TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses.............................................................
10b humanitaarklassi ajaloo üleminekueksami piletite vastused Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants | Lääne- ja Ida-Rooma provintside erinevused; Constantinus Suure tegevus, impeeriumi lõplik jagunemine; Lääne Rooma lõpp; Ida-Rooma püsimajäämise põhjused; valitsemise; kultuur. Lääne-Rooma langes tänu Hunnide pealetungile Euroopas, tänu millele germaani võimud rändasid Lääne- Rooma aladele. Itaalia vallutas põhja poolt sisse tunginud germaani hõim-langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni allakäiku. Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ...
loob inimene haaratava olemise. · Kuid mõlemad lähtuvad Jumala absoluutsest · Inimese poolt loodud asjad pole midagi muud kui teadmisest. sarnasused ta vaimu seisundile. · Inimese vaim on jumaliku vaimu pilt. · Tunnetus · Ta võrdleb vaimu kosmograafiaga. · Thomas Aquino · See valmistab maailma kaardi talle meelte poolt · 1225-1274 antud andmete põhjal. Kuid ta joonistab selle talle · "Doctor communis" antud kindlate vormide, mõõtude ja · Elu proportsioonide põhjal. · Sündis 1225 a. Roccasecca lossis Aquino's. · Ta tunnetab maailma tema enda poolt joonistatud
Kerjusordusel oli tsentraliseeritud ülesehitus, need jagunesid provintsidesse. Vanade ordude puhul nõuti, et munk oleks ühes kohas paigal, kerjusmunkade puhul oli ette nähtud munkade asumine ühest konvendist teise Dominiiklased arendasid teoloogiat ja kui 13. saj said alguse teoloogilised ülikoolid, siis needki kuulusid dominiiklastele. Studium generale dominiiklaste koolid, mis ei jäänud ülikoolidele palju alla Dominiiklane oli nt Aquino Thomas ja paljud teised kuulsad intelligendid. Ka inkvisitsioon anti dominiiklaste ordu ülesandeks. 14. saj jagunes dominiiklaste ordu kaheks tiivaks: observantideks (rangem tiib) ja konventuaalideks (leebem tiib). Dominikaanlasi on kutsutud ka issanda koerteks domini canis. Teine suur ordu oli frantsisklaste ordu, kelle nimetus tulenes ordu rajaja nimest Franciscusest, kes oli päris Assisist oli noorena kaupmees ja kauples Prantsusmaaga Franciscus oli hüüdnimi: frankidega kaupleja
asendub armastusega. Kujutab inimkonna ajalugu kahe võitleva riigina: Civitas Dei ja Civitas Terrena. Seadus, mis ei põhine õiglusele, ei ole kehtiv õigus. Seadus peab tuginema õiglusele, mis on vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet. Augustinuse ajal toimus oluline muutus õiguse mõistes kirik ja riik hakkasid lähenema. 2.5. Õigus kui jumaliku maailmakorralduse osa Keskaegse õigusfilosoofia kujunemiskäigus moodustub skolastikute koolkond. Skolastikud ja Aquino Thomas, nende kujundatud teoloogilis-filosoofiline loodusõigus. Aquino Thomas tõstab esile loodusõiguse tähtsust ainult siis kui kristlik õigus on sellega kooskõlas, on see kehtiv. Samas jumala tahe on seaduse ja õiguse ürgne põhi. Inimlik õigus on sisse lülitatud jumalikku õigusse - loodusõigusse. Otsustava tähtsusega on kujutlus, et kõik õigus on tavaõigus, seadusandlus tavaõiguse selgitamine ja tõlgendamine. 2.6. Õigus kui ajaloo fenomen
pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Nüüd tekib juba tuntud arche- probleem. Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg; esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 4 9. Keskaja filosoofiale omased tunnusjooned ja probleemid. Anselmi ja Aquino Thomase jumalatõestused. Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatõestus: ,, Jumal kui see, millest suuremat pole võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses. See suurim ei saa aga olla üksnes inimlikus teadvuses, vastasel korral oleks võimalik mõelda midagi veel suuremat. Järelikult peab see olema ka tegelikkuses. Idee suurimast ongi jumalikku päritolu. Olematu ei oleks mõeldav" (vrdl. Parmenides).
Kapitalide kompleksne käsitlus (Pierre Bourdieu ‘Teooria praktikast’) Võtmemõisted – Habitus; Kapitalid; Väli Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital - Sümboliline võim ‘Duaalsuse tees’; ‘Improvisatsiooni tees’; ‘Konverteeritavuse tees’; ‘Kultuurikesksuse tees’ Habitus Aristoteles (4. saj eKr.) hexis (kr. k.) – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus [loomuomane, harjumuslik, mõistuspärane] Aquino Thomas (13.saj) – habitus (ld. k.) – kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus Pierre Bourdieu (1930-2002) – habitus (ld.k.) – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis. ‘Duaalsuse tees’ Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
vaimu; ent siiski ma arvan, et jäädakse kergesti nõusse, et kui last hoitaks täiskasvanuks saamiseni kohas, kus ta ei näeks midagi muud peale musta ja valge, tal ei oleks helepunase või rohelise ideed, nõnda nagu inimene, kes pole elus maitsnud austrit või virsikut, ei omaks nende maitse ideed. See näitab ,et indiviid peab kogema välismaailmast saadavat informatsiooni ja kasutama selleks vaimutegevust, et ideid mõista. Aquino Thomas: (1225-1274) 25) argumendid selle poolt ja vastu, et Jumala olemine on iseenesest teada 1 Sest meile iseenesest teada olevaks nimetatakse seda, mille tundmine on meile loomupäraselt omane, nagu on ilmne algprintsiipide puhul. Aga nagu ütleb Johannes Damaskusest oma raamatu alguses [ De fide orthodoxa I, 1, 3], Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Järelikult on see, et Jumal on, iseenesest teada.
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
Ülikoolis tuli läbida kunstiteaduskond. Kui see oli läbitud, sai valida kolme vahel: õigusteaduskond, usuteaduskond ja arstiteaduskond. Doktor oli meistri osas. Bakalaurused olid alama astme läbinud. Õpipoisid olid sellid. Ülikooli juhtis rektor. Dispuut vaidlus. Ülikoolidesse said minna ainult poisid. Üliõpilased rändasid ühest kohast teise. Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Eesmärk oli õppida hästi jumalat tundma. Kõige tuntum skolastik oli Aquino Thomas. Tähtis teadusharu oli alkeemia. Taheti luua tarkade kivi (selle abil saab muuta metalli kullaks), elueliksiiri (annab igavese elu) ja universaalset lahustit (lahustab kõik ained). 24) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst Keskajal olid gooti ja romaani stiil. Romaani stiil on ümar, paksud müürid ja väikesed aknad. Gooti stiil on teravatipuline, kasutati ka kivinikerdisi. Katedraal on mingi piirkonna peakirik. Katedraali sissekäigu ehk portaali kohal on roosaken
- Positiivne moraalsus -> käitumisnormid konkreetses ühiskonnas. Võib öelda, et autoritaarsemad riigid on isegi moraalsemad kui demokraatlikud, nt Iraan (riigis käitutakse vastavalt šaaria seadustele). - Kriitiline moraalsus -> - Demokraatia vs autoritaarsus ● Otsusetegija tasand -> konkreetne indiviid, kellel võib olla moraalsus, aga võib sellest ka loobuda Moraal ja õigus ● Õiglane sõda - India - Kristlus ** Aquino Thomas - Kriteeriumid ** Proportsionaalsus ** Õiglane põhjus, jne ● Hugo Grotius -> rahvusvaheline õigus. Pidi 17. sajandil möönma, et kristlik sõda on õige? Rahvusvaheline õigus ● Õiguse tüübid: - Positiivne õigus -> kirjapandud õigus, seadustes olemas. - Loomuõigus -> filosoofiline konstruktsioon. Peaks andma üldised printsiibid, mille järgi võiks positiivne õigus olla loodud. Ajalooliselt on tulnud: 1) mõistus; 2) jumal.
5 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Kirjandus keskaegses linnas · Hilisema rüütlikirjandusega sama aeg. Hakkas kajastuma ka keskklassi maailmavaade. · Hariduses edusammud kiriku mõjusfäärist haridus-sekor hakkas väljuma. · Bologna ülikool 11. sajandi alguses. Õppima hakkasid pääsema ka kodanlaste pojad. · Kirikuõpetus mitmekesistus: Aquino Thomas püüdis lähendada mõistust ja religiooni. · Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgusest ,,maa peale". · Tärkab protest seisusliku ebavõrdsuse vastu: kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim: ägedalt pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust jt ajastu pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida. Selleks kasutati tihti allegooriat.
Isiksuse sisemine konflik- jagunemine kolme erineva palge vahel (Jumal isa, Jumal poeg ja Pühavaim). Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Mina isiklikult arvan, et ei ole. Olematute asjade olematust ei ole võimalik tõestada. Ent samas on Jumala olemasolu tõestamiseks 4 klassikalist tõestuseviisi : ontoloogiline (1.Mul on idee täiuslikust olendist. 2 Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine, järelikult täiuslik olend eksisteerib. Anslem Canenbury`st). Aquino Thomas oli seisukohal, et Jumal on ainus lihtsubstants: tema olemus on olemine. Veel on olemas kausaalne tõestus (mis põhjustas asjade olemise?), kineetiline tõestus (mis pani asjad liikuma?) ja kosmoloogiline tõestus (mis tekitas korrapärase maailma?). Mis on teodiike? Teodiike ehk Teoditseia on Jumalaõiguse teooria. See tähendab Jumala õigustamist. Teodiike moraalse kurjuse kohta- vaba tahe. Jumal lõi meile vaba tahte , seega
ole; aegu on kolm: mineviku olevik mälestusena, oleviku olevik vahetu nägemisega ja tuleviku olevik ootusena. 2) Teine realismi variant vastab Porphyriose poolt viimasena formuleeritud valikule: universaalid on küll iseseisvad reaalsused, kuid eksisteerivad üksnes meeleliselt tajutavates asjades - universalia in rebus. See realismi liik läheb tagasi Aristotelese õpetusele vormidest kui asjade olemuspõhjustest. Keskajal oli selle variandi tuntum esindaja Aquino Thomas. A. Thomas Anselmi jumalatõestuse kriitika; mõistus ei saa ette öelda, mängus on ilmutuslik argument. Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde mõistus ja ilmutus ei ole 10 omavahel vastuolus. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Kristlik mõtleja on tänu ristiusule eelisolukorras. Eraldab selgelt need tõendid, mis põhinevad mõistusel, nendest, mis põhinevad ilmutusel. Nominalism reaalsus eksisteerib ainult teatud objektides
5) Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) Kirjandus keskaegses linnas. Hilisema rüütlikirjandusega samal ajal kujunes välja. See hakkas kajastuma ka keskklassi maailmavaates. Hariduses tehti edusamme haridus hakkas kiriku mõjualalt väljuma. 11.saj algul avati Bologna ülikool, kuhu pääsesid ka kodanlaste pojad, mitte vaid ülikud. Kirikuõpetus mitmekesistus Aquino Thomas püüdis lähendada mõistust ja religiooni. Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest argiellu. Tärkab vastumeelsus seisusliku ebavõrdsuse vastu. Kirjanduses saab ainuvalitsevaks satiirilis-didaktiline vaim pilgati ajastu pahesid, nt vaimulikke patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti kirjandust püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida kasutati allegooriat. Suurenes kirjanduse ühiskondlik-poliitiline temaatika
- muutumatu - lihtne - kõiketeadev (omnistsientne) - kõigeväeline (omnipotentne) - üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) - kõikjal kohalolev (omnipresentne) - ülimalt hea - universumi looja, alalhoidja ja valitseja - moraalse kohustuse kehtestaja 92. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) "viis teed" Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument Ontoloogiline argument (Jumala olemasolu tuletatakse Jumala mõistest Anselm Canterburyst (1033/4-1109), René Descartes (1596-1650))
Inimõigused tulenevad jumalast või muust kõrgemalseisvast olendist. Kuna inimene loodi jumala näo järgi, siis on ta väärtus iseeneses ja seetõttu väärib ta igati austust ja kohast, head kohtlemist. o Loomuõiguslik palju olulisem teooria. On olemas teatud loomusõiguslikud õigused ja ilmalikud valitsejad ning ilmalikud õigusaktid ei saa neid piirata. Inimestel on inimõigused nende sotsiaalse ja ratsionaalse olemuse tõttu. Esindajad Aquino Thomas, John Locke, stoikud jne. Locke arvates pidi inimene olema kui politseinik ja vaatama mis toimub ühiskonnas, kas rikutakse õigusi. Kui valitsetakse valesti, siis võib sekkuda valitsejate tegevusse. o Positivistlik inimestel pole midagi peale selle, mida pole õiguses kirjas ehk õigused on ainult see, mis on kirjas ja kõik see, mis pole kirjas, pole õigused. See on viinud ajaloos suurte probleemideni,
Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia, juura, meditsiin. Ülikooli juhtis rektor. Ülikoolis oli 3 astet bakalaureus ( sell ), üliõpilane (õpipoiss) ja doktor. ( doktor ) Dispuut- õppimine läbi vaidluse. Sarnaselt sellidele rändasid ka üliõpilased erinevates ülikoolides. Skolastika keskaja filosoofia, mis püüdis seletada Jumalat Mõistuse abil. ( tegelesid Jumalatõestusega ) Kõige tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Alkeemia ( teadusharu ) püüdsid luua kolme ainet . 1) tarkade kivi pidi muutma metalli kullaks 2) elueliksiir aitab luua maapealse igavese elu ( see näitas, et pandi rõhku elule maapeal , mitte paradiisile peale surma ) 3) universaalne lahusti lahus mis lahustab kõik teised ained. Pilet 5. 1) Feodaalkord
meeldejätmisele. Kooliõpikuid keskajal ei tuntud. Lugema õpitit kirikuraamatutest. Koolikursus nõudis ainete päheõppimist. Need, kes põrgisid kirikuvõimu kõrgemaile ametikohtadele, pidid läbi võtma ka quadriviumi ained. Dominiiklaste ordu ja kogu Lääne-Euroopa teaduste keskusteks olid Bologna ja Pariisi ülikool ning Kölni klooster. Nendes linnades pidasid loenguid silmapaistvamad dominiiklaste teoreetikud ja skolastika süstematiseerijad Albertus Magnus ning Aquino Thomas. Skolastika ülesandeks oli kõige selle tõlgendamine ja süstematiseerimine, milles kirik nägi ristiusu õpetuse sisu. Pärast kloostrite rajamist avati ka Eestimaa kloostrites koole. Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt
Teaduslik revolutsioon 15431600 I One of the most important developments in the western intellectual tradition was the Scientific Revolution. The Scientific Revolution was nothing less than a revolution in the way the individual perceives [ tajub ] the world. As such, this revolution was primarily an epistemological revolution it changed man's thought process. It was an intellectual revolution a revolution in human knowledge. Even more than Renaissance scholars who discovered man and Nature, the scientific revolutionaries attempted to understand and explain man and the natural world. Thinkers such as the Polish astronomer Nicholas Copernicus(14731543), the French philosopher René Descartes(15961650) and the British mathematician Isaac Newton(16421727) overturned the...
Rikkad, ülemklass oma olemuselt saamahimuline Keskkiht, kesklass oma olemuselt väärtuslik Vaesed, alamklass sõltuvad ja seetõttu orjameelsed 11 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Ebavõrdsus on looduse loomulik funktsionaalne osa. Sotsiaalprobleemid keskajal Thomas Aquino (1225-1274) itaalia teoloog Sõnastas Aristotelese loomuliku ebavõrdsuse kristliku doktriinina. Neli tüüpi õigusi, mis said lääne maailma väärtussüsteemi olulisteks osadeks: Jumalik õigus (divine law) Loodusseadus (natural law) Kahuri õigus (cannon law) Tsiviilõigus (civil law) Absoluutne monarhia, ebavõrdsus meeste ja naiste vahel Realistid Realistid uskusid, et ebavõrdsus on inimkonna loomulik osa, kuna nende arvates on inimesed
(ruum koosneb eri osadest) Perspektiivi puudumine 2. AegTsükliline ja lineaarne aeg Mütoloogine (sakraalne) ja argine aeg Elu lahutamatus looduslikest protsessidest Aja lineariseerimine (alguse ja lõpu tekkimine) Maailma vananemine (mundus senescit) Kiriklik aeg Aja abstraheerumine: aja mõõtmine ja kellad (torikellad XIV sajandil) Ilmlik aeg. Skolastika ja arhitektuur (11301270)13. sajandil hakati raamatuid korrastama vastavalt kõikehõlmavale kavale (secundum ordinem disciplinae). Aquino Thomase SummaTheologiae on üles ehitatud järgmisele kolmsuse printsiibile:I OLEMUSa. Kas Jumal on 1. Kas Jumala olemasolu on iseendast ilmne 2. Kas see on näidatav 3. Kas Jumal on b. Kuidas Jumal on, või õigupoolest kuidas teda ei ole 1. Kuidas Jumalat ei ole 2. Kuidas Jumal on meile teada 3. Kuidas Jumalat nimetatakse c. Jumala teotsemine 1. Jumalik teadmine 2. Jumalik tahe 3. Jumalik võim II KOLMAINSUSE ISIKUTE ERISTAMINE...III KREATUURIDE
Selle teooria kohaselt tuleb positiivset õigust analüüsida selles osas, kas at: ¤ vastab Jumala tahtele; ¤ kas at on õiglane, sest seegi on Jumala tahe. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. Loomuõiguse teooriad Justinianuse Institutiones: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetsettttt riiki hõlmavad seadused). Keskaegne Aquino Thomase käsitus: 1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus;
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks.
Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): "Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama" "On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule" Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks.
Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut. Dispuudid – arutlused ja vaidlused loengul kuuldu põhjal. Skolastika – keskaegne filosoofia. Eesmärgiks Jumala parem tundma õppimine. Uuriti Piiblit ja antiikõpetlaste töid: Püüti nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Nii püüti kahte poolust kokku sobitada, et Piibli tõed saaks kinnitust. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor Aquino Thomas (1225-1274): “Mõistus ei pea usku vaidlustama, vaid selgitama” “On mõned ilmalikud tõed, mida mõistusega pole võimalik seletada ja mille puhul saab loota vaid usule” Ta kuulutati pühakuks ja tema õpetus sai katoliikluse filosoofiliseks aluseks. Roger Bacon (1214-1294) – inglise frantsisklane Pööras enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Oluline oli seejuures matemaatika, mida pidas Aristotelese loogikast selgemaks.
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. ...
muutumatu, lihtne, kõiketeadev (omnistsientne), kõigeväeline (omnipotentne), üleloomulik, teispoolne (transtsendentne), kõikjal kohalolev (omnipresentne), ülimalt hea, universumi looja, alalhoidja ja valitseja, moraalse kohustuse kehtestaja. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt Jumalatõestused 1) Teleoloogiline argument ehk kavandatust eeldav või järeldav argument; Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub
Kuigi Gr oma põhiteoses naturaliseerib loomulikku seadust tugeva juriidilise rõhuga ning tema mõtteid on seepärast nimetatud teaduslik-ratsionaalseteks, [või ka luterlikule voluntarismile (emotivism ehk mõistuse allutatus religioossele tahtele ja jumalikele väärtustele) vastanduvaks intellektualismiks], siis kriitilisemad autorid on hinnanud teda ikkagi klassikalise, keskaegse skolastilise loomuõiguse kammitsais olevaks, sest tema nagu Aquino Thomasegi jaoks [inimest puudutav] loomulik seadus on [ühtlasi maailma] jumalik seadus, tõe objektiivne ja igavene kriteerium, ning inimmõistus seega ei ole sõltumatu maailma jumalikust juhtimisest. [22]Naturalistlikud loomuõigusõpetused [23]Teaduslikus mõtlemises leidsid aset märkimisväärsed muutused: universaalide realismi asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid).
quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), peale selle oli ka õigusteaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond. Keskaegse maailmavaate ettekujutuse järgi tuli autoriteet minevikust. Tugineti antiik teadlastele/õpetlastele. Keskajal ei tuntud Kreeka autorite teoseid mitte Vana-Kreeka kaudu vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk oli küll ülemuslik aga austati ka Aristotelese loogikat. Aquino Thomas oli see kellel õnnetus see ühendada teosega ,,Summa Theologiae" tema arusaam oli, et usu ja mõistuse teed ei saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule. Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus Ilmalik kultuur Rüütlikultuur ja linnakultuur. Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 zanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Suurem hulk 12. ja 13. sajandi loogikakirjandust (nn uus loogika) on pühendatud Sofistlike vastuväidete edasiarendamisele ning rakendustele teoloogias ja füüsikas. 13. sajandi tuntumateks teosteks on olemasoleva loogikakirjanduse kokkuvõtted ja olulisemad autorid on Petrus Hispanus - hilisem paavst Johannes XXI - ning John duns Scotus (1266-1308). Kuulsaim autor on kahtlemata katoliikliku teoloogia alustala Aquino Thomas, kes vaatamata hulgale ratsionaalsetele jumalatõestustele printsiibil, et miski ei saaks olla olemas, kui poleks alguspunkti, kirjutas otseselt loogikast siiski ainult kaks vähetähtsat teost. Keskaegse loogika hiilgeajaks loetakse 14. sajandi esimest poolt ja keskusteks Oxfordi ning Pariisi Ülikooli. Esimeses kirjutas William Ockhamist (1285-1347), tuntud kui``Ockhami habemenoa'' printsiibi autor, mõjuka Summa logicae.
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
OP dominiiklane. OFM fransisklane. OSA augustiinlane. OSB benetuktlane. SJ jesuiit (ei ole keskaegne). OT - Dominiiklaste ordu sündis võitluses Lõuna Prantsusmaa ketseritega. Seostumine ilmaliku maailmaga. 29 Dominiiklased: 1. Konventuaalid leebem suhtumine reeglitesse. 2. Observandid rangem askeesireeglite kinnipidamine. Kontrollisid ülikoolide teoloogiat, arendasid bioloogiat ja keemiat. Aquino Thomas lõi tomismi, mis on praegugi katoliku kirikus järgitav tõde. Fransiskaanlane = minoriit, ajalooliselt vanem kui dominiiklane. Assisi Franciscus (???? - 12??) rajajaks. Fransisklaste rühm haarati kirikusse, kinnitati 1223. mitmed fransiskaanlaste suundumused ordu sees kõikusid ketserluse piiril. Observandid sõna sõnaline Franciscuse sõna järgimine. Konventuaalid tunnistavad ka kinnisvara. Küsimus kas Jeesusel oli vara? Apostlitel isiklik kogudus
Rousseau leiab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumata. Ent kui inimene hakkab kõigele mõtlema, püüdes olla mõistusepärane, kaldub ta oma loomulikust olekust eemale inimene on sündinud vabana ent ometi on ta ahelais. Tööjaotuse ja eraomandi tekkimine annab aluse konkurentsile, mis on halb, sest alati on keegi sel juhul kaotaja rollis. Lisaks viitab ta sellele, et luksus muudab inimesed lodevaks ning käitumisviisi kalgiks. 16. PILET AQUINO THOMASE KOHT KESKAJA FILOSOOFIAS JA TEMA KÄSITLUS JUMALAST (JUMALATÕESTUSED) A. COMTE JA POSITIVISM Thomase teoloogia muutub ratsionaalseks, ta rõhutas, et siiani oli mõistus pandud lihtsalt usu kõrvale. Thomas püüab aga põhjendada usu õigustatust mõistuse kõrval. Thomas leiab, et Jumal ise on inimese mõistusega varustanud, mistõttu läheneb Thomas Jumalale uuest vaatevinklist: Jumal on teaduste isand
Alateadvusse peitunud probleemid juhivad meid vastu meie endi tahtmist. Seega peitub Jungi arvates inimeste probleemide ,,juur" moraalses arguses - inimesed ei julge ,,peeglisse vaadata", kartes seal näha ka Kurja. 4.3.Poleemika kirikuisadega 4.3.1. Kirikuisad Jung sätestab, et loomaks moraalset ,,mõõtkava" on psühholoogilises mõttes tingimata vaja tõsiselt võtta nii head kui kurja. Siinkohal tekib kohe konflikt kirikuisadega, Augustinusest alates kuni Aquino Thomaseni välja. Kirikuisade väide oli, et kurjal puudub iseseisev substants ehk olemine ja kuri on lihtsalt hea moonutus või selle puudumine (privatio boni). Kuidas Augustinus sellisele järeldusele jõudis? Kuna ta viibis enne kristlusesse pöördumist pikka aega manilaste hulgas, siis oli tema esmane maailmavaade neile vastavalt äärmuslik dualism. (Manilased teatavasti uskusid, et universumis on tegevad kaks võrdse jõuga jumalat ning puudub kõikvõimas Kõigekõrgem
võtta, keegi ei või paavsti kohtuptsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste kohtuotsuseid. Sisuliselt tahtis paavst lõpetada ilmaliku võimu sekkumist kiriku asjadesse. Ilmalikud valitsejad ei olnud sellest huvitanud. 4. innoventius 3mas. Temale kuulus suurim paavsti võim ilmaliku elu üle kuna kasutas ta ära vasalle. Ta ajas palju riigi asju. Tema loos ka palju vaimulikke kirjatõid. 5. aquino thomas- ta oli tähtis teoloog. 6. suur skisma katoliku kiriku lõhenemine toimus sel ajal. Oli 2 paavsti ja kumbgi ei tahtnud trooilt lahkuda et liita kirikut. Lõpuks aga valiti uus paavst . Ketserlus 11saj hakkasid lääne eu levima algkristluse ideaalidele toetuvad rahva liikumised. Põhiline keskus oli prantsusmaal. Albilased olid prantsusmaal rahvaliikujad. Soovisid vaest kirikut ja võrdset vara. Eitasid patukustutus kirju ja reliikviate austamist. Jutlustasid vaesust ja
Jumal ei eksi, inimene aga küll. Kui juba maapealne riik on täiusliku taevariigi puudulik peegeldus, siis ei ole ka inimeste loodud õigus parem. Jumala tahtes väljenduvad absoluutselt õiglased kõlbluspõhimõtted, millele peab alati vastama inimeste loodud positiivne õigus. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. 9. Loomuõiguse teooriad. Loomuõigusele kinnistub keskajal pikaks ajaks nelikliigitus, mis pärineb Aquino Thomaselt: 1) igavene õigus (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt õigus ja teiselt poolt moraalinormid); 2) loomulik õigus (kogu õigust ning moraalset täiuslikkust tajub vaid Jumal, looduse olenditest suudab enim tajuda inimene. See osake ongi loomulik õigus, milles lisandub hea, õiglane ja mõistlik); 3) jumalik õigus (sisaldub jumalasõnas, nt Moosese raamatute normistikus, jumalikku
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg ...
1) instinktiivse motivatsiooni teooriad 2) vajaduste / isiksuse teooriad 3) tungide / õppimise teooriad 4) arengu / meisterlikkuse teooriad 5) humanistlikud teooriad 6) tunnetuslikud teooriad (Franken) 1) Instinktiivse motivatsiooni teooriad Instinktide tutvustus · Instinkti idee Aquino Thomaselt - "loomadel kaasa sündinud või jumalast saadud sihipärased aktiivsused, suunamaks looma talle enesele & liigile kasulikele elusäilitavatele tulemustele & vastupidise vältimisele" (Wilm, 1925) · Loomade käitumist põhjustasid instinktid, inimeste oma aga hing & mõistus. Seega pärineb Aquino Thomaselt kaks erinevat motivatsioonikäsitlust üks loomade, teine inimeste kohta
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
keskajast alates võimu ja õiguse jagamatu allikana üksnes jumalikku, kusjuures riigis kehtivad seadused ei saavat olla muud kui tegelike usunormide (kõrgema moraali normide) saamatud tõlgendused. Sestap olekski mõistlikum rakendada otse vaid pühakirja norme. Teiselt poolt alates keskajast hakatakse skolastikute poolt tuginema oma teoloogilistes teooriates teatud määral antiikse loomuõiguse alustele, mis samas kohandatakse teoloogiliste käsituste tõestamiseks. Selle näiteks on Aquino Thomas'e õpetus, mis ühelt poolt jääb teoloogiliste käsituste raamesse, kuid teiselt poolt arvatakse ta levinud seisukoha põhjal varajaste loomuõiguse käsitluste hulka. P.3. Loomuõiguse teooriad Loomuõiguse koolkonna raames on ühtsele põhiteljele vaatamata olnud eri aegadel väga palju erinevaid käsitusi. Sillaks antiikaja mõtte ja keskaegsete käsituste vahel on Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme:
mille peale käis must kapuutsiga mantel. Dominiiklasteks hakkasid 17 peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust, mida pidasid oluliseks võitluses ketserite vastu, seepärast usaldati neile ka inkvisitsiooni teostamine. Tegutsedes ülikoolides edendasid nad teoloogiat ja filosoofiat (Albertus Magnus, Aquino Thomas, Meister Eckhart). Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased 1229. a., Tartusse 1300. a., mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. · Augustiinlaste ordu Katoliiklik munga- ja nunnaordu, mille liikmed elavad Püha Augustinuse
loomi- seks, riigi rikkuse suurendamiseks ning seeläbi mitmete sotsiaalsete hüvede pakkumiseks. Kui riik on võimeline pakkuma oma kodanikele võimalust saada hea töökoht (kõrge sissetulek) ja sotsiaalseid hüvesid (haridus ning meditsiin), võib arvata, et riik ongi põhimõtteliselt konku- rentsivõimeline. Kas elu riigis on hea või halb (kas riik on konkurentsivõimeline või mitte), selgub enamasti võrdluses. Juba keskaegne kirikuisa Aquino Thomas väitis, et paradiisi sattunud kaunishinge- dele võimaldatakse vaade põrgusse. Teda ei maksa kahtlustada sadistlikes kalduvustes. Hea 59 inimesetundjana mõistis ta, et paradiisiasukaid tuleb vastandada põrguasukatega, anda neile võrdlusvõimalus. Paljude majandusteadlaste arvates peegeldab riigi konkurentsivõime lihtsalt riigi võimet tagada oma kodanikele (võrreldes teiste maade kodanikega) praegu ja tulevikus kõrge elatustase.
Purgatoorium – sinna pääsemiseks Dantel 7 P-i laubal, need kustusid. Sinna määratud isikud olid teinud pattu, aga anti lootust: pärast mõnda aega kannatamist avanevad taevaväravad. Dante patt – kõrkus. Põrgus allegooria, puhastustules satiir ja grotesk taanduvad. NB! Seitse pattu: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus, liigsöömine, liiderlikkus. Paradiis – sinna pääsevad vähesed väljavalitud, kes on jumalat pühendunult teeninud. Nt. märtrid, Karl Suur, Roland, Aquino Thomas, Beatrice. Suur särav kirgastunud paik. 2. M.Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Sündis Tallinnas, hakkas seal erinevaid ameteid pidama. Peres oli viis last, majanduslik olukord oli mõõdukalt kitsas- nälga polnud, lapsed pandi kooli, kuid rikkust polnud. Vanemad olid rangelt usklikud, ema oli tõsisem kui isa, isal oli jutustamisand, olevat vennastekoguduse jutlustajana sõna seadnud. Esmalt väikelastekool, siis tütarlaste eraalgkooli (saksakeelne).
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
loodusest ,s.t. nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Taoliselt defineeritud loomuõigus on eelkõige kehtiva õiguse kriitika instrument, vastandudes positiivsele õigusele, ning on eksisteerinud õigusajaloo etappidel. 1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
