Hindrek Reiman Ejaki keele uurimine ja võrdlus eesti keelega Sissejuhatus Ejaki keel on väljasurnud keel, mille areaal asus Kagu-Alaskas Cooperi jõe kallastel. Kuulus Na-Dené keelkonda. Viimane traditsiooniline rääkija suri aastal 2008. Keel suri jäädes inglise keele ja tlingiti keele ohvriks. Dr Michael Krauss, kes on lingvist ja professor Fairbanksi ülikoolis Alaskas, on õppinud ja dokumenteerinud nii ejaki keelt kui ka teisi kohalikke Alaska alalt pärit keeli ning rääkib ejaki keelt ladusalt, kuna õppis seda viimastelt ejaki keele emakeelena rääkijatelt
* Stenotermne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Eurühaliinne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes. * Stenohaliinne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes. Populatsioon * Populatsiooniks ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi kogumit teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. Näiteks Hiiumaa rebased, Võrtsjärve angerjad. Igal liigil on levila ehk areaal, ehk maa ala, kus neid võib kohata. Populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus. Kasvav populatsioon. Kahanev populatsioon. Stabiilne populatsioon. * Keskkonna kandevõime kui palju suudab vastav keskkond mingeid liike ,,üleval pidada". S-kujuline kasvukõver. Organismidevahelised suhted * Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga. Näiteks sipelgad ja lehetäid.
taaskord sööma bakterid jt, kes taaskord võivad sattuda sama organismi seedekulglasse ehk kes sööb sisuliselt ära siis jälle oma mikroorganismidega kaetud väljaheiteid. Protsess kestab seni, kuni orgaaniline aine on mineraliseerunud anorgaanilisteks ja taaskasutatav primaarprodutsentidele. Nugiahel ehk parasiittoiduahel. Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil 8. Igal liigil on oma levila e. AREAAL. Areaal on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Areaal võib liigenduda erineva suurusega osadeks. Areaali eri osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, kuna nad on eraldatud looduslike, ruumiliste või ajaliste takistuste poolest.Eestimaa kõik põdrad kuuluvad ühte liiki, kuid ei pruugi omavahel kokku puutuda, see tähendab, et nad kuuluvad erinevatesse populatsioonidesse. Ühisel territooriumil ja samal ajal elavad isendid moodustavad populatsiooni
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Füüsikaline süsinikuringe veekogude ja atmosfääri vahel. CO2 lahustub hästi vees ! Populatsiooni arvukuse regulatsioonimehhanismid Tihedusest sõltuvad tegurid - Liigisisene konkurents - Kisklus - Parasitism - Haigused - Isegõrenemine tiheduse suurenedes arvukus langeb Tihedusest sõltumatud tegurid - Temperatuuri järsud muutused - looduskatastroofid Liigi levila e areaal geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. TERRITORIAALSTRUKTUUR kirjeldab, kuidas populatsiooni piires on isendid jaoutunud ( juhuslik jaotumus, rühma-e agregatiivne jaotumus, ühtlane e. Regulaarne jaotumus) Võimalikud nende kolme põhitüübi kombinatsioonid->( nt Rühmad on jaotunud ühtlaselt) Alelobaatilised võimed taimede võime eritada juurtest tokslisi aineid, et hoida eemal liigikaaslased, et ei tekiks konkurentsi.
kasulik ja kahjulik: *parasitism(solge ja inimene,) *kisklus-kiskja ja saaklooma suhe(hunt ja metskits,mutt ja vihmauss,ämblik ja kärbes) *taimetoidulisus-taimetoidulise looma ja taime vahel(rohttaimed,võrsed,oksad ja põder) vastastikku kahjulik: *konkurents-vastastikku piirav kooselu vorm,võitlus toidu või elupaiga pärast(tihedalt koos kasvavad puud) Ökosüsteem *Populatsioon- ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal. Looduslikud takistused on sageli leviku piiriks ja üks liik moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid) Kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits)
Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 40–70 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari levikuareaal. Punasega endine, rohelisega praegune. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. 5 Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised
võib rikkuda loodust. · Kasutatakse looduslikke eksperimente. Nt jääaeg suur kliimamuutus, ka praegune kliima soojenemine. · Ekspeditsioonid: kollektsioonid oluline andmebaasistamiseks saab järeldada kuidas on evolutsioon toimunud. · Töö arvuti taga andmekogud arvutis, uued meetodid nagu GIS, mudelid, molekulaarbioloogia DNA järjestused, metaanalüüsid miks mingi seos varieerub globaalselt) Biogeograafia seaduspärad. Taksoni areaal e. levila geograafiline ala, kus mingi takson on levinud seda uurides saab küsida, miks takson esineb just seal ja miks mitte mujal. Leviku kujutamine kaardil: · Leiukohad toimivad üldiselt ainult haruldasemate liikide puhul, sest keegi ei ole võimeline üle maailma käia, et kõik leiukohad üles märgistada, kui on tegemist väga levinud liigiga. · Võrgustikud mingisugune maa-ala on jagatud ruudustiteks (pikkus ja
4. Kaukaasia nulg Abies nordmanniana Levinud Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud, aga soojalembuse tõttu sobiks kasvatamiseks Lääne-Eesti saartel. Dendroloogilistes kollektsioonides. Kõrgus 50m. Talub hästi varju, ei talu seisvat vett ega külma alla 15-20C. Okkad nürid, otsas sisselõige. Käbid 12-17cm, lagunevad. Puit kergesti töödeldav, kasutatakse puidu- ja paberitööstuses. Jõulupuud. Dekoratiivselt pargis või hoovis. 5. Harilik kuusk Picea abies Areaal väga lai, Põhja- ja Kesk-Euroopast Kaug-Idani. Eestis looduslikult ja laialt levinud. Kõrgus 30-50m. Kasvukoha suhtes küllalt nõudlik, eelistades viljakaid muldi. Ei kasva liigniisketel ega äärmiselt kuivadel toitainevaesetel muldadel. Varju ja külmakindel. Okkad rohelised, neljakandilised, teravad. Pungad vaiguta. Käbid pruunid, 8-13cm, rippuvad. Puit valkjas, kerge ning pehme. Vaigukäigud. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina, tselluloosi, mööbli ja muusikariistade valmistamiseks
Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford
nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. 3.2 Negatiivne vabadus Negatiivne vabadus on inimliku sunni puudumine. Olukord, kus kellegi tegevusse ei sekkuta. Vabadus selles tähenduses on areaal või valdkond, mille piires inimene võib tegutseda ilma, et teised seaksid talle piiranguid. Mida avaram on see valdkond, seda suurem on vabadus. Muidugi ei väida poliitilised filosoofid nagu saaks ühiskonnas sunni puudumine olla absoluutne. Vaidlusküsimuseks on kui avar saab negatiivne vabadus olla, et ühiskond koos püsiks. Selle vaidluse tulemusena eristatakse tänapäeval eraelu ja avaliku elu sfääri. Eraelus peab olema vabadust võimalikult palju
Arktiline ja arktomontaanne FE- levinud arktilis- tsirkumpolaarselt (ümber pooluse) Ameerika ja Euraasia polaaraladel, arktilises Euroopas või Euraasias. Koldjas selaginell. Tsirkumpolaarne FE (sünonüümid: holarktiline, tsirkumboreaalne) - levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Kadakas, vaevakask, harilik orashein. 251 liiki Euraasia FE- esineb peaaegu kõikjal Euraasia parasvöötmes. Järvkaised. 200 liiki Eurosiberi FE- massilisuse kese on Lääne- ja Kesk-Euroopas, areaal jätkub sealt kaugele Siberisse. Harilik kuusk, valge karikakar, harilik näsiniin. 442 liiki Euroopa FE- massilisuse kese on Lääne- ja Lõuna-Euroopas, areaal ulatub üksikute eraldi asetsevate leiukohtadena Põhja- ja Ida-Euroopasse. Kollane ülane, harilik palderjan, sinine käoking. 449 liiki Aasia FE- loodusliku leviala massilisuse kese on Aasia teatavas piirkonnas, väljaspool Aasiat on looduslikke leiukohti vähe. Aedtulp.
isaseid isendeid · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
· Mõõtkava: SMK 25k; KMK 25k-250k; VMK<250k ICA · Kujutatav ala: tüübi alusel(ookean, mander, järv, mägi), hierarhia( riik, osariik, maakond...) · Eesmärk või otstarve: katastriK, teatmeK, õppeK, turismiK, mereK, topoK · Projektsiooniomadus: õigehingsed, õigenurksed, õigepikkused, sobedad kaardid · Kujutusviis: punkttihedus, sümbolkaardid, vookaardid, horopleetilised, isopteetilised, areaal, tunnustaust, dasümeetrilised · Kasutusviis: alusK, kontuurK, tuletisK · Tootevorm: digitaalK, arvutiK, paberiK, rastegraafika, tabelid, DEM, DTM, tardK, analoogK, plaan, fotoKaart 11. Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia? Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise: manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/ digitaalset tehnoloogiat 12. Millega tegeleb, mida uurib kartograafia?
paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). · Areaal- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. · Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala · Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, · Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk refuugiumiks · Paleoendeem- kauges minevikus tekkinud takson, mis on endeemne levila kahanemise tõttu
arvukuse suhteline muutus, genotüüpide diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid on a) abiootilise keskkonna tegurid, b) teiste organismide kahjulik või soodne mõju (vaenlased või sümbiondid), c) teiste organismide mõju ressursside kasutamise kaudu (konkurents), d) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis või loote ja emaorganismi vastastikune mõju (sisemine valik), e) sugupoolte suhted (suguline valik). Areaal- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala. Levila- levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala Endeem- Liik või muu takson, mille levik piirdub suhteliselt väikese maa-alaga, Neoendeem- noor takson, mis ei ole veel laialt levida jõudnud. Relikt on aga takson, mille leviala oli kunagi märksa laialdasem – ta on praegu enamikus kohtades väljasurnud, kuid esineb üksikuis kohtades, mida nimetatakse pagulaks ehk
uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid Taimesüstemaatika On teadus, mis uurib taimi ja püüab neid käsitleda taimeriigi arenguloo seisukohalt Tähtsaim ühik on liik, mille võttis kasutusele Karl Linne (1707-1778) Liik- tekkiv, arenev ja hiljem välja surev või välja surnud Taimesüstemaatika ühikud Liik- kõikide oluliste tunnuste poolest sarnaste isendide kogum Igal liigil on looduses oma levikupiirkond- levila ehk areaal, mis jaguneb kolmeks: Primaarseks Sekundaarseks Potentsiaalseks Liigisisesed ühikud Alamliik- võib areneda uus liik Teisend e varieteet- tingitud keskkonnast Vorm- mõne tunnuse poolest põhiliigist erinev Kultivar e sort- valiku teel saadud taim, keda kasvatatakse maj. või esteetilisel eesmärgil Kloon- vegetatiivne järglaskond Takson- üksik taimeisend Puude ja põõsaste rühmitamine Puittaim- mitmeaastane puitunud maapealsete ja maa-aluste osadega taim
o Kiskahela viimaseks lüliks on tippkiskja. (ristämblik ja toakärbes) o Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. o Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. o Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. o Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Okkad on kolma kaupa männases ja nende eluiga on 4 aastat. Kadaka käbid on väiksesed ja valmivad kaks aastat. Käbid tekivad sügisel, tolmleb järgmise aasta mais või juuni alguses. Isaskäbi on kollane, emaskäbi alguses roheline, hiljem (valminult) sinakasmust ning kaetud vahakirmega (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Kadakas on kahekojaline taim (Harilik kadakas, 2011), kuid võib esineda ka ühekojalisi ekspemplare (Laas, 1967). 4.2. Levik Hariliku kadaka areaal on kadakaliikidest kõige ulatuslikum (Laas, 1967). Kasvab peaaegu terves Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kohtab enamasti Loode-Eestis ja saartel (Harilik kadakas täiendav info, 2011). Liiv- ja loomuldadel kasvavates männikutes on tüüpiline alusmetsataim (Laas, 1967). 11 4.3. Kasvutingimused Harilik kadakas kasvab alumises puurindes või põõsarindes. Kadakat leidub paljudes kooslustes
Joonis 1. Valge amuur. http://www.loodusajakiri.ee/valgeamuur-eesti-veekogude-elustikule-ohtu-ei- kujuta/ Looduslik levila ja bioloogia Valgeamuur on magevees elav taimetoiduline kala. Ta eelistab aeglase vooluga suuri taimestikurikkaid jõgesid ja nende jõgedega ühenduses olevaid järvi ja vanajõgesid. Kala talub suuri temperatuuri vahemike (0–38°C), tunneb end hästi ka riimvees (soolsus kuni 10‰) ning talub hapnikusisalduse langust kuni 0,5 mg/l. Looduslik areaal hõlmab Ida-Aasias Venemaa ja Hiina piiril paikneva Amuuri jõe kesk- ja alamjooksu ja sellest jõest lõuna poole jäävaid siseveekogusid kuni Põhja-Vietnamini. Tema elupaigast on tulnud ka nimi, mis viitab Amuuri jõele. Toitumine ja kasv Maimueas toiduks zooplankton ja põhjaloomad, aga ka vetikaid. Maimueast väljajõudnuna peaaegu eranditult ainult kõrgem taimestik. Toidu peenestamiseks kasutab tugevaid neeluhambaid. Lühikese
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust (kisklus, herbivooria, sümbioos, parasitism, kommensalism). 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aa...
· fundamentaalne põhiniss tavilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks · tegelik niss on reaalses biootilises keskkonnas konkurentide olemasolul kujunev tingimuste kompleks · mutatsioon on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused. · Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. · kunstlik valik valiku teeb inimene kas teadlikult või teadmata · looduslik valik · areaal e levila on mingi taksoni esinemisala Maal · endeem on liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga · neoendeemidel pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi · paleoendeemidel on levila ahenenud · Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema
kestel märkamatud. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid (metsaraie, mullaharimine, tormid, põlengud), ei jõua kunagi kliimakoosluseni. 32. Kooslus ehk biotsönoos on kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. 33. Kõigusoojased on otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad). 34. Liigi areaal ehk levila on geograafiline piir, milles mingi liigi populatsioon elab. Levilad on: 34.1. Kosmopoliitsed; 34.2. Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed; 34.3. Endeemsed; 34.4. Katkelised. 35. Liigisisene konkurents on populatsiooni ühe kindla liigi arvukuse regulatsioonimehhanismi tegur, mis sõltub populatsiooni tihedusest. Liigisisene konkurents jaguneb: 35.1
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
" Sel ajal, kui Arvelius kirjutas raamatuid eestlastele, oli käimas Lääne-Euroopast lähtunud rahvavalgustuslik aeg kolonialismi tingimustes. Sakslastest vaimulikud ja kooliõpetajad otsisid Baltikumis omale pidepunkti, nad olid oma meelelt emamaa Saksamaa meelsed, kuid Saksamaa oli nad juba unistanud. Niisiis, otsisid nad oma identiteedile tuge põlisrahva kultuurist. Moodustus omaette baltisaksa kultuuriline ja majandus-poliitilise eriõigusega areaal, kus ülemkiht hakkas mõistma, et nende heaolu sõltub ka alamate heaolust. Hariduse eest hoolitsemine oli juba 18. sajandi alguses alanud, nüüd jäi veel põlisrahva sotsiaalse eluolu parandamine läbi hariduse ehk eluks vajalikke arendavaid õpetusi jagati kooli ja kirjasõna kaudu. 18. 19. sajandi vahetusel polnud ka mõisate õunapuuaiad kuigi suured, saaduseid olid nõutud peamiselt Peterburi turgudel. Rohkem hakati õunapuuaedu rajama 19. sajandi lõpus. 18
arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemaks 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik. 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so geograafiline eraldatus ehk isolatsioon. 18.8. Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 18.9. Uue liigi tekkeks ja püsimajäämiseks on vaja isolatsiooni, see võibolla geograafiline või bioloogiline 18.10
alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana) mis Areaal lai - Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja- vüib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate Ameerikas alates 37. l.-k. Külmakindel. puude tüvemaht 150-250 m3. Kasvab P- Ameerika Juurestik pinnalähedane. Talub hästi õhu kuivust lääne osas
REFERAAT Sahhalini saar VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Ülase 8 haljastusprojekt Projekt õppeaines Haljastus ja linnamatsandus Juhendaja Eino-Endel Laas Tartu 2015 1 Asukoht ja ehituslikud näitajad Haljastatav kinnistu asub aadressil Ülase 8 Tartu. Kinnistu suurus on 2400m². Lisas 6 on toodud piirkonna tänavate ja kinnistute skeem. Maja kaugus krundi piirist on 5 m, maja alune pind on 185,2 m², sellest eluruumid 127,6 m². Majaga kokku on ehitatud garaaz ja kuur. Maja on ehitatud lintvundamendile, mille kõrgus maapinnast on 40cm, hoone kõrgus maapinnast katuseviiluni on 8 m. Garaazi alune pind on 39,6 m². ja kuuri alune pind on 18 m². Garaaz mahutab kahte sõiduautot, samuti mahub kaks sõiduautot kõrvuti park...
Varem käsitleti vähke kui klassi lõpusjalgsete (Branchiata) alamhõimkonnast ja jaotati kaheks alamklassiks: Alamklass Alamvähid Entomostraca Selts Lehtjalalised Phyllopoda Selts Karpvähilised Ostracoda Selts Aerjalalised Copepoda Selts Lõpushännalised Branchiura Selts Vääneljalalised Cirripedia Alamklass Ülemvähid Malacostraca Selts Kakandilised Isopoda Selts Kirpvähilised Amphipoda Selts Kümnejalalised Decapoda Areaal Jõevähi areaal on valdavalt Euroopa: Prantsusmaalt läbi Kesk-Euroopa Balkani poolsaareni, põhjast kuni Suurbritanniani saarteni jaSkandinaaviani, ida pool Baltimaades ja Valgevenes ning mõnedes Venemaa Euroopa-osa veekogudes. Eestis on jõevähk levinud paljudes veekogudes üle mandri ja saarte, kuid enamikus neist on vähearvukas. Kõige tugevamad populatsioonid on Saaremaal, kus vähikatk varasemalt polnud jõudnud. Aastal 2006 identifitseeriti ka seal esimesed vähikatkujuhud . Elupaik
Päike iga päev uuesti tõuseks. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad
arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni kujunemist 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemateks. 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide looduslikust valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so ristumisbarjäär ehk geograafiline eraldatus. 18.8Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 19. Vasta küsimustele 19.1. Miks ei ole sama liigi isendid võrdsed konkurendid olelusvõitluses?
omavahel (nn bioloogiline liigimääratlus Mayr). Bioloogilise mitmekeskuse põhiüksus - ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad ja surevad. Morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest (sigitult sigivad organismid taimed). Liigi levila e areaal. Liigi kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest. Mis takistab liikidevahelist ristumist? · Geograafiline isolatsioon: liikide levilad on suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega eraldatud. Kattuvate ja piirnevate levilatega liikidel on kujunenud aga kohastumusi, mis takistavad ristumist võõra liigi isenditega või tekivad eluvõimetud ja sigimatud hübriidid. Nii säilitab iga liik enda geneetilise iseseisvuse.
emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro, lubjakivi, kildad ja liivakivid. Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Sinna, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ning on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja ümberpöördult. 4. Kliima Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks
streigile, rääkisid mõisate ülevõtmisest rahvale, kuid maad võttis siiski anarhia ja stiihiline märatsemine. Tagajärgedele eriti ei mõeldud. Hiljem paljudes kohtades olid just linnatöölised need, kes kallutasid talupoegi laastama ja põletama, kuna olid pettunud, et valitsus ei alustanud läbirääkimistega, nõudmisi ei rahuldatud, vangistatuid ei vabastatud. Seal, kuhu jõudsid Tallinna tööliste salgad, asus peamine mõisate ründamise areaal. See hõlmas ca 1/5 Eesti territooriumist. Isegi Harju- ja Läänemaa läänepoolsed alad jäid sellest välja. Seal kus oli radikaalne kohalik aktiiv, kes ei põlanud vägivalda ja asusid ise kohalike salkade etteotsa, oli hävitustöö põhjalikum (Velise, Märjamaa, Kohila, Raasiku, Rapla, Türi). Kuid vaevalt oleks üldse nii laiaulatuslik aktsioon saanud alata ilma Tallinna tööliste osaluse ja õhutuseta.
kuid neid võiks heintega segada, et vältida külmumist. Jõusööt on tavaliselt teravili. Parim on kaer. Kõlbavad ka tammetõrud, eriti purustatult. Põder on Eesti loodusoludega hästi kohanenud ja mingit lisasöötmist ta ei vaja. Teadliku põdrahoole peamine eesmärk on nende loomade eemalemeelitamine inimese rajatud metsakultuuridest, pakkudes neile midagi veelgi maitsvamat. EESTISSE AKLIMATISEERITUD IMETAJALIIGID: Introdutseerimise aeg ja koht. Algne areaal. Nende edasine käekäik. Punahirv 1927 Abrukale, 1970 Saaremaa ja Hiiumaa. Mandrile arvatavasti 1980 Lätist. Ondatra 1947 Emajõkke ja Vooremaa järvedesse Ameerika naarits enne II maailmasõda toodi karusnahakasvandustesse, pääses puurist loodusesse. Venemaal lasti neid niisama ka loodusesse lahti niiet mõned tulid meile ka üle piiri Kobras 1957 Jägala jõkke Halljänes mõisnike poolt 19.saj ULUKIKAHJUSTUSED metsas ja nende vähendamise võimalused.
populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide
Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt
ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn. Kokku on 134 loomaliiki). Liigi definitsioon- on ajalooliselt kujunenud ühise päritoluga isendite hulk; liigid on varieeruvad ja ajas muutuvad, samal ajal ka suhteliselt stabiilsed (püsivad); liigi isendid on omavahel ristuvad ja annavad elujõulisi järglasi, ei ristu aga teiste liikide esindajatega; isendid on omavahel sarnased,liigile on iseloomulik teatud areaal (levila). Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused Liikide ohustatus. Nende elupaikade asukohta võib ohustada hävitamine inimtegevuse näol. Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid Inimtegurid, teised loomad 1 Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud. Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted
ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. ( nt. Atlandi tuur, hink, rabakonn. Kokku on 134 loomaliiki). Liigi definitsioon- on ajalooliselt kujunenud ühise päritoluga isendite hulk; liigid on varieeruvad ja ajas muutuvad, samal ajal ka suhteliselt stabiilsed (püsivad); liigi isendid on omavahel ristuvad ja annavad elujõulisi järglasi, ei ristu aga teiste liikide esindajatega; isendid on omavahel sarnased,liigile on iseloomulik teatud areaal (levila). Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused Liikide ohustatus. Nende elupaikade asukohta võib ohustada hävitamine inimtegevuse näol. Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid Inimtegurid, teised loomad 1 Liigikaitset reguleerivad õigusaktid. Rahvusvahelised lepingud. Liikide kaitse korraldamine. Liigikaitse põhimõtted
a) inimene võib liigi areaali teadlikult laiendada kultuurtaimed, koduloomad; b) inimene võib liikide levimist tahtmatult soodustada umbrohud, ameerika naarits. 2) aktiivne liik kindlustab oma levimise mingi liikumisviisiga. Areaal e. levila s. o. mingi taksoni esinemisala Maal. Liigid ei ole areaali piires lausaliselt, vaid neile sobivais elupaikades või kasvukohtades: hajulevila lauslevila. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua); Areaal võib suureneda (progresseeruv areaal) või aheneda (regresseeruv areaal). Suuruse järgi jaotatakse areaalid järgmiselt: 1) kosmopoliitsed areaalid areaalid, mis katavad suurema osa elamiskõlblikest maakera osadest.
Sääsed, kirbud, täid. Kooselust kasu saavat organismi nim. parasiidiks. Kisklus Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kisklusega reguleeritakse saakloomade arvukust, teiselt poolt aga paraneb populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Nt. lehetäi, maipõrnikas, metskits, põder. Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ökosüsteem Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti nim
de/lupa. Retiarius internetis Ladina keele roll tänapäeval 1) romaani keelte baas; 2) katoliku kiriku keel (Vatikan) 3) uusladina keelekasutus (ALF); 4) rahvusvaheline teksika ja terminoloogia; 5) kirjakeele süsteem ja grammatikatraditsioon 18. Kuidas põhjendada ladina keele nimetamist `maailmakeeleks'? Ladina keele areng väikesel ala kõneldud murdest maailmakeeleks Ladina tähestik > kreeka >põhja-semiidi, pärimuslikult foiniikia. Rooma kirik areaal cf. kreeka, slaavi tähestik, rumeenia moldaavia. 19. Millised asjaolud mõjutasid antiikaja kirjandustekstide jõudmist tänapäevani? Tervikuna on jõudnus meieni 31 kreeka tragöödiat, lisaks veel pealkirjad ja fragmendid. Erinevatel ajajärkudel on mõjutanud tekstide edasikandmist oma ajastu suhtumised ja väärtused. 4. saj eKR oli Ateenas elav teatrikultuur (seal ajal kirjutas Aristoteles ka tragöödiateooriat käsitleva teose Poeetika)
populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad • ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid • Tihedusest sõltuvad tegurid – liigisisene konkurents – kisklus – parasitism – haigused • Tihedusest sõltumatud tegurid – temperatuuri järsud muutused – looduskatastroofid • Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad – kosmopoliitsed – tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed – endeemsed – katkelised • Relikt – liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal • Territoriaalstruktuur: – Juhuslik jaotumus – Rühmajaotumus – Ühtlane e regulaarne jaotumus • Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide
populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ! Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult ! Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Tihedusest sõltuvad tegurid liigisisene konkurents kisklus parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
