· Peaülesandeks jutlused õige usu kaitseks. · Must kuub. · Suur rõhk haridusele kloostrikoolides. 2. Pühakute kultus a. Pühakud inimesed, kellel oli suuri teeneid ristiusu arengus: · Valdavalt ammu surnud, vahel ka elavad inimesed. · Tugev usk oli neile andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid nii maises elus kui pärast surma. · Apostlid Peetrus ja Paulus. · Kristuse ema neitsi Maarja. · Kirikujuhtkujud Püha Benedictus, Gregorius Suur. · Ilmalikud valitsejad Constantinus jt. b. Reliikviad pühakutega seotud esemed: · Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused. · Omavad jumalikke väge. · Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris. · Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde.
saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poolt ette kuulutatud messias ehk Kristus. Jeesus Kristlus tekkis juutide usust. Usk Jeesuse kuulutusse levis ka teistes Rooma impeeriumi rahvaste seas. Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, nimetati kristlasteks. Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seal olid tähtsamad Peetrus ja Paulus. Peetrus oli jeesuse lähikaaslane jünger juba õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas ta Rooma, kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma, temast sai mõjumaik kristuse levitaja Roomas. Paulus
laialdaselt. Järeldati, et Jeesus oligi olnud oodatud messias. Teda nimetati christos salvitu. Jeesuses nähti Jumala poega, kes lunastas inimeste patud ja valmistas sellega ette saabuvat jumalariiki. Jeesuse õpetus leidis palju toetajaid, sest ta lubas rahu ja õnne kõigile, kes Jumalat usuvad, ta pidas kõiki inimesi võrdseks. Lisaks sellele sarnanes Jeesuse õpetus juba paljude Rooma riigis levinud uskumustega. Rändjutlustajad (tuntumad olid apostlid Peetrus ja Paulus) levitasid Jeesuse õpetust laiades rahvahulkades. Populaarsust õpetusele lisasid märtrid ehk usukannatajad. Kuna kristlased keeldusid austamast Rooma jumalaid ning Rooma keisritele ohverdamast, siis hakkas lihtrahvas kristlaste sellist käitumist pidama kõigi õnnetuste põhjuseks. Riigivõimud pidasid keisrite mitteaustamist mässu õhutamiseks. Sellest sai alguse kristlaste tagakiusamine. 4.sajandiks oli välja kujunenud ristiusu kiriku organisatsioon kogudused ja
• nt. kas laps ja täiskasvanu või mees ja naine usuvad ühtmoodi; kuidas inimene kogeb usulist pöördumist ning mis tähendus on sellel tema elule • Religioonifilosoofia (peetakse vahepeal religiooniteaduse üheks osaks) uurib religioosse keele omapära, küsimust Jumala või kõrgema jõu olemasolust ja selle võimailkkusest. 2. Kristluse tekkimine ja Jeesuse elu KRISTLUSE TEKKIMINE • Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid kiriku • Jeesuse apostlid: Peetrus, Johannes, Paulus • Esimesed varakristlaste järglaskogudused tekkisid 1. saj Jeruusalemmas ja Galileas • Rooma riigis, Juudamaal • Ajalooliselt oli Egiptus üks oluliseim kristlik piirkond, mis on tänapäevaks aastasadaddga islamiseerunud JEESUSE ELU • Puussepp • Joosepi ja Maarja vanim poeg • Elasid Naatseris (Galilea), kuid Matteuse ja Luuka järgi pärineb Jeesus Petlemmast • Sündis 6.-3. aastat e.m.a.
7. Kirik keskajal, ristiusu teke ja levik, paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine (lk 55, Kirikuriigi kohta ka lk 27); kreeka katoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine 1054.a. (lk 18, 81); kuidas saavutasid paavstid suurima võimu missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim (lk 80-82); mis on paavstide nn Avignoni vangipõli, kuidas tekkis, kuidas lahenes (lk 86-87); kes on ketser (lk 83), mis on inkvisitsioon (lk 84); Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt
Kristluse teke, varakristlus: · Tekkis Rooma keisririigis, I sajandil · Aluse pani sellele Jeesus · 30. aastal hakkas ta usku propageerima · Läks vastuollu Rooma võimudega ja juutidega · 33. aastal löödi ta risti, kus ta suri · ta pani aluse maailma usule Varakristlus: · kristlased oli tõsiusklikud · kujunesid Kristluse põhitõed · sai alguse eraklus · kristlaste tagakiusamine Ristiusu kiriku kujunemine: · kujunes 1. saj pKr Rooma Keisririigis apostlid lõid siis esimesi kogudusi · 313. aastaltunnistas keiser Constantinus ristiusu lubatuks · 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset · kristlik kirik eksisteeris- Roomas, Jeruusalemmas, Antiookias, Aleksandrias ja Konstatinoopolis Rooma paavst ja paavstiriigi teke: · alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid · järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni
Jeesuse pooldajad aga jätkasid usu levitamist ning lisasid tema nimele Kristus (kr. k. christos salvitu). Peagi hakati ka uskuma, et ta on Jumala Poeg, kelle isa saatis maale rahva patte lunastama. Kuna Jeesus ei pidanud silmas vaid Iisraeli muistse hiilguse taastamist, vaid kõigide Jumalat uskuvate inimestele rahu- ja õnneaega. Kuna Jeesus sarnanes Rooma impeeriumi aladel levinud jumalustele, kogus kristlus suure poolehoiu. Selle levikule aitasid kaasa apostlid rändjutlustajad, kellest Peetrus, Jeesuse kaaslane ja õpilane, pani aluse Rooma linna kogudusele, sai sealne piiskop. Tema noorem kaasaegne apostel Paulus käis mitmetel retkedel pooldajaid võitmas, mille najal tekkis koguduste võrk. Iga kogudus valis piiskopi (kr. k. ülevaataja) või presbüteri s.t. vanema. Hierarhiat algul ei kujunenud. Kristlasi oli 1. ja 2. saj vahetuseks ~5% Rooma keisririigi rahvastikust, mis oli piisav äratamaks tähelepanu. Kristluses valitses range
Oli vastuolus Rooma õigusega. Liivimaalt ongi esimest korda 1323 lepingust Liivi Ordu ja leedukatega kasutatud servus proprius mittevabade kohta. Servus propriused põgenesid Leedusse või Leedu servised Liivimaale, pidid mõlemad pooled pagejad välja andma. Rustici, coloni mittevabade tähenduses. 19.Kuidas suhtus orjusesse kirik (keskajal)? Kristlik kirik pidas läbi keskaja orjust aktsepteeritavaks. Jumala tahe, eriti kui orjastatavad polnud kristlased. Ka Piiblis apostlid tunnistanud orjust, nt Pauluse kirjad. Rooma õigus kiitis ka heaks, digestite tõlgendamisel võeti keskaja juristide poolt vastu arvamus_ orjus oomupärasele õigusele (Naturale) vastu aga inimesed paratamatult jagunemavad vabadeks ja orjadeks. Saksipeegel: Sünnipärane, loomulik vabadus võetud vägivallaga. Piiblis orjus enesestmõistetav institutsioon. Noa needus Hami poja Kaananile: eluks ajaks oma vendade orjaks/sulaseks pluss tema pojad ka
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
palmilehtedele · Muhamedi väimehe Kalif Ali ajal 656-661 toimus muhameedlaste jagunemine sunniitideks ja siiiitideks · Sunniidid tunnustasid sunnat · Siiiidid ei tunnustanud · Haridziidid- nende arvates iga usklik võis saada koguduse juhiks RISTIUSUKIRIK KESKAJAL! · Kujunes esimestel sajanditel · Lääne-Euroopa kirikut kutsuti katoliiklikuks · Esimeste koguduste rajajad olid apostlid · 313 Milano edikt tunnistati võrdseks teistega · 381 ainuusuks Rooma riigis · Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm, Antiookia, Aleksandria ja Rooma · Kujunes välja kirikuorganisatsiooniline struktuur · Kiriku juht oli paavst- Rooma piiskop. Sellele pani aluse Leo I- Lääne-Rooma salakeiser 440-461 · Keiser Valentianus III kinnitas 445 Rooma piiskopi primaadi Õhtumaa üle
Ristiusu kiriku lõhestatud, hierarhia; katoliikluse ja õigeusu erinevused; Gregoriuse reformid; ilmaliku ja vaimuliku võimu võitlus Euroopas Tekkis Rooma keisririigis 1. sajand. Loojaks on juudi päritolu mees Jeesus. Sündis 6-4a eKr. Sünnikoht on Petlemm.30 aastaselt hakkas oma usku propageerima. Jeesusel oli 12 õpilast ehk jüngrit. Ta läks vastuollu 2 olulise jõua: Juudid ja Rooma ülemvõim. Jeesus suri 33 aastaselt, löödi risti. Ta pani aluse maailma usundile. Apostlid hakkasid Jeesuse põhimõtteid levitama. Kujunes välja 5 ringkonda, kus kristlik kirik eksisteeris. Kujunes välja ristiusu organisatsioon ehk kirik. 1. ristiusu periood oli 1-4 sajand = varakristlus. Iseloomulikud jooned: kristlased olid ainult tõsiusklikud. Sellel perioodil kujunesid välja kristluse põhitõed. Sealt sai alguse Eraklus > Kasvab välja kloostrite liikumine. Kristlaste tagakiusamine juutide ja Rooma võimude poolt. Kristlased ei nõustunud tema ohvreid tooma Rooma jumalatele
kujunes frontera kord ühe, kord teise kätte langev ala vallutati mauride 2 kõige olulisemat keskust kolmest 1492 saadi muhamedlastelt nende viimane oluline keskus kristlaste kätte langesid kõik muhamedlaste kultuuripärandid avastati hulgaliselt ammu unustatud minevikuteadmisi hinnaks oli tevre tsivilisatsiooni purustamine KIRIK KESKAJAL Ristiusu teke ja levik (hiilgeaeg 11.-13. sajand) kujunes 1. saj pKr Rooma Keisririigis apostlid lõid siis esimesi kogudusi 313. aastaltunnistas keiser Constantinus ristiusu lubatuks 381. aastat kuulutati ristiusk Rooma keisririigi riigiusuks, sest riik vajas midagi ühtset kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad kiiremini levis usk nendel alade, mis olid riigiusuks kuulutamise ajal Rooma koosseisus tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus
Messia tulemiseks. Kuna Sakarias ei uskunud inglit, jäi ta tummaks kuni Johannese sünnini Neitsi Maarja Jeesuse ema, teda on kutsutud ka madonnaks. Ristiusu õpetuse kohaselt eostas Maarja Jumala Püha Vaim. Kolm päeva pärast Maarja surma viidi tema hing ja keha taevasse. See on sündmus, mida teatakse kui Neitsi Maarja taevaminekut. Kunstnikud on tavaliselt maalinud taevasse viidavat Neitsi Maarjat seisva või istuvana. Inglid kannavad teda pilvel. Apostlid seisavad maa peal ja vaatavad hardunult üles madonna (it "mu emand"), Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus; jumalaema roosikrants sõna-sõnalt "roosipärg". Roosikrants on seotud järjestikuste palvetega, mida loendati nööri otsa aetud helmestega ja mis olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile. Palved keskenduvad Neitsi Maarja elusündmustele, mis on jaotatud kolme sarja: rõõmu-, valu- ja aurikkad Neitsi Maarja kuulutus - 25. märts paastumaarjapäev
Venus) Ristiusu teke - I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks.Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. Ristiusu levik Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid,kelle seas olid tähtsaimad peetrus ja paulus.Pärast Jeesuse surma rännati Rooma,Süüriasse,Väike-Aasiasse ja Kreekasse.Paulus ütles,et kristlus on kõikidele rahvustele mõeldud.Tänu sellele levis see usk kiiremini. Constantinius-Oli vana-rooma keiser 306-336pKr,legaliseeris ristiusu,lasi rajada Konstaninoopoli,võttis ette palverännaku Jeruusalemma,surivoodil lasi end ristida Theodosius Suur-(347-395)viimane vana rooma keiser,kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia ku...
6. I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks.Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat. LEVIK Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid,kelle seas olid tähtsaimad peetrus ja paulus.Pärast Jeesuse surma rännati Rooma,Süüriasse,väike-aasiasse ja kreekasse.Paulus ütles,et kristlus on kõikidele rahvustele mõeldud.Tänu sellele levis see usk kiiremini. 2. Eestlate muistne vabadusvõitlus Muistse vabadusvõitluse käik alates 1222. aastast. Allajäämise põhjused ja tagajärjed. Liivimaa ristisõja lõpp. 2.Allajäämise põhjused ja tagajärjed Negatiivsed pooled- 1. Kaotati iseseisvus,algas 700a
k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti. Kristlased austasid märtreid usu eest hukkunuid.
k. christos salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti. Kristlased austasid märtreid usu eest hukkunuid.
k. christos – salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused – kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid – rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides – maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi. Kirstlaste tagakiusamise algatas keiser Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi ja põletati, vara konfiskeeriti. Kristlased austasid märtreid – usu eest hukkunuid.
kuulus ühele isikule. Ajapikku keisrite võim suurenes. Enam ei omanud Senat mingit tähtsust. Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja. 12. Kristluse teke ja leviku põhjused. Kristlus on usund, mille rajaja oli Jeesus Kristus. Kristluse aluseks on usk Jumalasse. Kristlus oli algselt juudi rahva religioon. Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid (tähtsamad Peetrus, Johannes, Paulus). Kristlus tugineb Piiblile, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Uus Testament on kristlaste Piibli teine osa, kristlaste jaoks pühakiri. Inimene on jumala loodud olend jumalikku päritolu. Jumalasõna vastu eksimist nimetatakse patuks, millele Jumal määrab lunastuse. Iga kristlane on juba sündides patune. Keskajal võitlus Jumala Vastandjõuga (saatanaga). Keskajal oli inimkeha tabu ta oli vaid hinge peidupaik.
juriidilist autoriteeti või mõnda pidulikku eesõigust. Õiguslikud alused Primaaadi teema esines Rooma piiskopi Stephanuse ja Cyprianuse vahelises väitluses kolmanda sajandi alguses. Stephanus rõhutas monarhistliku käsitlust ja Cyprianus seda, et Peetrusele antud primaat kuulus apostlitele e piiskoppide kolleegiumile. Õigusliku aluse andis kindlasti ka fakt et Rooma oli ka paljude märtrite linn. Juba Tertullianus oli öelnud, et Rooma kogudus on õnnis sest apostlid olid seal õpetanud ja märtritena kannatanud nagu nt Paulus ja Peetrus. Ka läänekiriku teoloogid nagu nt Augustinus pidasid Rooma paavsti kiriku ühtsuse sümboliks. Paavst Leo Suur toetus oma põhjendusel kirjakohale mt 16:48, mis viitas Peetrusele kui apostlite juhtivale autoriteedile ehk apostelvürstile, keda Kristus oli kutsunud enda asemel üksi teostama kirikus kõrgeimat kohtu järelevalve ja õpetusvõimu.
Mõlema puhul on oma deoloogiline vaatepunkt, millega püüavad mõtestada kogu kiriku ajalugu. Algkristuse puhul on oluline see, et teadmised on lünklikud, allikad vähe ja vähe informatiivseid, paljud küsimusi on lahtised. Eusebios eeldab seda, et kirikukord rajati juba algkristuses. Monoepiskopaat – igal kogudusel on piiskopiga juht, kes seda haldab. Arvatakse ka seda, et on hiline juhtimis mudel. On ka kogudus, kes juhib, see oli Pauluse ajal. Apostlid on Jeesuse õpilased, kes olid esimesed piiskopid. Luther ei tahtnud uut religiooni luua vaid ta tahtis pöörduda algse kristuse juurde. Põhiliselt tekivad kogudused Lääne Roomas, kindlalt on see olemas 49. aastal. Claudius saatis välja Rooma linnas olevad juudid. Ka Rooma lähiümbruses olid kogudused olemas. Ida osas kujunevad ka kogudused, aga seal on see tihedam, sest ema religioon on ristiusul juutlus. Testamentidel on mõned lahknevused
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
sajandil keiser Julianuse ajal, kui üritati pöörata Rooma riiki tagasi paganlikule joonele. Roomlaste poolne kujutus kristlusest oli 3. sajandil veel väga varieeruv, paiguti kutsus esile vaenu. Kristliku kiriku ametid. 2.-3. sajand oli aeg, mil kirikus hakkasid välja kujunema ametid. Saab rääkida kahest vaimulikuameti tüübist. 1) Karismaatiline vaimulikuametitüüp: vanem variant. Kohtab juba Pauluse kirjades vihjeid kiriku tööliste kohta, olgu nad õpetajad, apostlid, imetegijad. Kas nad võiksid olla autoriteedid? Probleem seisneb selles, et autoriteet ei pärine mitte apostlitelt vaid nad on vaimuga rikastatud. Ehk nad on kogukonnas karismaatilised või kuidagimoodi eristuvad liidrid (võimekam, parem lugeja vms). Ta ei eristu selle poolest, et oleks kuidagimoodi õigem (seotus jüngrite/apostlitega). a. Presbüteriaalne mudel: presbyterios – vanem. Jumalateenistuse eestseisjad.
kristlaste vastaseid rünnakuid. Ka Rooma riigivõim umbusaldas kristlasi, sest nende keeldumises keisreid jumalatena austada nähti riigivastasele mässule õhutamist. Seetõttu oli kristlus Rooma riigis keelatud. Esimene riiklikult korraldatud kristlaste tagakiusamine leidis aset Rooma linnas ja selle ümbruses aastal 64, kui kristlasi süüdistati, ilmselt alusetult, Rooma linna süütamises. Kristliku pärimuse kohaselt olevat siis hukatud ka apostlid Peetrus ja Paulus. Ka hiljem korraldati aegajalt kohtuprotsesse kristlaste vastu, püüdes neid surmaotsuse ähvardusel sundida oma usust lahti ütlema ja Rooma keisritele ohverdama. Kõigest hoolimata olid kristlaste tagakiusamised Rooma keisririigi esimestel sajanditel üsna harvad ja juhuslikud. Nad ei takistanud kristluse levikud vaid pigem võimaldasid kristlikel märtritel (martüros – kreeka keeles tunnistaja) oma usule kindlaks jäädes ja selle nimel surmagi minnes võita
*Irdmuistised (üksikesemed). 2. LOENG Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Algab varakult, seotud valitsejatega, kes tundsid huvi vanema ajaloo vastu. Nt Babüloonia kuningas Nabunaid üritas vanemat ajalugu uurida väljakaevamiste teel. Tema valitsusresidendist leiti kivi, mille ta oli lasknud välja kaevata. Teda nimetatakse maailma esimeseks arheoloogiks, kes üritas kaevamiste abil ajalugug uurida. Tšehhi apostlid Konstantinos ja Methodios käisid otsimas Rooma III paavst jäänuseid, kes maeti Krimmis maha. Konstantinos ja Methodios läksid seda otsima 9. saj, taevatähed näitasid neile õige koha kätte. Kui nad leidsid esimese luukillu, siis oli sel kohal eriline tunne ja lõhn, nagu nad oleksid taevas ja oma kehast lahkunud. Keskajal ei tunnetatud vanemat ajalugu, kui midagi leiti, pakuti nende kohta imelikke teooriaid. Nt kui leiti kiviaegseid kivikirveid, arvati, et need
Ligikaudu 30ndal aastal lasi rooma ase valitseja prokuraator pontius pilatus juuda riigid kolgata mäel jeesuse risti lüüa. Kuid tema õpetus levis edasi. · Usuti et jeesus oli vanatestamendi messias ehk kristus. · Tema keha ja hing tõusid hauast taevasse · Ta oli olnud jumala poeg, kes lunastas oma kannatustega inim patte. Kristlased ei teinud vahet rikka vaese orja või soo vahel, kõik olid võrdsed. Tekkisid ränd jutustajad ehk apostlid. Apostel preetrus rajas rooma esimese kristliku koguduse. Kujunes tihe koguduste võrk mida juhatasid piiskopid. 1 ja 2 sajandil oli roomas veel vähe kristlasi, kuid nende range monoteism äratas tähelepeanu. Kristlasid põlgasid polütelistlike religioone kui eba jumalata kummardamist. Nad ei austanud ka rooma keisreid jumalatena ega toonud ka neile ohvreid. Roomlaste suhtumises tekkis seetõttu vaen ja umbusk. Kristlasi
pattude andestuse läbi (kristliku filosoofia tipp). Inkarnatsiooni mõte - sõna saab lihaks. Kreeka mõtlejad püüavad jõuda kõige algusesse ( ). Kristlust huvitab ajas ja ruumis toimuv inimese ja Jumala vaheline, rõhk olevikul ja tulevikul. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID Jumal polnud probleemiks. Tõeliselt filosoofiline probleem. I põlvkond - apostlid, II põlvkond - patristika (patrostid - kirikuisad), nende alaliik apologeedid - usukaitsjad). Kujuneb apologeetiline-patristiline kirjandus. Pauluse arvamus tarkusest negatiivne. Inimesed polevat oma tarkusega millegi targaga hakkama saanud. See mõttelaad areneb edasi. Kirikuisa Tertorianus: "Kuna see on absurdne, ma usun seda" (Kristuse ristilöömise kohta). Sihtgrupp lihtne inimene (kristluse ja filosoofia vastasseis). See muutus apologeetidel. "Mis on Jeruusalemmal ühist Ateenaga
seejärel ,,uuest tulest" süüdatakse. See räägib sümboolselt tulest kui ülestõusmise sümbolist (Tresidder 2002: 246). Tihti graveeritakse tule kujutisega koos sellised ristiusu sümbolid nagu rist, pühak, ikoon, Jumalaema kuju või raamat (Lisa III: pilt 1). Raamat on tarkuse, teaduse ja õpetatuse embleem, mis kristluses ja islamis on läbi aegade olnud peamine jumaliku ilmumise ja tarkuse sümbol. Kristlikus kunstis hoiavad ristiga raamatut käes apostlid, Kristus, Neitsi Maarja. (Tresidder 2002: 191). Hauaplaadil tähendab raamat eelkõige palvet, mälestusi, teadmisi (Sala 2000: 96), aga ka Piiblit, Vana või Uut Testamenti (Saare 2001: 223). Mõnedel plaatidel kujutatakse viimaselt leheküljelt avatud raamatut. Ateistlikust vaatenurgast võib graveering selgitada, et inimese elu on läbi loetud ja surm on selle viimane lehekülg, eriti kui selle raamatu kõrval puudub kristlik sümboolika.
eelduste kõrval kasutatud ka insenerimõistust. Veel on kolmas liik amfiteatreid – Kreeka- Rooma amfiteatrid, mille üheks parimaks säilinud näiteks on Antalyast umbes 40 km kaugusel asuv Aspendose amfiteater, kus kohtuvad mäeküljele ehitatud Kreeka teater ja insenerlik Rooma teater oma erinevate sammast ja arkaadidega. Apostel – mõjukas usulevitaja. Ristiusu rändjutlustaja ja koguduste rajaja. Kristluses tähistavad apostlid juute, kelle Jeesus Kristus „läkitas“, et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka kõigile paganatele üle maailma. Markuse ja Matteuse evangeeliumi järgi välis Jeesus Kristus oma teenistusse kaksteist apostlit: Siimon Peetrus, Andreas, Jaakobus, Johannes, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Jaakobus Alfeuse poeg, Taddeus, Siimon Kananaios ja Juudas Iskario. Aristokraatia – ehk kreeka keeles parimate võim on valisemise kord, kus võim kandub edasi
»(sks.- k.) --«Otsi, Tarapita, otsi!» 18 junkur --siin: noor rü utel ,, 20 «auerhund»(kupja moonutatud sks. k. «auerunt» --«Talupoja-koer» «ä, tu teivel!»(moonut. sks. k.) --«Ah sa kurat!» ,, 22 «anz jei jereisst!»(moonut. sks., k. umbes) --«Täesti puruks rebitud!» 23 «.. kanz f i heine alte Sack»(moonut. sks. k.) --«... justkui vana kott» 31 eremiit --üsiklane, erak ,, 42 «rohvused ja poostlid»--siin: prohvetid ja apostlid. 56 Messeenia sõad --antiikajal Peloponnesose poolsaarel elanud messeenlaste kauakestnud võtlused neid allutavate spartalaste vastu VIII s. e. m. a. 57 Perikles --Ateena riigimees V s. e. m. a. ,, 98 ordumeister e. landmeister (lk. 102) --Saksa rü utliordu Liivimaa haru kõgeim juht. Vt. ka autori mäkus lk. 128. ,,100 «eekani, juudi ja munga keel»--kreeka, heebrea ia ladina keel 128 papistid --paavsti pooldajad keskaegsetes feodaalsõades 41 «ntväk»(sks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
