende ilmnemist koolis või leevendada seda olukorda. Peaks märkama lapsi, kellel lugemise, kirjutamise ja arvutamise eeloskused kujunevad raskustega. Ja kohe sekkuma, mitte ootama aega kui läheb kooli, äkki seal kuskil tulevad eeloskused. Enamasti ei tule. Sekkuda tuleb enne kui laps saab diagnoosi. Õrtel on kahte liiki probleeme – bioloogilised ja keskkondlikud ja enamasti ainult keskkond ÕRi ei anna, see peab olema bioloogilise taustal. H. Õpiraskuste arenguline dünaamika ja seda mõjutavad tegurid. Vaimset võimekust mõjutavate tegurite jaotumine mõjuaja alusel (sünnieelsed, sünniaegsed ja sünnijärgsed mõjutegurid). Prenataalsed – enne sündi Geneetilised - enamasti KNS-i arengu häired (nt hüdrotsefaalia, anentsefaalia, spina bifida) Ei ole olemas IQ geeni. Tegemist on polügeense tunnusega vaimse võimekuse näol. Selle eest vastutavad mitmed geenid, iga geen mõjutab mingit kindlat osa.
- Kiita julgesti isegi siis kui tegu ei ole midagi märkimistväärt. - Anda erinimelisi ja palju kiitusi. - Tunnustada pilkkontakti, naeratuse ja entusiasmiga. - Kiita ka teiste inimeste ees, kiita ilma sarkasmita. - Näidata ette kuidas ennast kiita Sekku kui märkad: - Muutused meeleolus - Ärevuse ja pinge ilmingud nt kõhuvalu - Toitumine ja välimus - Probleemid ja eripärad suhtlemisel - Ebatavalised mängu elemendid - Arenguline mahajäämus Laste väärkohtlemine Füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne väärkohtlemine või hooletussejätmine. Avaldab mõju lapse seisundile. - Lastemajad – lapsesõbralik teenus kus abistatakse väärkoheldud lapsi. Töötavad koos lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog jpt. - Lastekaitseseadus kohustab igaüht andma teada abivajajast lapsest. Lahendused Terviklik lähenemine terviseprobleemidesse, usalduslik suhe, eneseabi.
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. ...
Õpiraskustega lapsed jäävad sageli pidama esimesse etappi, omandavad justkui juhuslikult. Õpitegevuste käigus esinevad probleemid: o Ülesandele häälestumine raskused, vajavad abi o Orienteerumine ülesandes raskused, vajavad abi o Planeerimine kuidas ülesannet täita, õpiraskustega lapsed kipuvad kasutama malle, mis ei pruugi sobida o Sooritamine seda tehakse o Enesekontroll vaata üle tehtu ja mõtle, kas eesmärk on saavutatud, vajavad abi ÜÕR arenguline dünaamika o Eelkoolieas o Ei tunne eriti huvi uute asjade õppimise vastu o Infantiilne käitumine, st käituvad noorematele sarnaselt o Kõne arengu probleemid - ei pruugi väljenduda igapäevases suhtlemises o Motoorika arengu probleemid o Lugemise, kirjutamise või arvutamise eeloskuste omandamatus väga iseloomulik üldiste õpiraskustega lastele, ei tunne huvi, vajavad rohkem selgitamist, näitlikustamist
98 a avastati. Meil erisus ainult 2 aminihappes. Mutatsioonid 7. Kromosoomis. Kontrollib inimese kõne motoorikat. Suulihaseid ja nende tööd. Toodud palju võimeline kodeerima. LANDAU KLEFFNER - Unes epileptiline aktiivsus. Kustutab kõne mõistmise, vaa vb jääda. Selle haiguse korral, arenguline kõnehäire, ei suudeta artikuleerida sõnu, funktsionaalne, uuritud, mis ajus toimub, geenimutatsioonid. Frontaalne broca piirkond ja teatud 9. LOENG basaalganglionite osas on aktiivne. Funktsionaalselt ei aktiveeru nagu vaja ega anna KAHE Ajupolekrade vahelistest ühendustest ja mis juhutb, kui ühendus miskipräast kontrolli. Tähtis, et basaalganglionid seotud ka parkinsonismiga
Regulaatorvalgud on ka transkriptsioonifaktorid ning need hakkavad läbi viima edasist geeniekspressiooni. Aktivaatorid ja repressorid seonduvad spetsiifilistesse kohtadesse DNA-l ja reguleeruvad sarnaste valku kodeerivate geenide ekspressioni. Nad toimivad kas koos teise valkudega muutes kromatiini struktuuri ja mõjutades generaalsete transkriptsioonifaktorite seondumist või toimivad ise transkriptsioonifaktoritena läbi mediaatori. 35. Miks on geeni ekspressiooni arenguline regulatsioon oluline? Too üks näide, kuidas see toimub (väliskeskkonnast tuumani). Hulkraksetel peab arenevas lootes olemasolevast mitmesajast erinevast rakutüübist igat tüüpi loodama õigel hulgal õiges ajaaknas/hetkes ja asukohas nii, et see integreeruks ümbritsevate rakkude ja kudedega. Eristunud/diferentseerunud rakkudel on tihti oma kindel/äratuntav
10. Postembrüonaalne areng Oleme arengulooga jõudnud niikaugele, et embrüonaalne areng on läbi saanud ja järgneb postembrüonaalne areng. Nüüd viiakse lõpuni organo- ja histogenees, küpsevad sünapsid, aksonid müeliniseeritakse, toimub kasvamine, saavutatakse suguküpsus. Mitmetel organismidel toimub metamorfoos e moone. Ka regeneratsioon on postembrüonaalne ümberkorraldus, mille käigus taastatakse kahjustunud või puudu olev kude/organ. Lõpuks on ka vananemine arenguline protsess. Nendest teemadest kujunebki selle aastane viimane loeng. Silmaringi loengud kutsutud külalistega jäävad sellel aastal kahjuks ära (loodetavasti järgmine aasta on kõik jälle jonksus ja kel huvi võib tulla vastavaid loenguid kuulama!). Nüüd siis mõningaid suunavaid küsimusi: Embrüonaalne areng postembrüonaalne ehk lootejärgne areng viiakse lõpuni organo- ja histogenees (nt jätkub sünapsite moodustumine/küpsemine ning aksonite müeliniseerimine), kujuneb välja
Või siis ÜÕR, mis olid ka pisut normist üle. See on siis selliste laste puhul, kelle vanematel ei ole väga kõrget vaimset võimekust, annavad suhteliselt madalat vaimset võimekust edasi ja nad ei oska ka lapse arengut toetada. Lapsed kellel on orgaaniline vaimne allaareng, enamasti tõsisemat sorti – mõõdukas ja alla selle – nende puhul on sageli see olukord, et vanematel on hästi kõik vaimse võimekusega, aga geneetilise viperuse tulemusel lapsel on mingisugune arenguline häire, nt Downi sündroomi näol. Vanematel endil ei ole probleeme, aga lapsel võib olla väga tõsine VAA. Üsna tõenäoline on see, et mida tõsisem vaimne mahajäämus, seda normaalsema IQ-ga on vanemad ja teisest küljest, mida kergem on vaimne mahajäämus, seda tõenäolisemalt on ka vanematel mingid kerged vaimse arengu probleemid. Mida tõsisema VAA on tegu, seda kindlamalt on leitav põhjus ja enamasti on see bioloogiline ja sageli geneetiline, kuigi alati ei suuda me seda
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobiva...
Molekulaarbioloogia Molekulaarbioloogia – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise. Uurib füüsikalis-keemiliste struktuuride ja biokeemilis-füsioloogiliste funktsioonide vastavust. Teadussuund hakkas arenema pärast makromolekulide ruumilise struktuuri kindlakstegemist (DNA 3-ruumiline struktuur). Molekulaarbioloogia dimensioon – 1 A – 300 A (üle 500 – rakubioloogia, alla 1 - biofüüsika) 1 A (ongström) = 10 -10 m 1nm = 10 A 2-ahelalise DNA läbimõõt – 20 A kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A nukleosoom – 60x110x110 A bakteri ribosoom – 200x200x230 A tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x...
Sellistel lastel on raske osaleda liikumismängudes, joonistada, voolida, kujutlused hulkadest ei kujune. Koolis ilmnevad peamised raskused arvutamisel ja kirjutamisel, ruumikoordinaatide eristamisel. Esmase akalkuuliaga lapsed saavad küllaltki hästi aru kõnest, sh. metafooridest, vanasõnadest ja alltekstidest, raskused võivad ilmneda pildiseeria analüüsimisel. 1 Tsehh L. Kosc kasutab nimetust arenguline düskalkuulia matemaatiliste võimete rakendamise hälvete tähenduses, mille taustaks on autori arvates pärilikud või kaasasündinud hälbed aju neis osades, mis on seotud matemaatiliste võimete arenemisega. Huvipakkuv on L. Kosci (tsil. C.. 1984 järgi) katse rühmitada arengudüskalkuuliat avaldumise järgi viieks vormiks: - Verbaalne düskalkuulia: ilmneb raskusena kasutada matemaatilist terminoloogiat.
kohtumisel) peaks alati eelnema loa küsimine: „Kas sul on midagi selle vastu, kui ma sulle äärmiselt olulise tähtsusega aeg. Rühmadünaamika alustest lähtuvalt on õpilastel olemas psüh- näitan, kuidas see välja paistab (või kõlab), kui sa...?“ Sellist peegeldamist ei tohi kasutada holoogiline ja arenguline valmisolek kuulata õpetaja selgitusi, kuidas asjad hakkavad olema sel ka lastega, kellel on autismi spektrihäire – see ajab nad vaid segadusse või isegi endast välja. konkreetsel aastal seoses ootustega käitumisele ja õppimisele just selles klassis, selle õpetajaga. Klassi kui koosluse toimimise kolm põhilist faasi on kujutatud joonisel 2.1. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
