Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"arenemist" - 501 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Vana-Egiptuse kunst

Keskmise riigi ajastu tähtsamas ehitised on kaljuhauad. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad mastabadega, kuid sissekäik haudehitistesse kujundati nüüd piduliku fassaadiga, mille kujundamisel kasutati sambaid. Uue riigi ajastu arhitektuur on varasemast palju mitmekesisem. Suurenenud majanduslik ja poliitiline võimsus soodustas kunsti arenemist . Riigi pealinn oli nüüd Teeba .Eriti suurejooneline ja monumentaalne oli templiarhitektuur. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid...

Kunstiajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa areng

Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine (kadus 57% perekondadest). 5) Karbon e. kivisöeajastu (354- 292 miljonit aastat tagasi) Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud. Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. 6) Perm (292- 250 miljonit aastat tagasi) Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele...

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Läänemere Keskonna probleemis

Roosna-Alliku Põhikool LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID referaat Koostas: Liis Reinaru Juhendaja: Anne-Mai Jürisoo Roosna-Alliku 2006. aasta Sisukord Nafta Reostus ....................................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja töö...

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Claude Debussy

Kuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine..................................................................................................6 4. Looming ja heli............................................................................................7 5. Teosed.........................................................................................................8-9 6. Kokkuvõte...

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Stress

Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb Isiklikus elus toimuvad muutused Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukrast üksiolekut. Teistele toob jõulud kaasa hulga seiklusid. Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi olulist ei toimugi. Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Siis on tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Segipaisatuse ja teadmatuse t...

Psühholoogia
36 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Valerie Preston-Dunlop

-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh ­ political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION ­ tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PR...

Koreograafia
28 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtme...

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Nimetu

Sally Edwardsi meetod andis meile täpsema tulemuse. Aga kas see töötab ka sinu puhul? Meetod: Võistluse keskmine Tulemus: 167 ­ 171 Analüüs: Keskmine nelja viimase võistluse ja 30 minuti katse tulemused olid 159, 160, 162, ja 163 lööki minutis. Korrutades iga numbri 1,05 saame 167, 168, 170 ja 171. Kuidas anaeroobset läve pulsomeetri abil treenida? LT põhineva treeningtsoonide määramise teeb kasulikus just see, et sa näed oma arenemist . Mida treenitum sa oled, seda kõrgemaks saad sa seda numbrit tõsta. Arvuta oma LT põhinevat treeningtsooni järgnevalt: Tsoon 1 (aktiivne taastus): < 0,81 * LT Tsoon 2 (vastupidavus): 0,82 *LT kuni 0,88 *LT Tsoon 3 (karm vastupidavus): 0,89 * LT kuni 0,93 * LT Tsoon 4 (läve treening): 0,94 *LT kuni 1,00 * LT Tsoon 5 (anaeroobne): > 1,01 *LT Võtame näiteks 35 aastase Jacki. Jacki keskmine HR 30 minuti katses oli 167 lööki sekundis. Tema keskmine pulss viimasel võistlusel oli 165...

9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

August Kitzberg

· Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist , alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rahvalikke naljamänge kui tõsise sisuga ideedraamasid. · "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe ­ sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast...

Kirjandus
64 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad...

Muusika
87 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mikro-ja makroökönoomika - tööhõive, hinnad

Majandusõpetus e. Ökonoomika on teadus, mis uurib majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered ­ kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss ­ tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent...

Majandus
75 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kehaline aktiivsus

2 Kehaline aktiivsus ja noored Milleks on noortele inimestele kehalist aktiivsust vaja? Üldiselt on kehaline aktiivsus lastele ja noorukitele vajalik kolmel põhjusel. Esimene põhjus Arendada kehalist võimekust, tugevdada tervislikku seisundit lapse- ja noorukieas ning soodustada kasvamist ja arenemist . Kehaline aktiivsus imikueas, see on suuresti vanemate teha, aitab lapsele luua ilusa ja sirge rühi. See on aga omakorda väga oluline vajalike lihaste kujundamiseks ja arendamiseks. Eelkooli- ja nooremas koolieas aitab kehaline aktiivsus vabandeda ja vältida X ja O jalgade tekket. Samuti aitab kehaline aktiivsus kaasa normaalsete pöiavõlvide kujunemisele, mis omakorda on tegelikult ravi ja ennetamine lampjalgusele....

Kehaline kasvatus
105 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis

Mäng haarab terve lapse elu varasemais aastais. Siin on F. Vaadanud sügavale lapse hinge, mõistnud seda ja saanud aru mängu sügavast ja suurest tähtsusest. Fröbeli pedagoogilised vaated on romantika imbutatud. Lasteaedade asutus, tarvisus Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? F. Vaatas suure tähelepanemisega ja uurija silmaga oma ümbruses oleva elu ­ olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkooli pedagoogikas. See kasvatussaade hakkas juba vara tema sees aset võtma. Ta soovis niisuguseid asutusi elusse kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaed oli aja tarve ja on seda praegugi veel. Ta on kõigi maailma haritud rahvaste hulgas olemas ja töötab õnnistusrikkalt...

Haridusteaduskond
128 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Tööde vormistamise juhend

- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...

Tööde vormistamine
419 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sisenõrenäärmed

SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. · Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist , paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri....

Bioloogia
72 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

). Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika lihakas osa on arenenud õiepõhjast. Levinud nähtuseks on viljakestade kokkukasvamine seemnekestadega, mis muudab viljad väliselt seemnetega sarnaseks. Tihti esineb ka partenokarpiat -- seemneteta vilja arenemist . Partenokarpia tekib osal liikidel spontaanselt, välismõjuta, kuid teistel on selleks vaja, et õied tolmleksid võõra õietolmuga (indutseeritud partenokarpia). 7.1. Vilja ehitus Viljasein ehk perikarp võib olla arenenud ainult emaka seinast või ka teistest kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas morfoloogias nende kirjeldamisel mõisteid eksokarp, mesokarp ja endokarp...

Bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Johann köler

Sissejuhatus 2.Lapsepõlv ja esimesed aastad maalikunstnikuna 3.Johann Köler rahvamehena 4..Johann Köler maalikunstnikuna 5.Kokkuvõte 6.Maalid 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Johann Köler (1826-1899) on Eesti rahvsliku maalikunsti teerajaja ja progressiivne ühiskonnategelane.Tema meelisalaks oli portreekunst.Tema portreteeritud isikute ring oli väga suur.Eesti talumehest Vene tsaarideni.Ta on portreteerinud ka paljusi Itaalia ja Krimmi maastikke. Köleri arvukas looming portree-, ajaloo-, zanri- ja maastikumaali alal lõi eesti professionaalsele maalikunstile kindla aluse, millele järgnevad kunstnike põlvkonnad võivad julgesti toetuda.Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ­ ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama k...

Kunstiajalugu
177 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kontrolltöö nr. 2

SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? *Stabiilne seisund =häiringu lõppedes taastubsüsteemi algne tasakaaluasend *Indiferentne seisund = häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse *Labiilne seisund =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu 13.2. Mis on stabiilne seisund? = häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured...

Tugevusõpetus ii
465 allalaadimist
thumbnail
136
pdf

Raudbetooni konspekt

a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...

Raudbetoon
413 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun