mälestuseks. See on ümarehitis, kus 12 paari sambaid kannavad kupli trummitaolist allehitist (tambuuri), millelt tekib kuppel. Pearuumi ümbritseb silindervõlviga ümbriskäik. Kirikute sisemuse kaunistamiseks kasutati laialdaselt seinamaali, eriti mosaiiki. Kirikute avarad seinapinnad võimaldasid luua suuremõõtmelisi kompositsioone. Kujutatavate teemade ring laienes ning nende kaudu püüti nüüd avada kristliku õpetuse sisu ja tähtsus. Väga sageli kujutati Kristust apostlite ja jüngrite keskel ( Santa Pudenziana kiriku apsiidi mosaiik IV sajandi lõpust). Skulptuur piirdus endiselt reljeefiga, mida kasutati sarkofaagidel ja kirikuinventaril. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks, ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Nüüd hakati antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitama. Antiikehitise riismeid kasutati ristiusu kirikute püstitamisel. Varakristlik perioond oli sillaks antiikaja orjandusliku ühiskonna ja keskaja feodaalühiskonna vahel.
(võiks öelda ka ainsuses ,,keele," sest siis rääkisid kõik inimesed ühte keelt). Inimesed olid täielikus segaduses ja paanikas ning ei omanud kontrolli toimuva üle. Vastupidine nähtus toimub nelipühipäeval, kus Jumal annab inimestele rääkida keeles, millest kõik aru saavad. Siinkohal oleks tarvilik veel sügavamalt järele mõelda, mida Piiblis on tahetud öelda selle kohta, et ,,nad hakkasid rääkima teisi (võõraid) keeli" [Piibel, 1968, Apostlite Teod 2:4, lk.1058] ja et ,,teised irvitasid nende üle, et nad on täis magusat viina." [Piibel, 1968, Apostlite Teod 2:13, lk.1058] Cassirer vaatleb keelt ka kitsamates kontekstides. Ta vaatleb järgmisi ,,keeletüüpe": · viipekeel, · kehakeel, · märgiline keel, · liigutuste keel, · zestide keel, · näo keel (miimika), · puudutuste keel (puutekeel), · emotsioonide keel,
palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid - kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on enam-vähem igalpool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. 2. 1. Munk Munkade elustiil pärineb apostlite aegadest. Sel ajal oli usklikel üks süda ja hing: keegi ei pidanud midagi enda omaks, vaid kõik oli ühisvalduses. Inimesed müüsid ära kõik oma maad ja varad ning jagasid raha kõigi vahel vastavalt igamehe vajadustele. Pärast apostlite surma hakkas vaimustus raugema. Need vähesed, kelles leegitses veel apostoolne lõõm, hülgasid linnad ja kaaslased ning asusid elama üksildastesse paikadesse, kus nad said vaikselt omaette
Nende minemisel Rootsi võimu alla katoliiklus Eestist keelustati - arvatavasti olid katoliiklased vaid üksikud Poola või Leedu aadlisuguvõsade esindajad või juhuslikud sisserändajad. Kogudusi, piiskoppe ega preestreid ei olnud, kloostrid olid Rootsi võimu ajal hävitatud. Katoliku kiriku taastamine Eestis algas 19. sajandil. Sajandi lõpul kujunesid kogudused Tallinnasse ja Tartusse, liikmed olid peamiselt poolakad ja leedulased. Ehitati Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik Tallinnasse ja Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik Tartusse. Neist esimene on praegu ka piiskopliku kiriku staatuses. 1. novembril 1924 lahutati katoliku kirik Eestis Riia peapiiskopkonnast ja Eesti alal moodustati omaette apostellik administratuur. Esimeseks apostellikuks administraatoriks nimetati Püha Tooli diplomaatiline esindaja - nuntsius - asukohaga Tallinnas. 1930. aastal saabus Eestisse preester Eduard Profittlich SJ, aasta hiljem nimetati ta
Umbes kolmandikku maailma rahvastikust loetakse k r i s t l a s t e k s. Ristiusk kujunes ajaarvamise vahetuse paiku Palestiinas Jumala pojana käsitleva JEESUSE KRISTUSE tegevuse tulemusena. Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti kristlus lubatud usundiks. 392. aastal keelati rooma vanad usukombed ja ristiusust sai riigiusk. Eri vooludena võib juba varakristluses näha nn juudikristlust ja nn paganakristlust ( mittejuutidest kogudusi). Tänapäeval on ristiusu põhiharudeks õ i g e u s k, k a t o l i i k l u s ja p r o t e s t a n t i s m.
Jeruusalemma templi hävitasid roomlased 70. a pKr. 49. Mis keeles tuleb sõna „Christos“ ja mida see tähendab? Kreeka keeles tähendab Christos Jumala salvitud valitsejat (vrd hbr mašiah ‘salvitu’, siit ka kr messias). 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? Uus Testament (UT) räägib Jeesusest, tema õpetusest ja lähisündmustest pärast Jeesuse surma. UT koosneb neljast – Matteuse, Markuse, Luukase ja Johannese evangeeliumist (kr euangelion ‘hea sõnum’), Apostlite tegude raamatust (jutustab põhiliselt Pauluse misjonireisidest) ja 21 kirjast. 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb? Kristlaste pühakiri Piibel jaguneb Vanaks ja Uueks Testamendiks. Vana Testament on lülitatud Piiblisse seetõttu, et seal kajastatakse Jumala tegevust juutide ajaloos, samuti kuulutavad prohvetite raamatud ette Jeesuse tulekut. Uus Testament (UT) räägib Jeesusest, tema õpetusest ja lähisündmustest pärast Jeesuse surma
kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulusest sai kõige mõjukam krisltuse levitaja Rooma riigis.Ta rändas Süürias,Väike-Aasias ja Kreekas. Kujunes tihe koguduste võrk.Kogudus valis endi seast juhi,piiskopi või presbüteri.Järk-järgult usk jumalariiki muutus. Pühakiri ja selle kujunemine:Pühakiri Piibel jaguneb Vanaks Testamendiks ja Uueks Testamendiks.Uus Testament:koosneb 4 evangeeliumist-lood Jeesuse elust ja õpetusest;evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat;kirjutati kreeka keeles;4saj. tõlgiti Piibel ladina keelde(Vulgata) Kristlased ja Rooma riik:kristlased olid ranged monoteistid;muud jumalad põlastusväärt ebajumalad;ei toonud ohvreid keisri altarile;kristlaste vastu tekkis vaen-neid süüdistati õnnetuste kaasatoomises;keisritele austuse mitteavaldamine näitas allumatust-seetõttu kristlus keelatud. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik:Kui keiser Constantinus 313.aastal
KOOL OSAKOND Nimi Klass/Rühm Katoliiklus Referaat Juhendaja: Nimi asukoht 2009 Üldiselt Suurim kristlik kirik, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Õpetus rajaneb piiblil ja sellega lahutamatult seotud Pühal Pärimusel, mille tõlgendamine ja hoidmine on kiriku ja eriti apostlite järglaste (paavstide) pädevuses. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on ühtlasi Rooma piiskop ja keda tavapäraselt peetakse Kristuse esindajaks maa peal ning esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse
Varakristlikud kirikud olid lihtsad pikergused hooned. Santa Sabina kirik, Peetri basiilika 9. bütsants 515.saj Kreeka kunstitraditsioonide säilitaja ja edasiarendaja. Inimfiguurid on neil mosaiikpildiel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Värvidest eriti armastati lillat, musta ja kulda. Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11
ega kuulunud usulistesse reegelkondadesse, ehkki tegutsesid teinekord koos tsistertlastega ja kerjusvennaskondadega. Begiinid elasid kas oma kodus või ühistutes, ei kandnud nunnarüüd ja liikusid ilmalikus maailmas vabalt ringi. Begiinid olid probleemiks nii kirikule kui ilmalikulegi kogukonnale, sest neil puudus abielu või klooster, mis oleks neid ühiskonnaga sidunud. Begiine ja nende meessoost "kolleege", begarde võib vaadelda kui apostlite elu ilmalikke jätkajaid, kes kristust matkides püüavad elada vaeselt ja talitsetult. Begiinid olid Põhja-Euroopa liikumine, mis sündis Belgias. Teatakse, et aastatel 1250-1350 oli Strasbourgis begiinimaju 600 naisele. Aastatel 1270-1400 oli Kölnis 169 rühma 1500 naisele. Begiinid tegid nii tööd kui ka palvetasid. Võis juhtuda, et naised läksid tagasi oma perekondade juurde või abiellusid. Selles mõttes olid begiinikogukonnad nagu oma aja turvakodud
patriarhidest. Isana kasutati algselt Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks. Pärast seda paavstlus nõrgenes, kuni Gregorius Suur ja tema järglased aktiivse misjonipoliitikaga paavstide prestiizi taas tõstsid. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener. 8. sajandil õnnestus paavstidel sõlmida liit Frangi riiki valitsevate Karolingidega ning saada seeläbi Kesk-Itaalia valitsejateks. Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel
Bütsantsi kunst Bütsantsi kunst 6-15 saj Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks. Oli samuti hea tuulte ja tormide varjatud sadamapaik ja tänu soodsale paiknemisele tähtsatel kaubateedel kujunes Bütsantsi pealinn keskaegse kaubanduse tähtsaks keskuseks, millega suutis võistelda vaid Bagdad. Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja t...
(Religiooniturism 2014) 5.PÜHAKIRI Kuna õigeusk kuulub kristlikku ususuunda on ka õigeusklike pühakiri piibel. Pibbel koosneb Vanast testamendist, mis sisaldab osa juutide pühakirjast ja Uuest Testamendist. Uus Testament sisaldab nelja Jeesuse elu kirjeldust, mida nimetatakse evangeeliumideks. Uees Testamendis on ka raamat, mis kõneleb sellest, kuidas kristlus alguses levis. Selle raamatu nimi on Apostilte teed. Uues Testamendis on veel apostlite kirjutatud kirju ning teos 7 nimega ilmutusraamat. Selles on kirjas sõnum, mille sai nägemuses Jumalalt. Umbes aastaks 400 pKr koguti need raamatud kokku Piibliks, nagu kristlased seda praegu tunnevad. (Underwood 1999: 43) 6.IKOONID Õigeusklike jaoks on väga tähtsad nende jumalate ikoonid. Nad kannavad oma ikoonide pilte pea igalpool kaasa endaga. Näiteks võib õigeusklike autodes kohata armatuuril ikoonide pilte.
11. Kristlik usk keskajal üldine kirjeldus. Lucifer, Piibel, Jumal, puhastustuli, surmajärgsus, paradiis ja põrgu. (ptk 24) Lucifer- ingel, kes on Jumala vastu pööranud ja võitleb koos oma deemonitega maailmas oleva kurjuse, kõige halva ja pahelise eest Piibel- jaguneb kaheks Vanaks Testamendiks, mis on juutide püha raamat ning Uueks testamendiks, kus on kirjas Jeesuse elulugu ja õpetus ning esimeste apostlite õpetused Jumal-keegi, kes on loonud maailma ning valitseb seda oma inglite abil Puhastustuli- koht, kuhu patused visatakse, et ka nemad paradiisi saaksid 12. Suur kirikulõhe mis see oli, millal toimus, miks toimus. Millised kirikud selle tagajärjel tekkisid, kuidas need teineteisest erinesid. Konstantinoopoli Patriarh(ptk 24) Hakkasid tekkima erinevused idas ja läänes ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel, sest paavst ei allunud keisrile
Pealegi kõlbavad Moosese 10 käsku (ja nii mõndagi muud) ka kristlastele. b) UUS TESTAMENT hõlmab nelja evangeeliumi (kr. k.: rõõmusõnum). Nende autoritest olid Jeesuse otsesed õpilased e. apostlid üksnes MATTEUS ja JOHANNES. Kaks ülejäänut MARKUS JA LUUKAS Jeesust ei tundnud ja panid oma teosed kirja teiste ütlemiste järgi, mistõttu on ehk nende teostes rohkem kirjanduslikku fantaasiat. Kõigi nelja evangeeliumi algkeeleks oli vanakreeka keel. Uus Testament hõlmab veel APOSTLITE TEGUSID ja APOSTLITE KIRJU. Vana Testament on väga mahukas (ligi 1000 lk.), Uus Testament mahub ära ligi 300 leheküljele. Matteuse Evangeelium (neljast tähtsaim, sest siin on Mäejutlus), mis ju kristliku filosoofia põhiteos, on trükitud üksnes 43 leheküljele. c) Jeesuse ja tema kolleegi Ristija Johannese kodumaa PALESTIINA (tänapäeva IISRAEL) oli tol aja ROOMA KEISRIRIIGI koloonia ning jagunes kolmeks. Kõige põhjapoolsem osa
Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased Jeruusalemma ning kuigi kristlik Bütsantsi impeerium vallutas linna peagi tagasi, sattus see 638. aastal moslemitest araablaste kätte. Aastatel 1099 - 1187 oli linn
Liivalaia Gümnaasium Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma Impeeriumis Kevin Kadak 11 b klass 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Piibel ja kristlik kirjandus · Jeesuse sünd · Jüngrid · Jeesuse vangistus ja surm · Ülestõusmine ja taeva minek · Vana Testamendi koosseis · Vana Testamendi keel · Vana Testamendi ajaloolisus · Uus testament 3. Ristiusu levik 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Siin essees on kirjutatud ristiusust ning selle levikust. On ka lahti seletatud, kust tuli kristlus ja kes on Jumal. Pikemalt on räägitud ka sellest, mida Jumal tegi ja kuidas ta kannatas. Mina isiklikult jumalat ei usu, ning kõik materjal on saadaud kas internetist või raamatutest. Kui te juhuslikul...
peaaegu kogu iisraeli monarhia ajalugu, kattes ligikaudu 350 aastat. järgnevad ajaraamatud ja paljude teiste prohvetite raamatud, samuti ka õpetussõnad ja laulud. uus testament sisaldab 27 raamatut ja on kirjutatud kreeka keeles. neli esimest neist on evangeeliumid, mis jutustavad jumala ja neitsi maarja poja jeesuse imepärase elu, surma ja ülestõusmise loo tema nelja jüngri ehk apostli (matteuse, markuse, luuka ja johannese) pilgu läbi. viiendaks raamatuks on apostlite teod, mis jutustab jeesuse surmale ja ülestõusmisele järgnenud sündmustest. järgnevad pauluse kirjad roomlastele, korintlastele, galaatlastele, efeslasele, filiplastele, koloslastele, tessalooniklastele, timoteusele, tiitusele ja fileemonile ning üldised kirjad. uue testamendi viimaseks raamatuks on johannese ilmutusraamat, mille sõnum on jeesus kristuse lõplikust võidust kõigi jumalavastaste jõudude üle. raamat lõpeb kirjeldusega
esialgu vastu võtta, sest neile ei meeldinud värvide meelelisus ja figuuride emotsionaalsed poosid. · Kunstnikul on õnnestunud tekitada illusioon, et Maarja tõuseb taevasse. Ristuvad diagonaalid Maarja jalgade all pilvedes. Käed on üles tõstetud. · Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. · Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. Karl 5 portree Paavst Paulus 3 portree Pattu kahetsev Maarja Magdaleena Danae. 1554 Kunstniku armastatuim töö, mis oli kogu aeg tema töökojas. Kellelegi ta seda ei müünud, kuigi tahtjaid oli palju. Tizianil on kokku neli maali selle süzeega ja praegu asuvad need erinevate riikide muuseumides.
pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub Piibli tõlgendamise ainuõigus, ning inimese enda aktiivse rolli tähtsustamine õndakssaamise nimel. ÕIGEUSK Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks. Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks. Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi
a. · Pärast lüüa saamist jäädi paiksemaks. · Vürst Geza kutsus maale munki, kes levitasid ristiusku. c. Ungari riigi alus: · Esimeseks tõeliselt kristlikuks sai Geza poeg Istvan. · Istvan krooniti aastal 1000 Ungari esimeseks kuningaks, mida peetakse Ungari riigi aluseks. Ristiusu kiriku kujunemine 1. Kiriku teke. a. Kristlikud kogudused: · 1.saj.pKr esimesed kogudused apostlite poolt looduna. · Koguduseliikmete lootus Kristuse naasmisele ja Jumalariigile maa peal veel nende elu ajal. b. Milano edikt 313: · Ristiusk tunnistati Roomas lubatuks Constantinus Suure poolt. c. 381: · Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks. d. Kiriku tähtsus vara keskajal: · Kiriku organisatsiooni põhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. · Kirik oli arvestatav kultuuri kandja ning vaimulikud sageli ainsad
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast mõne väärikama liikme juhiks- piiskopiks (kr k episkopos – järelevaataja) või presbüteriks (kr k presbyteros – vanem). Kristluse teatav sarnasus teiste (kreeka ja rooma)
messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast mõne väärikama liikme juhiks- piiskopiks (kr k episkopos järelevaataja) või presbüteriks (kr k presbyteros vanem). Kristluse teatav sarnasus teiste (kreeka ja rooma)
· San Vitale kuppelehitis o Sisearhitektuur Talumid (reljeefidega kaunistatud kiviplokid, mis asuvad sammaste kapiteelide ja kaarte vahel) Hulktahukakujulised apsiidid o Kreeka risti kujulised kirikud viie kupliga (üks keskel, teised väiksemad ristiharude kohal) Apostlite kirik konstantinoopolis 1 o Hiljem sai tsentraalehitis nütsantsi domineerivaks kirikutüübiks, kuna sobis kõige paremini selle riigi kultuuri ja usu iseloomuga o Mosaiigid Ravenna kirikutes · Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist
Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer preestreid Jumala poja hukkamises; apostlid (kr k saadik; Jeesuse jüngrid, kes rändjutlustajatena levitasid kristlust) otsustasid ~46 pKr loobuda rangest käsuõpetuse nõudest ning alustada kristluse levitamist ka mittejuutide hulgas. Kristluse kiiret levikut soodustasid järgmised tegurid. Kristlased ei pööratud tähelepanu seisuslikele vahedele ja rahvusele. Apostlite aktiivne tegevus. Apostel Peetrus pani aluse esimesele kristlikule kogudusele Rooma linnas ja sai esimeseks piiskopiks. Apostel Paulus oli kristluse levitajaks Rooma riigi idapoolses osas- Kreekas, Väike-Aasias ja Süürias. Koguduste võrgu väljakujunemine. Kogudus valis endi seast mõne väärikama liikme juhiks- piiskopiks (kr k episkopos järelevaataja) või presbüteriks (kr k presbyteros vanem)
osa Pauluse kirjade kogu saavutas suure autoriteedi. Evangeeliumi raamatud nii nagu enamik teisigi Uude testamenti võetud raamatuist on kirja pandud I sajandi jooksul. Varakristlik kirjandus ei piirdunud vaid Uue Testamendiga. Meile tuntud evangeeliumidele lisaks ringles koguduses hulk teisigi, milles oli valitsev legendaarne aines (nn. Apogrüüfilised evangeeliumid). Umbes aastal 200 oli Uue Testamendi kogumik saanud praeguse koosseisu. Uue Testamendi ülesanne oli anda edasi apostlite pärand, mis oli kiriku õpetuse ja elu alus. Ristiusust sai raamatuusund ja piiblist sai ainus alus kristluse seletamisel ja tõlgendamisel. Askees ja kloostrid Pärast ristiusu legaliseerimist Constantinuse ajal toimus ristiusu ilmalikustumine, mille vastandresktsioonina tekkisid kloostrid ja kujunes välja askees. Askeetliku liikumise tõus sai alguse 3.sajandil Egiptuses, kus arvukad kristlased asusid elama kõrbesse. Kuulsaim nendest erakutest oli Püha Antonios, kelle
ringiuitavate viirastuste vältimiseks kodus. See on tänapäevani jäänud itaallaste elu osaks. See on puhkepaus pärast tõhusat lõunasööki. Iga töölkäija peab augustis 5 6 nädalat kestvat suvepuhkust. Ehhki enamik ärisid ja vabrikuid on sel ajal suletud, lülitub turismitööstus ja reisimine tipphooaja tõttu kiirematele tuuridele. Iga Itaalia linn ja küla tähistab oma pühaku päeva või püha: Rooma pühade apostlite Peetruse ja Pauluse päeva, Napoli Püha Januarise (Gennaro) päeva. Eraldi pühad on pühendatud samuti kohalikele silmapaistvatele isikutele, sealhulgas poliitikutele, pühakutele, maalikunstnikele ja poeetidele. Neil puhkudel kogunevad itaallased väljakutel ja tänavatel küllusliku toidu ja veiniga pidustustele. Piirkonnad, linnad ja külad peavad ka oma iga aastasi kultuuripidustusi. Nende hulka kuuluvad Veneetsia filmifestival, Spoleto
Kuidas see on üles ehitatud, milline tähendus on maali eri osadel? On tehtud kolmenurkne kompositsoon, mis on moodustunud Maarja ja pühakute punastest rüüdes. Eristatav on maapealne elu ja taevas. Väga domineeriv on punane värv ja ka riided on hästi välja joonistatud. Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. 14. Millele keskendusid oma töödes Veneetsia maalikunstnikud? Veneetsia kunstnikud keskenduvad oma töödes eelkõige inimese kujutamisele. Nad kujutavad inimesi ja nende hingemaailma väga realistlikult. Mõned kunstnikud panevad ka suure rõhu taustale (loodusele, ehitistele ja taevale). Temaatika on võetud just piiblis ja mütoloogiast. Väga palju kujutatakse Veenust
rüüst moodustub punane värvikolmnurk. Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid, valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid, joonistub punane kolmnurk ehedalt välja. Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. 8 BAROKK Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania
Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi - piiskopi (kreeka keeles episkopos - ülevaataja) või presbüteri (vanema). Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ...
usupühade ajal. 14.-15-sajandil muutus draama järjest ilmalikumaks.Näitemäng muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks. Liigid. 1. Müsteeriumid olid piiblilugudele kirjutatud näidendid.Vanim säilinud müsteerium on "Aadama mäng."(12.saj.keskpaik).Kujutab Aadama ja Eeva pattulangemist.Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj Prantsusmaal tsüklilised müsteeriumid.Neist varaseim "Vana Testamendi müsteerium." 2. Miraaklid.Teemaks apostlite ja jumalaema imeteod.Neisse põimiti ajaloolisi legende, kasutati rüütliromaanide seiklusi ja fantaasiat.. 3. Moralitee.Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega. 4. Farsid.Koomilised olustikulised lühinäidendid.Kindlad tegelastüübid.Näit.patune munk,hooplev palgasõdur,truudusetu abielunaine jt. 5. Sotiid ehk narrimängud. Teemad. 1. piibliteemad 2. ajaloolised legendid 3. rüütliromaanide seiklusmotiivid 4. õpetlikud lood
käima retsensioonidest, näituste ülevaadetest. Tema enesetundele avaldas see väga tugevat mõju. Tema loomingule hakkasid tähelepanu pöörama juba kunstikaupmehed ja Koort oma naiivsuses ei taha midagi muud, kui ennast koos oma loominguga Bernheimidele maha müüa, kuid ta unustab, et see tähendaks eluaegset orjust. Õnneks ei tulnud sellest midagi välja. Pariisis hakkas Koort tellimusi täitma. Eestist sa ta tellimuse kahele tööle jakob Tamme hauamonumendile ja Nõo kiriku altarile apostlite puust skulptuuridele, millel küll kunstniku loomingulises biograafias erilist tähtsust ei ole. Jakob Tamme büst sai valmis 1909. aasta algul. Arvustustes leidis see töö aga võrdlemisi jaheda vastuvõtu. Koort käis ka tihti Eestis ning teistkordsel kodumaal viibides 1910. aasta suvel tutvus Koort oma tulevase abikaasaga Mari Uusmaniga. Koort valis endale väärika eluseltsilise, nad üürisid elamiseks ruumika ateljee, millest sai ka eesti kunstnike armastatud kohtumispaigaks.
oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris väärivad tähelepanu sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud talumid. Väljast kirikud mitmekesistati sellega, et absiidid muudeti tahulisteks. Seinu liigendasid kitsad püstribad, mida ühendasid kaared, mille vahele jäid lamedad petikud. Ehitati ka tsentraalehitisi mis oma põhiplaanilt meenutasid kreeka risti, mida katsid viis kuplit-üks suur keskel, neli väikest risti ümber. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj. lõpul hakkas arhitektuuris levima viiskuppelkirik. Põhiplaanilt läheneb kirik ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskmine kuppel asub risti keskel ja neli väiksemat asuvad siis risti harude vahel. Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas tambuur. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunsti areng vaheldub õitsengutega ja langustega
Vana-Rooma Vanaroo ma ajalugu on seotud apenniini poolsaarega. Roo mlaste esivane mad olid itaalikud, kes teiseaastatuhande algul põhjapoolt poolsaarele rändasid. Nad asustasid ps. keskosa, ning jagunesid mitmeks hõi murüh maks (latiinid), nende asuala hakati ni m etama laatsiumiks. Juba enne itaalikuid elasid apeniinidel etruskid, keda v õib pidada põliselanikeks. Nende ke ele ja päritolu kohta pole täpset teavet. Esimese aastatuhande esi m esel poolel olid etruskid ps valitsev rahvas. Umbes 7saj. e.K.r hakkas kasvama Latiumi maakonnas Tiberi j õe suud m es Roo ma linn. Se e kujunes algs...
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
Keskajakultuur Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud? Kõige lihtsam vastus keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, va...
Ta jutlustad 3 a Juudamaal, 12 jüngrit. Tema usulised väljavaated olid teised kui tollele ajala kohane. Jutlustas inimeste võrdsusest, ligimese armastusest, andeksandmisest. 313 pKr legaliseeris keiser Constantinus Suur risiusu, sai valdavaks kogu riigis. 395 sai ristiusust ametlik riigiusk, algas paganluse tagakiusamine. Uus Testament pandi kirja 1.s pKr. Kokku 27 raamatut, sidaldab 4 evangeliumit (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese), apostlite tegusid, apostel Pauluse kirju, ilmutuste raamatut. Tähtis kuna see on kristlaste püha raamat Jeesuse elus ta ja õpetustest. Ristiusk levis ristisõdade teel, usk suruti paganlikele rahvastele jõuga peale. Püha Benedictus- benediktiini ordu rajaja. Benediktiinlased ei tohtinud omda isiklikku vara, söödi ühises lauad ja omavahelised vestlused viidi miinimumini, peamiseks kohustuseks oli ilmalikust elust kõrvaletõmbumine, palvetamine,
gladiaator elukutseline elu ja käsuõpetusest;. Jagatud neljaks grupiks: surma peale võitleja Vana-Rooma seadus, ajalooraamatud, võitlus- mängudel tarkuseraamatud, prohvetiraamatud. term avalik saun Uus-Testament kristlaste poolt kirja pandud evangeeliumid, apostlite kirjad, Johannese ilmutusraamat. Uue Testamendi juured on Vanas Testaendis: keskne kuju Jeesus Kristus oli juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament.
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
Kristlus on lunastusreligioon Jumal lõi inimese ja määras talle igavese õnne (elu paradiisis). Kristluse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. 3. Mida tead piiblist (2 osa)? Piibel on kristlik pühakiri, mis on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogumik. Kaks osa: vana Testament ja Uus Testament. Vana Testament koosneb lugudest, peamiselt juudamaa ja Iisraeli ajalugu ning usundi arengut. Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist, Apostlite raamatust, 21 kirjast ning Ilmutusraamatust. 4. Mis iseloomustab varakeskaega? Varakeskaega ilmestas barbaarsus. Suur osa kultuurist, paganlikust rahvaluulest ja rahvaeepikast hävis. Kultuuri areng seiskus, sest rändamiste ja võitluste ajal polnud mahti aktiivseks kultuuriloomeks. 5. Nimeta kõige mahukam/kuulsam Euroopa kangelaseepos varakeskajast, millest see räägib? ,,Nibelungide laul" on kõige traagilisem, süngem ja mahukam eepos. Selle aluseks on suure
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
oimetuks löödud, käed taeva poole sirutatud. Samal ajal paistab Filippos nõudvat mingisugust seletust kuuldule. Matteus, Juudas Taddeus ja Siimon Zealot on viimase kolmese grupi liikmed. Mõlemad, nii Juudas kui Matteus, on Siimoni poole pöördunud, võib-olla uurivad nad, kas tal on vastus nende esialgsetele küsimustele. Need nimed on kõik heakskiidetud kunstiajaloolaste poolt. 19. sajandi käsikirjast (Leonardo da Vinci märkmiku 232. lehekülg) leiti kõikide apostlite nimed, enne seda olid kindlalt identifitseeritud ainult Juudas, Peetrus, Johannes ja Jeesus. 12 5. Pildid Leonardo da Vincist ja tema kuulsamatest maalidest Mona Lisa Püha õhtusöömaaeg 13 Leonardo da Vinci 14 6. Viited http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCha_%C3%B5htus %C3%B6%C3%B6maaeg_(Leonardo_da_Vinci) - Püha õhtusöömaaeg http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa - Mona Lisa
· Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt pärinevad kirjad. Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Algusest peale kreeka keeles. Piibel Vana Testament + Uus Testament. Terve piibel ladina keeles IV saj pKr Hieronymuse poolt. Matteus ingel või inimene. Sümboliserib Jeesuse sugupuud evangeeliumi alguses. Markus lõvi. Sümboliseerib Ristija Johannese hüüdajt häält kõrbes.
impeeriumis 5%kristlased. Kogudus valis enda seast juhi-piiskopi(kr.k.episkopos-järelevaataja) või presbüteri(kr.k.presbyteros.vanem). Tavaliselt oli selleks jõukam koguduse liige,koosviibimiste maja peremees. Oodati maailma lõppu, et igavene elu pärast surma juba tuleks. Pühakirja kujunemine. Kuna maailmalõppu ei tulnud, hakati kirjutama Vana Testamenti. Kirjutati mitmeid lugusid Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumist(kr.k.euangelion-rõõmusõnum)-1saj. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja teod, lisati ka Johannese ilmutusraamat(viimse kohtupäeva ja saatana kirjeldus). Kõiki kokku nimetati Uueks Testamendiks. 2 testamenti kokku pannes saadi pühakiri Piibel(biblos.raamat kr.k) Vana Testament oli heebrea keeles, siis tõlgiti kreeka keelde, ja alles 4saj ladina keelde. Ld.k tõlkis Hieronymos, kes parandas ja pani kokku Piibli Vulgata(ld-rahvapärane).Peamised evangelistid:Matteus,Markus,Luukas,Johannes. Kristlased ja Rooma riik
Nad valmistavad end ette heaks surmaks ja paradiisi pääsemiseks. Palverännaku käigus lasevad nad end Jordani jões uuesti ristida, kandes valgeid surilinasid milledes nad end matta lasevad. Palverännaku kõrghetk on püha tule tseremoonia, mil nad ootavad Püha Haua kirikus Kristuse haua kohal pimeduses küünaldega ülestõusmise hetke. Ajalugu Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni. Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi.
-ndail aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast Pudivirust. Antud piirkonna ristiusustamisest(tõenäoliselt rahumeelsest) on aga märkmeid juba Liivimaa Henriku kroonikas ja need seonduvad 1219. aastaga. Võib arvata, et esimene puukirik ehitati aastatel 1221-1225. Esmakordselt on kirikut mainitud 1346. aastal, mil Taani kuningas Valdemar IV Atterdag annab selle Tallinna Toomkiriku patronaadiõiguse alla. Kirikuküla algsest nimest Katkuküla saab Simuna seda kiriku pühitsemise tõttu apostlite Siimoni ja Juuda nimele. Esimene kivikirik ehitati tõenäoliselt 15. saj. algul. Praegune kirik on ehitatud oma vanemas osas(pikihoone välisseinad ja torni müürid) V. Raami andmetel 15. saj. lõpul. Kirikut on remonditud 1728-29 ja 1770.- ndail aastail. Uus neobarokne vahegaleriiga tornikiiver valmib piksest hävinenu asemele 1834. aastal(hävib taas tules 1951 ja ennistatakse sarnasel kujul 1980.-ndatel aastatel). Aastatel 1885-86 ehitatakse kirik arhitekt Fr
võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Nii mees-
Pooldajate meelest oli aga Jeesus lubatud messias, ehk kreeka keeles christos (,,salvitu"). Teda hakati pidama Jumala Pojaks, kes oli tulnud inimeste patte lunastama. Kristluse levik Kristlus tekkis juudiusu raames selle ühe sektina, aga varsti hakkas see võitma poolehoidu ka teiste Rooma impeeriumi rahvaste hulgas. Levikule aitasid kaasa rändjutlustajad apostlid. Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus pani aluse Rooma kristlikule kogudusele ja temast sai esimene Rooma piiskop. Apostlite tegevuse tagajärjel (eriti Paulus) tekkis varsti tihe koguduste võrk. Iga kogudus valis enda keskmeks piiskopi või presbüteri (vanema). Hierarhiat algul ei kujunenud. Tõus riigiusuks 1. ja 2. sajandi vahetuseks moodustasid kristlased umbes 5 protsenti rooma rahvast. Nende monoteistliku kultuse tõttu kiusati neid algul taga. Alles Constantinus Suur legaliseeris ristiusu ametlikult, aastal 313 Milano ediktiga. Selleks ajaks oli kristlastel kujundatud tervet riiki haarav ristiusukirik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
