Pöörlemisenergia: Veeremisel on keha kulgliikumise kiirus v on võrdne veereva keha raadiuse r ja pöörlemiskiiruse korrutisega. Loeng 7 · Pascali seadus (tuletusega). Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi (Pascal'i seadus). ; , kus on rõhumisjõud ja on pinnatüki ristsirge e. normal. · Archimedese seadus (tuletusega). Raskusjõud mõjub ka vedeliku sees. Seetõttu lisandub iga vedelikuosakese jaoks lisaks naaberosakeste rõhule ka osakese enda kaal. Koos sellega muutub tasakaaluvõrrand. Nt. kuubi jaoks kirjutame tasakaaluvõrrandi . Et külgtahkudele mõjuvad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, saame ja ,
põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. 62. Formuleerige Archimedese seadus.Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedeliku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. 63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? 65
1.Skalaarid ja vektorid-Suurused (ntx aeg ,mass,inertsmom),mis on määratud üheainsa arvu poolt. Seda arvu nim antud füüsikalise suuruse väärtuseks.Neid suurusi aga skalaarideks.Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted:a)vektori * skalaariga av = av b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d)2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 2.Ühtlaselt muutuv kulgliigumine-Ühtlaselt muutuva kulgliikumise korral on konstandiks kiirendus (a=const);Vt=V0+at;S=V0t+at2/2; v= 2as . Vt tegelik kiirus , v - kiirus, a kiirendus, t - aeg, s pindala.Kul...
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz ...
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
impeerium laguneb 264 Algab I Puunia sõda. 212 Rooma vallutab Kartaago liitlase Sürakuusa, kus rooma leegionär tapab Archimedese 202 Kartaago saab Zama lahingus lüüa. 149 hävitab Rooma Kartaago lõplikult. 200 läks linn Seleukiidide riigi koosseisu. Jeruusalemma tempel rüüstatakse, mille asemele rajatakse Zeusi altar 168 Hasmoneide ülestõus Juudas Makkabeuse juhtimisel 142 Lõppeb Seleukiidide(Seleukos I)vastane
iseloomulikud soojusülekande teguri suured väärtused (20000- 200 000). Kui pind on märgav ja kondensaat moodustab pinnale õhukese vedelikukelme, esineb kelmeline kondensatsioon - aur kondenseerub, kui soojusvahetuspinna temperatuur on madalam antud rõhule vastavast küllastustemperatuurist. 18.Soojuslevi keskkonna keemisel suures ruumis kriitiline soojuskoormus vee keemisel suures mahus arvutatakse valemiga * - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 19. Keemine voolamisel torudes alfa/alfa(w) =4*alfa(w)- alfa(k)/ (5*alfa(w)+ alfa(k)) kus alfa soojusülekandetegur keeva vedeliku voolamisel torus W/ m2*K alfa(k) soojusülekandetegur mullilisel keemisel suures ruumis, mis on määratud valemiga: Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5
/ S = §*g*h §-vedeliku tihedus g-raskuskiirendus. Eelnevast järeldub, et rõhk on seisvas vedelikus ühe nivoo piires konst. olgu tegemist vedelikus kahe erineva nivooga, kõrgustega, h1 ja h2 siis vastavate rõhkude vahe: p2=p1= §g(h2-h1)=§gh rõhu ühikuks on SI süsteemis paskal (Pa) ja CGS dyn/cm2 mittesüsteemseks ühikuks on atmosfäär (at) 1at = 1,01*10astmes5 Pa = 760 mmHg 1mmHg = 133 Pa 2.1.2. Archimedese jõud: Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus · = vedeliku tihedus · V = keha ruumala · g = vaba langemise kiirendus · m = keha mass. 2.1.3. Pindpinevus: Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus, mis väljendub vastuseisus
g) Raadio-isotoopsed, milles kasutatakse tuumakiirguse intensiivsuse sõltuvust nivoost; Ujukiga nivoomõõturid jagunevad lihtsamateks ujuktajuriga mõõturiteks ja töökindlamateks ning levinumateks nn. Poitüüpi ujukiteks. Esimesel kantakse vedeliku pinnaga kaasaliikumine ujukilt üle näiturseadisele vasturaskusega tasakaalustatud trossiga. Poitüüpi ujukitel töötab tajurina rippuv massiivne metallsilinder, mille üleslükkejõud vedelikus sõltub nivoo kõrgusest Archimedese seaduse kohaselt. 35. Hüdrostaatilised nivoo-mõõturid. Elektrimahtuvuslikud nivoomõõturid. Hüdrostaatilistest nivoo-mõõturitest on lihtsaim mahutiga ühendatud nivoo mõõduklaas. Kuna kui vedelikul mõõduklaasis on madalam temp kui anumas, tekib süstemaatiline viga vedeliku tiheduse erinevusest. Seda võib vältida (temp ühtlustada) või ära kasutada (tuua skaala madalamale). 18
(Newtoni II seadus). 59) Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60) Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61) Formuleerige Pascal’i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. 62) Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedeliku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. 63) Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64) Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks?
g) Raadio-isotoopsed, milles kasutatakse tuumakiirguse intensiivsuse sõltuvust nivoost; Ujukiga nivoomõõturid jagunevad lihtsamateks ujuktajuriga mõõturiteks ja töökindlamateks ning levinumateks nn. Poitüüpi ujukiteks. Esimesel kantakse vedeliku pinnaga kaasaliikumine ujukilt üle näiturseadisele vasturaskusega tasakaalustatud trossiga. Poitüüpi ujukitel töötab tajurina rippuv massiivne metallsilinder, mille üleslükkejõud vedelikus sõltub nivoo kõrgusest Archimedese seaduse kohaselt. 35. Hüdrostaatilised nivoo-mõõturid. Elektrimahtuvuslikud nivoomõõturid. Hüdrostaatilistest nivoo-mõõturitest on lihtsaim mahutiga ühendatud nivoo mõõduklaas. Kuna kui vedelikul mõõduklaasis on madalam temp kui anumas, tekib süstemaatiline viga vedeliku tiheduse erinevusest. Seda võib vältida (temp ühtlustada) või ära kasutada (tuua skaala madalamale). 18
rakenduspunkt Metatsenter M Transverse Metacentre Metatsentri raadius BM Metacentric Radius Metatsentriline kõrgus GM Metacentric Height Püsivust mõjutavad tegurid Püsivusele mõjub halvasti raskuskeskme liiga kõrge paigutus ja vedeliku vabapind laevas 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus Ujuvus, ujuvusvaru On laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti. Laeva ohutu liikumise kindlustamiseks peab igal laeval olema ujuvuse tagavara. Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastiveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25%, reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest) Archimedese seadus laevaehituses
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Soojusmasin. Igiliikur Koostaja: Tiina Ree Juhendaja: Kai Rohtla Tallinn 2009 Sisukord 1. Soojusmasinad ja nende kasutamine................................................................3 1.1. Soojusmasinad...............................................................................................3 1.2. Aurumasin.......................................................................................................3 1.3. Sisepõlemismootor.........................................................................................5 1.4. Gaasiturbiin....................................................................................................7 1.5. Soojusmasina kasutegur................................................................................8 1.6. . Kokkuvõtteks................................................................................................
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ a...
2. Laeva ujuvus 2. LAEVA UJUVUS Archimedese seadus laevale Igale vedelikus või gaasis asetsevale laevale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle laeva poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. See on laeva ujuvuse hüdro- ja aerostaatika seadus. 2.1. Laeva mõjujõud z XG z W G G G B KG KB KB KG XB K x K y Joon. 3. Ujuva laeva mõjujõud Staatilises olukorras, s.t. häirimata veepinnal liikumatult püsivale laevale mõjuvad laeva raskusjõud ja ujuvusjõud....
Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa või mõni teine taevakeha tõmbab mingit teist keha. Elastsusjõud on jõud, mis tekib elastselt deformeeritud kehas ja millega mõjul taastub keha esialgne kuju. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade libisemist teineteise suhtes. 1 Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on jõud, mis mõjub kehale vedelikus või gaasis ja tõukab keha üles. F=gV(keha ruumala, mis vedelikus) Impulss on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha massi ja kiiruse korrutist. p=mv Newtoni I seadus: Mis tahes keha, millele ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad, püsib kas piagal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga
Elektrostaatilise välja energia. Saadud avaldis on elektrivälja energia ruumitihedus ja sisaldab ainult elektrivälja energia parameetreid E ja D. 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutugevus on laeng ajaühikusläbi juhi ristlõike.Voolutihedust kasutame elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud.
Selles leidunud põhitõdesid kutsutakse nüüd Eukleidese geomeetriaks. Archimedes - vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Kuigi tema elust on vähe teada, peetakse Archimedest üheks antiikaja juhtivaks teadlaseks. Ta pani aluse hüdrostaatikale, staatikale ning tegi kindlaks kangi taskaalu seadused. Tema nimele kuuluvad mitmed uuenduslikud masinad, seal hulgas erinevad piiramismasinad ja kruvipump, mida tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. Lisaks leiutas ta katapuldid e. kiviheitemasinad. Ptolemaios - Klaudios Ptolemaios oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi (maa universumi keskpunkt) peamiseks kinnistajaks. Tundis taevakehade liikumist, et maa on kerakujuline. Koostas esimese maailmakaardi. ITAALIA ESIMESED VALITSEJAD Dateeri e. määratle seg ja iseloomusta:
Elektrostaatilise välja energia. Saadud avaldis on elektrivälja energia ruumitihedus ja sisaldab ainult elektrivälja energia parameetreid E ja D. 22. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. 23. Tuletage allolev voolutiheduse valem. Voolutugevus on laeng ajaühikusläbi juhi ristlõike.Voolutihedust kasutame elektrivoolu detailseks iseloomustamiseks. Suund määratakse positiivse laengu suunatud liikumise kiirusvektoriga. 24. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud.
KEEMIA PRAKTIKUMI KÜSIMUSED PRAKTIKUM NR 1 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetrit kasutasin lahuse(keedusoolalahuse) tiheduse määramiseks. Asetasin selle ettevaatlikult lahusesse (raskusega osa all) kuni see jäi vedelikku hõljuma, jälgisin et aeromeeter oleks keskel (ei puutuks kokku anuma seintega) ning seejärel vaatasin mõõtskaalalt vastava tulemuse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel. Igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahuse koguse massi, seega sõltub ta lahuse massist ja 𝑚 ruumalast 𝜌 = . 𝑉 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus Segades kahte vedelikku toimub lahu...
Hellenistlikku kultuuri. iseloomustab selle kreeka vorm. Laialdaselt levis kreeka ühiskeel koinee. See kujunes atika kirjandusliku keele aluseks. Uue maailmavaatena levis IV saj. kosmopolitism. Hellenistliku maailma avarustel hajutatud kreeklased tundsid end selle maailma kodanikena ja ületasid oma vaadete polisliku piiratuse. Suureneb individualism ja fatalism (usinasti kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti tähtsad kultuuri- ja teaduskeskused olid Aleksandria Egiptuses, Pergamon ja Antiookia Orontese ääres. Ka Ateena säilis esmajoones filosoofiakeskusena. Aleksandrias rajati siia Ptolemaiose
Seisuhõõrdejõud ongi see jõud, mis takistab meil paigalt lükkamast kappi või mõnda muud rasket eset. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga pinnale. Katseliselt on kindlaks tehtud, et seisuhõõrdejõu saab arvutada valemiga F(s)=(s)*N, kus N on rõhumisjõuga võrdne toereaktrsioon ja (s) seisuhõõrdetegur, mis on oma väärtuselt erinev liugehõõrdetegurist. Rõhumisjõud on alati risti pinnaga, millel keha liigub. Üleslükkejõud- Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus = vedeliku tihedus; V = keha ruumala; g = vaba langemise kiirendus; m = keha mass. Impulss- Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne suurus st. Tal on suund ja arvväärtus. Suund ühtib kiiruse vektori suunaga
4)Rõhk vedelikus sõltub raskusjõust. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: p=gh, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus (10m/s²9 ja h vedlikusamba kõrgus (1m). 5)Vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus( 10m/s²) ja Va allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala. Seda seost nim. Archimedese seaduseks. 6) Kui üleslükkejõud on suurem kehale mõjuvast raskusjõust, siis keha ujub (VaV, kus V on keha ruumala). Kui need jõud on võrdsed, siis keha heljub (Va=V), kui raskusjõud on suurem üleslükkejõust, siis keha upub. Energia. Töö. Võimsus. Jäävusseadus. Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks:
" Ta ei jõudnudki lauset veel lõpetada, kui Kümnendik juba kadunud oli. "See ei tähenda head" pomises Pythagoros "Sel vanal kavalpeal, Archimedesel on midagi plaanis..." Nii ta seal arutas omaette, kohendades aegajalt oma uhkeid pükse. Oma mõtete keskel ei kuulnud ta vaikset põrinat, mis kostus kõrgustest. "Haahh, ma ju ütlesin, et see asi töötab!!!!" plaksutas Leonardo da Vinci lapselikult käsi "Mis ma ütlesin" kordas ta, patsutas seejärel kavalalt silma pilgutades Archimedese õlale. Mona Lisa, kes samuti õhulaevas kaasas oli, vaatas oma mõtlike silmadega Leonardole otsa ja naeratas.... Kui tihane tahtis rähniks saada ,,Ära siis liiga kauaks õue jää," manitses tihaseema tihasepoiss Taavit. ,,Sul on homme koolipäev ning õhtul tuleb veel nokkimist harjutada." ,,Ei jää emps," lubas tihasepoiss Taavi. Tihasepoiss Taavi pani kollase sulejope selga ning pähe tuttmütsi, - õues oli ikkagi juba talv ning üsna külm. Toa nurgast haaras ta kaasa kelgu.
levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse. c) Teadus: Kasvavad teadmised tõid enesega kaasa erinevate teadusharude eraldumise filosoofia raamidest. Hellenistlikest teadlastest kuulsaimad olid matemaatik Eukleides (4.saj eKr; sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused); füüsik ja leiutaja Archimedes (3.saj ekr; konstrueeris sõjatehnilisi seadmeid, leiutas veetõsteseadeldise- nn Archimedese kruvi, avastas seaduse kehade veeväljasurvest); astronoom, matemaatik ja geograaf Ptolemaios (2.saj ekr; põhjendas seisukohta, et universumi keskpunktiks on Maa ja koostas põhjaliku maailmakaardi. Tema teosed olid ka keskajal üldtunnustatud käsiraamatud ning tema seisukohad kujundasid eurooplaste arusaamu kuni uusaja alguseni). Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori...
levis kõigisse Vahemeremaadesse ja hiljem ka paljudesse Rooma provintsidesse. c) Teadus: Kasvavad teadmised tõid enesega kaasa erinevate teadusharude eraldumise filosoofia raamidest. Hellenistlikest teadlastest kuulsaimad olid matemaatik Eukleides (4.saj eKr; sõnastas ja tõestas geomeetria põhialused); füüsik ja leiutaja Archimedes (3.saj ekr; konstrueeris sõjatehnilisi seadmeid, leiutas veetõsteseadeldise- nn Archimedese kruvi, avastas seaduse kehade veeväljasurvest); astronoom, matemaatik ja geograaf Ptolemaios (2.saj ekr; põhjendas seisukohta, et universumi keskpunktiks on Maa ja koostas põhjaliku maailmakaardi. Tema teosed olid ka keskajal üldtunnustatud käsiraamatud ning tema seisukohad kujundasid eurooplaste arusaamu kuni uusaja alguseni). Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
täpsed empiirilised valemid. Teatud eeldustel on võimalik arvutada tihedus lihtsustatud valemite abil, nagu näiteks Lineikini valem: ( T , S , p ) = 1 + 10 -5 ( 6.89T - 0.918T 2 - 0.39TS + 82 S + 5 10 -3 P ) (5.5) Stratifikatsioon.Ookeanis on tavaliselt püsiv kihistus (stratifikatsioon) tihedamad veekihid paiknevad kergematest allpool. Juhul, kui mingi häirituse tõttu satub kergem veeosake tihedama veekihi alla, hakkab mõjuma Archimedese jõud ja veeosake liigub tagasi üles. Tulenevalt tiheduse vertikaalsest jaotusest on võimalikud hüdrostaatilise stabiilsuse jaoks 3 varianti.1Stabiilses kihis tihedus kasvab merepõhja suunas, N 2 > 0 ja veeosakese liikumise võrrandi (5.13) üldlahendiks on z ( t ) = A e iN t + B e -iN t = a cos Nt + b sin Nt , mis kujutab endast veeosakese võnkumisi tasakaalu 2 asendi z = 0 ümber perioodiga =
saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes oli mitmekülgne teadlane. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Veel on kuulsad nn Archimedese kruvi ja paljud tema sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, Aristarchos, aga esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Ta väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega tiirleb ümber Päikese. Paraku ei leidnud tema teooria pooldajaid ja langes varsti unustusse.
Ehk väiksema pindalaga torru väiksema jõu suunamine, tuleb teisest suurema pindalaga otsast suurema jõuga. P=F/S F1/S1=F2/S2 F2/F1=S2/S1 Autode tõsteseadme tõstmiseks surutakse toru ühes otsas (kitsamas otsas) õli kokku teises (laiemas otsas) see väljendub suurema jõuga aga väiksema vahemaaga. Rõhu muundamine: Jäiga ühendusega kolvi ühes otsas tekitatakse üks rõhk, sama suur rõhk tekib teises kolvi otsas. F1=F2 p1S1=p2S2 Archimedes'e seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F=m g= V g ,kus = vedeliku tihedus, V = keha ruumala, g = vaba langemise kiirendus, m = keha mass. Vooluhulk Torus voolava vedeliku kogus mingil ajahetkel on toru igas punktis ühesugune Mõõtühik 1m3/s. Q=S*v
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk pr...
Tema teosed said edukaks alles pärast ta surma. Omapärane filosoofiline, sofistikast mõjutatud vaatenurk, mida arvestamata on mitmed kriitikud teda nigelaks kirjanikuks pidanud. Pythagoros kreeka matemaatik, filosoof, astronoom. Pütagoorlaste koolkonna rajaja. Asutas oma kooli. Keskne oli arvu kui kosmogoonilise alge käsitus. Eukleides kreeka matemaatik. Geomeetria isa. Archimedes kreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. Leiutas Archimedese kruvi, nõguspeegli, igavese kruvi jm. Eratosthenes kreeka matemaatik, geograaf, astronoom. Arvutas välja Maa ümbermõõdu varjude võrdlemise abil. 10. Vana- Kreeka tragöödia peajooni Tõsine näidend, tavaliselt õnnetu lõpuga, sündmusti võetud müütidest, publikule lõpp teada, käsitlesid inimliku käitumise probleeme mütoloogiliste kangelaste saatuse põhjal, Aishylos, Sophokles, Euripides. 11. Vana- Rooma kultuuri ja riikluse lühike ülevaade ja tunnused
r. 80. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia 81. Mis on elektrivool. Tuletage allolev valem. Tehke joonis. - Elektrivool on igasugune laengute korrapärane ümberpaiknemine. Kaks liiki elektrivoolu. 1. Juhtivusvool. Laetud kehadele mõjub elektriväli. 2. Konvektsioonvool. Laetud kehadele mõjub mitteelektriline jõud. Laetud kehale mõjub näiteks raskusjõud, Archimedese jõud. Selles osas tegeleme ikka elektrivälja poolt initseeritud kehade liikumisega. 82. Lähtudes alltoodud seostest, tuletage seos pinge kohta ahela osal. Ahela osas: Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 83. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus kahe erineva takistustega.
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk pr...
SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. K...
omavahelisel jagamisel. -Kasutatakse diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks puutüve pikisuunas -Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni Kõige levinum on normaal koonekoefitsent q2= d0,5h/d1,3m; 8. Puidukoguse mahu määramise ksülomeetriline meetod. · Vedeliku math suureneb sinna pandud objekti mahu võrra · Tuleb arvestada ka lisaraskuse mahuga 9. Puidukoguse mahu määramise hüdrostaatiline meetod. · Põhineb Archimedese seadusel · Puit kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub selle poolt välja tõrjutud vedelik 10. Puidukoguse mahu määramine mahukaalu meetodil. Suuremast kogusest võetakse proov, millel mõõdetakse nii math kui ka kaal · Suurem kogus kaalutakse · Maht leitakse ristkorrutisena Mahukaalu meetodit kasutatakse peamiselt puu võra ja juurte mahu määramiseks, biomassi määramiseks. Meetodi aluseks on puuliigi puidu tiheduse sõltuvus niiskuse sisaldusest
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk pr...
2) Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment, siis peab vastupidiselt muutuma nurkkiirus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedustega. 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. 63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? 65
Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Areomeetreid kasutatakse toiduainetetööstuses (näiteks veini alkoholi- või piima rasvasisalduse määramiseks), laborites lahuste kontsentratsiooni määramiseks, hapete (eelkõige akuhappe) kontsentratsiooni määramiseks. Tavaline areomeeter koosneb kinnisest õhuga täidetud klaastorust, mille ühes otsas on elavhõbedast või tinast ballast. Toru külge on kinnitatud skaala. Areomeeter tuli asetada lahusesse ja skaalalt sai lugeda vedeliku tiheduse. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihed...
• Erikaal ( N/ m ) on vedeliku ruumalaühiku kaal : =F/V ( raskuskaal F = m g , kus m on mass ja g on raskuskiirendus ,siis tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust.) · Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. · Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades
Valem: p=F/S (S pindala, millele jõud on rakendatud) Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk: p=gh (h vedelikusamba kõrgus) Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Valem: =m/V Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F =gV (V allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala) ; Archimedese seos Soojusõpetus Ideaalne gaas ja termodünaamika alused Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Temperatuur: T=273+t Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, kus molekule loetakse punkmassideks ja molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund. Samuti ei arvestata molekulide vahelist vastastikmõju.
Labori töövõtted vastused 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on...
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
95. Millistes keeltes peab olema laeva püstuvuse käsiraamat? 96. Kellel peab olema püstuvuse käsiraamat? Õppeaine raudvara A. Füüsikalised suurused ja mõisted Mahu, massi, töö, liikumise ja energiaga seotud suurused ja mõisted. Valdav enamik laevateooria ülesandeid lahendatakse momentide abil! B. Õppeainesse puutuvad fundamentaalsed loodusseadused ja nende rakendused õppeaines Ülemaailmne gravitatsiooniseadus, Archimedese seadus, massi ja energia jäävuse seadus, mõju ja vastumõju võrdsuse seadus rakendatakse laeva ujuvuse, püstuvuse ja üldtugevuse käsitlusel. C. Õppeaines käsitletud olulised mõisted ja rakendused Algpüstuvus intial stability laeva staatiline püstuvus väikestel kreeninurkadel; määraks on GM. Archimedese seaduse järeldus law of Archimedes vees ujuv keha surub oma kaaluga võrdse hulga vett välja.
Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel...
loomiseks. Kelgutaoliste lohistite ja rullikuna kasutavate puutüvede järel võeti kasutusele üks inimkonna suurimaid leiutusi- ratas. Puidust algelist ratast tunti Mesopotaamias juba IV aastatuhandel enne Kristust, aga kodarate, pöia ja rummuga rattad tulid kasutusele umbes 2000 aastat hiljem. Teaduslikematele alustele tuginevaid arutlusi lihasjõu asendamisest võib leida ka antiikaja matemaatikute-füüsikute Archimedese ja Heroni töödest. Katsed ehitada mehhaaniliselt liikuv vanker sai uue hoo sisse renessansi-ajastul, kui kuulus itaalia kunstnik ja insener Leonardo da Vinci kavandas 1500. aasta paiku plaane, et konstrueerida kindel ja ründamatu sõjavanker. Selleks ehitas ta ülekandemehhanismi ja rooliga vankri, mille käitamiseks tuli kaheksal mehel kange keerata. Veidi hiljem arendas ta välja ajami, mida võib pidada nüüdisaegse diferentsiaalajami eelkäijaks
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pea...
60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöörd- võrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. ( ) 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne välja- tõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. ( )
Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud
1.FÜÜSIKALISED SUURUSED JA NENDE ETALONID 1.Füüsikalised suurused ja nende etalonid – SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+etalonid) Suurus Mõõtühik Tähis Hetkel kehtiv etalon Pikkus meeter 1 m tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
