amplituud on suurem või väiksem. ● interferentsi käigus jaotatakse energia ruumis ringi ● difraktsioon- füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja ● lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha 24. Pascaliseadus ● hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 25. Archimedese seadus, üleslükkejõud ● üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. ● Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 26. Veeväljasurve ● ujuva laeva või mõne mu aluse poolt enda alt väljatõrjutud vee hulk. ● mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljenatakse ruumalaühekutes
valem pöördliikumisel 57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel. 58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. 63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. ?64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem.. 66
18 Õõnessilikaat 90 11 25 2655 3690 1389,8 8 0 19 Savitellis 65 24 85 1353,625 2890 2135,0 5 20 Kõva 78 11 8 73,632 53 719,8 puitkiudplaat 8 2. Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V0 [cm3] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus, ja arvutatakse valemiga 2: V0 =G G1/ v , [Valem 2.] kus G - proovikeha mass õhus [g] G1 - proovikeha mass vedelikus [g] v - vedeliku tihedus [g/cm³] Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Meetod 1
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel Hippokrates- antiik Kreeka päritoluga nimi ja tähendab hobuse jõudu, oli Vana- Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja. Herodotos-,,ajaloo isa", kreeka ajaloolane Eukleides-kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" Archimedes-Archimedes on matemaatilise füüsika, eriti staatikateaduse, isa; tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi Ptolemaios-kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Makedoonia Aleksander-Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II poeg. Philppos-mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule, Makedoonia Aleksandri isa Demosthenes-Vana Kreeka oraator ja Ateena riigimees 8.Arhitektuur 3 ehitusstiili : 1) dooria-tugev, stiilne
= 1488' 14S8' 4,86 x 107607cm3 L .rooo= 34'8 .looo= o^ ' v= vu, 107607 32Lq- m' Y 4.2. Ebakorrapiirase kuj uga ehitusmaterjali tiheduse miiiiramine Ebakonap2irase kujuga proovikeha mahu miiiiramisel kasutatakse Archimedese seadusel p6hinevat htidrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht Vu. 1cm31 leitakse proovikeha kaalumise teel 6hus ja vedelikus, ja arvutatakse valemiga: m-m, Vu,=Jrvalemnr3, P, kus m - proovikeha mass Shus [g], m1 - proovikeha mass vedelikus [g], p, - vedeliku q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti
42. Gaaside poolt avaldatava rõhu põhjus. Gaasi rõhk temaga kokku puutuvatele kehadele on põhjustatud liikuvate gaasimolekulide põrgetest vastu neid kehi. 43. Üleslükkejõu definitsioon. Üleslükkejõud vedelikus või gaasis asuvale kehale mõjuv, raskusjõuga vastassuunaline jõud. Üleslükkejõu tulemusel väheneb vedelikku või gaasi asetatud keha kaal. 44. Tuletage üleslükkejõu arvutamise valem vedelikus. 1 = 1 2 = 2 üüõ = 2 - 1 = (2 - 1 ) 45. Sõnastage Archimedese seadus. Archimedese seadus. Kehale vedelikus või gaasis mõjuv üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 46. Tuletage keha ujumise tingimused. Sõnastage need. Keha ujumine või uppumine vedelikus sõltub sellest, kuhupoole on suuna temale mõjuv resultantjõud. Selle resultantjõu määramiseks ongi joonisel kujutatud temale mõjuvaid üksikuid jõude: 1) allapoole suunatud raskusjõud ja 2) ülespoole suunatud üleslükkejõud üüõ
2 Kipsplaadi tihedus Proovikeha Materjali Proovikeha Proovikeha Proovikeha Proovikeha number nimetus mõõtmed [mm] maht [cm3] mass [g] tihedus a b h [kg/m3] 27 Kipsplaat 225 133 13 289 394 819 4.3. Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht Vbr [cm3] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ning arvutatakse valemiga: Vbr=(m-m1)/ v (3) Vbr proovikeha maht [cm3] m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vees [g] v = 1 g/cm3 Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub
risti pinnaga mõjuva jõu absoluutväärtuse ning selle pinna pindala suhtega. · SI-s on rõhu ühikuks võetud selline rõhk, mida avaldab pinnale ühtlaselt jaotunud ja risti pinnaga mõjuv jõud kus selle jõu absoluutväärtus on 1N ja selle pinna pindala on 1m2 ning seda ühikut nim üheks paskaliks (1Pa) · Pascali seadus: vedelikule või gaasile antav rõhk antakse ilma muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse punkti. · Fü=Vg Archimedese üleslükkejõuks nim jõudu millega vedelik või gaas mõjutab sellesse asetatud tahket keha ning üleslükkejõu absoluutväärtus on võrdne vedeliku või gaasi tiheduse, vedelikus või gaasis oleva keha ruumala ja vabalangemiskiirenduse absoluutväärtuse korrutisega. · Vedeliku või gaasisamba poolt alusele avaldatav rõhk on arvutatav valemiga: p=gh kus on vedeliku või gaasi tihedus, g vabalangemiskiirenduse absoluutväärtus ja h
mitmete ühendite näol, kuid peamiselt veena maakera pinnal; gaasiline vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta mitte mürgine gaas, mis veeldub -271°C, anumas säilib vedelikuna 12 päeva; vesinik difundeerub kõikidest gaasidest kiiremini ning juhib kõige paremini soojust (vesiniku soojusjuhtivus on 7 korda suurem õhu soojusjuhtivusest); vesiniku kergusel põhines tema esimene kasutusala; Arvestades vesiniku (0,09kg/m3 ) ja õhu tihedust (1,29kg/m3)ning tuginedes Archimedese seadusele saab arvutada 1m3 vesiniku tõstejõu: 1,29- 0,09= 1,20 kg. Et vesinik on tuleohtlik, hakati kasutama vesiniku asemel heeliumit, kuigi heeliumi tõstejõud on veidike väiksem 1,11 kg kui vesinikul. Vesinikku kasutatakse: · ilmajaamades - aerostaatides ja sondides; · vanasti kasutati suurtes õhulaevades ehk aerostaatides dirizaablites ja tsepeliinides, kuulsamad olid "Hindeburg" ja "Graft Zeppelin"
s I 1 q v= (ühtlane sirgjooneline liikumine) j= I = mR 2 (ketas) =k (punktlaengu) t S 2 R m axt 2 2 Kondensaatorid: = x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q ...
ülimaks ideeks on hüve. Pythagoras - kreeka filosoof, matemaatik ja astronoom. Asutas Krotonis,Lõuna-Itaalias metafüüsikaga tegutsenud koolkonna Eukleides - oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana". Aristarchos - esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Archimedes - vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja. tema leidis kangiseaduse, leiutas nn Archimedese printsiibi, mis seisneb selles, et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma kaalust niipalju, kuipalju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses Homeros kreeka luuletaja, peetakse 2 suure eepose "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks Minos müütiline Knossose kuningas Agamemnon ,,Illiase" kangelane, Mükeene kuningas Drakon- riigiametnik, kes kirjuatas Ateenas, deemose nõudmisel seadused Lykurgos- pani legendi järgi aluse riigikorraldusele, lõi seadused Delfi oraakli nõuannete järgi
o Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N o Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus, seda suurem osa areomeetrist ulatub vedelikust välja. o Archimedese seadus: vedeliku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. o Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. § Võnkumine ja heli o Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. o Amplituudiks nimetatakse võnkuva keha amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist
selle täielikult elavhõbedaga. Seejärel sulges ta tihedalt toru teise otsa, pööras toru ümber ja asetas selle otsapidi elavhõbedaga täidetud kaussi. Kui Torricelli avas toru otsa, voolas sellest välja ainult osa elavhõbedat. Toru ülemisse otsa tekkis õhutühi ruum. Samba kõrgus jäi 760mm kõrguseks sõltumata toru kallutamisest. Seega normaalõhurõhuks loetakse 760mmHg merepinnal. 18. KÜSIMUS: Arichmedese seadus. Ujumise tingimus. (lk 119-122) VASTUS: Archimedese seadus Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Üleslükkejõud = vedeliku tihedus*g(g 10)*keha ruumala (Fü=[roo]gV). Keha ujub, kui kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. 19. KÜSIMUS: Mehhanilise töö definitsioon, valem ja ühik. (lk 132) VASTUS: Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul
Difraktsiooniks nimetatakse seda, kui laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest august välja. Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ning levivad takistuse taha. Hüdromehaanika — Rõhk vedelikus – Rõhk vedelikus sõltub selle sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetes. — Pascali seadus – Hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. — Archimedese seadus ehk üleslükkejõud – Kui keha on osaliselt või täielikult voolises siis mõjub talle üleslükkejõud, jõu suund on vertikaalselt üles ja arvuliselt on võrdne keha poolt välja tõrjutud voolise kaaluga. — Veeväljasurve - Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes.
näiline maailm, aristoteles sofist, platoni õpilane, asutas lykeioni gümnaasiumi, ta kujundas oma teadmised eelkäijate töödest, ta ei pidanud õigeks platoni ideedeõpetust, aleksander suur makedoonia kuningas ja antiikaja kuulsaim väejuht, kes vallutas pärsia impeeriumi, tema vallutusi loatakse hellenismi perioodi alguseks, archimedes hellenismi perioodi kuulsaim füüsik ja leiutaja, kelle leiutiseks on archimedese kruvi, ta avastas seaduse kehade veevälja survest, eukleides hellenismiperioodi matemaatik, kes võttis oma teoseselemendid kokku kreeka saavutatu ning tõestas geomeetria põhialused, ptolemaios aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes arvas,et maa on universumi keskpunktis, koostas maailmakaardi, 2000 1100 ekr kreeta mükeene periood, 1100 800 ekr tume ajajärk, 800 500 ekr
36. Kuidas määratakse vedeliku koormatud silinderpinnale mõjuva rõhujõu absoluutväärtust ja suunda? Silinderpinnale mõjuva rõhujõu saab määrata jõu rõht- ja püstprojektsiooni √ vektorsummaga: P= P2x + √ P2z . Resultantjõud on kõverpinnaga risti, mille suuna määrab rõhujõu püst- ja rõhtkomponendi suhe: Pz Px tan . Silinderpinna jaoks läbib rõhujõu vektoriga määratud siht silinderpinda moodustava ringi keskpunkti O 37. Mida väidab Archimedese seadus, ning kuidas on see seotud uputatud kehale mõjuva üleslükkejõuga? Archimedese seadus väidab, et uputatud keha kaal väheneb nii palju kui palju kaalub keha poolt väljatõrjutud vedeliku osa. Täielikult uputatud kehale mõjuv üleslükkejõud: PB Pz P' z vesi*gVz Vkeha vesi*g*Vz vesi*g*Vkeha, kus V keha ja pkeha on vastavalt keha ruumala ja tihedus. Keha ülemise kõverpinna ja vedeliku pinna vahele jääv püstsurvekeha ruumala on Vz
mille amplituud on suurem või väiksem. Interferentsi käigus jaotatakse energia ruumis ringi. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. - Lained kalduvad kõrvale sirgjooneliselt teelt ja levivad tõkete taha. 24. Pascali hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi (aukudega pudel). 25. Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga ja on jõud mis surub vedelikku või gaasi asetatud keha üles. nt pall vee alla. 26. Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessi käigus ei muutu üks
liigutava jõuga. Keha liikumahakkamist takistab seisuhõõrdejõud. Liugehõõrdejõud Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade konarused 2) Kehade aineosakestevahelised tõmbejõud Hõõrdumise ületamiseks tehtav töö kulub kehade siseenergia suurendamiseks (kehade soojendamiseks) Üleslõkkejõud vedelikku sukeldatud kehale mõjuv jõud, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Archimedese seadus: (Va < V) keha ujub (Va = V) keha heljub (Va > V) keha upub Impulss e liikumishulk keha massi ja kiiruse korrutis; vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektori suunaga. Newtoni I seadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerimisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Taustsüsteeme, milles kehtib Newtoni I seadus nim
Siinuslainete liitumist nimetatakse interferentsiks Difraktsioon - mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 30. Rõhk vedelikus Rõhk staatilises tasakaalus oleva vedeliku mingis punktis sõltub selle punkti sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetest p= p0 + ϱ gh 31. Pascali seadus rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 32. Archimedese seadus, üleslükkejõud mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 33. Veeväljasurve Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes 34. Bernouelli võrrand Toru kitsenemine 35. Torricelli seadus
1.Pascalli seadus rõhu kohta. Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse muutumatult edasi vedeliku/gaasi igasse punkti. 2.Archimedese seadus fn=Gv*g*Vx Kehtib vedelikes/gaasides mõjub kehale üleslükkejõud, mis on võrde selle keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi raskusjõuga. 3.Newtoni I seadus: kiirendust põhjustab kehale mõjuv tasakaalustamata jõud, kui jõud puuduvad/on tasakaalus siis kiirendust ei toimu, NewIs kehtib ainult kindlas taustsüsteemides, ei kehti kiirendusega liikuvates taustsüst.. On olemas selliseid taustsüsteeme, milles kehad liiguvad ühtlaselt või sirgjooneliselt, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud on kompenseeruvad. 4.Newton II kehale antud kiirendus on võrdeline kiirendust põhjustava jõuga ja pöörvõrdeline kiirendatava keha massiga a=Fi/m 5.Newton III kaks keha mõjutavad vastastikku jõududega, mis on suuruselt võrdsed, suunalt vastupidised ja mõjuvad neid ühendava sirge sihis. F2=-F1 6.Imp...
rohkem tegeleda, ajal mil see teaduskaugus tähendanuks eluaegset ülimat vaesust. Galileo isale ei meeldinud see idee silmaotsaski, kuid lõpuks jõudsid nad siiski kompromissini. Galileo astus 17 - aastaselt Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Kuid Galileo ei tahtnud oma unistust kõigest olenemata sinnapaika jätta ning ta õppis salaja ka matemaatikat. Hippokratese ning Galenose meditsiiniõpikute all hoidis ta vargsi Eukleidese ja Archimedese teoseid. Vabal ajal viis ta läbi omavalmistatud seadmete abil eksperimente. Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka, tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid kuulutasid, et kõik teaduslikud probleemid on juba Aristotelese poolt lõplikult lahendatud ning kõik kes sellele õpetusele vastu julgesid astuda, lõpetasid professorid vaidluse tsitaadiga " Magister dixit " ehk õpetajad on rääkinud
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
98,8 99,3 97,9 DOLOMIIT 98,7 99,5 98 2005,6 2086 11,75 10,9 2,9 11,3 11 3 SBS 11 10,9 3 37,4 1010,81 4 Joonis 1.0 Ehitusmaterjalide tiheduste graafik 2. Ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga materjali tihedust määratakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Keha kaalutakse õhus, vees, seejärel kastetakse keha parafiinivanni ning lastakse sel hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse jällegi õhus ning vees. Kui aga on teada, et materjal pole praktiliselt üldse vettimav ega sisalda poore, pole parafiiniga katmine enne vees kaalumist sugugi vajalik. Keha ruumala saadakse õhus ning vees kaalumise teel, ning arvutatakse järgmise valemiga: m-m1 V br = v : valem nr 3
D) Doppleri effekt Doppleri efekt seisneb heli kõrguse muutumises kui heliallikas vaatleja (lainete vastuvõtja) suhtes läheneb või kaugeneb. Hüdromehaanika alused a. Vedelike peamised füüsikalised omadused b. Viskoossus c. Vedelikus mõjuvad jõud d. Hüdrostaatiline rõhk, hüdrostaatilise rõhu omadused e. Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid f. Hüdrostaatika põhivõrrand, põhivõrrandi rakendusvorm g. Pascali seadus h. Archimedese seadus i. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta j. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta k. Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta A) Vedelike peamised füüsikalised omadused Tihedus (kg/m3 ) on vedeliku ruumalaühiku mass: � = �/ � . Erikaal (N/m3 ) on vedeliku ruumalaühiku kaal: � = �� /V Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ning vedelikule mõjuvast rõhust.
GEOMOODULID MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Seismiliste lainete kiirus sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbivad. Lainete kiirus muutub, kui ta liigub ühest kivimikihist teise. Sel juhul võib laine murduda või hoopis peegelduda kivimikeha pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem o...
Tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. Herodotos ajaloolane. Kirjutas "Historia" (Kreeka-Pärsia sõdadest). Ta oli esimene, kes ei piirdunud ainult mineviku kirjeldamisega, vaid arutles ka filosoofiliste ajalooga seonduvate probleemide üle, mis andis talle uusi arusaamu inimkäitumisest. Archimedes üks antiikaja tähtsaim teadlane. Pani aluse hüdrostaatikale, staatikale, tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tegi kruvipumba Archimedese kruvi (tigukonveier, millega tõstetakse vett). Leiutas nõguspeegli. Pythagoras - vanakreeka filosoof ja matemaatik. Võttis I kasutusele sõna filosoofia. Tegi matemaatikas teoreemi kolmnurkadega. Pheidas osales Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Myron - Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Pharose tuletorn Aleksandrias - 3 korrust, 100-120m kõrgune. 3
Vedelike ja gaaside füüsikalised omadused Iseseisevtöö Juhendaja: Kaido Voitra Koostaja: Martin Raba AM11 Vedelikud Hüdromehaanikaks nimetatakse mehaanika osa, kus tegeletakse vedelike uurimisega. Hüdromehaanika omakorda jaguneb hüdrostaatikaks ja hüdrodünaamikaks. Hüdrostaatika tegeleb vedeliku tasakaalu uurimisega ja hüdrodünaamika uurib vedelike liikumist. 1.Rõhk vedelikes Vedelikke ja gaase on lihtne eristada tahketest kehadest, kuna nad ei oma kindlat kuju s.t võtavad anuma kuju kuhu nad on pandud. Kui me võrdleme vedelikku gaasiga, siis märkame, et nende füüsikalised omadused on väga sarnased näiteks nii vedelik kui ka gaas võivad voolata, neil on madal aurumis-ja tahkumistemperatuur, sellep...
Hüdromehaanika on mehaanika haru, mis käsitleb vedelike füüsikalisi omadusi ja käitumist: staatilises olekus - HÜDROSTAATIKA voolavas olekus HÜDRODÜNAAMIKA Vedelikud ei oma kindlat kuju, vaid võtavad neid ümbritseva anuma kuju. Rõhu ülekandmiseks kasutatakse nii gaase kui vedelikke, millede erinevuseks on see, et gaasi ruumala muutub märksa enam kui vedeliku ruumala Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga Bernouelli võrrand Kui kiirus suureneb, siis rõhk väheneb 9. TERMODÜNAAMIKA Füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga Termodünaamika ei arvesta kehade siseehitusega
29 30 7. HÜDROMEHAANIKA. Rõhk ( p ) on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal ( Pa ). 1Pa = 1 N/m2 1atm = 1,01 105 Pa Vedelikud ( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühteviisi (Pascali sea- dus ). Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ). vt.lk. Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel jääb kiirusvektor igas ruumi- punktis konstantseks. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga ( S ). vt.lk. Bernoulli võrrand. Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ( ) on staatiline
lõpetaks kõigepealt pooleli olevad meditsiiniõpingud. Galileo ei kuulanud teda, jätkas matemaatika ja filosoofiaga ning lahkus 1585. aastal ülikoolist ilma mingi teaduskraadita (Stillman 2002: 42-43). Mõned aastad pärast ülikoolist lahkumist alustas Galileo matemaatika eratundidega Firenzes ja Sienas. Tema esimene algupärane teaduslik uurimus hüdroastaatikast valmis 1586. aastal. See oli segu teooriast ja praktikast vana hea Archimedese vaimus. Umbes samal ajal hakkas ta kirjutama uut uurimustööd liikumise kohta, mis pärast nelja või viie aasta jooksul tehtud töötlusi ja täiendusi moodustas aluspõhja, millelt ta hiljem alustas oma kõige tähtsamat füüsikaalast uurimust (Stillman 2002: 46). 4 1587. aasta lõpu poole avastas Galileo geniaalse ja väga praktlise viisi, kuidas määrata raskete kehade raskuskeset
Archimedes 3.saj. eKr - matemaatik, füüsik, astronoom ja leiutaja - tuntuim teooria: kui on piisavalt suur kang ja koht, kuhu seda paigutada, siis võib liigutada ka maakera - u. 40 leiutist (nõguspeegel, igavene kruvi, päikese, kuu ja planeetide liikumise mudel, Archimedese kruvi (tigukonveier, millega tõstetakse vett)) - palju erinevaid matemaatilisi ja füüsikalisi teooriaid Perikles 5.saj. eKr - Ateena riigimees - edukaim juht - lõplik demokraatia võit polises - majanduse, poliitika ja kultuuri õitseng Sophokles 5.saj. eKr - tuntuim näitekirjanik
59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa 0: 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelises seoses anumates olevate vedelike tihedustega. 62. Formuleerige Archimedese seadus.Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga.
väljatõrjutud vedelikku enda poole. Selle seose avastas kreeka õpetlane Archimedes, kes elas aastatel 287212 eKr. Legendi järgi saanud ta Sürakuusa valitsejalt ülesande kindlaks teha, kas kuningale valmistatud kroon on ikka puhtast kullast. Ülesanne polnud kergete killast. Lahendusidee tulnud talle pähe vannis, mille peale kostnud tema kuulus hüüatus ,,Heureka!" (kr k leidsin). Kuidas saaks katseliselt kontrollida seda seost, mida tuntakse Archimedese seadusena? Üks võimalus on kasutada ülevooluanumat ning selle sisse mahtuvat keha. Ülevooluanum on selline nõu, mille külje sees on ava. Anum täidetakse veega väljavooluava alumise servani. Seejärel lastakse dünamomeetri otsa riputatud keha üleni vette ning leitakse keha kaal vees. Kaalutakse ka avast väljavoolanud vesi (keha poolt väljatõrjutud vedelik). Selgub, et dünamomeetri näidu vähenemine (üleslükkejõud) on võrdne
Kõigi kolme keskmise pikkuse olemas olul saab arvutada risttahuka ruumala V ¿ a∗b∗c , valem nr. 2 Seejärel kaalutakse keha mass õhus. Keha tihedus saadakse valemit nr 1 kasutades. 4.2 Ebakorrapärase keha tiheduse mõõtmine 2 Korrapäratu keha on keha, mille parameetreid ei saa nihiku või joonlauaga mõõta. Ebakorrapärase keha ruumala leitakse Archimedese seadusel põhineval hüdrostaatilisel kaalumisel. See kujutab endas keha kaalumist vedelikus ja õhus, mis annab pärast valemi nr. 3 kasutamist keha ruumala. m−m1 V= , valem nr. 3 ρv m - keha mass õhus [ g ] m1 - keha mass vedelikus [ g ] ρv - vedeliku tihedus [ g/cm 3 ] Ebakorrapärase keha tihedus leitakse valemiga nr.1 4.2
m=V × ρ=( 4,5 ×3,6 × 4,15 ) ×0,86=67,23 ×0,86=57,818 t *** Laeva teoreetilistes arvutustes kasutatakse mageda vee (fresh water) tihedusena 3 ρFW =1,000 t /m merevee (salt water) tihedusena ρSW =1,025t / m3 , mis on 35‰ soolsusega merevee tihedus. Kui arvutuste tegemisel on vee täpne tihedus arvesse võetud ja see jääb kahe eelpoolnimetatu vahele, nimetatakse seda dokivee (dock water) tiheduseks. 3.1.2 Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Vana-aja mõttetarkade töödest on tänapäeva kooliharidusse jõudnud vaid üksikud. Matemaatikud tutvustavad Pythagorase teoreemi ning Heroni valemit, füüsikas räägitakse vast kõige enam Archimedese seadusest:
silmapaistvat korda saadab.Kui Bolyai hüüdis : << Temast saab Euroopa suurim matemaatik ! >>
puhkes Dorothe nutma. Gauss ise hoolis vähe oma kuulsuse välisest särast, aga ta emale tähendas
see palju. Kui Gaussi ema jäi pimedaks siis hakkas ta tema eest hoolitsema, kuni ta ema suri.
Dorothea elas 96 aastaseks, suri 18 aprill 1839.aastal. Kogu matemaatika ajaloos pole võimalik
leida sellist näidet varaküpsusest, nagu Gaussi puhul. Pole teada, millal avaldus Archimedese
geniaalsus. Esimene tundemärk suurest andest matemaatikas jäi Newtoni puhul vist märkamatuks.
Näib uskumatuna, kuid väidetakse et gauss ilmutas oma võimeid veel enne, kui ta oli saanud
kolmeaastaseks. Ühel laupäeval arvutas Gebhard Gauss talle alluvate tööliste nädalapalka ega
märganud et pisipoeg seda tegevust hoolega jälgis. Pika arvutuse lõpetanud, kuulis ta hämmelduses
last hädaldamas : <
Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul 10) Hüdroaeromehaanika alused o Rõhk (+ valem ja mõõtühik) Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega o Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised) Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi o Archimedes’e seadus (+ valem) Archimedese seadus , mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga o Vooluhulk (+ valem ja mõõtühik) Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus o Pidevuse teoreem (+ valem ja joonis) Vedeliku voolamisel muutuva ristlıikega torus on voolamise kiirus pöördvırdeline toru ristlıike pindalaga.
heli kiirus vees on ligi viis korda suurem kui pinnaelementi,tema normaali sihis. õhus. Heli kiirus tahketes ainetes mõõdeti =mg/S=Vg/S=gSh/S=gh esmakordselt 19. sajandil. Selleks kasutati mitmesaja meetri pikkuseid torusid. Heli, -vedeliku tihedus mida tekitati toru ühe otsa juures, registreeriti toru teise otsa juures. Kuuldi g-raskuskiirendus Eelnevast järeldub,et rõhk on seisvas Archimedese jõud on raskusjõule vedelikus ühe nivoo piiras konstantne.Olgu vastassuunaline. tegemist vedelikus kahe erineva nivooga,kõrgustega H1 ja h2,siis vastavate rõhkude vahe. Järelikult väljatõrjutud vedelikku kaal on võrdeline uputatud keha ruumalaga, P2-P1=g(h2-h1)= gh vedeliku tihedusega ja raskuskiirendusega.
(mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega. Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga . Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus ( ) on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (m). Võttes võrdeteguri üheks, saame . Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus · = vedeliku tihedus · V = keha ruumala · g = vaba langemise kiirendus · m = keha mass. Vedelikus või gaasis paiknevale kehale mõjub kaks vastassuunalist jõudu: raskusjõud ja üleslükkejõud. Kui raskusjõu moodul on üleslükkejõu moodulist suurem, siis keha vajub
generaatorites), jne. Seega elektromotoorjõud vooluallikas tekib keemilise (akud, elemendid), mehaanilise (generaatorid) vm energia toimel. 7.Archimedese seadus, hüdro- ja aerostaatika seadus: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Vedeliku või gaasi rõhu suurenemine sügavuse kasvades põhjustab kehadele mõjuva üleslükkejõu olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = m g = ρ V g, kus ρ on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja g vaba langemise kiirendus (9,8 m/s2). Archimedese jõud on raskusjõule vastassuunaline. 8. Kas keha kaal ja raskusjõud on samased mõisted? Ei, raskusjõud ja kaal ei ole samased mõisted. Keha raskusjõud mõjub alati, kaal aga mõjutab keha alust või
keskkonnast teise. Maxwelli järgi n=εμ VEDELIKE MEHAANIKA Hüdromehaanika alused - Rõhk ( p ) on skalaarne suurus, mis näitab pinna ühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal( Pa ). 2 1Pa = 1 N/ m 1atm = 1, 01 105 Pa Vedelikud( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühte viisi (Pascali seadus). Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükke jõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ). Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine - voolu kiirus v on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga Bernoulli vôrrand.Torricelli seadus: Bernoulli võrrand - Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega(ϑ) on staatiline rõhk(p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(ϑgh) ja dünaamilise rõhu(ϑv2/2)summa jääv suurus. p1+ϑgh1+ϑv12/2= p2+ϑgh2+ϑv22/2; v-kiirus Toricelli seadus - määrab anuma avast väljavoolava vedeliku kiiruse:v2=√2gh1
lainete paindumist tõkete taha. 6.3.Akustika elemendid 7.VEDELIKE MEHAANIKA. 7.1.Rõhk seisvas vedelikus. Rõhk ( p ) on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal ( Pa ). 2 1Pa = 1 N/ m 1atm = 1, 01 105 Pa Vedelikud ( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus). Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ). 7.2.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine. Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel jääb kiirusvektor igas ruumipunktis konstantseks. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga ( S ). Bernoulli vôrrand.- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega ( ρ ) on staatiline
liikuvat tagurpidi. Eukleides (ca 300 eKr) – Kreeka matemaatika ja teaduse süda oli geomeetria (maa mõõtmine). Geomeetria tähtteoseks on Eukleidese „Elemendid“. Seda õpime koolides tegelikult tänini. Eukleidese koolkond, kelle põhitõeks oli: Arv on asjade sisu ja olemus. Archimedes (287-212 eKr) - sündis Sitsiilias Sürakuusas. Õppis Aleksandrias ja pöördus kodulinna tagasi. Oli esimene füüsik, kes hakkas kasutama matemaatikat. Archimedese seadus: vedelikku asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis arvuliselt võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Mõtles siis, kui Sitsiilia kuningas käskis kontrollida, kas tema kroon on ikka puhtast kullast. Kangi seadus, Kuidas on väga väikese jõuga võimalik tõsta suuri raskusi. “Andke mulle toetuspunkt ja ma tõstan paigast maakera.” Kera ruumala valem. Arv π ringjoone sisse ja ümber joonistatud hulknurkade kaudu.
kujundi projektsioonipinna raskuskeskme ja rõhukeskme vaheline kaugus on arvutatav: . Rõhujõu püstkomponent avaldub võrrandist . Kõverpinnale mõjuva rõhujõu püstkomponent võrdub püstsurvekehasse mahtuva vedeliku kaaluga. Silinderpinnale mõjuv resultantrõhujõud: . See jõud on pinnaga risti ja peab läbima silindrit moodustava ringi keskpunkti. Jõu sihi määrab Fz ja Fx suhe: . 1.12 Archimedese seadus Üleni vedelikus olev keha on üldjuhul kõverpinnalise kujuga ja temale mõjuv rõhujõud jaguneb püst- ja rõhtkomponendiks. Rõhtjõud on paarikaupa võrsed ja omavahel tasakaalus. Püstsuunas mõjuvad jõud on aga erisuurused, sest püstsurvekehad erinevad. Ülevalt mõjub vedelikus olevale kehale ja alt Nende vahe määrab üleslükkejõud
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloom...
1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Aeromeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. Aeromeeter sukeldatakse lahusesse ning loeme skaalalt näidu. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Massiprotsendiga, molaarse kontsentratsiooniga,
1. Galileo panus teadusesse: * Katsed magnetismi, gravitatsiooni, liikumise jmt vallas. 1.1 Leiutised: * Kompass * Termomeeter * Täiustatud teleskoop 1.2 Teosed: ,,Tähtede sõnumitooja" ,,Päikese plekkidest" ,,Komeetide olemusest" ,,Liikumise seadused" ,,Dialoog uuest teadusest" ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" (Raamat ,,21 maailmakuulsat teadlast") 2. BIOGRAAFIA - GALILEO GALILEI 1564-1642 Galileo sündis peres, kus isa oli muusik. Isa pidas teda väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Galileo eksperimenteeris pidevalt. Isegi lapsena keeldus ta arvestamast autoriteetidega. Ta lähtus kõiges oma meeltest ja mõistusest. Mängides ehitas ta mitmesuguseid kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled igapäevastel jalutuskäikudel olid täheldanud. Kaheteistkümneselt saadeti ta Vallombrosa kloostrikooli. B...
T =2 π Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ). g Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine - voolu kiirus v on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga Bernoulli vôrrand.Torricelli seadus:
määratud ning saatusele vastuhakkamine seega halb ja mõttetu. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Pikka aega Aleksandria raamatukogu juhtinud Eratosthenes oli mitmekülgne teadlane. Ta arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu (meridiaani pikkuse) ja koostas varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Veel on kuulsad nn Archimedese kruvi ja paljud tema sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, Aristarchos, aga esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Ta väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega tiirleb ümber Päikese. Paraku ei leidnud tema teooria pooldajaid ja langes varsti unustusse (mõnusad tropid!).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
