laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. Antropofiilne inimlembene, inimese loodud olusid eelistav (liik). Antropogeeenne inimtekkene, inimloodu. Kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui taime- ja loomaliikide elukeskkonna mumisele või peegeldub vahetult nende elutegevuses. Areaal e. levila mingi taksoni või süntaksoni esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a. hõlmab kõiki elutingimustelt sarnaseid alasid, kuhu võiks liiki introdutseerida. Areng biosüsteemi kvalitatiivsete, ajas seaduspäraselt üksteisele järgnevate järkude (faaside, staadiumide)
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved
· (f) inimtegevus kiirendab evolutsiooni ja · (g) inimtegevuse tulemusena väheneb entroopia ja VIII Populatsiooniökoloogia · 66. [1 p.] Mis on populatsioon? · 67.Millised on populatsiooni iseloomustavad muutujaid ? · 66. Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. · 67 a) liikide arv EI b) arvukus JA c) geneetiline struktuur JA d) vanuseline struktuur JA e) sooline struktuur JA f) morfoloogiline struktuur EI · 68. [1 p.] Kõrvaloleval joonisel on kujutatud populatsiooni arvukuse kasvukõver. Milline osa kõverast (tähega märgitud) peegeldab keskkonna mahutavust? · 68. (a)......., (b)......., (c)Keskkonna mahutavus 700 Pärmirakkude arv
Antud tabel näitab uuritud imetajate esinemissagedust aastatel 2003 kuni 2004 märts. Jaaguarid on märgitud punase noolega. Et jaaguare nähti pea aasta jooksul vaid neli korda, tähendab see, et nende territooriumid ja arvud on vähenemas.[24] Populatsioonitihedus: Kohas, kus on rikkalikult toitu, võib jaaguari vajadusteks sobiv territoorium olla ligikaudu 5 ruutkilomeetri suurune. [25] Populatsiooni seisund: Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. [26] Kuna jaaguarid on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse, tähendab see, et nende arv looduses kahaneb ja liik on väljasuremisohus.[27] Peamised põhjused miks jaaguarite populatsioon väheneb on: salaküttimine
Briti saartele istutati esimene Liibanoni seeder 1646. aastal ning see püsib elus tänini. Selle ümbermõõt küünib 7,6 meetrini. 18. sajandi keskpaiku olid liibanoni seedrid Britannias suurmood, sel ajal istutatud puid leidub paljudes parkides. Harilik pärn. Harilik pärn (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda kuuluv lehtpuuliik. Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab kuni 30 meetrit kõrgeks ja kuni 600 aastat vanaks. Areaal on suur: Euroopas, Kaukaasias kuni Lõuna- Siberini välja. Ta on pärismaine ka Eestis. Harilik pärn on väga hea meetaim, pärnaõiemesi on maailmaturul üks hinnalisemaid. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kg mett. Pärna koore alumisest kihist saadud niint kasutati vanasti palju roguskite, mattide, nööride, köite ja viiskude valmistamiseks. Harilik pärn on Eesti armastatuimaid õue-, pargi- ja puiesteepuid.
korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. Areaal on tunduvalt vähenenud ja enamus looduslikke kasvukohti kaitse all. Harilik ebatsuuga (pseudotsuga menziesii) TS (DOUGLASE KUUSK): 1. Levila: Põhja-Ameerika lääneosas Kaljumäestikus kuni Mehhikoni. 2. 40-75 m , tüve läbimõõt kuni 5 m. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Võra on koonusjas, sarnane kuusega. Laasub halvasti, ladvakasv sageli loogeline. 4. Lehed ja pungad: Kinnituvad võrsele lühikese rootsuga, 1,5-4 cm pikad, peened,
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündi...
7-aastane mõistab abstraktseid üldnimetusi õpitud valdkondades (elusolendid, asjad, riietusesemed, liiklusvahendid) ning kasutab õigesti aja- ja ruumisuhteid väljendavaid sõnu ( nt vahel, kohal, otsas, varem, hiljem, enne, pärast). Allikas: M.Hallap & M.Padrik Lapse kõne arendamine. 2008. TÜ Kirjastus Ülevaade näpumängude eesmärgist Sõrmede mänguliste harjutuste kaudu saame kaasa aidata paljude valdkondade arengule. Induktiivselt saab mõjutatud aju kõnemotoorne areaal, mis on tihedas seoses käemotoorikat koordineerivate keskustega. Mängud loovad positiivse emotsionaalse fooni, õpetavad jäljendama ja süüvima kõneliste selgituste sisusse. Laps õpib tähelepanu paremini kontsentreerima Sõrmeharjutustele rütmiteksti lisamine võimaldab parandada kõne rütmi, selgust ja häälduse täpsust Liigutuste ja nende järgnevuse meelespidamine parandab mälu
seemnetest. Kaitseks herbivooride vastu, on taimedel välja kujunenud mitmesugused kohastumused ogad, okkad, karvad. Herbivoorid on näiteks lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder. Toiduahel näitab seost teiste organismide ja taimede vahel. Lõppkokkuvõttes sõltuvad kõik organismid taimede poolt sünteesitud orgaanilises aines olevast energiast. Igal organismil on looduses oma koht. Liik ja populatsioon Igal liigil on oma levila e. areaal. Areaal on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Areaal võib liigenduda erineva suurusega osadeks. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste takistuste poolest. Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni.
organism (bakter, seen, selgrootu loom). Lämmastikalused - nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat seda nimetatakse amüloplastiks. Leviala - vt. areaal. Ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad. Lihaskude - kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon. Lihtlipiid (rasv) - vees mittelahustuv orgaaniline aine, mida organismid säilitavad ja lagundavad energia saamiseks. Propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete ester. Liigiteke - uue liigi evolutsiooniline tekkimine olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab
õitega ja helepunaste viljadega; · 'Virginalis' õied suured ja puhasvalged, viljad sarlakpunased. [9] 2.3.3. Punane lumimari Punane lumimari (Symphoricarpos orbiculatus) on 1 (2) m kõrguseks kasvav peenevõrseline ja aeglasekasvuline suvehaljas põõsas. Noorelt on püstja kasvuga, vanemas eas rippuvate võrsetega. Pärit Põhja-Ameerika ida- ja keskosast, kus areaal ulatub lõunas Floridast Texaseni. Kasvab kuivadel mäenõlvadel, metsaservades ja võsastikes, olles olulisel kohal erosioonitõkestajana. [9] Võrsed helepruunid või purpurjad, noored võrsed sametkarvased. Vanemate okste koor hall, piklike ribadena kestendav. Lehed on paksud, kujult elliptilised, munajad või peaaegu ümmargused, 1,5-4 (6) cm pikad ja 3-4 cm laiad, terveservalised, teraneva tipuga, pealt tumerohelised ning alt
- Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused - Inimtekkelised kliimamuutused Mõisted: Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt - Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Vähemalt 1,500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud/kuni 30% alles. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. 1 Ohustatus haruldus Punane nimekiri (punane raamat) Väljasuremisohus liigid. Eri tasanditel: rahvusvaheline, piirkondlik, riiklik. Ohukategooriad: Kriitiliselt ohustatud Eriti ohustatud Ohualtid ohustatud liigi mõiste - liik, mis võib suure tõenäosusega lähiajal välja surra. Liigikaitse ajalugu Eestis - 1976-79 Eesti Punane Raamat, ilmus 1982.
Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju tal...
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
q Leidke organismidevaheliste suhete võimalustele vasakust tulbast sobiv näide ja paremale tooge ise näiteid. Näide Organismide vaheline suhe Oma näide Põder ja mänd sümbioos Inimene ja solkmed kommensalism Kuusk ja kuuseriisikas kisklus Kaks kaske herbivooria Hai ja haihoidja konkurents Lõvi ja antiloop parasitism Ø Populatsioon Igal liigil on oma levila e areaal. Levila võib olla osadena. Erinevas piirkonnas elavad liigikaaslased ei pruugi kokku puutuda. Ühel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda. Ühe tiigi karpkalad. Ühe metsa kuused. Kui isendite arvukus on püsiv, on tegemist stabiilse populatsiooniga. Kasvavas populatsioonis arvukus tõuseb, kuna sündimus ületab suremuse
Liivia Laasimer oma 1965.a. ilmunud töös "Eesti NSV taimkate". Jälginud magevee taimede levikut ja võrrelnud seda taimede levikuga maismaal tuli järeldusele, et veekeskkond ühtlustab mõnevõrra klimaatilisi tingimusi, seetõttu on veekogude taimekooslused teatud määral ekstratsonaalsed (väljaspool tsoone). Põhjapoolsemate laiuskraadide taimestik on lõunapoolsema ilmega kui ümbruses kasvav maismaataimestik. Veetaimede leviku areaal (levikuala) on märksa laiem kui maismaataimedel. Nii on näiteks Eesti mageveetaimedest >50% levinud kogu põhjapoolkeral, ligi 30% levib Euraasias või levivad Lääne-Euroopast kuni Siberini.16% veetaimedest on levinud inimese abil nii paljudesse suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus, vesi- kirburohi). Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed
keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsas. Biotsönoos e. elukooslus on ühes biotoobis elavate organismide kogum ehk mingi
I aastatuhande esimestel sajanditel eKr on tähestikkirjade buum (aramea tähestik, kreeka alfabeet, etruski tähestik, jne), mis kujunesid välja suhteliselt väikse aja jooksul u 1000-700. I aastatuhande esimesel poolel eKr jätkub Assüüria ja Babüloonia riigi omavaheline võimuvõitlus, sinna jääb ka nende riikide hiilgeaeg (Assüüria u 9.-7. sajand eKr, Uus-Babüloonia 6. sajandil eKr). Suurriigid domineerivad, kuid Mesopotaamia on linnatsivilisatsiooni areaal. Linn oli ikka tsivilisatsiooni kese. Linnad aga toimisid jätkuvalt omavalitsuslike üksustena (tegelikult linnriikidena). Linnades oli aga arvestatav linnakodanikkond, kes valitsesid oma linna ise oli esindus. Ilmselt oli ka mõjukas kaupmeeskond. Kodanikkond ei ole nii selgelt allutatud tsentraalsele kontrollile nagu oli sumeri linnriikides. Nt Kanesi linn, milles olid nö perefirmad (nt naine oli Assuris ja korraldas tootmist, mees aga oli Kanesis ja korraldas kaubavahetust
Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Seal, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ja on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad, ja vastupidi. Taimed Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Endeeme on vähe. Laiades liustikuorgudes kuni 850 m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Ka kõige paksemates kuusemetsades leidub sammalt jakanarbikku. Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid,
ja sigimiseks Tegelik nišš on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks Mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata Looduslik valik tugevam jääb ellu, iseeneslik valik. Areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal Endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga Neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi Paleoendeemidel on levila ahenenud Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega
· Loodusressursside ületarbimine · Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused · Inimtekkelised kliimamuutused (kaovad nn külmade piirkondade liigid) Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt- on Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus (ekvaatori juures). Endeem- liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal, nt Saaremaa robirohi. Relikt- ehk jäänuk on takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud, nt jugapuu. Ohustatus- midagi võib väheseks jääda Haruldus- midagi on vähe Punane nimekiri (punane raamat): Kolm tasandit: · rahvusvaheline (IUCN Red List) · piirkondlik (European Red List 6 000 liiki) · riiklik (Eesti punane raamat), 109 riiki Ohukategooriad: välja surnud, kriitilises seisundis, väljasuremisohus, ohualtid, ohulähedased, puuduliku andmestikuga.
Optimumi servas paiknev populatsiooni osa võib olla stressis ning võimetu paljunema Liigi levik Liigi levik sõltub ◦ ajaloolisest levikust, ◦ ökoloogiliste niššide olemasolust, ◦ konkurentsi tugevusest, ◦ doonorpopulatsiooni kaugusest, ◦ füüsilistest barjääridest ◦ levitaja sõltuvusest Kosmopoliitsed liigid Endeemsed liigid Reliktsed liigid Ökoloogiline loodusgeograafia Miks on liigil just selline leviku areaal? Mis tegurid takistavad liigil mujale levimist? Mis roll on geograafilistel faktoritel liigi levikule? Miks on ühes piirkonnas rohkem endeemseid liike kui teises? Liigi leviku ajalugu ◦Kuidas on liigi areaal just selliseks kujunenud, nagu tänapäeval? ◦Millised on liigi lähimad sugulased ja kus neid leidub? ◦Miks on suurte isoleeritud alade (Austraalia, Madagaskar) liigid niivõrd eristuvad teistest piirkondadest
Analüüsides demgraafilisi püramiide saab välja lugeda populatsiooni tuleviku. 41 LEVIK JA LEVIMINE - kahel terminil tuleb selgelt vahet teha Levik – Isendite paiknemine ruumis üksteise suhtes Levimine – Protsess, isendite ümberpaiknemine ruumis 1) LEVIK Areaal. Igal liigil on oma areaal, mis määrab liigi asukoha biosfääris. Ruumilise leviku tüübid: a) juhuslik. Isendi asukoht ei sõltu teise isendi asukohast. umbrohi vetikad võilill b) Regulaarne. Vahemaa isendite vahel on maksimaalne. Liigid, kes kaitsevad oma territooriumi – nt metsalinnud c) Agregeeritud. Isendid paiknevad rühmadena. Rühmade vahe on kas reguleeritud või juhuslik. Põhjused: 1. Paljunemisviis: Klonaalselt paljunevate liikide järglased on lähedal
· Keskkonnamuutused on seotud kas looduslike protsessidega või on inimtegevuse tagajärjed. Oraganismidel on siin 2 võimalust: -liikuda mujale või kohaneda o -välja surra · Kohanemine e. kohastumine- pärilik kohastumine e. ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon. Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus. · Rellikt-taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988- liike 4600. · Enam surevad välja:
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
· Keskkonnamuutused on seotud kas looduslike protsessidega või on inimtegevuse tagajärjed. Oraganismidel on siin 2 võimalust: -liikuda mujale või kohaneda o -välja surra · Kohanemine e. kohastumine- pärilik kohastumine e. ataptsioon. Pöördumatu adaptsioon e. evolutsioon. Nt:mürgiresustantsus, tööstusmehanism, saastetolerantsus. · Rellikt-taksonoomiline üksus, mille areaal on mingi varasema perioodiga võrreldas tugevasti vähenenud(hõlmikpuu). · Endeem-liik või takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga(mäestik, saar jne).(Saaremaa robirohi) · Neoendeem-pole veel jõudnud levida kõikjale, kus sobivad tingimused. · Paleoendeem ehk relikt- levila ahenenud. · Punane raamat- raamat välja surnud või sellises ohus olevatest liikidest. 1988- liike 4600. · Enam surevad välja:
umbrohi) Invasiivsed liigid inimkaaslejad, kes tungivad massiliselt looduslikku floorasse. Tõrjuvad meie enda looduslikke liike välja. Tõlkjas ehk rakvere raibe pärineb Ees-Aasia pool-kõrveist ja steppidest, tuli sisse I maailmasõja ajal loomasöödaga. Kasvab põldudel, söötidel, teeservades, jäätmaadel. Kurdlehine kibuvist kodumaa Kaug-Idas. Kasvab meil rannikuil kasutatakse haljastuses. Liikide levikut uurib arealoogia ehk koroloogia · Liigi areaal hõlmab kõiki liigi populatsioone · Areaal võib olla terviklik (lausareaal) või disjunktne (katkestunud) koosneb mitmest osaareaalist · Liigid, mille areaalid suures osas kattuvad, moodustavad geoelemendi ehk flooraelemendi · Eestis leidub 538 taksonit (ehk 35%), mis kasvavad siin areaalipiiril Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik levikuatlas
Nö uued tegijad: Hispaania teetigu; Kammloom Mnemiopsis sp.; Šaakal (vale, enam ei ole võõrliik, kuna on siia ise rännanud, sellest aastast lisatakse ka ulukite jahinimekirja).; Harrise mudakrabi. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: Komplitseeritud ja aeglane paljunemine; mükoriisa olemasolu; kitsas ökoloogiline amplituud vms, käpalised, võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid. Mõisted: Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Nt Saaremaa robirohi, eesti soojumikas. Eesti punane Raamat: 1976-1979 koostati esimene Eesti punane raamat. 1988 valmisid teise punase raamatu nimekirjad. 1998 kolmas punane raamat. 2008/2009 uuendatud punase raamatu nimekiri. Põhikriteerium OHUSTATUS.
Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu tänu oma atraktiivsele välimusele või mõnele teisele erilisele omadusele. Lendorav ei paku oma harulduse ja välimusega huvi ainult looduskaitsjatele, vaid ka tavainimestele. Just tema
võõrliikide ohjamine ja loodusesse mittelaskmine. TAIMESTIKU KAITSE mida kaitsta? Teaduslik väärtus (13 liike on areaali piiril, reliktid ja endeemid), harulduse aste (Üle 60 liigi alla 5 leiukohaga), dekoratiivsus, liikide bioloogilised iseärasused, inimtegevusega kaasnevad ohud. Taimestiku kaitse - teaduslik väärtus: Endeem: Liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. (Saaremaa robirohi, eesti soojumikas.) Relikt (jäänuk): Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. (vaevakask, mesimurakas, mägi-kadakkaer, künnapuu, käokuld, luuderohi, jugapuu, kilbirohi, karvane lipphernes, angervaks, palupõisrohi, rand-ogaputk.) Ohustavad tegurid: Kasutamine, tallamine, ehitustegevus, kaevandamine, põllumajanduslik tegevus, metsamajanduslik tegevus, soode kuivendamine ja turbavõtmine, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine.
Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina. Viimasteks on looduskaitseliselt tähtsustatud, kes pälvivad tähelepanu ja rahva poolehoiu tänu oma atraktiivsele välimusele või mõnele teisele erilisele omadusele. Lendorav ei paku oma harulduse ja välimusega huvi ainult looduskaitsjatele, vaid ka tavainimestele. Just tema
· Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus · Looduskaitseline või esteetiline väärtus · Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus (konventsioonid, direktiivid) Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine · Tallamine Relikt - jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal. Endeem - liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maaalaga. Saaremaa robirohi, eesti soojumikas. Punane Raamat Eesmärk Punased raamatud või nimestikud on hoiatavaks märguandeks paljude liikide seisundi ohtlikkusest või halvenemisest. Ülesanded: · teatada avalikkusele elustikuliikide ohustatusest
Metallurgia oli võrdlemisi hästi arenenud, pronksist valmistati nii ehteid, relvi kui ka tööriistu. Umbes 1500 eKr oli Visla ja Oderi ümbruses, st Ida-Saksamaal, Põhja- Tsehhis ja enamikus Poolas Lausitzi kultuur. Tegu oli urniväljade kultuuri eraldiseisva osaga, ka siin eristatakse tervet rida lokaalseid kultuuripiirkondi. Oli ekstensiivne ja laienes tasapisi naaberaladele. Pronksiaja lõpuks oli Lausitzi kultuuri areaal jõudnud põhjas Läänemereni, lõunas Ukrainasse. Algul olid võrdlemisi väikesed avaasulad, hiljem kindlustatud asulad. Kalmistud olid suured, ühes kalmistus 100 või isegi u 1000 hauda. Iseloomulik on põletusmatus saviurnis. Samas on arvukalt ka neid matuseid, kus põletatud luud on asetatud kohe hauda, vahest on selliseid haudu kas pealt või põhjast kividega sillutatud. Maetud on ka põletamata. Palju on peitleide, sageli
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei 53 ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal. 54 MÄGIMÄND Liigikirjeldus Mägimänni (Pinus mugo) looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranzikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist. 47. Nimetage pindobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Pindobjektide kujutusviisid: · areaalide meetod vahel ka tekst sees, esitatakse kontuuriga, KVANTITATIIVSE info kujutamiseks · tunnustausta e. kvalitatiivse fooni meetod areaal on taustafooni või mustriga, KVALITATIIVSE info kujutamiseks · koroloogiliste maatriksite meetod pind, mis on viidud sõltuvusse mingi statistilise infoga, areaaliks korrapärased klastrid, mitmekesine · dasümeetriline meetod · isopleetiline meetod samajoonte vahemikel on antud taustafoon · horopleetiline e. kartogramm meetod pind määratud administratiivse või mõne muu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
Kui lõikate tagasi ka eelmise aasta puitu, siis kuusk taastub väga vaevaliselt, sest vanemal puidul on väga vähe uinuvaid pungi. Seega lõigates eelmise aasta puitu või vanemat, tuleb edaspidi uusi kasve märgatavalt vähem. Aga noori võrseid ei tohi ka liiga pikaks jätta, sest siis vananeb hekk ruttu. MÄGIMÄND (Pinus mugo) Joonis 8. Mägimänd. http://muhedikumaailm.blogspot.com.ee/2015/06/kelle-aeg-praegu- on.html Iseloomustus Mägimänni looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes
kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria. Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. Taimtoiduline loom on herbivoor. Taimedel on kujunenud kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad ja eritised. Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. Hulk loomaliike on aga segatoidulised ehk omnivoorid- toituvad taimedest ja loomadest. Nt karu, metssiga, inimene. Ökosüsteemid. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon. Sama populatsiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. Seejuures on nad aga osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni arvukus on sellese populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta.
liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused: o komplitseeritud ja aeglane paljunemine o mükoriisa olemasolu o kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, võtmeheinu, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike (lahnarohud, vesilobeelia) haruldus – rariteetsus ohustatus – ohus olev relikt – jäänuk. Takson, mille areaal on varasemaga võrreldes tugevasti kahanenud. Relikte võib liigitada ajajärgu järgi, mil asjaomast taksonit oli laialdasel alal (harilik jugapuu) endeem – liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikse maa- alaga (saaremaa robirohi, eesti soojumikas) RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID konventsioonide geograafilised tasandid: o globaalne tasand – hõlmab kogu maailma (nt. Washingtoni konventsioon (CITES))
Allegoorilised tegelased ja paigad, nt ,,Armastuse loss", ,,Paradiisi tee", ,,Inimelu palveränd". Allegooria võis olla Neitsi Maarja näol. Oluline didaktika esindaja oli roosiromaan 13. sajandist. Tegevus toimus alati aias, kus oli poeet, kes läks kaunil kevadpäeval kõndima. Leides end aiavärava eest, näeb ta välisküljel erinevaid pahesid vihkamine, ahnus, vanadus, vaesus. Need jäävad aiast välja, kuna see on armastuse areaal. Armastuses on personifitseeritud isikud nagu Noorus, Rüütellikkus, samuti kaunis roos, mis sümboliseerib armastust ja noort naist. Kui rüütel seda näeb, armub ta roosi ja suudleb teda. See on aga väga jäme zest. Moraal seisneb selles, et 7 armastus pole vaid lühike suudlus, vaid sellele peab eelnema pikk rituaal. Roosi ümbritseb äkitselt nähtamatu sein ja noormees ei saa roosile lähedale. Siin lõpetas kirjanik Guillaume de
"mudelite" erisusest on kõikjal universaalsed ja üldtunnustatud. Kahe ülalpool toodud teooria levikuareaali kõrval on ka rida teisi faktoreid - eeskätt rahvuslik- kultuurilisi ning ajaloolise arengu faktoreid tinginud mitmete nn. superregionaalsete kohaliku omavalitsuse "mudelite" levikuareaalide teket. Ehkki sellised klassifikatsioonid on alati mingil määral tinglikud, võime tugineda neist ühele enamlevinule: 1) riikliku teooria leviku areaal (eeskätt Saksamaa ja Austria, Kesk-Euroopa; samasse mõjusfääri suundus omariikluse saavutamisest alates ka Eesti); 2) kogukondliku teooria leviku areaal (eeskätt Holland ja Prantsusmaa, Lõuna-Euroopa ehk Vahemere basseini riigid); 3) common law süsteemi riigid (Suurbritannia, Iirimaa); 4) Põhjamaade regioon - sai mõjutusi paljudest koolkondadest, kuid arendas välja üsna selgelt piiritletava originaalse süsteemi.
Veiseliha tootmine suurenes eeskätt lihaveisekasvatuse edendamise tulemusena. PRIA andmetel oli lihatõugu veiste arv 30. juuni seisuga 21,8 tuh, mis on 8,6% kogu veiste arvust. 3. VEISTE ARETUS 3.1. VEISETÕUD 3.1.1. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Tal peab olema kindel levila e. areaal. Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõug võib olla suletud (ei toimu genofondi juurdevoolu, samuti äravoolu) või osaliselt avatud. Viimasel juhul esineb teistest tõugudest piiratult genofondi sissetoomist või väljaviimist. Täieliku avatuse korral toimub erinevate tõugude segunemine ja tõule iseloomulike tunnuste kadumine. Loomade arvu tõus on raske täpselt määratleda
hulk; liigid on varieeruvad ja ajas muutuvad, samal ajal ka suhteliselt stabiilsed (püsivad); liigi isendid on omavahel ristuvad ja annavad elujõu- lisi järglasi, ei ristu aga teiste liikide esindajatega; isendid on oma- vahel sarnased, teistest liikidest eristab neid hiatus - tunnuste selge, üleminekuteta erinevus [ideaaljuhus, mida võib reaalselt täheldada peami- selt mittedimensionaalse liigieristuse puhul, s.t. vähese arvu isendite puhul]; liigile on iseloomulik teatud areaal (levila), mis võib koosneda osa-areaalidest, ning teatud ökoloogiliste nõudmiste kompleks. Liike ise- loomustab ka teatud minimaalne arvukus: üks eksemplar pole veel liik (are- 6 aal puudub!); loomade puhul on arvatud, et alates umbes 500 isendist võiks rääkida juba liigist. Muuseas, selle nõude vastu on palju patustatud, ja see on ka üheks põhjuseks, miks paljusid liike pole hiljem leitud, või need
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
Alates 2009.a. Anders Fogh Rasmussen, endine Taani peaminister. Sõjaväeline organisatsioon. NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee, mis poliitiliselt allub NATO Nõukogule ja Kaitseplaneerimiskomiteele. Sõjakomitee koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajatest ja käib koos vähemalt kolm korda aastas. Sõjakomitee eesotsas on president, kelleks on rotatsiooni korras iga liikmesriigi esindaja. NATO strateegiline areaal jaguneb neljaks valdkonnaks: Euroopa Ülemjuhatus, Atlandi Ülemjuhatus, Inglise kanali Ülemjuhatus ja KanadaUSA Strateegiline Regionaalne Planeerimisgrupp. Sõjaväeline koostöö toimub ühisõppuste ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuse kaudu. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. 1991. aasta novembril NATO liikmesriikide riigipeade tippkohtumisel Roomas vastu võetud
Alates 2009.a. Anders Fogh Rasmussen, endine Taani peaminister Sõjaväeline organisatsioon. NATO kõrgeim sõjaväeline organ on NATO Sõjakomitee, mis poliitiliselt allub NATO Nõukogule ja Kaitseplaneerimiskomiteele. Sõjakomitee koosneb liikmesriikide relvajõudude ülemjuhatajatest ja käib koos vähemalt kolm korda aastas. Sõjakomitee eesotsas on president, kelleks on rotatsiooni korras iga liikmesriigi esindaja. NATO strateegiline areaal jaguneb neljaks valdkonnaks: Euroopa Ülemjuhatus, Atlandi Ülemjuhatus, Inglise kanali Ülemjuhatus ja KanadaUSA Strateegiline Regionaalne Planeerimisgrupp. Sõjaväeline koostöö toimub ühisõppuste ja liikmesmaade ühiste relvakontingentide tegevuse kaudu. NATO relvajõud jagunevad kolmeks: kiirreageerimisjõud, peamised kaitsejõud ja lisajõud. 1991. aasta novembril NATO liikmesriikide riigipeade tippkohtumisel Roomas vastu võetud
3 cm. On väga oluline, kui palju võrseid kärpida. Kui lõikate tagasi ka eelmise aasta puitu, siis kuusk taastub väga vaevaliselt, sest vanemal puidul on väga vähe uinuvaid pungi. Seega lõigates eelmise aasta puitu või vanemat, tuleb edaspidi uusi kasve märgatavalt vähem. Aga noori võrseid ei tohi ka liiga pikaks jätta, sest siis vananeb hekk ruttu (E. Käger, 2011). 7. Pinus mugo - mägimänd 7.1 Liigikirjeldus Mägimänni (ladina k. Pinus mugo) looduslik areaal asub Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Mägimänd kasvab 0,2-st meetrist kuni 20 meetri kõrguse puuni. Võra on madallaudjas, lai- või piklikmunajas, oksad on sageli kaardunud. Tüve koor on õhuke , pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed on rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad on oranžikaspruunid, suured ning kaetud rohke vaiguga. Pikkvõrsetel asuvad okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes
Tapasaagis on tapamassi ja tapaeelse kehamassi suhe protsentides. Tapasaagis oleneb looma liigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest: - pull, härg = 49,7...64,8%, - lammas = 49,4...59,6%, - siga = 74,5...84,6%. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Tal peab olema kindel levila e. areaal. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
