a Käitub vastavalt kutseala nõuetele, arvestab eetilisi aspekte, vastutab enamikel 3 juhtudel tööülesannete täitmise eest, suhtub töösse täie tõsidusega ja viib tööülesanded 3 lõpuni Käitub vastavalt kutseala nõuetele, arvestab eetilisi aspekte, viib enamikel juhtudel 2 tööülesanded lõpuni, töösse suhtumine vajab arendamist 2 Vajab aeg-ajalt käitumisalast juhendamist, arvestab eetilisi aspekte, vastutustunne ja 1 töösse suhtumine vajab arendamist 1 3. Suhtlemisoskus (info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamine, väljendusoskus, kuulamisoskus) Juhendaj Praktikant a
NOORSOOPOLIITIKA ÜLDPRINTSIIBID 1.Noorte väärtustamine ühiskonnas on üks Keskerakonna prioriteete. Noorte toetamine kujunemisel vastutustundlikeks, aktiivseteks ning ühiskonda edasi viivateks kodanikeks on tulevikku suunatud tegevus, kuid seda tööd tuleb teha juba täna. 2.Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on tõsta erinevate sotsiaalsete gruppide oma vahelist sidusust. Peame oluliseks rahvusliku ja riikliku identiteedi ning patriotismi edendamist, sallivuse ja koostöösuutlikkuse arendamist ühiskonnas ja avatust rahvus vaheliseks koostööks. 3.Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi. TERVISE- JA TÖÖKASVATUS 1.Laiendame noorte koolivaheaegadel ja aastaringselt osalise tööajaga töötamise võimalusi nii õpilasmaleva rühmade kui muude meetmete abil. 2.Loome noortele võimalusi osalemiseks vabatahtlikus abistamistegevuses vanurite hooldamisel,
g kohaliku tele- jja raadiotoodangu g digitaliseerimist. Nii muudame Eesti kultuuripärandi kättesaadavaks igale huvilisele kogu maailmas; 24) eraldab igal aastal 15 miljonit krooni emakeelsete digitaalsete keeletehnoloogiate (kõnetuvastussüsteem, kõnesüntees ja sellel põhinevad rakendused) väljatöötamiseks; 25) toetab Eesti Entsüklopeedia veebientsüklopeedia arendamist arendamist, kus oleksid nii entsüklopeedilised artiklid kui ka süstematiseeritud info teemade kaupa. 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Infoühiskonna edendamise poliitika Eduka kodanikuühiskonna aluseks on inimeste juurdepääs informatsioonile ning võimalus otsuste tegemisel kaasa rääkida. Infotehnoloogia laialdane kasutuselevõtt
Lühemate arvustuste, artiklite ja esseede kõrval on Fr. Tuglase sulest ilmunud mitmed mahukad kirjandusajaloolised uurimused: nt. lühimonograafiad "Juhan Liiv" (1914, 1928), "A. H. Tammsaare" (1918), "Ado Grenzsteini lahkumine" (1926) jt. Johannes Aavik Johannes Aavik -- (1880-1973) eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat jne. Oma keeleuuendust rakendas ta viljakas tõlketegevuses, juurutades nii eesti keelde palju uusi sõnu (laip, mõrv). Oli "Noor-Eesti" aktiivne liige ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised,
Meie kultuuris on sisend oluline, Seda sisendit peab saama erinevatelt inimestelt, see soodustab arengut. Sisend võib olla nii suuline kui kirjalik, kohandatud või kohandamata, erinevad tekstitüübid, rõhuga tähendusel või rõhuga vormil ning kindlasti esitatud loomuliku suhtluse või formaalse õpetuse käigus. Tuleb kindlasti pidada meeles, et ka esimene keel ehk siis keel, mida kodus räägitakse, on oluline ja vajab arendamist ning hoidmist. Kakskeelse lapse keele kujundamist mõjutavad ka vanemate suhtlemisstrateegijad. Leebem on see, et täiskasvanu räägib lapsega selles keeles, milles laps temaga räägib ja vastandina see, et vanem jääb enda valitud keelele kindlasks ja nõuab vastamist just antud keeles. Keeleomandamise puhul on muidugi üheks teguriks vanus – üldiselt mida noorem algab teise keele omandamine, seda väiksem on aktsent aga ka siin on erandid. 6-8 aastasel lapsel on aga
otsustused ja nendele järgnevad teod mõjutavad mitmeid tulevasi elusid. Kannatusest vabanemise tee, tee nirvaanasse, nõuab moraalseid otsuseid ja meditatsiooni. Budistidele on kogu moraalsuse aluseks heldus, mis vastandub isekusele. Budisti ülesandeks igapäevaelus on järgida budistlikke reegleid ning püüda oma karmat parandada, mis võimaldab nirvaanale lähemale jõuda. Budistlike reeglite järgimine tähendab oma tahtejõudu arendamist. Inimene otsib, mis on tema elu mõte, mida tähendab tema jaoks raha, tervis jne. Otsingute tulemusena avastatakse, et kõik füüsilised asjad nagu ka inimese elu, on kaduvad. Kõik nad valmistavad mingil ajahetkel inimesele suurt kurvastust. Raha, tervis, kuulsus ei paku püsivat õnne ja seepärast pole väärt olema inimese püüdluste lõpp-punktiks. Nirvaana võib olla viimne püüdluste siht, kuid tavalisel inimesel on selleni raske jõuda.
ühiskonna enamiku rõhumine rikka vähemuse poole. · ,,Julie ehk uus Heloise" - Kaunis, arukas ja julge Heloise armastab oma õpetajat Saint- Preux'd, kellega abiellumist takistab aga seisustevahe. Armastajaile jääb vaid kirjavahetus. · ,,Emile ehk Kasvatusest" Noormehe Emile'i ideaalne kasvatamine kooskõlas looduse seadustega, keha ja vaimu harmoonilist arendamist. · ,, Pihtimused" pakub pilti elust, ajast, oludest ja kommetest · ,,Üksidale uitaja mõtisklused" analüüsib kogu elu, vaateid, hingelisi ja vaimseid püüdlusi 7. Diderot- prantsuse valgustaja · Esimene prantsuse entsüklopeedia · Näidendid ,,Vallaspoeg", ,,Perekonnapea" · ,,Rameau vennapoeg ,, omavahel vestlevad minategelane, vaene filosoof, ja nimitegelane, rikas noormees
tulemusi. Need lapsed vajavad selleks, et realiseerida oma potentsiaali iseenda ja ühiskonna heaks, diferentseeritud kasvatusprogramme ja/või kohtlemist, mida ei suuda neile pakkuda traditsioonilised kooliprogrammid. Olen arvamusel, et Eesti haridussüsteemis ei ole pööratud kaugeltki nii palju tähelepanu kui teiste erivajadustega lastele. Mõnes mõttes on see riigi probleem, kes ei rahasta andekate laste edasi arendamist, õpetajad teevad peale tunde tasuta tööd, et lapsi olümpiaadidele saata, mistõttu on nad vähese motivatsiooni ja tahtega. Aastal 2009 tegid Tallinna eliitkoolide juhid ettepaneku täpsustada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses andekate laste hariduslikud erivajadused ja neid ka eraldi rahastada. Andekuse kriteeriumiks pakkusid eliitkoolide juhid maakondlikel olümpiaadidel heade tulemuste saavutamise. See aga ei leidnud haridusministri Tõnis Lukase toetust.
Estonian Business school Ettevõtluse õppetool EKSPORDI PLAAN Kodutöö *** Lektor Jüri Piiper Tallinn 2010 SISUKORD 1. Firma kirjeldus..................................................................................................................2 1. Ekspordiks sobiva teenuse valimine ja hindamine...........................................................2 2. Firma ekspordi valmiduse hindamine.............................................................................. 3 3. Ekspordi sihtriigi valimine...............................................................................................3 4. Top kuue riigi analüüs ja võrdlus.....................................................................................4 5. Tulemusriikide sügavam analüüs...............................................
· Töötajate pühendumust suurendav (töötajad tahavad olla organisatsiooni liikmed ja pingutavas selle eesmärkide nimel) · Õigluse väärtustamine. Töötajaid tasustatakse vastavalt nende väärtuse järgi organisatsiooni jaoks · Konkurentsivõime tagamine tööjõuturul. Võimaldab tööle võtta vajalike oskuste ja teadmistega inimesi · Töötajate oskuste parandamine - võimaldab töötajate arendamist ettevõttele soovitud suunas · Toodete ja teenuste kvaliteedi paranemine · Meeskonnatöö arendamine 2. Palgapoliitika põhikomponendid Kirjelda ühte põhjalikumalt. · Rahaline · Mitte rahaline · Soodustused · Tegevuste juhtimine 3. Palgasüsteemi koostamise alused Strateegia-personali strateegia-motivatsiooni poliitika-motivatsioonisüsteemi põhimõtted 4. Palgasüsteemi mõjutavad põhitegurid (5 vaja, Kirjelda ühte)
eeldab, et tegemist oli hea ajastuga. Tegelikult oli aga eestlastele see paljuski suurte kannatuste aeg: Rootsi suurriigi kujunemine ning ka lõpp algasid just sõdade tulemusena Eesti- ja Liivimaalt (Laidre, 1995, lk. 8). Lisaks veristele sõdadele jäi sellesse aega ka suur näljaperiood 17. sajandi lõpul ning katk. Samamoodi kannatasid erinevate reformide tõttu palju ka talupojad. Positiivse poole pealt võib mainida rahvakoolide süsteemi arendamist ning Tartu ülikooli asutamist 1962. aastal. Rootsi ise aga suutis selle ajaga tõusta Euroopa suurriikide sekka ning Põhjasõja alguse edu lubas ka tulevikus sellel tendentsil näiliselt justkui jätkuvat. Mil määral oli Rootsi suurriigi lõpp juba enne sõja algust ette määratud? Siseriiklikult oli vaatamata kõigele olukord Rootsi impeeriumis poliitiliselt siiski rahulik – tegemist polnud rõhutud rahvaste kogumiga, kes võitlesid igaüks oma vabaduse eest (lk. 48).
Goddard 1926. aastal 16. märtsil. Aastal 1937 lendas tema tehtud rakett 2,5 meetri kõrgusele. Goddard ei suutnud saksa teadlastega sammu pidada, sest Saksamaa sõjavägi rahastas raketiteadust. 1934 aastal lasi saksa teadlane Werher von Braun raketi juba 3,4 km kõrgusele. Kosmoseraketid said alguse sõjaotstarbeks väljatöötatud rakettidest ja kui sõja lõppedes saksa teadlased Ameerikasse läksid, jätkasid nad rakettide arendamist, nüüd aga juba inimese Kuule saatmise eesmärgil. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Goddard_and_Rocket.jpg Programm „Apollo“ NASA ehk Riiklik Aeronautika ja Kosmosevalitsus loodi aastal 1958. NASA ülesandeks on tsiviil ja sõjaväelise otstarbega atmosfääri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine. NASA on oma eesmärgiks seadnud koduplaneedi mõistma õppimise ja kaitsmise, universumi uurimise ja väljaspoolt koduplaneeti elu leidmise.
Mõisted EKAK – dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partner...
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus. Ostja väidab midagi konkreetset (munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku kriitikat ja leiab teises hulgaliselt pahupooli, ühendades kõik oma teadmised ning maalides ostjast häbiväärse pildi. 2) Esimene neist on mingi tervikliku näht...
inimese võrra) - eestlastest elanikkonna osatähtsuse vähenemine - linnaelanike arvu kasv - talupoegade maalt lahkumine - elatustaseme langus - sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged Pärast Stalini surma põllumajanduse toibumine, ENSV-st saab näidisliiduvabariik. Toimusid N.Hrustsovi eksperimendid põllumajanduse valdkonnas. Juhtimine majanduse valdkonnas muutus paindlikumaks, kuid jätkati ikka majanduse ekstensiivset arendamist. ,,Sulaajal" loodi rahvamajandusnõukogud, mis allutati liiduvabariigi kontrollile. 1965.a. rahvamajandusnõukogud likvideeriti. Rahvus-ja kultuuripoliitika. 1945 1989 vähenes eestlaste osakaal 97,3% -lt 61,5%-le. Eestis elas 963 000 eestlast ja 602 000 muulast, peamiselt venelast. 1970.aastate teisel poolel tugevnes venestamissurve. 1978 seoses Karl Vaino saamisega EKP juhiks algas nn. uus venestusaeg. NSVL rahvuspoliitika eesmärgiks oli luua ühtne nõukogude rahvas
nende elutingimusi. Lisaks õiglasele hinnale aitab õiglasest kaubandusest saadud lisatulu tootjatel arendada oma kogukondi. Lisatulu võimaldab alljärgnevat: · parema juurdepääsu intressideta või madalate intressiga laenudele · tehnilist abi infrastruktuuri ülesehitamisel ning tootmise parandamisel · kommunikatsioonivahendeid ning ühisomandisse kuuluvaid transpordi- ning töötlusmasinaid · hariduse ja paremad tervishoiutingimused · koolitust ja oskuste arendamist tootmisühistute liikmetele ning nende peredele · kõikvõimalikke investeeringuid kogukonna arendamiseks Tarbijad saavad õiglasest kaubandusest kasu, sest: · õiglane kaubandus annab neile võimalus teha oma sisseostud vastavalt oma põhimõtetele ja väärtustele · võimaldab tarbijatel anda oma panuse maailma kaubanduse ebavõrduse vähendamisse · annab neile kvaliteetse toote · kindlustab ostetud toodete eetilisuse Keskkond
(Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21) Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani, mille Riigikogu kiitis heaks 14. septembril 2005 (Eesti, 2013). Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide aluse (Säästev areng). Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. (Säästev areng) 8 KOKKUVÕTE Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja
4. Ettevõtluskeskkonna Analüüsitakse ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid: ettevõtlust reguleerivaid kirjeldus õigusakte, makromajanduslikke ja tootmisharu arengusuundi, ressursse ning vajaduse korral ka ettevõtlust mõjutavaid kohalikke tegureid. 5. Tooted ja teenused Kirjeldatakse ettevõtte põhitoodet või -teenust, tootmis- või teenindusprotsessi ning plaanitakse nende arendamist. Seejärel kõrvaltooteid ja lisateenuseid, kui neid on. 6. Klient, turg, konkurents Annab vastuse, kui palju ja millise hinnaga on võimalik seda toodet või teenust kirjeldatud turgudel konkurentidega võisteldes müüa. Kirjeldatakse kliente, praegust ja võimalikku turgu ning seal tegutsevaid konkurente. Tuuakse välja konkurentsieelis. Koostatakse SWOT-analüüs
piirides õnnestunud õppimiskogemusi. Last ei tule sundida tegema seda, mis tal kogu aeg ebaõnnestub; õpetuse aluseks peab olema ka lapse eneseusu toetamine ja aktiivne suhe ümbritsevaga; oluline on lapsesse suhtumine mitte vanuse, vaid arengutasemele vastavalt; oluline arvestada, et arengu eelduseks on vanemate, spetsialistide, pedagoogide, kasvatajate teadmised ning lapse ergutamine päevast päeva; vaimupuudega laste arendamist saab edendada mängu ja treeningu abil; vaimupuudega lapsed vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust, lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu ja sama palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki, samuti kedagi, kes usub lapsesse, teda juhendab ja õpetab. Millist abi või tuge liitpuudega inimene vajab? Kui võimalik, siis liitpuude vormi juures välja tuu erinevad toetamisvõimalused (sh abivahendid, metoodika).
Finants aruande osas on planeeritud tulud ja tegelikud tulud. Kõik projektiks saadud tulud, omatulud ja omafinantseeringud. Kulud näidata gruppide kaupa. Vajadusel lisada lisad, samuti näidata kasutamata jääk. 4. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali prioriteete. Toetab Eesti näite- ja teatrikunstiga seonduvaid tegevusi. Sihtkapitali eesmärk on Eesti professionaalse teatrimaastiku arendamine, jäädvustamine ja säilitamine. Toetab Eesti näitekirjanduse arendamist, näidendivõistluste finantseerimist, Eesti teatri tutvustamisega seotud kirjastustegevust. Toetab Eesti teatrimaastikul ennast tõestanud loovisikuid, välisõpinguid marimatele teatri- ja tantsuerialade tudengite magistriõpet, etenduskunsti edendavaid projekte (eri kunstiliike põimivad lavastused, meistriklassid, konverentsid jms), teatrikunsti jäädvustamist ja säilitamist. 5. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali prioriteete.
· Vähem takistusi ja bärjääre kaubandusele / tollid, kvoodid jms/ · Riikide spetsialiseerumine teatud toodete valmistamisele ja teenuste pakkumisele · Toodete kõrgem kvaliteet, madalamad hinnad · Tarbimise kasv · Suurenenud nõudmine kaupadele ja teenustele loob uusi töökohti ja suurema heaolu Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid · Liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks majanduse valdkonnas · Suunavad riikidevaheliste majandussidemete arendamist · Suunavad rahvusvaheliste firmade tegevust Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1 Maailma kaubandusorganisatsioon WTO · Asutati 1948.a riikidevahelise kaubanduse lihtsustamiseks,liikmeid 153(23.07.2008 seisuga) · Eesti on WTO liige alates 1999.a · WTO peakorter: Sveitsis , Genfis Rahvusvaheline Valuutafond IMF · Asutati 1944.a, liikmeid üle 180 riigi WTO liikmesriigid Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 2 NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon
tugevdada alajäsemete lihaseid; stimuleerida hingamise-, vereringe ja ainevahetuse arendamist; arendamisele, et kujuneks õige rüht ning harjutuste sooritamise käigus tuleb laste tähelepanu pöörata soodustada jalapöia väikeste lihaste arendamist ja tugevdamist (ennetada lampjalgsust). just selja sirutamisele ja ilusale rühile 4. ÜAH sooritavad tavaliselt kõik lapsed koos, ühtses rütmis ja Põhiliikumiste abil õpib laps kiiresti kõndima ja jooksma. Arenevad ja tugevnevad jalalihased. Lapsed tempos(individuaalses temos sooritatakse raskemaid kõhu- ning seljalihaste jõudu arendavaid
süsteem, kuna põhineb tavalisel kellal, ehk 60 sekundil. Sama süsteem on kasutusel ka Vene 11 Föderatsiooni ja SRÜ relvajõududes. Taasiseseisvunud Eesti kaitsejõududes võeti kasutusele 64000 süsteem, kuigi me ei olnud veel tollal NATO liige. Seda seetõttu, et esimesed kaitseväele ostetud Israeli haubitsad olid selle süsteemi peal. VENEMAA GPS SÜSTEEM GLONASS GLONASSi arendamist alustati 1976. aastal eesmärgiga saavutada globaalne kattuvus 1991. aastaks. Satelliitide ülessaatmist alustati 12. oktoobril 1982. 24. septembril 1993 võeti süsteem ametlikult kasutusele (süsteemis oli 12 satelliiti). 1995. aasta detsembriks oli satelliitide arv kasvanud 24ni. Peale valmimist hakkas süsteem lagunema, sest Venemaa majanduse kokkukukkumise tõttu võeti Föderaalselt Kosmoseagentuurilt süsteemi hooldamiseks vajalikud ressursid
üldõpetust ainesüsteemile, vaid muutis üldõpetuse sisu süsteemsemaks ja koduloolisemaks. Laps tajub ja tunneb oma ümbrust tervikpildina, õpetuski tuleb kohandada seesuguse tunnetusviisiga, sidudes üksikuid õppealasid keskse teema, keskse vaatlus- ja mõtlemispunktiga. Lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma ühtlane, terviklik õppetegevus, keskmes on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ning huvide maailm. Laste individuaalsete võimete arendamist saab toetada individuaalse tööviisi kasutamise kaudu. (Nugin, 2013) J. Käisile tuginedes võib öelda, et üldõpetus seob õppealasid läbi keskse teema sobitades üksikuid tegevusvaldkondi päeva-, nädala- ja kuuteemasse nii, et kogu lastega läbiviidavatest tegevustest moodustuks üks tervik. Üldõpetuse tuumaks on kodulugu, mis on lähtekoht kogu lapse mõttetegevusele ja väljendusele. (samas, 2013) Üldõpetuse süsteemi loomisel tuleb jälgida sisulise tervikteema käsitlust
maailmasõja lõppu. 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Mahatma Gandhi sai Rahvuskongressi ja kogu vabadusliikumise ideeliseks juhiks ning kujundas vägivallatu aktiivse võitluse meetodi satjagraha ehk tões püsimise. See seisnes koloniaalvõimudega koostööst keeldumises. Muu hulgas propageeris Gandhi innukalt ketramise ja kudumise arendamist, et muuta India sõltumatuks Inglise riide impordist. Gandhi poolehoidjad rõhutasid vajadust kaotada kastisüsteem, mis jagab inimesed seisuslikult ebavõrdsetesse rühmadesse. Gandhi kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada India kultuuriline ja majanduslik areng. · millised on India peamised sise- ja välispoliitilised probleemid, millest on need põhjustatud (lk 72) India peamiseks siseprobleemiks on vastasseis hindude ja moslemite vahel
maailmasõja lõppu. 1947. aastal otsustas Suurbritannia valitsus jaotada India usu põhjal kaheks dominiooniks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Mahatma Gandhi sai Rahvuskongressi ja kogu vabadusliikumise ideeliseks juhiks ning kujundas vägivallatu aktiivse võitluse meetodi satjagraha ehk tões püsimise. See seisnes koloniaalvõimudega koostööst keeldumises. Muu hulgas propageeris Gandhi innukalt ketramise ja kudumise arendamist, et muuta India sõltumatuks Inglise riide impordist. Gandhi poolehoidjad rõhutasid vajadust kaotada kastisüsteem, mis jagab inimesed seisuslikult ebavõrdsetesse rühmadesse. Gandhi kutsus üles lõpetama usukogukondade vaenutsemist, et saavutada India kultuuriline ja majanduslik areng. · millised on India peamised sise- ja välispoliitilised probleemid, millest on need põhjustatud (lk 72) India peamiseks siseprobleemiks on vastasseis hindude ja moslemite vahel
Kuna Hiina on pindalalt suur,varieerub maastik väga palju. Lisaks asub riik veel laamade liikumise piirkonnas ja see tähendab et mäestikud ja kõrgendikud katavad peaaegu terve riigi. Madalikke leidub rannikualadel ja jõgede-järvede orgudes. · Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamood mõjutab majandustegevust päris palju,sest mäestikud segavad transporditeede rajamist, ning põllumajanduse arendamist. Ligi pool Hiina kogupindalasti on mäestike all, kui mäestikke poleks oleks selle riigi majandustegevus, populatsioon ning teised majandus harud täiesti laes. · Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Maakera sisejõudede tagajärjel tekkinud pinnavormis on Tiibeti ja Himaalaja mägismaa- laamade kokkupõrke tagajärg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Globaalprobleemid on suureks probleemiks kogu inimkonnale ja kõik peaksid tegema midagi, et neid hoida ära. Globaalprobleemide hulka võib lugeda nälga, rahvastiku kasvu, kuid ka ökoloogilisi globaalprobleeme: metsade kadu, erosiooni, kõrbestumist, eutrofeerumist, bioinvasiooni ning veekogude, õhu ja pinnase reostumist. Metsade üleraie on üks suurimaid globaalprobleeme üldse, hetkel katavad metsad ligi 30% maismaast. Mets on inimesele mitmeti vajalik. Metsast saadud puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja näiteks ka mööbli ja paberi valmistamiseks. Mets on üks peamiseid energiaallikaid ja üks suurimaid maailma hapnikuga varustajaid. Metsade pindala kiire vähenemine võib põhjustada mitmeid teisigi globaalprobleeme näiteks erosiooni ja kõrbestumist. Metsi hävitatakse eelkõige seetõttu, et saada endale põllumaad. Arengumaades on see p...
Seni oleme robootikavaldkonnas ületanud kõik oodatud. Ideed, mis ajaloos võisid tunduda täiesti absurdsed ja võimatud, on lõpuks viidud ellu. Kuid ega see niimoodi siis lõppe. Teadlased ja leiutajad ikka üritavad muuta roboteid meie igapäeva elus aina tähtsamaks osaks. Kuid olen kindel, et see ei saa meilt ainult lillelist vastukaja. Kindlasti maailma robotiseerimine tooks kaasa moraalinõuete muutmist, globaalsel suurusel laiskuse suurenemist ning ka sõjategevuse arendamist, kuid neid fakte ei saa kohe kindlasti liigitada maailama robotiseerimise positiivseteks külgedeks. Mingil moel saab lugeda positiivseteks külgedeks näiteks robotite abistamist kodutöödes, millega inimene saab veeta rohkem aega tehes midagi, millega ta võib kasu tuua. Kuid siiski, üldkokkuvõttes arvan mina, et praeguse seisuga tooks maailma robotiseerimine kaasa pigem halba kui head, kuid see võib muidugi muutuda, kui inimesed muudaksid robotite kasutamisalasid ja eetilisi küsimusi.
milles kumbki pool ei saavutanud erilist edu. T-34 ja Panther Kahe maailmasõja vahel loodi suurriikides mitmeid tanke, alates kergematest ja lõpetades raskekaalulistega. Huvitav on aga see, et enamik riike planeeris neid kasutada jalaväe toetusrelvana. Ainult sakslased jõudsid arusaamisele, et tankid kujutavad endast väga tõhusat ja mobiilset löögijõudu ning on kasutatavad iseseisvate üksustena. Muidugi eeldas see ka muu soomustehnika arendamist. Teise maailmasõja esimesed aastad kinnitasidki, et tankiüksustel on tulevikku. Tankide olulist rolli taibati ka Nõukogude Liidus, kus alates 1930. aastatest toodeti tanke üle viie korra rohkem kui kõikides teistes riikides kokku. 1940. aastal seeriatootmisse jõudnud keskmine tank T-34 üllatas sakslasi oma tugeva relvastuse ja paksu soomusega, mille vastu Saksa tankide väiksekaliibrilised kahurid olid võimetud. T-34 mass oli 28,5 tonni, esiosa soomuse paksus kuni 55
1956). Majanduse areng Maareform – selle käigus riigistati mõisnikke valdusi ja jagati soovijatele. Põllumajandus – põllumajanduses kerkis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Kultuurielu Iseseivusaastate suurimaks saavutuseks loetakse kultuurielu arendamist. Suurt tähelepanu pöörati hariduse parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga – võõrkeeltsesse tõlgiti eesti kirjanduse teoseid, olümpiamängudel tõid eestlased koju 19 medalit. Tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Haridus: loodi 6 – klassiline koolikohustus, haridustaseme tõstmiseks, pandi alus kutseharidusele. 1.detsembril 1919 avas uksed Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Teadus: 1938
(söömishäired) Sobimatu surve vanemate, eakaaslaste, tervishoiutöötajate, treenerite, meedia ning agentide poolt 2. Nimeta noorte õigusi spordiga tegelemisel (5). õigus osaleda spordis õigus mängida kui laps, mitte kui täiskasvanu õigus osaleda ohutus ja tervislikus keskkonnas õigus olla koheldud väärikalt õigus näha spordis meelelahutust 3. Kirjelda sportlase arendamist: treenerid, sportlased ning hooned ja varustus. HOONED JA VARUSTUS: - Treeningsaali kehv olukord või treenimisvahendite puudus võivad põhjustada kehva tulemuse võistlustel. - Milliste vahendite ja tegevuste kaudu saaks olukorda paremaks teha? SPORTLASED: - talent, - tugev motiveeritus, - tahe palju tööd teha. TREENIMINE: * kvaliteetne treenimise keskkond – treenerid loovad treeningplaani; * treener on
langetada stressi; aitab ära hoidu hirmutunnet; vähendab depressiooni; aitab unehäirete vastu; parandab peaaju verevarustust; parandab kontsentratsioonivõimet; parandab mäluomadusi; aitab ära hoida veenihaigusi, sapikivide jm teket; parandab sotsiaalset seisundit. Tugevat vastupidavust vajavad peaaegu kõik spordialad. Kiirussportides jõutakse varem tippu kui vastupidavussportides, kuna kiiruse arendamist on võimalik efektiivselt varem arendada. Olulised on ka muidugi geneetilised alused. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treeningul vajalik. See on võime taluda väsimust ning teha ka lihastega tööd. Vastupidavusel on ka oma reeglid. Aeroobse vastupidavuse aluseks oleks aeroobse ja
Esimene asi toimib ja arusaamine lapse on tihedalt seotud.Näiteks on järgmine tõsi asi: ta ei kammi oma juukseid kinni või juua kuubik. Aga aja jooksul, on eraldamine objekti. Võetud kolm faasid tegevus seotud objektiga: 1)Objektiga võib olla igasugune toiming 2)Objekti kasutatakse ainult eesmärgipäraselt 3)Vaba kasutamise eesmärk on võimalik, kuid ainult juhul, kui on teada, tõsi sihtkohta. D.B. Elkonin esitas kaks tendentsi arengu tegevuse objekti: 1) Ühistegevuse arendamist koos täiskasvanud eneseteostust. 2) Arengu võimalusi ja vahendeid orientatsioon mõttes lapse tegevust. Tüdrukute ja poiside erinevused arengus Poisid vähem kui tüdrukud reageerivad kõva helidele Tüdrukud kiiremini kui poisid rahuneb rahulik toon, hällilaulud, meloodiline muusika. Poisid imikueas kahe korda vähem vaatavad ema peale. Tüdrukud 4 kuud kui poisid suudavad ära tunda tuttavaid nägusid fotodel Poisidele rohkem meeldivad mehaanilised mänguasju, aga tüdrukutele pehmed.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1.Enesekehtestamine ..................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus .......................................
4)Brundtlandi raporti teine nimetus ja tähtsus? Komisjoni aruanne ,,Meie ühine tulevik" ilmus 1987.aastal ja sai tuntuks kui Brutlandi aruanne, sealt on ka pärit tänane säästva arengu algmõiste. Brundtlandi aruandes sõnastati esimest korda kontseptsioon säästvast arengust, mis peaks tagama tänase põlvkonna vajaduste rahuldamise, ilma et kahjustataks tulevaste põlvede võimalusi rahuldada omi vajadusi. Aruandes populariseeriti säästvat arendamist globaalse koostöö kaudu. Raportis toodi välja jätkusuutliku arengu kolm põhikomponenti: keskkonnakaitse, majanduskasv, sotsiaalne võrdsus. Veel öeldi raportis, et võrdsus, majanduskasv ja keskkonnakaitse on samaaegselt võimalik, mis nõuab siiski tehnoloogilisi ja sotsiaalseid muudatusi. Raportis rõhutati ka, et arengumaade rahvastel peab olema võimalus elementaarsete vajaduste rahuldamisele ning nende elukvaliteet peaks olema sama mis arenenud maades. 5)1987
ühiskonda tervikuna keeleliselt kujundada. Seda võimsat vahendit saab riik kasutada vastavalt oma eesmärgile. Olenevalt kasutatavatest vahenditest on selle kaudu ühtmoodi võimalik nii soodustada kui ka pidurdada vähemuskeelsete laste integreerumist või assimileerumist. Üldiselt peetakse enesestmõistetavaks, et vähemuskeelne laps omandaks koos kohustusliku üldharidusega ka riigikeele. Demokraatlike riikide puhul väärtustatakse selle kõrval aga üha enam ka emakeele säilitamist ja arendamist, teisisõnu, kakskeelsuse arendamist. Siin ei ole üldist, ühtmoodi kõigis olukordades sobivat mudelit. Õppe kavandamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Kasutusel on mitu erinevat varianti, alates sellest, et kogu õppetöö toimub riigikeeles, ja lõpetades sellega, et vähemuskeelsed lapsed saavad kogu hariduse emakeeles. Erinevused tulenevad erinevatest eesmärkidest ja nende saavutamise tingimustest.
Võgotskile viidanud Leppik (2003) seda, et areng toimub vaid läbi protsesside. Kui täiskasvanu suudab panna lapse kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Heaks õppekeskkonnaks meie ümber on loodus, kus on võimalik aktiivselt tegutseda, vaadelda, võrrelda, katsetada, meisterdada jne. Läbi tegevuse kujundatakse lapse tähelepanu, tajude, mälu ning mõtlemise arendamist. Laste mõistus areneb maailmaga suheldes. Sellega seotud vaimsed operatsioonid on vastuseks mitmesugustele meelelistele ärritajatele, mis omakorda muudavad laste vaimset struktuuri nõnda, et nad on võimelised omandama uusi infotasandeid. Nii ongi rõhk otsesel "praktilisel" kogemusel (Fisher 2005). Meeled nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine võtavad vastu väliseid signaale, stimuleerivad meeleelundite retseptoreid, silmad, kõrvad, nahk, nina ja
Kui võtta arvesse praegust ministeeriumite vahelist tööjaotust ja institutsioone ning nende funktsioone, on parim tööjaotus selline: 1. Riigikantselei tegeleb metoodika väljatöötamisega, mis on oskuste omandamise seiresüsteemi aluseks. 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegeleb tööjõuvajaduse ja prognoosi koostamisega, mis on vajalik majandusarengu tagamiseks. 3. Haridus- ja teadusministeerium tegeleb tööturul vajalike oskuste arendamist toetava elukestva õppe süsteemi toimimisega. 4. Sotsiaalministeerium tegeleb tööturul vajalike oskuste arendamist toetavate toetusmeetmete toimimisega. 5. SA Kutsekoda tegeleb ministeeriumite nõustamisega tööhõive kasvu ja oskuste arendamise ning poliitika kujundamisega; ja vajalike tingimuste loomisega 14 tööandjatele ning koolitajatele regulaarse ja süsteemse koostöö kaudu oskuste
Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga. Röövli- ja jahimehe mängud, onnikeste ehitamine- kõik need mängud peegeldavad esivanemate eluviise. Teaduse edasine areng kinnitas nende teooria paikapidamatust. Karl Groos (1861 – 1946): Psühholoog ja filosoof K.Groos usub, et mäng valmistab last või noort ette tulevaks eluks. Tema seletab mängu kui pidevat harjutamist ja oskuste arendamist, mis on vajalikud täiskasvanuna. Mäng täiustab inimese eksistentsi ning rikastab ja pakub vaheldust ühekülgsele tegevusele, seda eriti kõrgelt arenenud kultuurides. Groos märgib, et me kõik puhkame mängus mitte niivõrd väsimusest, kuivõrd töösundsusest ja kohustustest ja mittemidagitegemisega avame ukse kujuteldavasse maailma. Groos pidas väga tähtsaks eksperimenteerimi- ja matkimismänge, mis avaldavad suurt mõju laste arengule
maakonnaks ja 80 (+/-5) omavalitsuseks-vallaks. Reform viiakse läbi resoluutselt ja jõuliselt. o ELDRP valitsus keelustab Eestis streigid. o Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei pooldab Eesti ühinemist Lääne struktuuridega: Euroopa Liidu (EU) ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon -iga (NATO). o Eesti Liberaal-Demokraatlik Riigipartei pooldab majanduslike, sõjaliste ja poliitiliste suhete arendamist Euroopa Liiduga senikaua, kui sellised suhted osutuvad kasulikeks meie riigile. Eestimaa Rahvaliit Maailmavaade: Eestluse elujõu hoidmine. Kodust algab Eestimaa. o Toetame tingimuste loomist mujal elavate eestlaste tagasipöördumiseks. o Oleme seisukohal, et Eesti Vabariigi president tuleb valida vahetult rahva poolt. Seadusega tuleb sätestada rahvaalgatuse osa poliitikas ja taotleda Riigikogu liikmete seotust oma valijatega.
või mõnikord lausa mitugi. Paljud ideed kahjuks ei realiseeru ja kõigist inimestest ei saa ettevõtjaid. Seda enam tuleb rõõmustada nende inimeste üle, kes ikka ja jälle uute ideedega välja tulevad ja ettevõtlikkust üles näitavad. Nii mõnigi jumekas idee sureb aga enneaegselt just seetõttu, et organisatsiooni kiire kasvuga kaasnevaid ohte ja probleeme ei osata ära tunda ning nad saavad saatuslikuks. Iga ellujäänud idee nõuab üsna pea ettevõtjalt organisatsiooni loomist ja arendamist. Kõige selle jaoks ongi meil vaja teada, või vähemasti olla tuttav mõningate organisatsioonikäitumise teooriatega. Need aitavad kaasa organisatsiooni kui enda loomisele, sest organisatsioon põhineb suuresti inimestel ja nendevahelistel suhetel. Organisatsioonikäitumise tähtsamateks märksõnadeks ongi koostöö, ühine eesmärk, ühtekuuluvustunne. Ning, et kõik eelnimetatud saaksid edukalt toimida, on meil vaja tunda teooriad, millega saavutada organisatsiooni eesmärk
Enesetäiendamise huvides tuleb kokkadel sageli osa võtta täienduskursustest ja erialapäevadest. Täiendkoolituse kõige tulemuslikumateks vormideks peetakse restoranide sektoris ettevõttesisest koolitust, partnerite või tarnijate poolt korraldatud koolitusi, erakoolitajaid. Pisut vähem tulemuslikuks peetakse koolitust välismaal, avalik-õiguslikes koolides ning iseõppimist. Tegutsevate kokkade kompetentsidest vajavad sageli täiendavat arendamist kõige enam toidukultuuri tundmine, majandusalased teadmised ja ka toidukujundamise alused. Haridus- ja Teadusministeeriumi Õppekavade registrist saab informatsiooni õppekavade kohta, mille alusel toimub või on toimunud õpe Eesti haridussüsteemis. Erakutseõppeasutusse õppima asumisel on oluline veenduda, kas koolil on kehtiv koolitusluba, mis annab õiguse viia läbi õpet konkreetse õppekava järgi. TÖÖVÄLJAVAATED Kokad leiavad tööd toitlustusteenuseid pakkuvates ettevõtetes
1893.a avati New yorgis üks tänaseni tuntud luksushotell Waldorf Astoria. Londonis avati 1889.aastal Savoy Hotel ja 1906.aastal Hotel Ritz. Arengufaasis(1915-1945) arenes turism peamiselt siseturismina, sest vaenutsevate riikide piire hoiti suletuna ning valdavaks oli seisukoht,et välisreisid viivad raha oma maalt välja. Sellel perioodil kehtestati paljudes riikides seadusandlikus korras kodanike õigus tasulisele puhkusele ning alustati rahvusliku ja rahvusvahelise turismipoliitika arendamist. 20.sajandi algus tõi hotellimajandusse mitmeid olulisi muudatusi: lisandus uusi teenuseid, igapäevasesse kasutusse võeti viimaseid insenertehnilisi saavutusi (elekter,telefon jms), rajati uut tüüpi ja moodsa disainiga hotelle, 1920.aastatel algas tõeline hotellibuum. Usa suurlinnadesse ehitati aastail 1920-1930 tolleaegsete tehniliste võimaluste kohaselt ka mitmeid suurhotelle, milles oli numbritube rohkem kui 1000. Uute hotellide ehitamine kestis USA's kuni 1930-ndate
Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2. SUHTUMINE RIIKI/INDIVIIDI ROLLI, RIIGI JA INDIVIIDI VABADUSTESSE Reformierakond on liberaaldemokraatlik erakond, mille ideoloogiaks on liberalism. Erakonna üheks sihiks on jätkata riigi demokraatlike aluste arendamist, tarbetute piirangute ja bürokraatia vähendamist ning tegevust õiglase tasakaalu leidmiseks era- ja avalike huvide vahel. Nende sooviks on pakkuda igaühele võrdset võimaluse vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust. Erakonna eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Kui võtta aluseks see, mida näeb ette puhas liberalism, siis selle kohaselt on ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviidile oleks
välistoetuse leidmine, elutähtsate teenuste toimepidevus ja psühholoogiline kaitse. Eesti sõjaline kaitse tugineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ning NATO kollektiivkaitsel. Eesti sõjaline kaitsmine on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 operatsioonina. Kollektiivkaitse tugevdamisel rõhutab JPA 2010 NATO nähtavuse, usutavuse ja võimekuse vajadust. NATO ümberkujundusprotsessis toetab Eesti piisavate sõjaliste võimete arendamist kõigi NATO ülesannete täitmiseks. Sõjaliste võimete kasutamist kajastatakse ka välispoliitika valdkonnas kriisiohje või kaitsealase abikäepoliitika vahendina. Lisaks on kaitsekoostööl oluline roll kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamisel. Turvalisuspoliitika Turvalisuspoliitika tegevussuundades on kajastatud sisejulgeoleku valdkonnad, millel on vahetu seos riigi julgeoleku tagamisega: põhiseadusliku korra kaitse, hädaolukordadega tegelemine ja
aspekte ja valdkondi, mille kaudu on võimalik mõjutada laste tervist ja arengut koolieelses eas. Koolieelsel lasteasutusel on seadusandlusest tulenevad kohustused ja parimad võimalused laste tervise edendamiseks. Koolieelne iga on otsustav periood individuaalse tervisekäitumise ja harjumuste kujundamiseks, mis moodustavad edaspidi igaühe elustiili ja panevad aluse kogu eluks. Alahinnata ei tohiks tervisliku füüsilise- ja psühhosotsiaalse keskkonna osa ning kvaliteetsete terviseteenuste arendamist, mida saab pakkuda nii lasteaed kui paikkond. Koolieelses asutuses ja kodus pannakse paika eetiline alus ja põhilised suhtumised tervisesse, põhilised eluoskused ja sotsiaalne vastutus. Tervist edendava lasteaia ülesanne on sõnastatud missioonina, mis peab olema iga Tervist Edendava Lasteaia (TEL võrgustikku kuuluva lasteaia) lõppeesmärk ja peegeldama lasteasutuse väärtushinnangut: Liita kõigi koolieelses eas olevate lastega tegelevate või nende heaolu eest vastutavate
eesmärgid: oskuste kursusi-ülesandeid. omandamine Meisterlikkusele suunatud Carol Dweck Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse arengulised iseärasused: koolieelne iga · Varem: väikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud · Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui vastupidi? · Tugevalt võistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel) ei madaldanud seesmist motivatsiooni madaldas loovust vähendas motivatsiooni õppida teistelt. võistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos negatiivsete kaasnevate näitajatega). · Ka väikesed lapsed on tundlikud kaotuse suhtes. · Tuleb anda toetavat ja informatiivset tagasisidet, rõhutada teadmiste omandamise väärtust.
REFERAAT Eesti Sõjamuuseum Viimsi Vabaõhumuuseum Vihula mõis Tallinn 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus......................................................................................lk 3 2. Eesti sõjamuuseum..........................................................................lk 4 2.1. Tutvustus..............................................................................lk 4 2.2. Ajalugu.................................................................................lk 5 3. Viimsi Vabaõhumuuseum..................................................................lk 6 3.1. Tutvustus..............................................................................lk 6 3.1.1. Piletiinfo..................................................................lk 6 3.2. Viimsi Taluturg..............................
......................................................................................................15 E. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine............................................15 VII. Kvaliteedi täiustamine....................................................................................................17 A. Mis on Teie programmi kõige tugevamad küljed?...........................................................17 B. Mis on Teie programmi riskid ja arendamist vajavad küljed?..........................................17 C. Millist tegevuskava kavatsete rakendada oma programmi tõhususe täiustamiseks?.......17 VII. Viited................................................................................................................................18 A. Kasutatud materjalide loetelu...........................................................................................18 B. Riiklike dokumentide allikad ja üksikasjalik teave................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
