· Rahvakeelsusele ladina keelest üleminek, vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud (käsitöölised). Edasi läks teatritegemine täielikult tsunftide kätte ja teemad muudkui ilmalikustusid. Üleminek rahvalikuks lõbustuseks. · Lavakujundus väga tinglik. · Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendid: müsteeriumid. Vanim säilinud 12. sajandist ,,Aadama mäng". · Miraaklite teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf'i ,,Miraakel Theophile'ist" esimene saatana ja inimese lepingu kujutis. · Moraalitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. · Farsid jämekoomilised olustikulised lühinäidendid; kindlad tegelaskujud: patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. 6 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini
Põgenemine Riiast võlgade tõttu, Pariisi , seal raske olelusvõitlus.2 abielu , poliitiliselt kirev elu.(osavõtt maiülestõusust, pidevad põgenemised (Veneetsia, Lutzern, Pariis) Saksamaale naaseb 1862.a. peale poliitilist amnestiat. 1872.a. nurgakivi Bayreuthi ooperimajale, 1876 .a. esimene festivsl. Suri 1883.a. Veneetsias. Teosed : 11 ooperit, ( Lendav hollandlane, Tannhäuser, Reini kuld, Tristan ja Isolde, Nürbergi meisterlauljad, Siegfried, Jumalate hukk)Oratoorium apostlite viimane õhtusöömaaeg. G. Verdi- kirjaoskamatu kõrtsmiku poeg, muusikaharidus soosijate toetusel. Milanos teatri klavessinisti õpilane, konservatooriumisse ei võetud vastu. Kodulinna Busseto muusikadirektor, 1839.a. esimene ooper. Verdi varastes ooperites sütitavad revolutsioonikoorid, mis tegi temast oma rahva lemmiku.36 aastasen rajas oma ooperi (Luisa Miller) tuludest kodukandis mustermõisa, mida ise majandas. Esimene
(liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28) November: kõigi pühade päev (1), hingedepäev (2), mardipäev (10),
kunstiväärtuselt rabab ka 21. sajandi asjatundjaid 2 mosee islamiusuliste pühakoda 3 minarett mosee juures asuv kõrge ringrõduga torn, mille rõdult kuulutatakse palvuse algust 4 Constantinus I = Constantinus Suur valitses 306-337; rajas Konstantinoopoli linna, pannes sellega aluse varajase Bütsantsi riigile; a. 313 tunnistas ristiusu lubatuks; enne surma lasi enne ristida; maetud Konstantinoopolisse Apostlite kirikusse; Vene õigeusklikud peavad teda pühakuks 5 Pantokrator kr. k.: kõige üle valisteja; Kristus pantokrator on Bütsantsi kunsti lemmikmotiive, eriti ikoonidel 6 pseudobütsantsi stiiliga võltsitud, mitte ehtne bütsantsi stiil MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kust sai Bütsantsi riik oma nime? 2. Millise tänapäeva riigi territooriumil asus Konstantinoopol? Kuidas nimetatakse seda linna praegu? 3. Millist keelt kõneldi Bütsantsis? 4
piiblistseene kujutatud. Näited: Santa Maria Maggorie ja Santa Sabina Roomas. Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6.sajandil Kreeka ja Väike-Aasia aladel arenev kultuur eraldub usulistes küsimustes Rooma paavstist. Bütsansi kirikud on oma põhiplaanilt tsentraalehitised (keskosa kohal kuppel), nt. Hagia Sophia katedraal, kaheksatahuline San Vitale ja Apostlite kirik Konstantinoopolis. Esineb ka basiilikat ja 9. sajandi lõpust viiskuppelkirikuid, kus peakupli alla ehitati tambuuur ehk silinderjas akendega ruum. Kirikud on seest kaunistatud mosaiikidega, kus inimesi kujutati üsna jäikadena ja foon oli kuldne. Edenes ikoonikunst, mida püüdsid pidurdada 8. 9. sajandil ikonoklastid ehk pildieitajad. Neile ei meeldinud, et inimest ja teisi elusolendeid mistahes moel kunstis kujutatakse.
lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25) Mai: volbripäev (1), nigulapäev (9), eerikupäev (18), urbanipäev (25), nelipühad (7 nädalat pärast lihavõtteid), ristipäevad Juuni: viidipäev (15), pööripäev (22), jaanipäev (24), seitsme magaja päev (27), peetripäev (29) Sügistalvine – Juuli: heinapäev (2), seitsme venna päev (10), maretipäev (13), apostlite jagamise päev (15), eeliapäev (20), madlipäev (22), jakobipäev (25), annepäev (26), olevipäev (29) August: lauritsepäev (10), rukkimaarjapäev (15), pärtlipäev (24), Johannese hukkamise päev (29) September: ussimaarjapäev (8), madisepäev (21), pööripäev (23), mihklipäev (29), lõikuspüha (30) Oktoober: suur maarjapäev (1), kolletamispäev (14), luukasepäev (18), simunapäev (28)
Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti. Kristlased austasid märtreid usu eest hukkunuid. Kristlaste arvu suurenemine nendeks oli nii vabu kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Pühakirja kujunemine: 3.saj. eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod. Piibel (kr.k. Piblion-raamat) kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist. Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge Hieronymuselt 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja. Rooma kultuur Traditsioon ja võõrmõjud TRADITSIOON VÕÕRMÕJUD Kaua aega suulises vormis. RAHVAPÄRIMUSED Kirjapanek kreeklaste mõjul 3.saj. eKr
Ungarlaste rüüsteretked peatas Otto I lahinguga Lechi jõel 955.a. Pärast lüüa saamist jäädi paiksemaks. Vürst Geza kutsus maale munki, kes levitasid ristiusku. Ungari riigi alus: Esimeseks tõeliselt kristlikuks sai Geza poeg Istvan. Istvan krooniti aastal 1000 Ungari esimeseks kuningaks, mida peetakse Ungari riigi aluseks. Ristiusu kiriku kujunemine Kiriku teke. Kristlikud kogudused: 1.saj.pKr esimesed kogudused apostlite poolt looduna. Koguduseliikmete lootus Kristuse naasmisele ja Jumalariigile maa peal veel nende elu ajal. Milano edikt 313: Ristiusk tunnistati Roomas lubatuks Constantinus Suure poolt. 381: Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks. Kiriku tähtsus vara keskajal: Kiriku organisatsiooni põhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kirik oli arvestatav kultuuri kandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse tagajad. Ristiusu levik. Rooma riigi territooriumil:
Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti. Kristlased austasid märtreid – usu eest hukkunuid. Kristlaste arvu suurenemine – nendeks oli nii vabu kui orje, rikkaid ja vaeseid, mehi ja naisi. Pühakirja kujunemine: 3.saj. eKr tõlgiti kreeka keelde Vana Testament, kuna juudid ei osanud enam heebrea keelt. 2. saj. pKr kujunes kreekakeelne Uus Testament – 4 evangeeliumi ehk lugu Jeesuse elust ja õpetusest, mille lisandusid apostlite kirjad ja teod. Piibel (kr.k. Piblion-raamat) – kristlik pühakiri Vanast ja Uuest Testamendist. Vulgata – Piibli ladinakeelne tõlge Hieronymuselt – 4.saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja. Rooma kultuur Traditsioon ja võõrmõjud TRADITSIOON VÕÕRMÕJUD Kaua aega suulises vormis. RAHVAPÄRIMUSED Kirjapanek kreeklaste mõjul 3.saj. eKr
Sisaldas rooma õigust, ka saksa tavaõigust. Kehtis kuni 1871.aastani. Tuli lisaks varasemale karistusele neljastamine ja uputamine, elusalt matmine. Kehalistest karistustest- keele äralõikamine avalikus häbipostis, sõrmede maharaiumine, kõrvade äralõikamine, silmade väljatorkamine. Mittepiinavad karistused- vitstega läbipeksmine, väljasaatmine. Häbistavad karistused- häbiposti panemine, häbikivide kandmine. 9. Kanooniline õigus. Ehk kirikuõigus. Euroopas oli hästi suur mõju. Apostlite poolt loodud normid- kanoones ehk karjakepp. Edasi tulid paavsti poolt loodud normid, 13.saj-14.saj. Grateanus 12.saj ühendas kõik kiriku poolt loodud normid ühte kogusse- corpus decletorum ehk dekreetide kogu. Normid hakkasid mõjutama väga erinevaid suhteid. Ülikoolides hakati õpetama kanoonilist õigust (kanonistid). Kes õppisid Rooma õigust- legistid. 1580 kujunes lõplikult välja kanooniline õigus- corpus iuris canonitsi ehk kanoonilise õiguse kogum.
rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviblokid. *taheti kirikute välisilmet mitmekesistada apsiidid pole väljast ümmargused vaid tahulised polügonaalsed. *liseenid seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad *petikud neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid. * Tsentraalehitised, mille põhiplaan oli kreeka rist. *neid katsid 5 kuplit 1 suur keskel, 4 väiksemat ristharude kohal *kuulsaim ja mõjukam neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. * 9.saj lõpp algab bütsantsi kunsti teine õitseaeg *arhitektuuris levib viiskuppelkirik põhiplaanilt läheneb ruudule, ülesehituses eraldub kõrgema kreeka risti kujuline osa risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad *2. Uuendus tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum tambuur * Hilisbütsantsi kirikud väikesed ei väljendu keisrite vägevus, vaid munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. 17
kaunistusvõtted. Ajastu ehitusmälestisi: Hagia Sophia peakirik Konstantinoopolis 6. saj(arh. Anthemios Tralesest ja Isidoros Mileetosest) St Apollinare Nuovo Ravennas 6. saj St Apollinare in Classe Ravennas 6. saj San Vitale kirik Ravennas 6. saj Džami kirik Konstantinoopolis 9. saj Hosios Lucase kloostri kirikud 11.–12. saj Apostlite kirik Salonikis 14. saj Ehitustüübid: Pikihooned (basiilikad ja kodakirikud). Tsentraalehitused (kabelid, ristimiskojad, ristkuppelkirik). Kuppelbasiilika. Ehitusmaterjalid: marmor, kivi, telliskivi. Ehitustehnika: Rooma impeeriumist pärit ehitusvõtted, kaared, ristvõlvid, üleminekutehnika ruudukujuliselt siseruumilt ümarvormile (viklid). Bütsantsi ehitusmeistrid kasutasid ehitades ära nii basiilika kui ka tsentraalehituse võimalused. Sellist
Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada. Apsiidid pole väljas ümmargused, vaid tahulised polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad (liseenid). Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid (petikud). 6. saj ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim neist on Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. saj algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viib viiskuppelkirik. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum (tambuur)
2. Uus Testament- erinevus Vana testamendiga, seal on 27 raamatut. On konkreetsed autorid, valmimisaeg lühem, mahub 100 aasta sisse. Algselt kirjutatud kreeka keeles, hiljem tõlgitud. Struktuur: 1. ajalooraamatud (neli evangeeliumi, evangeelium tõlkes rõõmusõnum). Kirjeldatatkse Jeesuse elu ja tegevusi. Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. 3 esimest sarnased ehk sünoptilised. Apostlite teod. 2. õpetusraamatud. Mille hulgas oluline apostel Pauluse kirjad (nt Pauluse kiri roomlastele; Pauluse 1. kiri korintlastele jne). Kiri oli kui kirjanduslik zanr. Paulus lubas kogudusse võtta ka mitte juute. Pauluse tegevus peale Jeesuse surma. 3. prohvetiraamat. Johannese ilmutuse raamat ehk apokalüpsis Piiblis on veel raamatuid, mida nim apokriivadeks, mis olid vahepeal Piiblist eemaldatud, kuna nad
isikutest Ameerikas. Nelipühilus levis väga kiiresti üle kogu maailma. Neid elemente võib leida ka katoliku ja õigeusu kirikutes. See on üheks 21.saj alguse eripäraks. Piibel 13 Pühakirja üheks osaks on hoopis teise traditsiooni pühakiri Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Spetsiifiline osa on aga Uus Testament, mis koosneb: · 4 evangeeliumist · apostlite tegude raamatust · kirjadest (21) · Johannese Ilmutusraamatust on vaieldud, kas peaks üldse Piiblis olema, sest räägib lõpuaegadest. Olulised on ka sakramendid/salasused, mis lääne ja ida kirikus on erinevad. Neist kõige olulisemad on ristimine ja armulaud. Veel on kinnitamine (üleminekuriitus), piht, haigete salvimine, abielu mitte kõikides, ja vaimulikuseisus. Ristimise puhul on laste ja täiskasvanute ristimine ehk usuristimine.
· Luuka evangeelium Apostel Pauluse ajutine kaaslane. Kõige tihedam seos ajaloo sündmustega. Jeesuse sünnist ja lapsepõlvest on kõige rohkem juttu. Jõulud. Need 3 on sünoptilised evangeeliumid põhisündmused langevad kokku. · Johannese evangeelium Apostel Johannes. Annab Jeesuse elu teoloogilise seletuse. Meenutab mingil määral jutlust. Mitte niivõrd sündmuste kajastaja, vaid teoloogilise seletuse andja. Filosoofilisema sisuga. b) Apostlite tegude raamat: Autoriks peetakse ka Luukast. o Apostel Peetruse raamat Juut. Enne oli ta nimi Siimon, oli kalur. Oli saanud eriliselt rikkaliku kalasaagi (ilmutus) ja ta seejärel otsustas ühineda kristlastega. Loobus majast ja paadist ja võttis endale uue nime Peetrus (e. kalju usk kindel nagu kalju). Tegelikutl salgas mitu korda oma usu maha. Sellest raamatust algab Paavstide ajalugu. Ta oli esimene paavst ametlikult.
Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi traditsiooniks. Piibliaineliste teemade kõrval esitati ka Vana-Rooma kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16. saj lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teadaolevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 2. Esimesed eestikeelsed raamatud 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva
olid seotud sündmustega kiriku algusaastatel ,,testament" = tunnistus 380. aastat pKr Algselt kreeka keeles Sisaldab: o Evangeeliume (Evangeelium = kreeka keelest ,,rõõmusõnum") Markuse Johannese Luuka Matteuse o Apostlite tegude raamat Sündmused 20. aastat pärast Jeesuse ülestõusmist o 20 kirja ehk 20 epistlit (kreeka keelest) Kiriku esimesed juhid õpetavad / julgustavad Autor Paulus Kirjad on mõeldud usklikele rühmadele või üksikutele isikutele o Johannese ilmutusraamat
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb aluse rooma ristiusu kogudusele, Paavst Peetrus; Paulus- kärsitu, levitas Kreekas; Judas- Kristuse reetja) 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma.
1) Vana Testament- sama judaismis 2) Uus Testament- seda juudid ei tunnista; koosneb 4-st evangeeliumist: Matteuse, Lukas, Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise – põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb aluse rooma ristiusu kogudusele, Paavst Peetrus; Paulus- kärsitu, levitas Kreekas; Judas- Kristuse reetja) 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma.
reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada. Apsiidid on väljaspoolt tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad püstribad, mida ühendavad kaared, mille vahele jäävad süvendid. 6.saj ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit 1 suurem keskel ja 4 väiksemat ristiharude kohal. Kuulasim oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj lõpus algab buütantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik põhiplaanilt läheneb see ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskne kuppel tuuakse rohkem välja ja peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum tambuur. Hilisbüstantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vögevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik
5.Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. 6.Kirjelda viiskuppelkiriku plaani? Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega (tambuur). 7.Talum, liseen, petik, tambuur mida need terminid tähendavad? Talum- rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid Bütsantsi sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel. Liseen- seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad.
Kunstiajalugu esiaeg - ka ürgaeg algab esimeste eellaste ilmumisega, veidi arenenud kolju ehitus. u. 7 milj aastat tagasi aafrikas vanimad leiud on tsaadist(6-7 milj. aastat tagasi) ja etioopiast tööriistu on eellaste juurest leitud 2 milj. aastat vanu, Tansaaniast ja Keeniast (olduvai nõost) imeste kivist tööriistadega algab paleoliitikum e. kiviaeg. see kestab kuni esimese suure jääajani (Euroopas 10 000 eKr) eestia aladele jõutakse _ _ _ , siis algab mesoliitikum, ek keskmine kiviaeg. see lõppeb viimase jääkilbi sulamisega põhja euroopas. regulaarselt on viimase poole miljoni aasta jooksul toimunud järske külmumisi. (põhja euroopas). selle teooriaga peaks tulema varsti meile jääaeg. mesoliitikumi käsitletakse neoliitikumiga (uuem kiviaeg). tihti on neid raske üksteisest eristada. neoliitikum lõppeb raskemetalli kasutusele võtmisega, kui tuleb pronks. esiaja kunst paleoliitikumi kunst kujutav kunst tekib paleoliitikumi lõpus, siis on...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest kom...
Näidendite esitamine võeti mitmes koolides õppeprogrammi ja see kujunes omamoodi traditsiooniks. Piibliaineliste teemade kõrval esitati ka Vana-Rooma kirjanike tekste. Lõuna-Eesti sattus aga 16. saj lõpul Poola riigi osana katoliikluse mõjupiirkonda. Teadaolevalt esitasid Tartu jesuiitide gümnaasiumi õpilased 1595. aasta lihavõttepühal näitemängu. Enne etendust kõnniti muusika ja kahurimüra saatel pidulikus rongkäigus läbi linna. Analoogilist etendust Kristuse ja apostlite elust olevat aasta hiljem linnakodanike seas saatnud tohutu menu. Jesuiitide lavastused püüdsid mõjutada vaatajate kõiki meeli: kasutati keerulist lavatehnikat, uhkeid dekoratsioone, tulevärki, muusikat ja laulu. 2. 16. sajandi eestikeelsed tekstid ja nende keel (nt Kullamaa käsikiri, Wanradti-Koelli katekismus jt) 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
Kirikus oli ka hääli, kes arvas, et peaks läbi suruma seaduse, et piiskoppide lapsed peaks seadsuse järgi lugema kiriku juurde kuuluvaiks, et nende vara ja staatus kuuluks kiriku kätte. See ei leidnud toetust, sest samal ajal, seoses varaküsimusega, oli tõusnud ka tsölibaadinõudest kinnipidamise küsimus. Kirik kohtas selle poliitika maksma panemisel omaenese ridadest ägedat protesti – Piiblis ei ole ridagi tsölibaadi kohta, väideti ka seda, et apostlite abielutus on väheste väljavalitute pühadus. Reformimeelsed paavstid suutsid ka oma tahtmise läbi suruda – seetõttu ongi seda aega aastatuhande vahetuse järel hakatud nimetama reformpaavstluse ajaks. Tähtsaimana peab peatuma paavst Gregorius VII-l. Tsölibaadinõude kõrval oli probleemiks ka simoonia. Sellega tegelemisega alustati juba enne Gregorius VII-t, et vabastada kirik altkäemaksu nõiaringist, see põhjustas riigi ja kiriku suhtes negatiivseid tagajärgi. Probleem
lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka ro maanipärane. Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimase kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse k õrggootika katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud IdaEuroopas. Veel h äm mastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid keskl öövi akendetsoonis, pseudotrifooriumi nissides ja kesklöövi lääneseinal. Teise maail masõja ajal 1944.aastal muutis po m mitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Siseruumi kujunduses oli rikkslikult kasutatud hinnalisi kivimeid, palju oli mosaiikkaunistusi. Hagia Sophia kiriku siseruumi jätkub eksterjööris üksteisest välja kasvavate kuplite püramidaalses tõusus. (Türklased muutsid 15.saj. kiriku oma peamoseeks ning ehitasid sinna juurde neli saledat minaretti). Hagia Sophia eeskujul ehitati 6.saj. veel teisigi kuppelbasiilikaid. Samal, 6.saj. ehitati Konstantinoopolisse ka esimene ristkuppelkirik tänaseks hävinud Apostlite kirik oli põhiplaanilt kreeka risti kujuline hoone, mille ristiharude lõikumise kohal paiknes suurem peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Taoline 5-kupliline rsitkuppelkiriku süsteem sai alates 9.sajandist Bütsantsis valdavaks. 36 Teiseks varabütsantsi keskuseks oli Ravenna, mis 552.aastast alates oli Bütsantsi provintsi (eksarhaadi) pealinn. &
12.saj laienes draama kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi kasvas. Draama keel muutus: mindi üle rahvakeelsuselt ladina keelde. Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud käsitöölised, edasi läks teatritegemine tsunftidesse ja teemad ilmalikustusid. Näidenditest sai rahvalik lõbustus. Lavakujundus oli tinglik. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näidend. Vanim pärit 12.saj ,,Aadama mäng". Miraakel apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf ,,Miraakel Theophile'ist" oli I saatana ja inimese lepingu kujutis, mis pani aluse ,,Doktor Faustusele". Moraalitee allegooriliste tegelastega õpetlik näidend. Farss jämekoomiline olulistikuline lühinäidend, komöödia alaliik. Seal on kindlad tegelaskujud, nt patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine. Sotii narrimäng, mille teksti osaliselt improviseeriti. Nalja ja jandi taha peideti teravat poliitilist satiiri.
Keskaegsed pillid: kasutati enamasti Araabia päritolu pille fiidel, rebekk, harf(keelpillid), põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin. Portatiiv kaasaskantav orel, organistrum Iirimaalt pärit; klahvidega ning näeb välja nagu kitarr; dulcimer Ungarist pärit; nagu kannel, aga pulkadega mängitakse. Pilet nr. 15 Ristiusu kiriku teke ja areng Lääne-Euroopa keskaegne kirik on katoliiklik (kr. k katholikos - üleüldine), esimesed kristlikud kogudused juba 1. saj apostlite poolt rajatud, kristlus algselt Rooma riigis taga kiusatud Milaano edikt 313 Constantinus Suur tunnistab ristiusu lubatuks Rooma riigis Kristliku õpetuse üle tõsised vaidlused. Arius : Kristus ei ole Jumal, vaid Jumala kõrgeim loodu( vastuolus üldise kristliku õpetusega, mida esindas eriliselt selles diskussioonis piiskop Athanasius) Athanasius väitis, et Jeesus ja Jumal on oma olemuselt üks (monofüsiitlus) Nikaia kirikukogu (325) kinnitas Athanasiuse seisukoha
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
Kunstis on atribuut kujutatavale inimesele iseloomulik tunnus, nt Heraklese lõvinahk märter usukannataja, usu pärast surma mineja; piltlikult öeldes veendumuste pärast kannataja paavst - roomakatoliku kiriku pea, kellele jumaliku seaduse põhjal kuulub kõrgeim juriidiline võim kirikute üle. Paavsti poole pöördudes kasutatakse tiitlit "Tema Pühadus". Paavsti täielik tiitel on: Jeesuse Kristuse vikaar (asemik), Rooma piiskop, Püha Apostel Peetruse järglane, Apostlite vürst, Kõrgeim võim, Lääne patriarh, Itaalia priimas, Rooma linna ja maakonna peapiiskop, Vatikani linnriigi monarh palverändur palverändur võtab osa palverännakust, teekonnast vaimsesse keskusesse. Palverännak sümboliseerib puhastumist, lepitust, tõusmist kõrgemale tasandile pildirüüstajate liikumine levis Bütsantsis 8.- 9. sajandil. Pilditülis osalesid ikonoklastid ehk ikoonide hävitajad ja ikonoduulid ehk pühapiltide pooldajad. Keisrid Leon III ja
valmistada lugejat ette mingite sündmuste vastuvõtuks. miniatuur eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. Näiteks Lydia Koidula (18431886) "Talvine metsasõit" või Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Poiss ja liblik". minnesinger armastuslaulik, kurtuaasne luuletaja keskaegsel Saksamaal. miraakel keskaegne draama, mille sisuks on apostlite ja jumalaema imeteod. Miraaklitesse on põimitud rohkesti legende, need sisaldavad ka seiklusmotiive ja fantastikat. Näiteks prantsuse kirjanik Rutebeufi (umbes 12481285) "Miraakel Theophile'ist" kujutab inimese lepingut saatanaga, s.t hinge kuradile müümise teemat. misanstseen vt stseen. modernism uudseid ideid ja kujutusvõtteid rakendav kunsti- või kirjandusvool. Sageli kasutusel ka ühisnimetusena 19. sajandi lõpu 20. sajandi alguse kunsti- ja kirjandusvoolude kohta.
Kodanluse leeris avaldati väga palju rahulolematust sotsiaaldemokraatide taktika suhtes, kuid kodanluse esindajad ei suutnud ise mitte mingisugust tõsiseltvõetavat omapoolset käitumisliini kavandada. Näis nagu, et kui sotsiaaldemok-raatia niivõrd väriseb tööliste olukorra tõelise parandamise ees, siis tuleks suunata kõik jõud just nimelt selles suunas ja sellesamaga rebida klassivõitluse apostlite käest nende endi pime relv. Mitte midagi sellist ei tehtud. Selle asemel, et minna üle pealetungile ja vallutada vastase positsioon lahinguga eelistasid ettevõtjate ringkonnad taganeda, anda vastaspoole survele vaid pisut järele ja nõustuda alles kõige viimasel minutil selliste ebapiisavate parandustega, mis nende vähest tähtsust silmas pidades ei võinud anda mingeid tagajärgi ja mida sotsiaaldemokraatia sai seetõttu kergesti tagasi lükata. Tegelikkuses jäi kõik vanaviisi
riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused. Antiikne värsisüsteem kadus, asemele tuli silbiline süsteem, hakati kasutama lõppriimi. c) kirjanduse levik. Paberit hakati laiemalt kasutama varakeskaja lõpul. Suuliselt edasikantavat ja käsitsi ümberkirjutatavat sõnakunsti hakkas asendama raamat. Kirjasõna muutus Euroopa kultuuris väga oluliseks. d) ladinakeelne kirikliku sisuga kirjandus
" Kirik õiglaselt austab ,,Õnnistatud Neitsit erilise pühendusega..." Liturgilised pidustused, mis pühendatud Jumalaemale ja Maarja palve, nagu roosipärg, väljendavad seda pühendumist Neitsi Maarjale. Lunastuse täius ainult katoliku kiriku kaudu Teine Vatikani Nõukogu eeskiri rõhutab: ,,Ainult läbi Kristuse Katoliku Kiriku, mis on ülemaailmne abi lunastuse suunas, on võimalik saada lunastuse täielikud vahendid. Me usume, et üksnes apostlite kogule, mille ülemaks on Peetrus, usaldas Issand Uue Lepingu kõik õnnistused, et rajada maa peal üksainus Kristuse Ihu, millega peaksid täielikult ühinema kõik need, kes juba mingil viisil kuuluvad Jumala rahva hulka." 846 Traditsiooniliselt on katoliiklased õpetanud, et kirik on pääsemiseks hädavajalik. See uskumus rajaneb nii pühakirja kui ka kirikupärimuse õpetusel. Me usume, et Jeesus on kohalolev oma ihus, kirikus, ning et ta on ainus Vahendaja ja ainus tee pääsemisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
