taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 37. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila – areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: “Liik on ühest esivanemast pärinevate põlvkondade kogum, mis on valiku ja olelusvõitluse tulemusena eristunud ülejäänud elusolenditest; ühtlasi on liik evolutsiooniprotsessi kindel etapp.” Formaalse loogika seisukohalt: Liik on ühesuguste praktiliselt eristamatute isendite kogum.
nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esivanemast pärinevate põlvkondade kogum, mis on valiku ja olelusvõitluse tulemusena eristunud ülejäänud elusolenditest; ühtlasi on liik evolutsiooniprotsessi kindel etapp." Formaalse loogika seisukohalt: Liik on ühesuguste praktiliselt eristamatute isendite kogum.
Hemudu ala on loodustingimustelt väga sobiv riisi kasvatamiseks, ning muistiselt ongi leitud palju riisiterade jäänuseid ning samuti ka pudelkõrvitsate jm toidutaimede jäänuseid. Siinne riisikasvatus on dateeritud u 5000 eKr. Olid ka osavad kütid; kodus peeti vesipühvleid, sigu ja koeri. Hemudu on suhteliselt samaaegne Tai Khok Phanom Diga. U 5000 eKr sai viljelustraditsioon alguse ka Qinglianging kultuur (lõpp u 3000 eKr). Kultuuri areaal on Jangtse jõe lähedal, rannikualal Hemudu kultuurist põhja pool. Enim on uuritud matmispaiku, neis muutused hauapanuste koosseisus. Vanimad hauad näitavad vaid vähest sotsiaalset erinevust ühiskonna liikmete vahel, hilisemad matused on väga erinevad. Siis on osadele inimestele kaasa pandud väga erinevaid esemeid ning osa surnuid on rikkalikult ehitud. Kalmistuid uurinud Richard Pearson: need demonstreerivad
väiksemaid struktuure. Peasekretär määratakse NATO liikmesriikide poolt. Sõjaväeline organisatsioon. NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee, mis poliitiliselt allub NATO Nõukogule ja Kaitseplaneerimiskomiteele. Sõjakomitee koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajatest ja käib koos vähemalt kolm korda aastas. Sõjakomitee eesotsas on president, kelleks on rotatsiooni korras iga liikmesriigi esindaja. NATO strateegiline areaal jaguneb neljaks valdkonnaks: Euroopa Ülemjuhatus, Atlandi Ülemjuhatus, Inglise kanali Ülemjuhatus ja Kanada-USA Strateegiline Regionaalne Planeerimisgrupp. Sõjaväeline koostöö toimub ühisõppuste ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuse kaudu. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. 1991. aasta novembril NATO liikmesriikide riigipeade tippkohtumisel Roomas vastu
metsamassiivis, kuid tsüklilisus väheneb sedamööda, kuidas majandustegevus metsamaastikku fragmenteerib, ja veel enam siis, kui ala muutub metsa-põllumaa mosaiigiks. 121. Populatsioonide ruumiline struktuur, isolatsioon ja territoriaalsus. Ellujäämise strateegiad: r- ja K-valik Populatsiooni struktuur: organismide paiknemine ruumis. Geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad, on selle liigi levila e areaal. Territoriaalstruktuur e levik – kirjeldab, kuidas populatsiooni piires on isendid ruumis jaotunud. Ühtlasi väljendab isendite paigutuse iseloomu proovipinnal. Oma kasvukohtades võivad populatsiooni indiviidid olla jaotunud kolmel viisil: 1) Juhuslik. 2) Rühmajaotumus e agregatiivne jaotumus. 3) Ühtlane e regulaarne. Kokkuvõtteks: organismide territoriaalstruktuuri määrab peaasjalikult ära ressursside jaotus ja liigisisesed interaktsioonid.
Sari oluline, sest loob omaette maailma. Harala maailm on üks maailm, aga see on veel suurem. Teine pool Tartu murdeline luule. Hakkab tartu keeles luuletama ka 60ndatel, siis harva. Nt Harala elulugdes aru saada, et Harala peaks LE-s olema, aga on ajuti, üksikute näidetega tartukeelne. On ka päris Tartu murdelist luulet. Kõige ilusam näide 2001 Kõllane õtak. 2013 Ugandi igatsus. Tundub, et Traati võib peaaegu viimaseks tartukeelseks luuletajaks pidada. Tartu murde kõnelejate areaal on kogu aeg väiksemaks jäänud. Kõneles esimestel eluaastatel tartu keelt. Teadlikult kirjutatud luule, kirjutab kogemusest, aga konsulteerinud keeleuurijatega. Proosa. Põhijoones on tegemist realistliku autoriga. Võrreldes Krossiga, moodsa jutustamise tehnika nippe ei kasuta. Ei saa öelda, et kirjutaks ühtmoodi. On variantsioone, kord toon satiiriline, siis realistlik. Sotsiaaleetiline põhi saadab loomingut, ka maakesksus
kuulutama välja misarum-aktid, mis tühistas tema valitsemispiirkonnas võlasuhted. Kiilkiri sumerite poolt IV at. e.m.a. leiutatud kiri, mis arenes piltkirjast sõnamärkidega silpkirjaks. Kiilkiri asendus I at. e.m.a. aramea tähtkirjaga. Euroopas desifreeris kiilkirja 1802.a. G. F. Grotefend. Kiilkirjaõigus - erinevatest ajastutest pärinevate erinevate rahvaste õiguste kompleks, mis on kirjapandud kiilkirjas. (P. Koschaker) 1. Areaal - Pärsia lahest ja Eelamist kuni Armeeniani (Urartu riik) põhjas, Põhja-Süüriani (Alalah, Ugarit leiukohad) ning Väike-Aasiani (Kültepe leiukoht) läänes. 2. Aeg - 2400 aastat - alates 3. at. e.m.a. kuni 5. saj. e.m.a. 1.1. Sumeri õigus Sumer piirkond Lõuna-Mesopotaamias (kaasajal Bagdadist Pärsia laheni). Inimasustus alates VI at.e.m.a. Sumerite sisseränne toimus 3500 a.e.m.a. IV-III at. vahetusel e.m.a. kujunes Sumeri linnaline kultuur koos arenenud tööjaotusega.
136 2 Teadvuse teooria SISUKORD 1 Teadvuse neurofüsioloogia .............................................................................................................. 3 1.1 Teadvus on ajus ........................................................................................................................ 3 1.2 Teadvuse mehhanism ajus ........................................................................................................ 3 1.3 Teadvuse areaal ajus ................................................................................................................. 7 2 Teadvuse mentaalne olemus ............................................................................................................ 9 2.1 Sissejuhatuseks ......................................................................................................................... 9 2.2 Aju kujutluspildid....................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
