"araablaste" - 541 õppematerjali

Ajaloo esimese trimestri kokkuvõte

piirkonna ja hakkas peale seda naabreid vallutama. Lõpuks suutis ta vallutada peaaegu kogu Gallia. Samal ajal kõrvaldas ta kõik põhikonkurendid ja muutus kõikide frankide kuningaks. 7. Miks oli ristiusu vastuvõtmine Frangi valitsejale ja riigile tähtis? Vastus: Selleks et teised inimesed franke omaks võtaksid ja, et piiskopid ja kloostrid neid toetaks. 8. Kirjelda Karolingide dünastia võimule tulemist. Vastus: 732. Aastal peatas paleeülem Karl Martell araablaste sissetungi Galliasse. Karl omandas kristluse kaitsja oreooli ja sai oma sõjaretkedega õhtumaa võimsaimaks meheks. Tema poeg Pippin Lühike kõrvaldas troonilt viimase Merovingide soost kuninga ja pani aluse Karolingide dünastiale. Et kuningatiitlit kindlustada sõlmis Pippin paavstiga liidu, kus paavst isiklikult kroonis Pippinit ja tänutäheks sai paavst Itaalia keskosa valitseda. 9. Loetle Karolingide tähtsaimaid sõjalisi ettevõtmisi. Vastus: 732

Keskaeg

kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus ­ väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia ­ feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg ­ Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ­ ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale), must surm (1348.-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a., tekkisid Kreeka katoliku kirik ja Rooma katoliku kirik)

Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

poolt vallutati järgmistes ilmakaartes: 1. lääs 2. edel 3. kirre 4. ida 5. kagu Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? ­ 843 ­ Verduni kokkuleppega jagunes Frangi riik kolmeks. Chlodovech Karl Martell Pippin Lühike Karl Suur (Karolingi (Merovingi (Merovingi (Karolingi dünastia) dünastia) dünastia) dünastia) 495 a lasi end Tõrjus araablaste Lubas paavste Esimene keiser, aitas koos kaaskonnaga rünnakuid, 732 aidata, kui ta võidelda langobardide ristiusku ristida. Pontiers lahing. kroonitakse Frangi vastu. Vallutas Pürenee Frangi riigi rajaja, Esimene tugev riigi kuningaks. poolsaare põhjaosa, vallutab terve majordoomus. Majordoomus, Itaalias langobartide Gallia. Kuningas. hiljem kuningas. kuningriigi, Põhja-

Keskaeg

austamist ainujumalana. Sellest tulenevalt sai usk nimeks islam (ar ´allumine´) ja uskujad moslemid (ar ´see, kes allub´). Pärimuse järgi oli Muhamedil tavaks käia Hira mäe koopas mõtisklemas, seal olevat Allah end talle ilmutanud ja käskinud enda sõnumit levitada. Kirja pandi see alles peale Muhamedi surma (ise oli kirjaoskamatu), kui koostati islami püha raamat ­ Koraan. Muhamed ei pidanud end uue usu rajajaks, vaid tahtis juurutada ainujumala uskumist ka araablaste seas (nagu juutide ja kristlaste seas oli levinud). Tema silmis oli Allah sama jumal, keda austasid juudid ja kristlased. Muhamed püüdis juudi kogukonnaga Araabias hästi läbi saada, kuid probleemid tekkisid siis, kui juudid ei nõustunud teda, kui prohvetit, tunnistama. Peale seda nägi Muhamed kristlasi ja juute, kui valesti jumala sõna mõistnud rahvasteks. Muhamed läks Mediinasse usku levitama, kus teda võeti lahkemalt vastu

Varakeskaegne Euroopa – kas ühiskonna areng või langus?

feodaalkorraga. 8 sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine. Feodaalid poleks saanud eksisteerida ilma talupoegade tööta. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Kuigi ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse, polnud see võrreldav Lääne-Euroopas toimunuga. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. 9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne-

Barokk ja klassitsism

muinasjutt Valm- on õpetliku sisuga mõistu luuletus või mõistujutt, mis naeruväärtsustab inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelased on enamasti loomad. Sündmus Moraal-õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob Tamm Muinasjutt-rahvaluule põhiliik mis pajatab väljamõeldud sündmustes Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasutud Üks vanimaid muinasjutu kogumikke on araablaste "Tuhat ja üks ööd" Üks esimesi muinasjuttude kirjanikke oli Charles Perrault (1628-1703) 1697 a avalas juttukogu mille pealkirjaks oli "mineviku lood ja jutsutused moraaliga", alapealkirjaga "Haneema jutud". Perrault oli mees kes andis üldtuntud lugudele kirjaliku élogieuse. Algselt oli Perraulti lood mõeldud täiskasvanutele: Kriitika aristkraatliku elu pihta tegelased on konkreetsed isikud hirm ja õudused Tuntumaad lood Saabastega Kass, Punamütsike, Tuhkatriinu e. Kristallkinngake,

Varakeskaegne Euroopa – kas ühiskonna areng või langus?

ühiskonna areng või langus? Seda kas riik on heal järjel või mitte saab näha linnades: kui linn on hoolitsetud, käsitöö ning kaubandus heal järjel ning hästi kindlustatud, siis on ka reeglina riigis kõik korras. Nii aga seda varakeskaja Euroopas ei olnud ­ linnaelu väljasuremine, kaubanduse allakäik ning sellega kaasnev naturaalmajandus, kus kõik eluksvajalik valmistatakse ühe majapidamise piires. Selle põhjuseks peetakse araablaste vallutust Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning samuti Lõuna-Euroopat tabanud sartseeni piraatide röövretked. Ei saa väita, et kogu Lääne-Euroopa linnaelu oli allakäinud ­ põhjapoolsetel aladel, näiteks London, Verdun, olid heal järjel, kuid toimisid eelkõige admistratiivsete ja usuliste keskustena, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena. XI sajandil kujunes välja feodaalkord, millest omakorda sai tõuke pärisorjuse

Araablased

..... Muhamedi põgenemist mekast naaberlinna Mediinasse hakkasid islamiusulised lugema oma .....ajaarvamise (622)....... Alguseks.Muhamedi võidukat tagasitulekut Mekasse aga peetakse .....Araabia riigi...... tekkeajaks. Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi prohveti asemikud - .....kaliifid.... Araabia riiki nimetati....kalifaadiks. 3. Millega seletad Araabia sõdurite väga vaprat võistlesimt lahinguväljal ? Sõdurid ei kartnud surma 4. Nimeta vähemalt 3 ala, mis vallutati araablaste poolt 7.-8. Sajandil ? Kaukaasiat Kesk-Aasiani, Hispaania ja Põhja-Aafrika 5. Kuidas suhtusid araablased alisatud rahvastesse? Miks läksid paljud vabatahtlikult islamiusku ? Mingi islamiusku kuna siis saadi paremini läbi. 6. Tõmba maha linn(ad) , mis ei sobi loetellu. Miks ? Meka , Damaskus , Bagdad , Mediina , Rooma , Aachen. Sest see polnud Araabia valduses. 7. Kes olid türklased-seldzukid ? Millised olid nende suhted araablasetga ? Kesk-kasahstanis pesitsevad hõimud

Kolmas Maailm

Ameerika sõdurid olid võitnud kõik lahingud, ent sõda ise kaotati ning see osutas Ameerika sisulisemat laadi läbi -kukkumisele. Näis, et Ameerika võis eksida, julmusi korda saata, kaotada. Nii mõneski mõttes sundis Vietnam protestivat rahvast toona täiskasvanuks saama. 2. Iisraeli riik. Sünd, Mõjud, tänapäev. Juudid soovisid palestiinas oma riiki. Juudid vallandasid sõjalised organisatsioonide terrorilained.Olukord juutide ja araablaste vahel läks teravamaks ja ohtlikuks. Juudid pidasid Palestiinat oma kodumaaks ja palestiinlasi peeti sissetungijateks.Juudi riiki toetavad tema pürgimustes ka rahvuskaaslased kogu maailmas. Iisrael on kõikvõimaliku abi saamise poolest ühe inimese kohta maailma riikide seas konkurentsitult esikohal. 3. Kolooniate lagunemise põhjused: · Meretaguseid maid ei suudetud enam endisel viisil valitseda. · Kolooniate rahvad ei soovinud oma endisi peremehi oma maal näha. 4

Suured maadeavastused 15-17 saj.

Suured maadeavastused 15-17saj Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu ­ Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi

Varakeskaeg,Kõrgkeskaeg,Hiliskeskaeg.

1.Kirjelda islamiusu kujunemist. VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi. Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". 2.Kirjelda araablaste vallutusi ja islami levikut. Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest laastavast sõjast nõrgestatud. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palj araabia päritolu palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda. Seetõttu olid 630. aastatel vallutussõdu alustanud araablased väga edukad. Väike-Aasiat suutsid Bütsantsi väed sissetungijate eest siiski kaitsta. VII sajandi teisel poolel vallutasid araablased kogu Põhja-Aafrika. 711

Araabia

vara. Tavalis elt on tütarde pärandio s a po e g a d e oma st poole väiks e m , põhjen du s e l, et neil ei tule per et ülal pidada. Naiste liikumisva b a d u st ja suhtle mi st per ek on d a d e mittekuuluvate me e st e g a on piiratud. Mee s võib nais e st lahutada põhjen du si esita m ata, naine nii ei või. Mee s võib võtta endal e kuni 4 naist, nain e nii teha ei tohi 5. Selgita araablaste vallutuste põhjuseid ja mõju. Millised alad vallutati 8-9 saj? Vallutustele leiti õigu stu st islamist. Koraan nägi ette, et iga mo sl e m pea b usu nimel pingutam a. Kujune s arusa a m m ille koha s elt kogu maailm jagun e b kahek s suurek s  piirkonnak s: islami kojaks ja s õja kojaks. Uus Pärsia teenistu s e s oli palju araabia päritolu palga s õ d u r eid, kes ei taht om a suguv e d a d e vastu võidelda se e oli e elis ek s

Kalifaadid

· Uthman, kolmas kaliif, jätkas eelkäijate traditsioone. Lasi kirja panna koraani ning laiendas riigi piire Bütsantsi ja Sassanite impeeriumi arvelt. · Kohe peale Uthmani surma deklareeris Ali ennast neljandaks kaliifiks, teda toetasid shiiitid. Shiiite vastandasid haridziidid, kes suutsid tappa Ali. · Umayyadi dünastiaga lõppes õnnelik kaliifide ajastu.  Damaskuse kalifaat · Pärast Süüria ja Egiptuse vallutamist sai araablaste riigi pealinnaks Damaskus. · Damaskuse kaliifide juhitud riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. · Alistatud rahvastesse suhtuti üsna leebelt, kohalikke seadusi väga ei muudetud ja ka islamit ei surutud väga peale. · Makse koguti nendelt, kes polnud muhameedlased, islamiusulised makse maksma ei pidanud, seetõttu läksid paljud inimesed vabatahtlikult üle islami usule.  Bagdadi kalifaat ja selle lagunemine · 8

Ajalugu, täpsem sisu kirjelduses

Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid. · Paljud aadlikud ja palgasõdurid olid jäänud "tööta".1492a - aeti Hispaaniast välja Maurid. · Eurooplaste vajadus kulla, hõbeda ja vürtside järele. · Uuendused meresõidus. · Eurooplased olid tutvunud Araablaste matemaatika ja geograafiaga. Meretee Indiasse. 1488a. - Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu. Vasco da Gama - Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse(1497 - 1498). 22 mai 1498. a - Vasco Da Gama jõudis Indiasse. Ameerika avastamine. Christoph Kolumbus - Itaalia meresõitja, kes avastas meretee Ameerikasse. 3 august 1492a. - Kolumbus asus 3 laevaga teele: · Santa Maria · Pinta

Reformatsioon ja maadeavastused

Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ja õigusi. SUURED MAADEAVASTUSED: 1. Eeldused: 1) Laevade täiustumine. Portugali kalameeste paatide täiustumine, kujunemine karavellideks. 2) Astrolaabi ja kompassi kasutamine asukoha määramiseks. 3) Hispaani ja Portugali meremeeste meresõidu oskused, kogemused. 2.Põhjused: 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli. 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi. 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid. Henrique Meresõitja- Bojadori neem, Aafrika idarannikult alla poole minnes. 15.saj. Bartolomeu Diaz- Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neem. 15.saj. Christoph Kolumbus- Üritas Indiasse jõuda, sõites läände. Peatus Kanaari saartel. 12 okt. Guanahani saar Bahama saarestikus. Põhja- Ameerika, mida algselt kutsuti Lääne-Indiaks. 15.saj. (1492) Vasco da Gama- Jõudis India edelarannikuni sõites piki Aafrika idarannikut. 15.saj. Tulemused:

Islami kultuur, varakeskaeg, keskaegne linn, feodaalkord, keskaegne kirik

I Islami kultuur (ptk 13, lk 68-71) 1. Seleta lahti islamiga seotud mõisted - Allah, Meka, Koraan, kalifaat, džihaad! Allah- Araablaste taevajumal, kelle puhul arvati, et maailma asjusse ta kuigi aktiivselt ei sekku. Meka- Meka on linn Saudi Araabia läänepiirkonnas, Meka provintsis, muslimite püha linn. Koraan- Islami pühakiri, mis sisaldas rituaalseid eeskirju ja õiguslikke sätteid. Kalifaat- Riik, mille pealinn oli Mediina. Dzihaad- Püha sõda, mida alustati Kalifaadi ümbritsevate maade vastu ning sellega koos islami levitamist. 2. Millal tekkis muhameedlus? Muhameedlus tekkis 7.sajandi alguses.

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

katoliiklusena, mis tagas liidu endiste Rooma ülikute ja vaimulikega. Pani aluse Frangi kuningriigile ja Merovingide dünastiale. Saali õigus ­ saali frankide tavaõiguse üleskirjutus. Karl Martell Sõjaväereformiga pandi 732.a. Poitiers' lahinguga pandi (714-741) alus rüütlite raskeratsaväele seisma araablaste edasitung (keskaja olulisim väeliik) Euroopasse. Karl Suur 800a. kroonis paavst Karl Langobardide kuningriigi (768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri ristimine (Elbe jõel). ja piiride väärtustamine ­ nn Sõjad Hispaania islamiusuliste

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

pähasse paika sooritatud rännak, nt Jeesuse hauale, Pühad reliikviad olid religioosse tähtsusega esemed, mis olid seotud mõne isiku või sündmusega nt Jeesusega. Inkvisitsioon- kiriklik kohtumõistmine, mõisteti kohut vaid usuliste kuritegude üle, nt ketserlus (põletati tuleriidal, vara knfiskeerimine). Kirikukümnist pidid maksma kõik koguduse liikmed, 10% kogu saagist kirikule, liskaks patulunastus kirjade ostmine. Bütsantsi riik: milline oli territoorium ja kuidas muutus seoses araablaste, bulgaaride, türklaste kallaletungidega. Millised olid riigi valitsemise ja majanduse iseloomulikud jooned, tähtsamad valitsejad ja linnad. Millised olid Justinianus I valitsemisaja saavutused (Hagia Sophia katedraal, Corpus Juris Civilis), 395, 1453. Algne territoorium Ida- Rooma keisririik, pealinn Konstantinoopol (kaubateed Idamaadest). 13 km müüri sees oli Hagia Sophia katedraal ja keisriloss (säilinud veehoidla). Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja suure osa Lähis- Idast

Pärsia impeerium

Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli või kui Iraani territoorium praegu on: mõjud Iraagile, Afganistaanile, Kesk-Aasiale, eriti Tadzikistanile, kus sama keelt kõneldakse. Iraan on vanim järjepidev tsivilisatsioon, tähistades 2700 aastapäeva. Iraanist on pärit zoroastrism ­ II. at. eKr Pärsiasse saabunud proto-indoeuroopa hõimude religioon, mis järgis prohvet Zarathustra õpetust. Periodiseerimisel on kaks võimalust: · Pooleks: enne jä pärast araablaste vallutust, veelahkmeks aasta 651 pKr. · Kolmeks: enne iraanlasi kuni 7. sajand eKr, iraanlased kuni 651 pKr, araablaste vallutus kuni tänapäev. Kokku oli Pärsia aladel 31 riiki, millest 17 mõjukad ka oma piiridest väljaspoole. 3  Pär sia impeerium u. 500 a. eKr.

Suured maadeavastused

vürtsikaubandus, silmaringi laiendamine, põllumajanduse arendamine, alternatiivsed mereteed · Poliitilised põhjused: väike aadlikud jäid tegevuseta, uus rakendus 3. Miks said maadeavastusretked alguse just Hispaaniast ja Portugalist? 3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal. · Neil oli pikaajalised meresõidukogemused. · Nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi · Ühtsed riigid 4. Nimetage Hispaania ja Portugali tähtsamad retked (toimumise aeg, juht, ekspeditsiooni geograafiline kulg, retke tagajärg) Kasuta kaarti! · Hispaania 1. A: 3.august 1492.a, J: Christoph Kolumbus (1451-1506), itaallane. EG: Alustas Andaluusiast, lühike peatus tehti Kanaari saartel, edasi kulges teekond juba tundmatult. 12. oktoobri ööl märgati maad, olid jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. RT:

Lähis-Ida 60 aasta jooksul

Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973. aastal toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma võimu alla. See pealtnäha lõpmatult pikk vaen hakkas juba inimesi ära tüütama, sealhulgas ka sõdijaid. Põgenikke oli juba üle pooleteise miljoni. 1978. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus USA vahendusel Camp Davidi rahu, millega lõpetati nende kahe riigi vaen. Kuid ka see rahuleping ei taganud kindlat rahu. 1990. aastate algul muutis Iisrael oma poliitikat araablaste vastu leebemaks. Iisraeli valitsus sõlmis PVO-ga leppe, et palestiinalstele antakse omavalitsusõigus Iisraeli riigi koosseisus. Paraku sai Iisralei valitsuse esimees Yitzhak Rabin juudi äärmuslase käe läbi surma. Järgmised valitsused muutsid oma poliitikat taas karmiks. Viimaste aastate suureks probleemiks on saanud araablastest terroristid, kes tihtipeale kasutavad enesetapupomme ning väidetavalt põhjustasid 11. septembril 2001. aastal suure rünnaku USA-s New Yorgis asuvatele

Ristisõjad

3.ristisõdade ajalised piirid(mis ajavahemikku jäävad, mitu sõda) Esimene ristisõda 1096-99 Teine ristisõda 1147-49 Kolmas ristisõda 1189-92 Neljas ristisõda 1202-04 Viies ristisõda 1217-21 Kuues ristisõda 1228­1229 Seitsmes ristisõda 1248­1250 Kaheksas ristisõda 1270 5.Ristisõdade tagajärjed euroopa jaoks A) viisid Euroopa kontakti täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased uuesti, läbi araablaste, antiikfilosoofiaga. Paljud teadused, näiteks astronoomia, matemaatika, arstiteadus, täienesid araabia mõjul väga palju. Araabia numbrisüsteem võeti ristisõdade ajal üldisele kasutusele. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal

Keskaeg ja filosoofid

 Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole.  Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed summa paganate vastu ja mingi summa veel, filosoofia ajalukku jumala tõestustega, ratsionaalselt mõistuse teel püüab ära tõestada jumala olemasolu. Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu. Meil on põhjusteahelad, jumal on see, kes teeb esimese sammu.  Jumal tegi inimese ja siis pani meile ideed pähe. Objektiivne olemine on kõrgem kui

Sissejuhatus keskaega

5.saj. Pärast Clodovechi lagunes Frangi riik, sest see jaotati ära kolme poja vahel, mis tõi kaasa vennatapusõjad. Siis oli nii-öelda nõrkade ja laiskade kuningate ajastu, sest reaalselt olid võimul hoopis majordoomused ehk selle aja peaministrid. Frangi riik oli jaotatud erinevate majordoomuste vahel ära. Ajapikku kerkis esile Karl Martell ehk nii-öelda Euroopa päästja, sest ta päästis Euroopa araablaste sissetungi käest. Karl Martell tõrjus tagasi araablaste sissetungi, viis käiku sõjaväereformi ehk pani aluse feodaalsuhete kujunemisele. Ta tõrjus kõrvale kõik teised majordoomused ning ühendas kogu Frangi riigi. Martelli poeg Pippinist sai Frangi riigi kuningas ja alates temast räägitakse uuest kuningsoo dünastiast. Enne teda olid võimul merovingid, nüüd karolingid. Varem võimul olnud kuningas saadeti kloostrisse. Pippinit aitas paavst, sest Pippin omakorda kaitses paavsti langobardide eest ning loovutas paavstile osa võidetud alast.

Vara-keskaeg

* Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine ­ Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati

11. klassi ajaloo kursuse arvestustöö küsimused ja vastused (2 poolt).

keelt. Käsitöö ja kaubandus Eksporditi käsitöökaupu Tegeleti vähem, kui idas. provintsidesse. Peamine sissetulekuallikas oli põlluharimine. Kaubandus idaga jätkus isegi araablaste sissetungil. Käsitöölased olid eraettevõtjad. Luksuskaupade müüjad olid paremal järjel.

Kolmas maailm 20. sajandil

Majanduslik olukord halvenes, langes elatustase. Hussein jäi kuni 2003 aastani juhiks kuni ta kukutati USA poolt. Rahu see ei toonud, Iraak on siiani kriisikolle. Kes Homeini ja Hussein olid? Homeini Iraani usujuht, poliitik, 1979 Iraani Revolutisiooni juht, kus kukutati Iraani Sahh Hussein oli Iraagi president 1979­2003 ning Iraagi peaminister 2003. aasta Iraagi sõja ajal kukutati ta USA ja tema liitlaste poolt. Hiljem ta vangistati, mõisteti surma ja hukati. Juutide ja araablaste konfliktide põhjused? juudid peavad Palestiinat oma ajalooliseks kodumaaks ja araablased, kes on seal samuti sajandeid elanud, arvavad aga, et see maa peab kuuluma neile. 14. mail 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi ­ Iisreali. Kuigi seda tehti ÜRO otsuse põhjal, tekkis uuel riigil konflikt Palestiina araablaste ja neid toetanud araabia maadega. Araablased ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama

Islam

peab olema ks ja seesama isik. Olnud neljast kalliifist tunnistati vaid Alit vi siis kiki, kuid Ali oli neist olnud thtsaim. Ka leidsid iiidid, et imaam on jumala sna ehk kehastus. iiidid uskusid prohvetluse edasikestmise vimalikkust ja vastavate uuenduste vimalust. Sunniitidele piisas islami juhiks vaid riigi poliitilisest ja sjalisest juhist, monarhist. Verine Karbala lahing on thtis pev iiitide kalendris. Peale Yazidi surma toimus teine kodusda islamiusuliste riigis. Kui esimene sda toimus araablaste vahel, siis teine kodusda toimus araablaste ja mittearaablaste, nn mawalite vahel. Mawalid olid islamisse pratud prslased, kuid neisse suhtuti kui teisejrgulistesse moslemitesse. Siiski 692. aastal olid mawalid purustatud. Ka viidi Umayyadi dnastiga lpule araabia keele levik alistatud aladel, lks hingusele seni veel alles jnud kreeka ja prsia kultuur. Veti kasutusele htne araabia thestik, mille phialused on prit Prsia ja Btsantsi thestikkudest. Veti kasutusele islami

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus.  630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu.  Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8.saj  732 – Frangi riigil õnnestus Poitiers lahinguga peatada araablaste edasised vallutused Euroopas.  Bagdadi kalifaadi kujunemine.  756 – Kirikuriigi kujunemine Kesk-Itaalias (kuni 1870). 9.saj  843 – Frangi riigi lagunemine Verduni leppe järel; feodaalse killustatuse algus. 10.s  Bagdadi kalifaadi lagunemine. aj  Enamik germaani hõime oli vastu võtnud ristiusu.  998 – vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Vana-Vene riigis. 11

KeskAeg(Konspekt)

7. sajandi keskel algas frangi riigis nn. laiskade kuningate ajastu. Tegelik võim koondus majordoomuste kätte (ülemteener) kes olid esialgu kuninga majapidamise korrashoiu eest vastutavad. 687. aastal kuulutas Pippin Heristalist riigi ainsaks majordoomuseks. Tema järeltulija Karl Martell loobus majordoomuse nimetusest, võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell ja murrang Prantsusmaa ajaloos Karli juhtimisel õnnestus frankidel peatada araablaste edasitung. Tema ajal tehti sõjavarustuses 2 olulist uuendust: *võeti kasutusele sadulajalus *endisest pikem ja raskem mõõk Frankide peamiseks väeüksuseks sai raske ratsavägi, mis oli 600 aastat peaegu võitmatu. Karl Martell andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele, millega tagati alamateustavus. 1.4 Frangi riik Karolingide ajal Pärast Karl Martelli surma sai võimule tema poeg Pippin "Lühike". Selleks, et saada kuninga tiitlit pööras Pippin pilgu Rooma suunas

Muinast ja Muistend

Muinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke" Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmus...

Maadeavastuste eeldused ja põhjused

Miks võib maadeavastusi lugeda keskaja lõpuks? Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu, eriti vürtse, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade valjavedu ei suutnud sissevedu tarvilikul maaral katta. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, IndoHiina, Indoneesia, Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus ...

Riigid varauusajal

Maximilian I, pärusvaldustele, seda hakati üha kuid saavutatu hävines alanud Karl V (1519- 1556) enam nimetama Austriaks. reformatsioonis. Ususõjad. XVI saj. suure osa riigist olid vallutanud türklased. Hispaania XVI. saj võimsaim suurriik. 1492. a Ei saanud türklaste üle võimu. vallutati araablaste võimu pärandina püsinud Granada. Maadevastustega Ameerikasse said nad sealgi hiigelvaldused. Sõjalaevastik. Maa tagasi vallutamist nim. rekonkista, maadeavastus retked. Türgi Võimsaim riik XVI saj. alguses Võitlesid Vahemerel ülemvõimu Lähis- Idas ja Vahemere piirkonnas. pärast Hispaaniaga. Kõik riigid 1453

Islamiusu ülevaade

valitsejaid nimetatakse kaliifideks.  Džihaad Džihaad on moslemite püha sõda islami kaitseks. Moslemid usuvad, et kui surra džihaadis pääseb peale surma otse paradiisi. Araabia sõjamehed  Kunagi ei ole täiesti rahu Muhamedi väimehe Ali ajal puhkes võimuvõitlus jõuka Egiptuse asevalitsejaga. 661.Aastal Ali tapeti ja uus valitseja määras pealinnaks Damaskuse. 750.Aastal toimus kalifaadis uus peapööre ja pealinn viidi Bagdadi. Seda aega peetakse araablaste riigi hiilgeajaks. 10.Sajandil laguned riik kolmeks kalifaadiks, mille pealinnad olid Bagdad, Kairo ja Cordobas.  Islami usk Nagu ka viis sammast ütleb, peavad moslemid 5 korda päevas Allah’I poole palvetama Seda tehakse sageli mošees, kuid võib teha ka seal, kus ollakse. Tähtis on see, et enda ümber oleks kõik puhas ja sellepärast ongi kõigil oma vaip, et palvetamise ajal oleks puhas. . Palvetamine Allah’i poole  Islami ehituskunst

Trigonomeetria ajalugu

Kuni XVI sajandini oli osa matemaatikast, mida me tänapäeval kutsume trigonomeetriaks, osake astronoomiast. Alates XVI sajandist muutus trigonomeetria iseseisvaks uurimisobjektiks. Selle perioodi tähtsamaks trigonomeetriliseks tööks sai Johannes „Regiomontanus“ Mülleri (1436–1476) raamat „Igasugustest kolmnurkadest“. Raamat ise avaldati mitmeid kümnendeid hiljem. Kuigi Müller teadis kindlasti läbi araablaste tööde tangensfunktsiooni olemasolust, kasutas ta oma raamatus ainult siinust. Mülleri töös ei ole siinus ikka veel suhe vaid kindla pikkusega lõik nagu hindudel.[3] Oleme vaadelnud juba siinuse ja tangensi teket, aga kas on midagi teada koosinusest? Väga sageli kasutati nurga täiendusnurga siinust, st (vt. joonis 3.3). Selle ajani ei olnud keegi veel antud suurusele leidnud sobivat nime. Kutsuti seda lihtsalt sinus complementi ehk „täienduse siinuseks“.

Keskaegne ühiskond

Keskaegne ühiskond 1. Allah – Araablaste taevajumal, kes oli olemas juba enne islamit. Meka – Muslimite püha linn Saudi-Araabias, kus 7. sajandi alguses kaupmees nimega Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. Koraan – Islami püha raamat, kuhu on kirja pandud Allahi ilmutused Muhamedile ning seda peetakse Jumala sõnaks, mida tuleb täita. Seal on 114 peatükki

Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma?

15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja, Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus, mis tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Kindlasti mängis rolli ka uudishimu ning seiklus- ja kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena. Lisaks võib veel välja tuua vajaduse idamaiste vürtside järele, müüdid pururikastest riikidest ja ristiusu levitamise. See ajaperiood oli maadeavastusteks väga soodne. Kujunesid selleks uued eeldused.

Naistele pole mosees käimine kohustuslik, meestele küll Mehed pidid reedel olema kohal keskpäevasel palvuse l  Erinevad moseed Erinevad mosees  Kirjandus ja teadus Ei kasutatud palju kirja Vanim säilinud pühakiri on koraan Ilukirjanduse kuulsaim teos on "Tuhat ja üks ööd" Teaduse alla lähevad nii matemaatikud, filosoofid ja arstid Täheteadus -9.sajandi kalifaadis oli juba kaks observatooriumi, araablaste mere- ja maakaardid olid väga täpsed. Kõige suurem mõju oli aga arstiteadusel Moslemi arstid tegid operatsioone, ravisid sise- kui ka välihaigusi, ning nemad olid esimesed, kes avastasid, et paljud haigused levivad  Kasutatud allikad Keskaeg 7.klassi ajaloo õpik II osa http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/islam-phikoolile http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/saksa-arst-keeldus-dzihaadi-ravimast.d?id=28980495 http://www.delfi

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse

Aastad 1945-1955. Sõjajärgne aastakümme

Koos teiste maadega pidi iseseisvaks saama ka Palestiina. Selle maa elanikkonna moodustasid muhameedlastest araablased, kuid 19. saj lõpust alates hakkasid sinna saabuma juudid kogu maailmast. Juutide sinoistlik liikumine kutsus oma rahvus ja usukaaslasi ümber asuma esivanemate maale, sinna, kus vanaajal oli Iisraeli riik ning kus asusid juutide pühapaigad. Juudi asunikud kuulutasid, et neil on õigus luua Palestiinasse oma Iisraeli riik, ent kohtasid araablaste vastuseisu, kuna samal alal asuvad ka muhameedlaste ja kristlaste pühapaigad. Britid eraldasid Palestiinast Jordaania ning andsid sellele iseisesvuse. Algas sõda juutide ja Palestiina araablaste vahel. 11.1947 otsustas ÜRO jagada Palestiina kaheks, araabia ja juudi riigiks. See andis aga sõjale uue hoo ning araablaste poolel sekkusid sõtta ka Egiptus, Süüria, Jeemen, Jordaania, Iraak ning Saudi Araabia.

Sallivuse ja sallimatuse problemaatika meie ühiskonnas

Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi juutide ja araablaste igipõlisele vastuolule. Selle üle aga, kui palju on lahkhelide põhjuseks erinevad uskumused, võib pikalt vaielda. Miks ei saa muslimid ja juudid Lähis-Idas üksteise kõrval rahulikult elada, kui Sri Lankas kohtame ridamisi olevaid nii moslemite, budiste kui ka kristlaste pühakodasid. Antud vahekorra tüliõunaks on pigem oma riigi küsimus, kuid millegipärast peitutakse usuliste erinevuste taha. Multikultuursust võib võtta positiivse, kuid ka negatiivse nähtusena. Pluss poole pealt

Geograafia kontrolltöö "Asustus"

b) kõige madalama linnastumise astme kohta( 10% ) ja põhjus 10. Kirjelda linnastumise etappe( neli etappi) 1. millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 3p. 11. Too kolm näidet megalopoliste kohta. Kus riigis või riikides need asuvad? 3+3p. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine 12. Too kolm näidet, kuidas on muutunud linna sisestruktuur ajas 3p. 13. Iseloomusta a) antiikaja linna(2) b) araablaste linna(2) c) etiooplaste linna(2) d) Brasiilia pealinna(3) 14. Nimeta kolm linnastruktuuri mudelit. Iseloomusta lühidalt 3+3p. Linnakeskkond ja selle planeerimine 15. Rühmatöö: kodulähedase linna sisestruktuur ja linnaplaneerimine 13p. 1) Tuua välja, kus teie kodulinnas asuvad järgmised sektorid( mõningad võivad ka puududa) a) kesklinn- ärila b) üleminekupiirkond( endine agul, mis on renoveeritud) c) madala

Ajalugu - mõisteid

3) Usupuhastuse e. reformatsiooni algus Saksamaal 1517a, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste alt. Mis aastal sai Karl Suur keisriks, millal sai alguse Araabia riik? 800 a. Sai Karl Suur keisriks, Naturaalmajanduse kaks tunnust 1) Kõik toodetakse ise 2) Või saadakse vahetuskaubanduse teel. Poitiersi lahing Kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Islami usu 2 keeldu 1) Alkoholi joomine keelatud 2) Teisi jumalaid ei tohtinud kummardada 3) Sealiha söömine keelatud Muhamed Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama ranget monoteismi. Nõudis Allahist kui ainujumala

Ajaloo KT lühike kokkuvõte, keskaeg

kloostrikoole. · Arhitektuuri areng. 10) Strasbourg'i vanne ­ leping, kus Ludwig 1. Vaga nooremad pojad lubavad teineteist toetada võitluses vanema venna Lothari vastu. 5. Aastaarvud: 1) 496 - Frangi riigi teke, Chlodowech võttis vastu ristiusu. 2) 800 - paavst Leo III kroonis Karl Suure Roomas keisriks. 3) 732 - Karl Martell võitis islamiusulisi Poitiers' lahingus. Sellega pandi seisma araablaste edasitungimine Euroopas. 4) 768 - Karl Suur sai Frangi riigi valitsejaks. 5) 451 - toimus lahing Katalaunia väljadel, ühel pool läänegoodid ja roomlased ning teisel pool hunnid. 6) 843 - Ludwig 1. Vaga kolm poega saavutasid kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa. 6. Isikud: 1) Chlodowech ­ Merovingide sugukonnast pärinev Frangi riigi kuningas.

KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS

3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K.Marx 3

Ajalugu 10. klass, isikud

alguse hellenismiperioodile. Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Võitis kodusõja ja kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks. Octavianus Augustus- esimene Rooma keiser. Tõi Rooma riigile rahu ja hiilguse ajastu. Chlodowech- frankide kuningas. Frangi impeeriumi rajaja. Muutis kuningavõimu päritavaks. Karl Suur- frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma keiser alates 800. Terve elu vallutas. Muhamed- islamiusu kuulutaja, kaupmees. Allahi prohvet. Allah- Meka paganlik jumal. Araablaste jumal. Ilmutas end Muhamedile. Dante Alighieri- itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Arendas itaalia keelt. Martin Luther- saksa munk, Ülikoolis õppejõud. Tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Philipp Melanchton- saksa humanist, Wittenbergis õppejõud. Liitus reformatsiooniga, seal oli tähtis teoloog. Ignatius Loyola- Ordukindral. Jesuiitide ordu asutaja. Louis XIII - prantsusmaa kuningas 17saj. Louis XIV- Louis XIII poeg ja samuti prantsusmaa kuningas, juba enne revolutsiooni.

AJALUGU (Rooma keisririik, Bütsants, Vana-Veneriik)

Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused ­ Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja

Rooma keisririik, Bütsants, Vana-Veneriil

Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused ­ Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all. Piirkondlikud kirikujuhid ehk metropoliidid valisid Konstantinoopoli patriarhi.Ida- ja läänekiriku erinevused suurenesid: Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja

Vietnami sõda

MÕJUD 1948-1949 Iisraeli riiigil tuli tõrjuda viie naaberriigi agressiooni.Selle sõja käigus hõivas Iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina riigi territooriumi.Tegelikult väga pinge olukord kogu Suessi kriisi ajal ja isegi tänapäevalgi.Kogu aeg sellel territooriumil tekkivad sõjad näiteks Suessi kriis 1967 sõda kus Iisrael okupeeris Siinai ja Golani kõrgendikud ja sõda 1973 << Jom kippuri sõda>> Tänapaev Tänapäev jatkub see konflikt juutide ja araablaste vahel ja kogu aeg on uue sõja tekkimise oht. 3.Suessi kriis . Daatumid,osalised,seosed NLiiduga ja protsessidega Euroopas.Tulemused,tagajarjed 1952 toimus Egiptuses riigipoore ning kukutati monarhia 1956 riigistas Nasser inglastele kuulnud Suessi kanali NSVL asus Nasserit toetama , inglaste 2rgitusel rundas Egiptust Iisrael,uhinesid ka SBR ise ja PRTsusmaa URO/USA ja NSVL sundisid sqdivaid pooli sqjategevust lqpetama V2henes SRB ja PRTsusmaa mqju maailmas , suurenes NSVL autoriteet L2his-Idas

Keskaeg (varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg)

l Araabia tehnika ja teaduse mõju (paberi valmistamine, araabia numbrite kasutuselevõtt) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine ­ Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks,