Rooma riigis oli nende usk keelatud. Pühakirja kujunemine: kuna maailmalõppu ei tulnud, hakati pärimust kirjalikult talletama. Algselt oli Jeesuse sõnum mõistetav Vana Teastamendi (heebrea keelest tõlgitud kreeka keelde) taustal, mis oli samavõrd püha nii juutidele kui kristlastele, aga kirstlaste pühakirjas pidi olema ka kuulutuste teokstegemine; Kujunes Uus Teastament (kreekakeelne): 4 evangeeliumit rõõmusõnumit (Markus, Matteus, Luukas, Johannes), lood apostlite tegudest, Johannese ilmutusraamat. Vana ja Uus Teastament moodustavad kokku Piibli. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4. saj. pKr Hieronymuse poolt. 313. - keiser Constantinus legaliseeris ristiusu, sellest sai impeeriumi valitsev religioon, Milano edikt 330. - Constantinus muutis pealinnaks Konstantinoopoli, keiser Julianus üritas taastada vanu jumalaid, algatada kristlaste tagakiusamise, pärast ta surma loobuti paganlikkuse taastamisest. 381
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika, käitumisjuhendid, tulevikuhoiatused, Kristuse elu jms. 10 käsku mida kristlased täitma peavad 1) Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval
ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA *avalaul=Introitus Rituaalide ohvritalitus altaril. (teatab missa pidamise sündmuse) 1. muutumatute tekstidega osa, *õpetlikud apostlite kirjad meloodia võib muutuda=ORDINAARIUM *evangeeliumi lugemine, üks lõik, 1.Kyrie Issand, halasta! millest tuleneb peamissa jutlus 2.Georia Au *pidulik usutunnistus=Credo 3.Credo Mina usun 4.Santus Benedictus Püha kiidetud olgu 5.Agnus Dei Jumala tall 2
Oli õigus pühitseda armulauda, jagada sakramente, pidada jutlust ja sooritada muid kirikutoimetusi. Iga vaimulik ei olnud preester Kümnis Maks, mis oli igal maal ja moodstas algselt kümndendiku saagist, sellega peeti ülal vaikulikke. Patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Vana Testament judaismi püha raamat ning sisaldab peamiselt juutide ajalugu ja prohvetite ettekuulutusi Uus Testament neli evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast ja ülestõusmisest, apostlite tegude kirjeldustest. Kirikuisad nendeks nim. krisluse varasemal katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. Tähtsamad kirikuisad Ambrosius (340-397), Hieronymus(345-420), Augustinus(354-430) Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks.
Mees- ja naiskloostrist oli kloostri kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Surmakella lõi kloostrile Liivi sõda(1558-1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju. Juba Liivi sõja algusaastatel arutas Tallinna raad kloostri
Õpetus Taevasest Emast. Inimesed elavad enne oma sündi vaimudena taevase isa juures. Lunastus ja ülendus. Pühad rituaalid: ristimine, nime andmine, võidmine, õnnistused. Vee ja leiva sakrament, templi talitus. Templiabielu ja pitseerimine, et ka teispoolsuses kokku jääda. Surnute eest ristimine. Endowment- varustus. Eesmärgiks levitada evangeeliumi sõnumit. 60 000 misjonäri. 1999 10 milj mormooni. Hierarhia, president ehk prohvet, 12 liikmeline Apostlite Kvoorum. Eestis u 500 in. 2. Ühenduskirik. Rajaja San Myung Mun ehk Moon. Sünd põhja koreas 1920. Sai kiristuselt ilmutuse. 1945 esimesed järgijad. Imetervenemised. Vanglakaristused. 1951 aastast jutlustab ’’Jumala uut sõna’’. Misjon ülikoolides. 1954 rajati Holy spirit association for the unification of world christianity. 1959 esimene misjonär USA-sse. Neljas abielu, tutv kui uus aadam ja eeva, universumi vanemad. 1963 tunnustus l-korea valitsuselt
99% Uue Testamendi tekstidest on väga suure tõenäosusega autentsed originaaliga, vaidlus ülejäänud protsendi ulatuses aga ei puuduta sisu oluliselt. Need on kas ilmsed kirjavead või ebaolulised variatsioonid grammatikas või sõnastuses. Praeguse kuju sai Uus Testament 380. aastaks. Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeeliumist, kus jutustatakse lugusid Jeesuse elust ja tema tööst. Evangeeliumitele järgneb 21. apostlite kirja, kus on räägitakse jüngrite elust. Uus Testament lõpeb Johannese ilmutustega, kus Jeesus saavutab võidu kurjuse üle. Apostel on kristluse kuulutajad ning evangeelium on rõõmusõnum. VANA TESTAMENT Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Vana testamendi ajaloolisus Protestantlik Vana Testament koosneb samadest raamatutest mis Tanah, kuid raamatute järjekord ja numeratsioon on teistsugused. Protestantide Vanas
Seda pühitsetakse esimesel pühapäeval pärast kevadise pööripäeva järgset täiskuud. Sellepärast ülestõusmispüha nihkub aastast aastasse erinevale pühapäevale ja kuupäevale ajavahemikus 22. märtsist kuni 25. aprillini. See kõikumine põhjustab ka kõikide ülestõusmispühadega seotud teiste pühade liikumise. I Meie kalendris on hulga Piiblist tuntud tegelastega seotud päevi - Ristija Johannese sünnipäev ehk jaanipäev, peaingel Miikaeli päev ehk mihklipäev, apostlite mälestuspäevad (toomapäev, andresepäev, peeterpaulipäev, simunapäev jne.). Usu pärast hukatud kristlaste ehk märtrite, samuti kiriku ajaloo silmapaistvate teoloogide, kiriku elu uuendajate, kiriku misjonitöö edendajate ja armastustööle pühendunute jaoks on oma mälestuspäevad. Enamasti tähistavad pühakute päevad selle inimese elu võidupäeva, kui ta jõudis oma Issanda juurde - tema surmapäeva. Eestlastele on
(5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) John Maynard Keynes on silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks. Elulugu Keynes sündis 1883 aastal puritaanlikus kodus. Keynesi koolitee läks läbi Etoni poistekooli King Kolledzisse. Keynes oli ülikooli üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid tudengeid. Ülikooliaega jäi kuulumine Apostlite ühingusse ja Bloombury gruppi, mille boheemlaslikud ja anti-puritaanlikud ideed mõjutasid kogu Briti kultuuri. Keynes ei tahtnud õppida Cambridges ei matemaatikat ega majandusteadust, ometi sundisid tema töölemineku kavatsused temalt matemaatika eksami tulemust. Peale eksami edukat sooritamist, hakkas Keynes ka majandusteaduse vastu huvi tundma. 1906 peale töötamist India Kontoris Londonis, tuli Keynes Kings Kolledzisse tagasi, kuna teda kutsuti majandusteaduse õppejõuks
3 kehasse vangistatud jumalikud sädemed. Päästmine on aga hinge põgenemine kehast taevasesse valdkonda.13 Gnoosis ise tuleneb kreeka keelsest sõnast ja tähendab ,,tunnetust". LXX kasutab verbi tõlkevastena ka heebrea verbile, tähendusena ,,kogemine".14 Irenaeus rakendas gnostitsismi vastu erinevaid argumente. Ühena neist kirjeldas ta üksikasjalikult gnostilisi süsteeme ja paljastas nende uskumuste naeruväärsust. Samuti tõstab ta esile apostlite rajatud kogudusi ja nende avaliku õpetuse järjepidevust apostlite ajast peale.15 Siinkohal peab ütlema, et ortodoksse kristluse ja gnostitsismi vahelised vaidlusküsimused ei olnud ainult õpetuslikud erimeelsused, vaid tegemist oli kahe radikaalselt erineva ususüsteemiga, kus küsimuseks oli, kumb usund ja milline pühakiri pärineb Kristuselt ja apostlitelt?16 ,,Pühakiri" tähendas algselt kristlaste jaoks ainult Vana Testamenti. Apostlite kirjutisi
Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: 1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?(2 põhjust) 2)Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1)Palestiinas. 1.Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. 2. Uskumus, et kõik on võrdsed. 2)Ristiusu õpetus ise – kõik on Jumala ees võrdsed ning see meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele.
Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal. BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Justinianuse ajal püstitati riigi pealinnas Konstantinoopolis bütsantsi arhitektuuri tähtsaim mälestusmärk, Hagia Sophia katedraal. Bütsantsi sakraalarhitektuuris eelistati kupliga kaetud tsentraalehitist. Sellises ehitises viibides oli kogu kiriku ilu igast küljest vaadeldav. Hagia Sophia katedraal on kuppelbasiilikas tehtud. Ehitisel kasutati kõige kallimaid materjale ja kõige toredamaid mosaiike, mis hiljem kinni kaeti, kuna kirik muudeti mos´eeks. Praegu mõjuvad
kõrgele, et varjavad tegelikult ära aknad kuni päris lantsettide tippudeni välja. Portaalide ülesanne saab selgemaks, kui me vaatleme neid arhitektuurilises ja temaatilises kontekstis. Maakera käes hoidvat viimsepäeva portaali keskpostil asetsevat Kristust saadavad palestikes apostlid, samal ajal kui keskportaali keskpostil olevat paavsti figuuri ümbritsevad kaks Reimsi kõige tähtsamat piiskoppi, Püha Nikasius ja Püha Remigius. Seega tõmmatakse nähtav paralleel apostlite toode ja piidkoppide tegude vahele: apostlid jätkasid Issanda tööd, täites tema käske eeskujulikul mole, Reimsi piiskopid aga Remigius kui paganate kuninga Chlodovechi uskupööraja ning ristija ja Nikasius kui märter, kelle pea raiusid paganad maha Reimsi kirikus on asetatud nende kõrvale kui järelkäijad. Aanaloogselt kaskaja tehnoliigide lunastusloo tüpoloogilise tõlgendusega, milles Vana Testament osutab
Missa katoliku kiriku jumalateenistus 1x päevaskõikidele kristlastele, jaguneb eelmissaks ja peamissaks Ordinarium muutumatud, igal päeval korduvad tekstid missas/tunnipalvuses Proprium tekstid, mis muutuvad igapäev vastavalt kirkukalendrile missas/tunnipalvuses Missa Eelmissa Peamissa Eelmissa: Lauldakse missa avalaul ehk INTROITUS Loeti pühakute ja apostlite kirju Loeti lõiku evangeeliumist Lõppes piduliku usutunnistuse-CREDOGA Sissejuhatavad laulud Peamissa: Toimub rituaalne ohvritalitus altaril Pühitsetakse kristuse ihu ja verd Tekstid/laulud jagunevad kaheks: 1. Muutumatud tekstid(meloodia võib muutuda) 2. Muutuvate tekstidega laulud, mis muutuvad vastavalt päevale ja otstarbele Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Urmas Sisask. Meie Isa Palve loetakse armulaualiturgias.
Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19) Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.) 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad.
Mis toimus neil aastatel? - 313. a. – - 330. a. – - 381. a. – - 395. a. - 3. Kloostrite teke (askees, eremiit, munk, klooster, tegevus, mõju) 4. Pühakirja sünd - 3. saj. eKr – tõlgiti kreeka krrlde juutide püha raamat Vana Testament (juudid ei osanud enam heebrea keelt) - 2. sajand – kujunes Uus Testament (neli evangeeliumi, lood apostlite tegudest, Pauluse kirjad, Johannese ilmutusraamat jm). Koos Vana testamendiga moodustasid need kristliku pühakirja – Piibli (kr Biblion - `raamat`) - 4. sajand – tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata ( `rahvapärane`)oli kasutusel kogu keskaja, reformatsioonini. 5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik
vihkamist .Vanas surma üle, kevade värv Roomas võimukandjate SININE taevalik tähis, kristlikus kirikus armastus kardinalirüü. Märtritest pühakute värv VALGE hinge süütus ja puhtus, elu pühadus ARVUD 1 ühtsus 10 kümne käsu arv 2 Kristuse kahetine loomus: 12 apostlite arv jumalik, inimlik 13 uskmatuse ja reetmise arv 3 Kolmainsus ja Kristuse 40 proovilepaneku või ülestõusmine kolmandal päeval katsumuse perioodi arv 4 evangelistid 100 täiuse arv 5 Kristuse haavad 1000 igavikku tähistav arv 6 loomise ja täiuslikkuse arv 7 halastuse, armu ja Püha Vaimu arv. Ka lõpetatus ja täiuslikkus
Väga suureks abiks kristluse levimisel olid apostlid ehk rändjutustlejad. Rooma linna kristlikule kogudusele pani aluse üks Jeesuse kaaslane ja apostel Peetrus. Ta kutsus oma nooremaks vennaks, keda Paulust peetaks üheks tugevaimaks kristluse propageerijaks. Ta käis misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas, kus ta võitis usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ning püüdis kõigile selgeks teha Jeesuse õpetuse olemust vastavalt oma arusaamadele. Apostlite tegevus andis tõuke tiheda koguduse võrgu tekkele. Iga kogudus valis enda seast juhi, keda nimetati piiskopiks või vanema ehk presbüteri, kelleks sai tavaliselt mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle kodus käidi koos asju arutamas. Esialgu koguduste vahel hierarhilist alluvusvahekorda ei tekkinud. Kristlaste hulk oli kasvanud umbes 5 % - ni Rooma keisririigi rahvastikust 1. Ja 2. Sajandi vahetusel. See oli piisavalt suur hulk inimesi, et avalikkuses tähelepanu äratada.
ordu, kes nägi birgitiinide ordus suurt konkurentsi. Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli mängimise keeldu kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites asendama laul. Kloostris oli mitmeid süütegusid, millele järgnesid karistused: Kerged süüteod- nt kui õde pesemata ringi käib või kui õde ei kummarda abtsissile ja ei näita
Volbripäeva olemus Volbripäev ehk kevadpüha ehk viilipipäev on 1. mail. Seda peetakse töörahvapühaks, nõidade ja tarkade päevaks. Oma nime on see püha saanud katoliku kiriku naispühaku Walburga järgi (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.). Aga tema isik on jäljetult kadunud nii meie kui teiste Euroopa rahvaste volbripäeva sisust. Huvitav on seejuures see, et kiriklikult peeti keskajal samal päeval palju tähtsamat püha apostlite Filippuse ja Jakobuse auks. Võimalik, et nende tähtapäeva sättestamisega püüdis kirik tagasi tõrjuda juba liiga kristlusekaugeks kujunenud volbripäeva, ent edutult. Nii on säilinud meie rahvakalendris tuntud kloostriülemast veel nimigi, apostlitest ei sedagi (Vahtre 1991: 19) Eestis ei ole volbritraditsioon nõiapühana kuigi vana (wikipeedia: Volbripäev, 18.11.14.) 1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad.
keeruline. Uhked lavaesemed ja väga tõetruu. 8. Mõisted: · Kangelaslaul: Värsivormis, kangelastegusid käsitlev laul. · Kangelaseepos: Eepiline teos, kus kangelane elab läbi raskeid katsumusi oma rahva ja riigi nime. · Müsteerium: Piibli lugudel põhinev näitemäng. · Miraakel: Apostlite, jumalaema imeteod. · Moralitee: Õpetlik näidend. · Keskaja inimene ei olnud kunagi üksi, alati oli jumal temaga. · Tähtis oli teada, et nädalas on 7 päeva ja viimane on pühapäev. · Memento mori pea meeles, et sa sured.
Jeesus oli ristiusu rajaja. ! Apostlid- usu kuulutajad Ristiusu tähtsamad seisukohad: Kristlased olid ranged monoteistid. Oma usku pidasid ainuõigeks. Nende meelest olid teised jumlad põlastusväärsed. 11. Ristiusu levikule aitas kaasa: 1. Ristiusu põhimõtted, need läksid inimestele koheselt peale (nt kõik inimesed on jumala ees võrdsed olenemata maisest jõukusest, kõik võisid pääseda taevasse, kui õigesti käitusid) 2. Apostlite tegevus 3. Rooma riik oli religioonide suhtes üsna salliv 12. Kristlasi hakati tagakiusama kuna: 1. Kristlased ei allunud Rooma riigi korrale, vastuolus poliitikaga 2. Kristlased ise olid ka teiste usundit suhtes negatiivselt meelestatud 13. Muutused hilise keisririigi ajal: ! Milano edikt Constantinuse poolt 313.a. ! Ristiusu kuulutamine Rooma ametlikuks usuks Theodosiuse poolt 391.a. Olümpiamängud keelati 14
Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · Rituaalne ohvritalitus altari Introitus(miks) juures · Loetakse apostlite ja prohvetite 1. muutumatute tekstidega osa (meloodia võib muutuda) ordinaarium kirju Kyrie-issand halasta · Loetakse evangeeliumist millest Credo-mina usun tuleneb hilisem jutlus Sanctus/Benedictus-Püha,kiidetud olgu · Lõpeb piduliku eeltunnistusega Agnus dei jumala tall Credoga (mina usun) Ite, missa est missa lõpulaul 2
Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Konstantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule ja tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum. Talum, liseen, petik, tambuur mida need terminid tähendavad? Talum - rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid sammaste ja kaarte vahel Liseen kitsad eenduvad püstribad, mis liigendavad seinu Petik kaarte vahele jäävad lamedad süvendid Tambuur peakupli all sale silinderjas akendega ruum
mehed kui ka naised. Selle päeva juurde kuulusid tütarlaste traditsioonilised kogunemised: kasesalus mängiti kaskede ümber ringmänge, punuti pärgi ja ennustati nende pealt peigmeestega seonduvat. Troitsa Seda püha peeti seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid. Eestis vastab troitsale ligilähedaselt suvistepühade ehk nelipühade esimene püha. Õigeusu kirik meenutab siis Püha Vaimu laskumist apostlite peale ja austab Püha Kolmainust. Rahvakalendris käsitati seda kui taimede püha ja selle sümboliks oli kasepuu. Uskumuse kohaselt peeti kaske õnnepuuks, mis toob head ja kaitseb mustade jõudude eest. Kaseokste, aga vahel ka väikeste puukestega käidi läbi põllud, külad, tared. Majad kaunistati nii seest- kui ka väljastpoolt rohelisega. Kaski viidi ka kirikusse, põrand aga kaeti lõhnavate rohtudega. Peetripäev Peetripäeval austati apostleid Peetrust ja Paulust
Aga kõige suuremas tööhoos kõlas äkki maailma tarkade kõrvu: ,,Ignorabimus (ei tea)". See oli kuulmatu hoolimatus, jõhkrus, otse julmus. Inimene oli kõik nii ilusasti kogu maailmas oma mõistuse järele seadnud ja nüüd äkki öelda: ei tea! Muidugi, leidus nii paljugi, mida inimene veel ei teadnud, aga vähemalt oldi veendunud, et inimese mõistus on võimeline kõik teadma, antagu ainult talle veel mõnigi sajand töötamiseks mahti. Kuid mitteteadmise apostlite tõsine iulmus selles seisiski, et nad kahtlesid inimmõistuse teadmisvõimes üldse. Nad tormasid inimliku teaduse kindlakspeetud aluste kallale ja hakkasid neid õõnestama. Ning ennäe! Talad, milledel seisis kogu mõttetöö, lõid kõikuma. Absoluutselt kindel alus jäi parimal korral ainult relatiivselt kindlaks. Seal me nüüd oleme: teadusel on veel ainult praktiline tähendus, mitte rohkem. Seda teavad ameeriklased kõige paremini
nad nim vanaks testamendiks Kristlased ütlevad, et juutide ajalugu on osa jumala plaanist tuua inimkond tagasi enda juurde ning et prohvetite raamatud kuulutavad ette Jeesuse tulekut. UUS TESTAMENT Kristliku piibli teist osa nim UT-ks, ning see sisaldab varsti pärast Jeesuse surma kirjutatud raamatuid ja kirju. UT-s leidub 4 Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise kirjeldust. Neid raamatuid tuntakse evangeeliumitena. Neile järgneb apostlite tegude raamat, mis kirjeldab sündmusi umbes 20 aastat pärast Jeesuse ülestõusmist. Kõige rohkem jutustab apostlite tegevuste raamat Pauluse reisidest. UT-s on 21 kirja ehk epistlit, milles kiriku esimesed juhid õpetavad või julgustavad vahemere-äärsete maade kristlasi Paljude kirjade autor on Paulus. UT sai oma praeguse kuju umbes aastaks 380. PIIBLI TÕLKIMINE VT oli algselt kirjutatud heebrea ja UT kreeka keeles.
Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased Jeruusalemma ning kuigi kristlik Bütsantsi impeerium vallutas linna peagi tagasi, sattus see 638. aastal moslemitest araablaste kätte. Aastatel 1099 - 1187 oli linn ristisõdijate valduses, pärast seda pole
Peetrus pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja temast sai ka esimene Rooma piiskop. Vahest kõige tegusam kristluse propageerija oli aga Peetruse noorem kaasaegne apostel Paulus. Oma misjoniretkedel Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas võitis ta usule uusi pooldajaid, pidas kogudustega kirjavahetust ja selgitas kõikjal vastavalt oma arusaamadele Jeesuse õpetuse olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased Jeruusalemma ning kuigi kristlik Bütsantsi impeerium vallutas linna peagi tagasi, sattus see 638. aastal moslemitest araablaste kätte. Aastatel 1099 - 1187 oli linn ristisõdijate valduses, pärast seda pole
Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kristluse levikule Rooma riigi idaosa peamiselt kreeka keelt kõneleva elanikkonna seas.Kristlased võtsid enda sekka kõiki. Pühakiri ja selle kujunemine-Vana Testament olemas.Kirjutati lood Jeesusest ehk evangeeliumid Jeesuse elust ja õpetustest.Valiti välja Markuse,Matteuse,Luuka ja Johannese evangeeliumid.Nendele lisati veel apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat,mis kirjeldab viimaset kohtupäeva.Ja need kokku nimetati Uueks Testamendiks.Vana +Uus =Piibel. Kristlased ja Rooma riik-Rooma riigis oli jumalaid palju.Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid.Nad pidasid teisi jumalaid ebajumalateks.Teiste jumalate mitte austamine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu.Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes ja usuti nendest kõike halba.Ka Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav ja oli
Samal ajal moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida õigele teele, jagada õpetusivasid ja levitada elutarkusi. Tunduvalt suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. 3. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid. 4. Müsteerium piibliepisoodidele üles ehitatud näindendid Miraakel teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Nendesse põimiti rohkelt legende, kasutati ära rüütli romaanidest tuntud seiklusmotiive ja fantastikat Farss jämekoomilised olustikuised lühinäidendid, kus väljakujunenud kindlateks tegelastüüpideks olid patune munk, pedandist nurgaadvokaat, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. Sotii e. narrimäng teksti kohati improviseeriti, võis nalja ja jandi taha peita teravat poliitilist satiiri. 5
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve...
Teema : Dan Brown „Da Vinci kood“ ja kunstiajalugu. Ülesanne 1. Millised iseloomuomadused on vajalikud kuraatorile? Põhjenda vastust näidetega. Peab olema loominguline, nt kuraator mõtleb välja kogu kontseptsiooni ning korraldab näituse ise. Peab hea organiseerija olema, nt nende töö on kokku koguda tööd ja see peab organiseeritud olema. Osad tööd tuleb tuua nt inimeste juurest kodus, galeriidest, muuseumidest, teatrist, nad peavad täpselt teadma, mis kust tuleb ja millal järgi minna ja tagasi viia. Vahest tuleb töötube organiseerida. Peab olema hea suhtleja, nt neil peab olema palju isiklikke kontakte kelle kaudu saab infot. Peab olema hea kirjutama, kuna peale üritust on vaja pressile näitust tutvustavaid tekste kirjutada. Peab olema palju töövalist vaba aega, kuna osasid asju on vaja teha tööväliselt ja omast ajast, kindlaid tööaegu ei pruugi olla. Ülesanne 2. Kirjelda, mis on võetud aluseks „Vitruviuse mehe“ kujundile. Kirjelda ...
Sander Tabalov EV13A Bütsants · KIRIKUD · Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. · Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. · Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal · Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk · Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532-537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. · Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis · Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. · Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku.
Kõige enam tegi ristiusu levitamiseks apostel Paulus, kes tegutses Aasia aladel. Paulus pidas eri maade kristlastega kirjavahetust ja rõhutas Jeesuse õpetuse kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Kristlased ühinesid kogudusteks, kus jutlustasid ja palvetasid, korraldasid ühiseid söömaaegu ja aitasid üksteisel tööd leida. Kogudused pidasid koos oma pühasid. Need pühad olid olemas vanades usundites, kuid sobitati uue usuga. Kogudused astusid läbikäimisse teiste kogudustega. Apostlite tegevuse tagajärjel kujunes päris tihe kogu impeeriumi hõlmav ristiusukoguduste võrk. Kogudus valis enda keskelt juhi piiskopi. Selleks sai mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige, kelle majas koos käidi. 1. sajandi lõpuks oli kristlaste osatähtsus rahvaarvus väga väike, kuid nad äratasid tähelepanu teiste usutunnistuste seas. Kuigi ristiusul oli vanade usunditega palju ühist, oli range ühe jumala tunnistamine eriline
erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld. Bütsantsi arhitektuur - 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants. - Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile. Kreeka keel, idamaade kultuur. - Kirikud olid tsentraalehitised. - Kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal. - Mitu kirikut Ravennas San Vitale. - Sisearhitektuur sambad, kaard, kaunistatud kiviplokid jne - Tsentraalehitised, mis olid kreeka risti põhiplaaniga 5 kuplit, Apostlite kirik Konstantinoopolis. Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid - Maalikunst on osaliselt säilinud, kuna islami usk keelas elusolendite kujutmise. - Usulise sisuga pildid ikoonid. Usuti, et need teevad imet. - Pildieitajad ikonoklastid, arvasid et pühad asjad on nähtamatud, tähtsam oli pühaduse teostamine. Need muutusid riiklikuks poliitikaks. - Näited: Ravenna kirikute mosaiigid. Sõnum usuline ja poliitiline. Kõikvõimas keiser. - Figuurid on saledad ja pikaks venitatud
Tema ajal tegutsesid Botticelli, da Vinci, Michelangelo Leonardo da Vinci (1452-1519) - mitmekülgne geenius (teadlane, leiutaja, anatoom, üks parimatest maalikunstnikutest, skulptor, arhitekt, muusik, kirjanik jne…), innovatiivne (konstrueeris nt. helikopteri, kalkulaatori jne Religioosne maal “Püha õhtusöömaaeg” Autoportree “Mona Lisa” Maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab apostlile, et üks nende seast reedab ta. Apostlite erinevad reaktsioonid on väga detailselt edasi antud – emotsioonid varieeruvad vihast ehmumiseni. Michelangelo (1475-1564) - tuntuim itaalia renessansskunstnik; skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja; vaimustus antiikskulptuurist; noorena elas Lorenzo juures, hiljem pikemalt Roomas “Taavet” Michelangelo kuulsamaid töid on marmorist kuju „Taavet” (kõrgus 5,2 m;
V: võitluses gnostitsismi vastu 9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid üks vusserdajast väiksem jumalus, keda võidi samastada ka Vana Testamendi Jumalaga? V: gnostitsismiks 10. Mida tähendab sõna ,,gnosis" kreeka keeles? V: teadmine 11. Kes on kirjutanud: "Kõik, kes tahavad näha tõde, võivad selgesti vaadelda igas koguduses apostlite pärimust, mis on saanud avalikuks kogu maailmas. Me võime nimetada neid, kes seati apostlite poolt piiskoppideks kogudustes, ja nende järeltulijaid meie päevadeni välja. Nad ei õpetanud ega teadnud midagi sellest, millest need ketserid jauravad. Oletagem, et apostlid teadsid peidetud saladusi, mida neil oli kombeks anda eraviisiliselt ja salaja edasi "täiuslikele". Kindlasti oleksid nad siis andnud need üle just neile, kellele nad olid usaldanud ka kogudused
keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid, käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina 27. Piibli kaanoni raamatut, mis sisaldab nelja narratiivi - evangeeliumi - Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst, narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus (mis on järg Luuka evangeeliumile), 21. erinevate autorite poolt kirjutatud varajast kirja (mida tihti kutsutakse epistliteks) Kristliku nõu ja tegutsemisjuhiste edastamiseks ning apokalüptilist prohvetiennustust, mis on tehniliselt kahekümne teine epistel. Kuigi Uue Testamendi tänapäevase vormi kokkupanijad võisid arvestada sealjuures kompositsiooni kronoloogilist järjestust, ei ole Uus Testament rangelt kronoloogilises järjestuses.
Skulptuur. U. 300 pKr. Illustratsioon 1. Alates 5. sajandist moodustasid kirikuvõim ja riigivõim omalaadse liidu. Religioon ja patriotism olid segunenud, imperaatorit jumalikustati. Kui juriidilised probleemid olid lahendatud (usk oli legaalne), hakati otsima uue usu sisemist mõtet ja usku põhjendama. Otsiti tõendeid Kristuse ülestõusmise kohta. Jeruusalemmas püüti leida Jeesuse hauda. Samuti otsiti Kristuse sünnikohta ja püüti leida jälgi tema ja apostlite elust. Siinkohal on leidude autentsus väheoluline, oluline on leitu mõju kristlaste kogukonnale. (Lassus 1966) Kristliku kunsti teke on seotud usu levikuga rikkamate ja mõjukamate inimeste seas. Tekkis vajadus sulatada uus usk olemasolevasse ühiskonda. “Alates kristluse kuulutamisest riigiusuks 4. sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku eksklusiivseks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest. 5.
Saksamaa kuningalt Otto IV-lt Kirikuriigi sõltumatuse tunnistamise. Samuti laiendas ta Kirikuriigi alasid, nii et see ulatus üle Kesk-Itaalia ühelt Itaalia küljelt teiseni. Samuti suurenes siis riigi majanduslik ja poliitiline võim. Suur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Kirikulõhe ei muutnud kristlikus kirikus apostlite poolt määratud apostellikku järjepidevust ega hierarhiat: üksikute koguduste karjasteks olid preestrid, piirkondade üle olid karjasteks piiskopid ning kõikide piiskoppide, preestrite ja kirikute vaimseteks nõuandjateks olid patriarhid. Kristlikus maailmas oli viis patriarhi: Aleksandria patriarh, Antiookia patriarh, Jeruusalemma patriarh, Konstantinoopoli patriarh ja Rooma paavst. Omavahel olid nad võrdsed ning pidasid tähtsate otsuste tegemiseks üheskoos kirikukogudel nõu
Laulurütm lähtub teksti rütmist. Taktimõõt puudub, tähtsate sõnade puhul tõusev vool. # liturgia jumalateenistuse korraldus, ülesehitus # missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas # ordinarium muutumatute tekstide ja lauludega peamissa osa # proprium muutuvate tekstidega peamissa osa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa lauldakse avalaulu Introitus. Loetakse pühakute ja apostlite kirju, lõike evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus. Lõpeb piduliku usutunnistusega: Credo Mina usun. Peamissa jaguneb Peamissa jaguneb kaheks: 1)Muutumatute tekstidega laulud e. ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia. Peamissa 5 osa 1) Kyrie Issand halasta 2)Gloria - Au 3)Credo Mina usun 4)Sanctus Benedictus Püha Benedictus, kiidetud olgu 5)Agnus dei jumala tall 2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
Kirikul oli ka muid sissetulekuid, eriti maavalduselt. Varakeskajal muutis see kiriku sõltuvaks maaisandast, kellel oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku aluseks on Piibel, mis koosneb Vanast Testamendist (judaismi püha raamat, mis sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme (laule) jms) ning Uuest Testamendist (4 evangeeliumi, mis jutustavad Kristuse elust, surmast, ülestõusmisest, apostlite tegudest ja apostlite kirjadest esimestele kristlikele kogudustele) Piibli ülesehitus pandi paika juba 2.saj. Vana Testament oli heebreakeelne ning uus peamiselt kreeka keelne. Esimese korraliku ladinakeelse tõlke tegi munk Hieronymus 4.saj paavsti ülesandel ning seda hakati kutsuma Vulgata'ks. Suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisale (katoliku kiriku õpetust arendanud teoloog). Tähtsamad Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430)
Euroopas? Katariina oli 14 kõige abivalmima pühaku seas, mistõttu teda kiitsid nii preestrid kui poeedid. Tema püha tähistati paljudes kohtades arvukalt ja tõsimeeli. Katariina tõusis ausse pärast ristiretki, Prantsusmaal aga eriti 15. sajandil kui ta väidetavast ilmutas end Joan d'Arcile ning oli koos Neitsi Maarjaga Joani nõustajaks. Kuni 17. sajandini oli see päev paljudes Prantsusmaa osades püha, mida tähistati suurejoonelisemalt kui apostlite tähtpäevigi. Keskaja ikoonidel tunneb Katariina ära piinaratta sümboli järgi. Meie kadripäev? Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kogutakse maskeerituna andeid, mardipäevaga sarnast on lauludes ja rituaalides, õnnistamissõnades ja manamistes. Kadriandideks küsiti vanasti rohkem villu jms., vähem toiduaineid. Kadripäeva on seostatud esivanemate
Sisukord Sisukord..................................................................................................................................................1 Protestantlus ehk Protestantism..............................................................................................................2 Usundi olemus....................................................................................................................................2 Tekkelugu ..............................................................................................................................................3 Vaimuliku...............................................................................................................................................3 Martin Luther..................................................................................................................................... 3 Johann Calvin......................
Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades ennast almustest või lihtsat tööd tehes. Fransisklaste näoli oligi tegemist kerjusmungaorduga. Franciscus kirjutas lihtsa ordureegli, mille paavst Honorius III bullaga kinnitas aastal 1223. Piduriks munkluse edasisele laienemisele sai religioosse ja ilmaliku elu ideoloogiline ja praktiline erinevus. Kõige suuremad lõhed tulenesid kloostrisüsteemi soovist kehastada täiuslikkust. Munkluse üks põhiline ideoloogia, et apostlite elu võrdub kloostrielu, ei pidanud enam paika. Uued tuuled, mis käivitusid kohe peale munkluse ,,kuldseid sajndeid" olid luterlik reformatsioon ja Rooma kirikupoliitika. Juba 12.-13. sajandi vahetusel oli paljude munkade kutse tulla kloostriseinte vahel välja, et aktiivselt jutlustama hakta. Nad püüdsid uut moodi organiseeruda, tegeledes aktiivselt misjoni- ja kuulutustööga. Ka kerjusordud valisid uue eluviisi: otse vastupidiselt benediktlikule stabilitas loci ideaalile, s.t
Mis on tsentraalehitis? Tsentraalehitised on ehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse kolmnurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. Viiskuppelkirik läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega (tambuur). Talum, liseen, petik, tambuur- mida need terminid tähendavad? Talum- rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid Bütsantsi sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel. Liseen- seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petik- liseene ühendavate kaarte vahele jäävad lamedad süvendid
Õpetus Taevasest Emast. Inimesed elavad enne oma sündi vaimudena taevase isa juures. Lunastus ja ülendus. Pühad rituaalid: ristimine, nime andmine, võidmine, õnnistused. Vee ja leiva sakrament, templi talitus. Templiabielu ja pitseerimine, et ka teispoolsuses kokku jääda. Surnute eest ristimine. Endowment- varustus. Eesmärgiks levitada evangeeliumi sõnumit. 60 000 misjonäri. 1999 10 milj mormooni. Hierarhia, president ehk prohvet, 12 liikmeline Apostlite Kvoorum. Eestis u 500 in. 2. Ühenduskirik. Rajaja San Myung Mun ehk Moon. Sünd põhja koreas 1920. Sai kiristuselt ilmutuse. 1945 esimesed järgijad. Imetervenemised. Vanglakaristused. 1951 aastast jutlustab ''Jumala uut sõna''. Misjon ülikoolides. 1954 rajati Holy spirit association for the unification of world christianity. 1959 esimene misjonär USA-sse. Neljas abielu, tutv kui uus aadam ja eeva, universumi vanemad. 1963 tunnustus l-korea valitsuselt. Ringreisid maailmas
erkpunastest rõivastest ja Neitsi Maarja ning Jumala rüüst moodustub punane värvikolmnurk. Esialgu on raske varjatud kolmainsuse märki tabada, aga kui teadlikult oma silma treenida ja hetkeks ära unustada inglid, valge pilvetort ning pruuni riietatud apostlid, joonistub punane kolmnurk ehedalt välja. Maali kompositsioon on aga veelgi mitmeplaanilisem. Pildi ülaosas moodustub suur taevaring, mis koosneb kuldsest päikesekettast ja inglite kokkusurutud kehadest tekkinud sõõrist. Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. Lk. 85 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Mõiste ,,manerism" on tuletatud sõnast ,,maneer". (16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism.) 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
